lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-6728/4

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-6728/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1152
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 384 lg 3Hagi tagamise avalduse lahendamineTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsMS § 696 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-6728

Tsiviilasi

XX hagiavaldus YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX Kostja: YY

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2021 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 28. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2010/2087 (vaidlusalune täite-menetlus). Hageja esitas samuti hagi tagamise taotluse ja palus vaidlusaluse täitemenetluse peatada. Hageja tõi esile muu hulgas järgmist: -

-

-

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 171 lg 1Võlgniku vastuväited uue võlausaldaja nõudele ja tasaarvestus loovutatud nõudega

temalt mõisteti tsiviilasjas nr 2-08-23087 Sempelton OÜ (kustutatud, edaspidi: loovutaja) kasuks välja 24 926,49 eurot (329 000 krooni) solidaarselt teise isikuga; kohtutäitur alustas 23. augusti 2010 täitmisavalduse alusel vaidlusaluse täitemenetluse; Pärnu Maakohus lõpetas 30. juunil 2014 tsiviilasjas nr 2-08-936 loovutaja pankrotimenetluse raugemisega ja vabastas pankrotihalduri PP (edaspidi: haldur) tema kohustustest peale loovutaja kustutamist äriregistrist; loovutaja nimel müüs haldur 4. septembril 2014 nõude hageja vastu kostjale hinnaga 100 või 200 eurot, kusjuures loovutaja ei võtnud endale kohustust lepingu sõlmimisest ja nõude loovutamisest teatada hagejale; hagejale pole loovutamisest teatatud.

Hageja väitis, et loovutamine pole kehtiv. Seda väidet põhjendas ta erinevate argumentidega. Muu hulgas puudus hageja arvates halduril peale 30. juuni 2014 kohtumääruse tegemist nõude käsutusõigus. Lisaks müüdi nõue eirates selleks ette nähtud korda (enampakkumine).

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus keeldus 30. aprilli 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast ja jättis hagi tagamise taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
2.1.Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 1 (vaidlustatud määruses ekslikult märgitud kui § 371 lg 1) ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 ning leidis nende põhjal sisuliselt, et hagis esile toodud asjaoludel pole võimalik, et täitemenetluse läbiviimine kostjale loovutatud nõude alusel rikuks hageja õigusi. Hagis ei ole väiteid, et hageja vastu esitatud nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
2.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 järgi leidis maakohus, et nõude loovutamise dokumendi hagejale esitamise tulemusel tuleb lugeda, et loovutamine on hageja suhtes toimunud. Hageja esitas kohtule nõuete loovutamise lepingu, millest järeldub, et loovutamise leping oli hageja olemas, st teda on loovutamisest teavitatud.
2.3.Kehtiv õigus ei keela halduril pankrotimenetluses rahuldamata jäänud ning lõpparuandes kajastatud nõudeid loovutada. Maakohus tuvastas, et loovutaja pankrotimenetluses tehtud 30. juuni 2014 kohtumäärusest nähtuvalt vabastas kohus halduri kohustustest pärast loovutaja äriregistrist kustutamist. Loovutaja kustutati äriregistrist 16. oktoobril 2014, aga nõude loovutamine toimus enne seda 4. septembril 2014. Seega oli halduril loovutamise ajal õigus esindada loovutajat kui pankrotivõlgnikku.
2.4.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral puudub vajadus lahendada hagi tagamise taotlust. Hagi tagamise abinõu saab määrata ainult juhul, kui kohus on otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta.
2.5.Menetluskulude jaotust maakohus ei põhjendanud.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3.Hageja esitas 10. mail 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja hagi menetlusse võtta. Hageja põhjendab kaebust peamiselt väitega, et TMS § 221 lg 1 sisaldab üksnes näidisloetelu ja seda sätet tuleb käesoleval juhul käsitleda laiendavalt (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 10 jj). Hagiavaluses seadis hageja kahtluse alla loovutuse kehtivuse ja maakohus pidi hagi menetlusse võtmise otsustamisel lähtuma hageja väidetest.
4.Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. mail 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ning saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Põhjendatud on kaebuse keskne väide, et maakohus käsitles TMS § 221 lg 1 liiga kitsalt.
6.1.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on iseenesest lubatav ka olukorras, mil pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on õige võlgniku või sissenõudjaga. Muu hulgas on viidatud alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kohane õiguskaitsevahend kui hageja väidab, et kostja ei ole täitemenetluses õige sissenõudja. Ka sel juhul esitab hageja materiaalõiguslikke vastuväiteid täitedokumendist tulenevale nõudele (Riigikohtu 2. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-12266, p 12). Järelikult ei ole käesoleval juhul asjakohane piirduda kontrollimisega, kas hageja väidab, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. 2 (3)
6.2.Nõude loovutamise lepingu tühisusele (sh täitemenetluses) saab tugineda mh hageja, kes võlgnikuna ei olnud loovutamislepingu pool. VÕS § 170 eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 alusel esitada vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest (Riigikohtu 2. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-12266, p 13 ja seal viidatud varasem praktika).
6.3.Hageja väitel oli nõude loovutus (hagiavaldusest võib aru saada, et mh käsutustehinguna) tühine. Eelmises alapunktis märgitu kohaselt võib hageja niisugusele tühisusele tugineda. Tehingu tühisuse aluseid ei saa kontrollida hagi menetlusse võtmise etapis, sest see eeldab asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist. Nimelt tuleb hagi menetlusse võtmise otsustamisel kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ega 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt
13.veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9; 13. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud varasem praktika).
6.4.Maakohus rajas lahendi asjaolule, et loovutaja kustutati äriregistrist pärast nõude loovutamist. Seda asjaolu hageja esile ei toonud. Järelikult ei saa kohus vastavast asjaolust lähtuda.
6.5.Eeltoodud kaalutlustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Kaebuse ülejäänud väiteid pole vaja käsitleda. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p 8, kui jättis vaidlustatud määruses esitamata menetluskulude jaotuse põhjendused. See rikkumine ei mõjuta aga kaebuse lahendamist.
7.Kui maakohus otsustab hagi menetlusse võtta, siis tuleb lahendada ka hagi tagamise taotlus, mis on seni lahendamata. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjakohastele suunistele Riigikohtu 7. novembri 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-18-2982 (vt p 13). Hagi tagamise otsustamisel on põhjendatud kontrollida, kas alates 2010. aastast toimuvas täitemenetluses on ette näha toiminguid, mis võiks praegu õigustada hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist. Selleks võib maakohus TsMS § 384 lg 3 teise lause alusel eelnevalt ära kuulata kostja, aga samuti nõuda hagejalt täiendavaid selgitusi.
8.Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist, mistõttu kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium