XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.09.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX 02.11.2020 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1404,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Olavi Järve Kostja (vastustaja) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige EE
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 02.06.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 30.09.2020 otsus tühistada osas, milles maakohus tuvastas, et pooltevaheline töösuhe ei lõppenud tööandja poolse erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ning töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja et pooltevaheline töösuhe ei lõppenud töötaja korralise ülesütlemisavaldusega, luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel ja vähendas TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist nullini (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-5). Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles hagi jäeti rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1), aga selles osas muuta otsuse põhjendusi, jaotati menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7) ja määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõisteti need välja (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 8-9).
3.1.Jätta XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata.
2-19-20723
3.2.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
3.3.Välja mõista XX-lt Y OÜ kasuks maakohtu menetluskulu 466,69 eurot. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.4.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (466,69 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse eelnev käik
1.XX (hageja, töötaja) esitas 30.09.2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tuvastada tema ja Y OÜ (kostja, tööandja) vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja välja mõista tööandjalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2113,47 eurot TLS § 109 lg 1 alusel. TVK rahuldas 15.11.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2240/19 hageja avalduse osaliselt. TVK leidis, et tööleping ei ole lõppenud kostja ega hageja ülesütlemisavaldusega, TVK luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.09.2019 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 704,49 eurot (bruto), jättis rahuldamata hüvitise nõude 1408,98 eurot (bruto) ning kohustas kostjat viima töötamise registrikanne hageja osas kooskõlla töölepinguga.
2.Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 25.12.2019 maakohtule taotluse avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 10.09.2018 tähtajatu tööleping. 03.06.2019 andis hageja kostjale teada, et soovib juulis 2019 töölt lahkuda. Juulis 2019 küsis kostja üle, kas hageja ikka soovib lahkuda, millele hageja vastas, et ta töötaks edasi. Töösuhe hageja 03.06.2019 töölepingu ülesütlemise avaldusega ei lõppenud ning kumbki pool ei teinud ka uut avaldust. Poolte vahel jätkus töösuhe. 18.09.2019 andis kostja hagejale teada, et paneb kohviku kinni. Töötamise registris lõpetati töötamise kanne 23.09.2019. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus ning töölepingu ülesütlemine on seega tühine. Kostja ei ole oma 18.09.2019 töölepingu ülesütlemise avalduses erakorralist ülesütlemist põhjendanud.
2-19-20723
4.Hageja palub hagis tuvastada kostja poolne töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 17.10.2019 või kohtu poolt leitud tähtajal, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis brutosummas 1404,98 eurot või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis brutosummas 1404,98 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Kostja selgitas, et hageja esitas 03.06.2019 e-kirjaga töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingu üles omal soovil, s.t TLS § 85 lg 1 alusel 15.07.2019. 10.07.2019 töötaja andis e-kirjaga teada, et soovib töötada veel vähemalt septembri keskpaigani. 27.08.2019 sõnumis küsis tööandja töötajalt, millised on töötajal septembrikuu plaanid. Töötaja vastas, et plaanib kolida oktoobri kuu esimeses pooles, kindlaid kuupäevi ütlemata, ja lubas ennast septembris graafikusse panna. 27.08.2019 andis tööandja sõnumiga teada, et sulgeb kohviku hiljemalt septembri lõpus. Töötaja vastas sõnumi teel, et siis ilmselt satub see samale ajale ka töötaja lahkumisega. 18.09.2019 sõnumiga andis tööandja töötajale teada, et kohviku asjad pakitakse kokku järgmisel pühapäeval. Seejärel teatas tööandja 20.09.2019 sõnumiga töötajale, et lepingu lõpetamiseks allkirju pole vaja, kuna töötajal oli juba lahkumisavaldus saadetud, mille tähtaeg lihtsalt pikenes. Töötamise registris tegi tööandja kande, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 22.09.2019, s.o töötaja omal soovil. Töötaja ei võtnud oma tahteavaldust tagasi.
