Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind Edasikaebamise kord
EESTI VABARIIGI NIMEL
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 30. september 2020.a, Pärnu kohtumaja 31.08.2020 2-19-20723 XX hagi Y vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja töötasu hüvitise nõudes Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: Olavi Järve, Advokaadibüroo Kaire Aus; e-post: [email protected] Kostja: Y, registrikood xxxxxxxx; asukoht: xxx; e-post: xxx Kostja lepinguline esindaja: Katrin Martis, Eesti Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected] Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX hagi rahuldamata.
2.Lugeda tuvastatuks, et XX ja Y vaheline töösuhe ei ole lõppenud kostja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ning töölepingu erakorraline ülesütlemine sellel alusel on tühine;
3.Lugeda tuvastatuks, et XX ja Y vaheline töösuhe ei lõppenud hageja XX korralise ülesütlemisavalduse alusel alates 23.09.2019;
4.Lugeda XX ja Y vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.09.2019
5.Vähendada Y-lt hageja XX kasuks väljamõistetavat hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kuni 0 (null) euroni.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda.
2-19-20723
8.Määrata kostja Y menetluskulude suuruseks 466,69 € (nelisada kuuskümmend kuus eurot 69 senti) ning mõista see hageja XXlt kostja kasuks välja.
9.Kohustada hageja XX tasuma menetluskulude hüvitiselt (466,69 eurolt) hagejale viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XX esitas 25.12.2019 kohtule hagi Y vastu, millega hageja soovib töövaidlusasjas nr 41/2240/19 (TVK otsus 06.11.2019) esitatud avaldus kogu ulatuses läbi vaadata kohtumenetluses. Hageja esitas kohtule 18.03.2020 hagiavalduse täisteksti, millest nähtuvalt hageja nõuab: • tuvastada Y poolne töölepingu nr 2018015 üleütlemise tühisus; • lõpetada tööleping nr 2018015 alates 17.10.2019 või kohtu poolt leitud tähtajal; • mõista Y lt XX kasuks välja kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis brutosummas 1 404,98 eurot või • alternatiivselt mõista Y'lt XX'i kasuks välja kahjuhüvitis brutosummas 1 404,98 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt poolte vahel sõlmiti tähtajatu tööleping nr 2018015. 03.06.2019.a andis hageja kostjale teada, et soovib juulis 2019 töölt lahkuda. Juulis 2019 küsis kostja üle, kas hageja ikka soovib lahkuda, millele hageja vastas, et ta töötaks ikka edasi. Töösuhe hageja 03.06.2019.a töölepingu ülesütlemise avaldusega ei lõppenud ning kumbki pool ei teinud ka uut avaldust. Poolte vahel jätkus töösuhe. 18.09.2019.a andis kostja hagejale teada, et paneb kohviku kinni. Töötamise registris lõpetati töötamise kanne 23.09.2019.a. Hageja esitas Töövaidluskomisjonile kostja vastu avalduse lugeda tööleping lõppenuks 17.10.2019.a või alternatiivselt 22.10.2019.a seisuga, mõista kostjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o brutosummas 2 113,47 eurot, tuvastada, et tööleping lõppes TLS § 107 lg 2 alusel töövaidlusorgani otsusega. Töövaidluskomisjon 15.11.2019.a otsuses leidis, et töölepingu ülesütlemine ei ole lõppenud kostja ega ka hageja ülesütlemisavaldusega, töövaidluskomisjon luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.09.2019.a ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 704,49 eurot (bruto) ja jättis rahuldamata hüvitise nõude summas 1 408,98 eurot (bruto) ning kohustas kostjat viima töötamise registrikanne hageja osas kooskõlla töölepinguga.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus ning on töölepingu ülesütlemine seega tühine. Hageja palub lõpetada tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o lõppenuks 17.10.2019.a või kohtu poolt leitud tähtajal. Hageja nõuab hüvitist kahe kuu brutotöötasu suuruses kogusummas 1 404,98 eurot. Alternatiivselt esitab hageja kaotatatud töötasu hüvitamise nõude kahe kuu brutotöötasu ulatuses summas 1 404,98 eurot. Kostja vastus hagiavaldusele ja kostja tõendid
Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Omalt poolt selgitab kostja töölepingu sõlmimise ja lõpetamise asjaolusid alljärgnevalt: alates 10.09.2018 XX (edaspidi töötaja) töötas Y-s xxx-na, kirjaliku tähtajatu töölepingu alusel, töökoht asus Pärnu linnas, täistööajaga sh summeeritud tööajaarvestusega, töö ajakava alusel, töötasuga 4,25 eur tunnis, mis kuulus tasumisele iga kuu 05. kuupäeval. Töötaja tegi 03.06.2019 e-kirjaga töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingu üles omal soovil, st TLS § 85 lg 1 alusel 15.07.2019. 10.07.2019 töötaja andis e-kirjaga teada, et soovib töötada veel vähemalt septembri keskpaigani. 27.08.2019 sõnumis tööandja küsis töötajalt millised on töötajal septembri kuu plaanid. Töötaja vastas, et plaanib kolida oktoobri kuu esimeses pooles, praegu ei saa mingeid kindlaid kuupäevi öelda. Septembris võib veel töötaja
2-19-20723
graafikusse panna. 27.08.2019 tööandja annab sõnumiga teada, et on kohviku sulgemise mõte hiljemalt septembri lõpus, kuna külmal ajal ei ole rahvast. Töötaja vastas sõnumi teel, et siis ilmselt satub see samale ajale ka töötaja lahkumisega. 18.09.2019 sõnumiga tööandja annab töötajale teada, et kohviku asjad vist pakitakse kokku järgmine pühapäev. Edasi teatab tööandja 20.09.2019 sõnumiga töötajale teada, et lepingu lõpetamiseks allkirju pole vaja, kuna töötajal oli juba lahkumisavaldus saadetud, mille tähtaeg lihtsalt pikenes. Töötamise registris on tööandja teinud kande, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 22.09.2019.1
4.Kohtuistung nimetatud asjas toimus 31.08.2020.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus töölepingu lõpetamise asjaolusid, ning lahendab sellega seotud tuvastusnõude ülesütlemise osas. Seejärel analüüsib kohus, kas avaldajal on õigus hüvitisele põhinõude või alternatiivse nõude järgi.
6.Tulenevalt Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1-6 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.
7.Kohus nõudis töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja nr 4-1/1903/18 materjalid, mis on lisatud digitaalselt e-toimikusse. Kohus luges töövaidluskomisjonis esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Hageja on esitatud hagis vaidlustanud kogu töövaidluskomisjoni otsuse tervikuna, mis ei ole seega jõustunud.
8.Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • XX töötas alates 10.09.2018 Y-s xxx-na , kirjaliku tähtajatu töölepingu alusel, töökoht asus Pärnu linnas, täistööajaga sh summeeritud tööajaarvestusega, töö ajakava alusel. • Hageja töötasu oli 4,25 eur tunnis, mis kuulus tasumisele iga kuu 05. kuupäeval. • Hageja tegi 03.06.2019 e-kirjaga töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingu üles omal soovil, st TLS § 85 lg 1 alusel. 15.07.2019. • Hageja loobus e-kirja teel 10.07.2019 esialgsest avaldusest ja teatas, et soovib töötada veel vähemalt septembri keskpaigani. Töölepingut ei lõpetatud ning hageja jätkas töötamist kostja juures. • Kostja küsis 27.08.2019 sõnumis hagejalt, millised on hageja septembri kuu plaanid. Hageja vastas, et plaanib kolida oktoobri kuu esimeses pooles, praegu ei saa mingeid kindlaid kuupäevi öelda. Septembris võib veel hageja graafikusse
Tõendid TVK toimikust:väljatrükid pooltevahelised lepingu lõpetamist käsitlevatest sõnumitest (tlk 74-76
2-19-20723
•
•
panna. 27.08.2019 tööandja annab sõnumiga teada, et on kohviku sulgemise mõte hiljemalt septembri lõpus, kuna külmal ajal ei ole rahvast. Hageja vastas sõnumi teel, et siis ilmselt satub see samale ajale ka hageja lahkumisega. 18.09.2019 sõnumiga tööandja annab hagejale teada, et kohviku asjad vist pakitakse kokku järgmine pühapäev. Edasi teatab tööandja 20.09.2019 sõnumiga hagejale teada, et lepingu lõpetamiseks allkirju pole vaja, kuna hagejal oli juba lahkumisavaldus saadetud, mille tähtaeg lihtsalt pikenes. Töötamise registris on tööandja teinud kande, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 22.09.2019.2 Töövaidluskomisjon tegi 15.11.2019 töövaidlusasjas nr 4-1/1903/18 lahendi, milles leidis, et töölepingu ülesütlemine ei ole lõppenud kostja ega ka hageja ülesütlemisavaldusega, töövaidluskomisjon luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.09.2019.a ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 704,49 eurot (bruto) ja jättis rahuldamata hüvitise nõude summas 1 408,98 eurot (bruto) ning kohustas kostjat viima töötamise registrikanne hageja osas kooskõlla töölepingu lõpetamisega.
9.Kohus leiab, et antud olukorras kuulub kohaldamisele TLS § 79, mille kohaselt võivad pooled töösuhte lõpetada poolte kokkuleppel. Kohus tuvastas, et pooled on pooled on perioodil 17.07.2019 kuni 20.09.2019 töötaja initsiatiivil pidanud läbirääkimisi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel hiljemalt septembri lõpus. Töötaja on korduvalt väljendanud oma tahet, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause) tööandjale lepingu lõpetamiseks septembris 2019, ilma kuupäeva konkretiseerimata. Tööandja on sellele vastu tulnud ja nõustunud töötaja lahkumisega. Töötaja väljendas tööandjale oma tahet töötada veel vähemalt septembri keskpaigani. juba 10.07.2019 e-kirja teel3 mil hageja teatas kostjale, „ Seega sooviksin töötada veel vähemalt septembri keskpaigani.“ Kohus on seisukohal, et sellega on hageja (töötaja) kostjale (tööandjale) selgesõnaliselt avaldanud tahet töölepingu lõpetamiseks, kuigi tähtaega konkretiseerimata. Tööandja on sellega nõustunud, seega on saavutatud kokkulepe, et poolte tahe on suunatud lepingu lõpetamisele hiljemalt 30.09.2019.