7.31.08.2020 kohtuistungil selgitas kostja, et poolte tahteavaldustest saab järeldada, et töölepingu lõpetamises saavutati kokkulepe ja tööleping lõppes poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus jättis 31.08.2020 otsusega hagi rahuldamata ja luges tuvastatuks, et hageja ja kostja vaheline töösuhe ei ole lõppenud kostja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ning töölepingu erakorraline ülesütlemine sellel alusel on tühine, ning et töösuhe ei lõppenud ka hageja korralise ülesütlemisavalduse alusel alates 23.09.2019. Maakohus luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.09.2019 ja vähendas kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kuni 0 euroni. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 466,69 eurot ja viivise.
9.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuulus kohaldamisele TLS § 79, mille kohaselt võivad pooled töösuhte lõpetada poolte kokkuleppel. Kohus tuvastas, et pooled pidasid perioodil 17.07.2019–20.09.2019 töötaja initsiatiivil läbirääkimisi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel hiljemalt septembri lõpus. Töötaja väljendas korduvalt oma tahet töölepingu lõpetamiseks. Töötaja väljendas tööandjale oma tahet töötada veel vähemalt septembri keskpaigani 10.07.2019 e-kirja teel. Kohus asus seisukohale, et sellega avaldas hageja kostjale selgesõnaliselt tahet töölepingu lõpetamiseks, kuigi tähtaega konkretiseerimata. Tööandja tuli sellele vastu ja nõustus töötaja lahkumisega. Seega saavutati kokkulepe, et poolte tahe on suunatud lepingu lõpetamisele hiljemalt 30.09.2019.
10.Hageja ja kostja 27.08.2019 sõnumite teel peetud suhtlusest järeldas kohus, et pooltel oli ühine tahe jätkata töötaja töösuhet kuni 30.09.2019. Kohus tõlgendas poolte tahet lähtudes ka hageja sõnumite sisust ja käitumisest kuni lepingu lõpetamiseni. Hageja ei teinud ühtegi tahteavaldust, mille kohaselt sooviks hageja töösuhet jätkata peale 30.09.2019. Pooltevahelised
2-19-20723 läbirääkimised nö „ülesütlemisavalduse pikenemise osas“, nagu nimetab seda tööandja, olid õiguslikult käsitletavad poolte läbirääkimistena töölepingu kokkuleppel lõpetamiseks. Kohus leidis, et töötaja avaldas 10.07.2019 e-kirjas selgesõnaliselt soovi teha tööd vähemalt kuni 2019 septembri keskpaigani. Seega avaldas töötaja, et ta soovib endiselt lepingu lõpetamist, kuigi hiljem. Kohus möönis, et kuigi töötaja ei esitanud kuupäevaliselt konkretiseeritud tahteavaldust, oli ilmne, et töötaja tahe ei ole suunatud mitte pikaajalise või tähtajatu töölepingu kestvusele, vaid töötaja avaldas tööandjale soovi lõpetada töösuhe töötaja enda sõnadest nähtuvalt 2 kuu möödumisel (septembri keskpaigani). Töölepingu kokkuleppel lõpetamist kinnitavad ka poolte sõnumid 27.08.2019. Kohtu jaoks on sellest sõnumivahetusest üheselt arusaadav, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud selles, et töötaja töötab septembri lõpuni tööandja juures. Kohus leidis, et toodud sõnumivahetusest nähtuvalt on pooled arutanud töölepingu lõpetamise võimalust poolte kokkuleppel, kus tööandja on tulnud töötajale vastu ja arvestanud, et töötaja töötab tema juures lühiajaliselt ning plaanib lahkuda. Kohus tuvastas kirjavahetuse põhjal, et pooled leppisid 27.08.2019 kokku selles, et töötaja tööleping lõpeb poolte kokkuleppel septembri lõpus 2019. Töötaja ei muutnud oma seisukohta töölepingu lõpetamise osas ega andnud tööandjale vastuseks tahteavaldust töösuhte jätkumise sooviga ka siis, kui tööandja teatas 18.09.2019 töötajale, et ta soovib töölepingu lõpetada konkreetselt 22.09.2019. Vastupidi, töötaja arutas 20.09.2019 tööandjaga töölepingu lõpetamise detaile – puhkusehüvitise ja lapse eest antavate puhkusepäevade arvestuse lisamist.
11.Kõike eeltoodut kogumina arvesse võttes ning lähtudes TLS § 107 lg-test 1 ja 2 tuvastas kohus, et tühine on töölepingu lõpetatuks lugemine ülesütlemisega, kuna pooled pidasid läbirääkimisi ja lõpetasid töölepingu kokkuleppel TLS § 79 järgi. Seega puudus alus lepingu ülesütlemiseks nii töötaja kui ka tööandja poolt. Tulenevalt TLS § 107 lõpetas kohus töölepingu alates 23.09.2019 ja luges, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
12.Kuna kohus luges töölepingu lõppenuks poolte kokkuleppel, jättis kohus hageja hüvitise nõuded rahuldamata. Hagejaga töölepingu lõpetamine mõjutas kostja otsustust tegevus lõpetada ning hageja töökoha kaotus oli põhjuslikus seoses hageja enda avaldatuga. On ilmne, et kohviku sulgemise otsus teiste töötajate suhtes võis kaasa tuua mh koondamishüvitiste maksmise, kuid antud juhul oli kohviku sulgemise otsusel põhjuslik seos hageja enda tahteavaldusega tööleping septembris 2019 lõpetada. Kohus leidis, et käesoleval juhul tuli hüvitist vähendada TLS § 109 lg 1 järgi 0 euroni, kuna töötaja ei käitunud töölepingu lõpetamise käigus heauskselt. Töötaja avaldas tööandjale selget tahet mitte töötada kauem kui 30.09.2019. Tööandja andis korduvalt võimaluse töötajale avaldada konkreetne kuupäev, mida töötaja ei teinud. Antud juhul ei saanud ega võinud tööandja eeldada, et töötaja tahe oleks suunatud töösuhte jätkamisele, veelgi enam töötaja lahkumine mõjutas ühe komponendina tööandja otsust kohvik sulgeda ning teised töötajad koondada. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes ei ole tööandjalt töötaja kasuks hüvitise väljamõistmine põhjendatud ega õiglane.
13.Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohus leidis poolte ajakulu hinnates, et kostja poolt välja toodud menetluskulud 7 töötunni eest, on mõistlikud ja põhjendatud ning ajalises mahus väiksemad hageja enda õigusabi ajalise mahust ja kuludest. Kohus asus seisukohale, et õigusabi tunnihind 66,67 eurot jääb alla keskmise tunnihinna õigusabiteenuste eest. Kohus vähendas summat käibemaksu võrra ja mõistis kostja kasuks välja 466,69 eurot. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2-19-20723
15.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus luges otsuse resolutsioonis töölepingu lõppenuks alates 23.09.2019 TLS § 107 lg 2 alusel, milleks peab kohus tuvastama, et keegi ütles töölepingu üles ja töölepingu ülesütlemine on tühine. Samas otsuse põhjendava osas asus maakohus seisukohale, et kohaldamisele kuulub TLS § 79, mille kohaselt võivad pooled töösuhte lõpetada poolte kokkuleppel.
16.Hageja on seisukohal, et tööleping ei lõppenud kokkuleppel. Töölepingu kokkuleppel lõpetamine eeldab mõlema poole tahteavaldust ega saa tõlgendada töölepingu lõpetamise läbirääkimisi töötaja ettepanekuna tööandjale lõpetada tööleping kokkuleppel. Mitte üheski hageja ega kostja tahteavalduses ei avaldu sõnaselgelt tahet lõpetada tööleping kokkuleppel.
17.Isegi kui vastaks tõele, et pooltevahelist vestlust saaks pidada läbirääkimisteks töölepingu lõpetamise üle, siis töölepingu lõpetamise kokkuleppeni pooled läbirääkimiste tulemusel ei jõudnud, sest kostja pani kohviku enne kinni.
18.Hageja ei teinud pooltevahelises vestluses mitte ühtegi konkreetset ettepanekut tööleping lõpetada. Seega jääb arusaamatuks ja on pooltevahelise vestlusega otseses vastuolus maakohtu leitu, et hageja on korduvalt väljendanud oma tahet tööleping lõpetada septembris, septembri keskpaigas või septembri lõpus – seejuures jääb otsusest arusaamatuks, millal pidi hageja ettepaneku kohaselt tööleping lõppema. Väidetav kokkulepe sai tulla üksnes pooltevahelisest kirjavahetusest, kuid selles konkreetsest kuupäevast juttu ei olnud.
19.Maakohtu seisukohast kokkuleppel töölepingu lõpetamise osas võiks aru saada, et kuna hageja oli kunagi töölepingu lõpetamiseks soovi avaldanud, oli edasi juba kostja otsustada, millal ta selle ettepaneku vastu võtab. Selline seisukoht on hagejat kui töösuhtes nõrgemat poolt ebamõistlikult kahjustav ega saa seega olla korrektne.
20.Ka kostja ise ei olnud arvamusel, et tegemist on kokkuleppel lepingu lõpetamisega. Oma 22.10.2019 vastuses TVK-le ja 06.04.2020 vastuses hagiavaldusele oli kostja seisukohal, et töölepingu lõpetamise aluseks oli hageja 03.06.2019 e-kiri, millega apellant soovis töölepingut lõpetada alates 15.07.2019 ning millist tähtaega poolte hilisemas vestluses pikendati. Saades aru, et tööleping ei lõppenud hageja 03.06.2019 e-kirja alusel, sest hageja jätkas töötamist ning ei olnud tegemist ka tähtaja pikendamisega, mida seadus ei võimaldagi teha, asus kostja alles 31.08.2020 kohtuistungil esimest korda seisukohale, et äärmisel juhul võib olla poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisega.
21.Töölepingu lõppemist kokkuleppel ei saa siduda kohviku sulgemisega. Kohviku sulgemise põhjuseks tõi kostja, et külmal ajal ei ole kliente. Seega ei vasta tõele maakohtu järeldus, nagu oleks kostja kohviku sulgenud tulenevalt hageja töölepingu lõpetamise avaldusest.
22.Maakohus heitis hagejale ette, et viimane ei teinud pärast 30.09.2019 ühtegi tahteavaldust, et sooviks kostja juures edasi töötada. Esiteks, hageja esitas vastuväite 24.09.2019 e-kirjas töötamise registri kande kohta. Teiseks jääb arusaamatuks, millele täpselt oleks hageja pidanud vastuväiteid esitama, kui kohvik suletakse ja sellega hageja töökoht ära kaob. Tekib küsimus, kus edasi töötamist oleks hageja pidanud nõudma. Arvestades eelpool kirjeldatut, on tegemist koondamise olukorraga ja hageja hüvitisenõue kahe kuu töötasu suuruse summa ulatuses on põhjendatud.
23.Hageja vaidlustab ka kostja kasuks välja mõistetud menetlusekulude suuruse. Kostja menetluskulud on põhjendamatud 3,5 tundi ületavas osas, s.o ei saa ületada 233,33 eurot.
2-19-20723
24.Hagejale jäävad arusaamatuks 31.12.2019 konsultatsiooni kulud. TVK menetlus lõppes 15.11.2019. Kostja tegi kohtule avalduse vaadata asi läbi hagimenetluses 25.12.2019. Hagiavalduse esitas hageja 18.03.2020. Seega jääb arusaamatuks, millega seoses kostja oma esindajaga konsulteeris.
25.Lisaks ei nõustu hageja kostja õigusabikuludega 3 tunni ulatuses seoses 06.04.2020 vastuse hagiavaldusele koostamisega. Kostja 06.04.2020 vastus hagiavaldusele ja 22.10.2019 vastus TVK-s kattuvad sõna-sõnalt. Seega, kui mõista hagejalt mõlema dokumendi koostamise eest välja õigusabikulusid 3 tunni eest, mõistetakse hagejalt välja õigusabikulud ühe ja sama dokumendi koostamise eest kaks korda. Eeltoodust tulenevalt ei saa mõistlikud kulud 06.04.2020 dokumendi koostamisele olla üle 0,5 tunni. Vastustaja seisukoht
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõenditega, leiab, et maakohus on õigesti jätnud kohtuotsuse resolutsiooni esimese otsustusena hagi rahuldamata ja selles osas tuleb otsus jätta muutmata, kuid ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas, et tööleping ei lõppenud tööandja poolse erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ja töölepingu erakorraline ülesütlemise tööandja poolt on tühine, tuvastas, et tööleping ei lõppenud hageja korralise ülesütlemisavalduse alusel alates 23.09.2019, luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.09.2019 ja vähendas TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetavat hüvitist kuni 0 euroni (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-5). Muuta tuleb osaliselt ka maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Selguse huvides esitab ringkonnakohus käesoleva otsuse resolutsioonis TsMS § 654 lg 22 alusel kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
28.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsus on nii sisu kui ka resolutsiooni osas vastuoluline. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (Riigikohtu 12.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 15). Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, tuvastades, et pooltevaheline tööleping lõppes kokkuleppel, on kohus analüüsinud ja ka resolutsioonis teinud otsustused töölepingu ülesütlemise kohta, lõpetanud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ja vähendanud TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist nullini. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui tööleping on lõppenud pooltevahelise kokkuleppega, siis samadel asjaoludel ei ole võimalik tuvastada, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt erakorraliselt oli tühine ja teha sellega seonduvad otsustused. Eeltoodud osas on maakohtu otsus vastuoluline, kuid ringkonnakohtul on võimalik vastuolu käesolevas otsuses kõrvaldada.
29.Töövaidluste lahendamise seaduse (TvLS) § 26 lg 1 p 4 järgi tuleb töövaidluskomisjonile esitatud avalduses esitada avaldaja selgelt väljendatud nõue. TvLS § 54 lg 1 teise lause järgi ei või töövaidluskomisjon otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 30.09.2019 esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile, vaidlustades väidetava kostjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise. Hageja käsitles ülesütlemisavaldusena kostja esindaja poolt Messengeris 18.09.2019 saadetud kirja, milles teavitati, et kohvik suletakse ja kostja ei soovi töösuhet jätkata. TVK 03.10.2019 määrusest nähtuvalt soovis hageja tuvastada
2-19-20723 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 järgi, saada TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist ja muuta töötamise registri kannet. 15.11.2019 otsusega rahuldas töövaidluskomisjon hageja avalduse osaliselt ja luges tuvastatuks, et töösuhe ei ole lõppenud tööandja poolse lepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ning töölepingu erakorraline ülesütlemine on sellel alusel tühine, luges tuvastatuks, et töösuhe ei lõppenud hageja korralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019, luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 järgi, mõistis välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja jättis rahuldamata hüvitise nõude summas 1408,98 eurot ning kohustas kostjat viima töötamise registri kanne kooskõlla töölepingu lõppemisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud töövaidluskomisjonile nõuet tuvastada, et tööleping ei ole lõppenud hageja poolse korralise ülesütlemisega. Eeltoodud tuvastus oli oluline vaidluse lahendamiseks, kuid tegemist oli asjaoluga, mille osas ei olnud eraldi nõuet esitatud, mistõttu on töövaidluskomisjon ületanud asja lahendamisel nõude piire.
30.TvLS § 58 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Seega saavad pooled esitada kohtule samad nõuded, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile. TvLS § 58 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. TvLS § 58 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus TvLS § 58 lg-s 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.
31.Kostja esitas 25.12.2019 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses kogu vaidluse ulatuses. Hageja esitas kohtule nõuded tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 17.10.2019 või kohtu poolt leitud tähtajal ja mõista välja hüvitis 1 404,98 eurot. Seega ei esitanud hageja nõuet töötajate registri kande parandamiseks (I kd, tl 110-114). Ringkonnakohus leiab, et hagejal on õigus esitada kohtule mitte kõiki nõudeid, mille ta esitas töövaidluskomisjonile, ja sellisel juhul ringkonnakohtu arvates nõuete osas, milles hageja ei soovi vaidluse lahendamist kohtus, töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu.
32.Eeltoodut kokku võttes sai maakohus menetleda hageja nõuet ulatuses, mis oli esitatud töövaidluskomisjonile ja millises osas soovis hageja oma nõude kohtus hagimenetluses menetlemist.
33.Kuna töövaidluskomisjonile ega kohtule ei ole hageja esitanud nõuet tuvastada, et tööleping ei lõppenud korraliselt hageja poolse ülesütlemisega alates 23.09.2019, siis on maakohus otsuse resolutsioonis lahendanud nõude, mida ei ole esitatud ja vastav otsustus tuleb eeltoodu tõttu tühistada ja kohtuotsuse resolutsioonist välja jätta.
34.Hageja töötas kostja juures alates 10.09.2018 vastutava klienditeenindajatoiduvalmistajana. Hageja leiab, et kostja ütles temaga sõlmitud töölepingu 18.09.2019 alates 23.09.2019 üles ilma seadusliku aluseta ja ettenähtud korda rikkudes. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et sõnumivahetuses leppisid pooled kokku, et pooltevaheline tööleping lõpeb septembri lõpus 2019.
2-19-20723
35.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete põhjal maakohtu järeldust, et pooltevaheline tööleping lõppes TLS § 79 järgi poolte kokkuleppel alates 23.09.2019.
36.TLS § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut töölepingule. Kokkulepe sõlmitakse poolte tahteavalduste vahetamise teel ja kokkulepe on sõlmitud, kui pooled on jõudnud olulistes tingimustes kokkuleppele. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele , kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tõlgendanud poolte sõnumivahetuses (I kd, tl 73-76) tehtud tahteavaldusi ja teinud sellest õige järelduse, et poolt leppisid kokku töösuhte lõpetamises (maakohtu otsuse p-d 9-13). Ringkonnakohus nõustub eelviidatud osas maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja ei korda.
38.Ebaõige on apellandi väide, et hageja ei teinud ühtegi konkreetset ettepanekut töölepingu lõpetamiseks ja pooled kokkuleppele ei jõudnud. Pärast 03.06.2019 avalduse esitamist töölepingu korraliseks ülesütlemiseks hiljemalt 15.07.2019 teatas hageja 10.07.2019 kostjale, et ta soovib töötada veel vähemalt septembri keskpaigani, millega kostja nõustus. 27.08.2019 küsis kostja hageja edasiste plaanide kohta ja hageja vastas, et ta kolib ära tõenäoliselt oktoobri esimeses pooles, täpseid kuupäevi ei osanud öelda ning septembris lubas ennast veel töögraafikusse panna. Samal kuupäeval vastas kostja, et plaanis on septembri lõpus Pärnus kohvik sulgeda ja see satub samale ajale, kui hageja soovis lahkuda, millele hageja vastas, et see klapib hästi. 28.09.2019 teatas hageja, et ta on arvestanud, et töötab septembri lõpuni, millele tööandja vastas, et pühapäeval kohvik suletakse. Hageja vastas sellele, et sellisel juhul saabki ta pühenduda hooldusõiguse üle toimuvale kohtuvaidlusele ja palus teatada, kuidas lepingu lõpetamine toimub ning kas peab andma kuhugi allkirja ja kas ta saab puhkusekompensatsiooni. Vastuseks hageja küsimusele teatas kostja, et teatab, kui kõik on 100% kindel ja kinnitas puhkusekompensatsiooni maksmist. Vastuseks teatas hageja „Ok“. 20.09.2019 teatas tööandja, et allkirju vaja ei ole, kuna lahkumisavaldus oli juba saadetud ja see lihtsalt pikenes, millele hageja vastas, et see on küll huvitav ja päris puhkusekompensatsiooni kohta. Eeltoodud sõnumivahetusest on maakohus õigesti järeldanud, et hageja tegi ettepaneku septembris tööleping lõpetada ja kostja nõustus sellega, kuna see sobis ka tema plaanidega. Kui kostja saatis 18.09.2019 sõnumi, et tööleping lõpeb järgneval pühapäeval, siis hageja vastas nõustumise märgiks Ok. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad hageja vastused kostjale, et ta on nõus, et tööleping lõpeb kostja poolt pakutud ajal, s.o siis, kui kohvik suletakse. Kuna kohvik suleti pühapäeval 22.09.2019, siis tööleping lõppes esmapäeval 23.09.2019. See, et sõnumivahetuses ei olnud konkreetset kuupäeva, ei anna alust järeldada, et kokkuleppele ei jõutud. Kokkulepe sõlmiti viisil, kus töölepingu lõppemise aeg oli määratud kohviku sulgemise päevaga, mille järgi oli määratav ka konkreetne kuupäev.
39.Õige on see, et TVK menetluses ja kohtule esitatud esialgsetes menetlusdokumentides hindas kostja pooltevahelist suhtlust selliselt, et poolte kokkuleppel pikendati hageja korralise töölepingu lõpetamise avalduses toodud tähtpäeva. Ringkonnakohtu arvates ei tähenda see, et kohus ei saaks poolte tahteavaldusi hinnata teisiti. Esiletoodud ja tõendatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmine on kohtu õigus ja kohustus ja kohus ei ole seotud oma järeldustes poolte õiguslike hinnangutega. Kohtu õiguslik hinnang ei saa tulla pooltele üllatusena. Kohus
2-19-20723 on pooltega 31.08.2020 kohtuistungil arutanud, kas pooltevaheline tööleping võis lõppeda kokkuleppel. Seega ei olnud kohtuotsuses toodu pooltele üllatus.
40.Õige on, et kohviku sulgemise põhjusena tõi kostja esile selle, et külmal ajal on vähe kliente, mistõttu kohtu järeldus, et kostja oli sunnitud kohviku sulgema hageja töölt lahkumise tõttu, ei ole õige ja tuleb kohtuotsuse põhjendustest välja jätta. Lisaks ei ole see ka oluline, kuna tööleping lõppes kokkuleppel.
41.Eeltoodut kokku võttes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata osas, milles jäeti hagi rahuldamata. Tühistamisele kuulub otsus osas, milles maakohus tuvastas kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, kuna töölepingut ei ole erakorraliselt kostja poolt üles öeldud. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada otsus ka osas, milles maakohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, kuna sellel alusel saab töölepingu lõpetada TLS § 107 lg 1 järgi ainult siis, kui töövaidluskomisjon või kohus on tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus vähendas TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetava hüvitise nullini. Hüvitise väljamõistmise eelduseks on töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetamine TLS § 107 lg 2 järgi, millised eeldused käeolevas asjas on täitmata. Maakohtu otsuse tuvastus, et tööleping ei lõppenud hageja poolt korralise ülesütlemisega on oma sisult asjaolu tuvastamine ja sellist nõuet ei ole esitatud, mistõttu seda pole vajalik kohtuotsuse resolutsioonis märkida ja otsus tuleb ka selles osas tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Maakohus jättis vaidlustatud otsuses õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda ja mõistis välja lepingulise esindaja kulu 466,69 eurot 7 tunni õigusabi eest. Kostja palus hüvitada menetluskulud 560 eurot, mida maakohus vähendas käibemaksu võrra.
43.Ringkonnakohtu arvates on maakohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel järginud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut ja väljamõistetud menetluskulud on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Maakohtu diskretsiooni teostamine on jälgitav ja ringkonnakohtul pole alust sellesse sekkuda. Kostjat esindas lepinguline esindaja Katrin Martis. Kostja lepinguline esindaja on esitanud vastuse TVK-le, esitanud avalduse kohtule töövaidluse hagiasjana läbivaatamiseks ja koostanud vastuse hagile. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et 31.12.2019 arvel olevad toimingud ei olnud vajalikud. 31.12.2019 arve kirjelduse järgi oli see esitatud otsuse vaidlustamise avalduse kohtule esitamise eest arvestusega 1 tund teenust (I kd, tl 169). 25.12.2019 on kostja avalduse kohtule esitanud. Kliendiga konsultatsioonide pidamine on esindaja töö üks osa ja mõistlik aeg selle eest kuulub hüvitamisele. Samuti ei ole põhjendatud vähendada hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aega. Arvestades esitatud vastuse mahtu on selleks 3 tundi vajalik aeg. Kuigi dokument on mõneti kattuv töövaidluskomisjonile esitatud vastusega, ei ole tegemist täpselt kattuvate dokumentidega. Lisaks oli kostja esindajal vajalik tutvuda ka hagiga, kuna hagiavaldus ei kattunud töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega.
44.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja (apellandi) kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
45.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
2-19-20723 õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.