10.Edasi suhtlevad hageja ja kostja töölepingu lõpetamise osas 27.08.2019 sõnumite teel. Hageja teatab, et ta plaanib kolida oktoobri kuu esimeses pooles, praegu ei saa mingeid kindlaid kuupäevi öelda. Septembris võib hageja veel graafikusse panna.“ Tööandja seda ka teeb ning hageja töötab septembris kostja juures töögraafiku alusel. Sellest järeldab kohus üheselt, et pooltel on ühine tahe jätkata töötaja töösuhet kuni 30.09.2019. Kohus tõlgendab poolte tahet lähtudes ka hageja enda sõnumite sisust ja käitumisest kuni lepingu lõpetamiseni. Hageja ei ole teinud ühtegi tahteavaldust, mille kohaselt sooviks hageja töösuhet jätkata peale 30.09.2019. Seega loeb kohus, et hageja ei ole avaldanud ega väljendanud kostjale (tööandjale) oma tahet jätkata peale 30.09.2019 kostja juures edasi töötamist. Kohus on seisukohal, et pooltevahelised läbirääkimised nö. „ülesütlemisavalduse pikenemise osas“ nagu nimetab seda tööandja, on õiguslikult käsitletavad poolte läbirääkimistena töölepingu kokkuleppel lõpetamiseks. Kohus leiab, et töötaja on 10.07.2019 e-kirjas selgesõnaliselt avaldanud soovi teha tööd vähemalt kuni 2019 septembri keskpaigani . Seega avaldab töötaja, et ta soovib endiselt lepingu lõpetamist, kuigi hiljem. Kuigi kohus möönab, et töötaja ei ole esitanud kuupäevaliselt konkretiseeritud tahteavaldust, on ilmne, et töötaja tahe ei ole suunatud mitte pikaajalise v. tähtajatu töölepingu kestvusele, vaid töötaja avaldab tööandjale soovib lõpetada töösuhe töötaja enda sõnadest nähtuvalt 2-kuul möödumisel (septembri keskpaigani). Seda, et pooled on töölepingu lõpetamises vastastikkusel kokkuleppel kinnitab ka tööandja
Tõendid TVK toimikust:väljatrükid pooltevahelised lepingu lõpetamist käsitlevatest sõnumitest (tlk 74-76 Hageja e-kiri kostjale 10.07.2019 tlk 73
2-19-20723
täpsustav sõnum augusti lõpus 27.08.2019: „Hei! Okei, kuule, kuidas sul praegu need septembrikuu plaanid on nüüd?“ Töötaja vastab 27.08.2019 „Kui kõik läheb hästi, siis plaanin kolida oktoobrikuu esimeses pooles. Kohtuistung võimaliku lahendiga on 13. septembril. Ma veel ei saa sulle mingeid kindlaid kuupäevi öelda kahjuks. Et septembris võib mind veel graafikusse panna.“ Kohtu jaoks on sellest sõnumivahetusest üheselt arusaadav, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud selles, et töötaja töötab septembri lõpuni tööandja juures. Kohus leiab et toodud sõnumivahetusest nähtuvalt on pooled arutanud töölepingu lõpetamise võimalust poolte kokkuleppel, kus tööandja on tulnud töötajale vastu, ja arvestanud, et töötaja töötab tema juures lühiajaliselt ning plaanib lahkuda. Kohus tõlgendab antud e-kirja ja sõnumivahetust pooltevahelise läbirääkimisena töölepingu lõpetamise aja osas, ning tuvastab kirjavahetuse põhjal, et pooled on 27.08.2019 kokku leppinud selles, et töötaja tööleping lõpeb poolte kokkuleppel septembri lõpus 2019. Tööandja teatab töötajale samal päeval, et nad plaanivad Pärnus kohviku sulgeda, lisades „Ehk siis ilmselt satub see samale ajal ka sinu lahkumisega. Hageja vastab „Siis klapib hästi.“ Seega annab hageja otsesõnu heakskiidu töösuhte lõppemisele septembri lõpuga ja poolte kokkulepe töölepingu lõppemise osas on saavutatud 1 kuu enne lepingu lõppemise aega. Edasi teatab hageja kostjale „Üldiselt olen arvestanud, et olen tööl sept. lõpuni“ ning selle peale teatab kostja hagejale 18.09.2019, et nad sooviksid kuupäeva muuta varasemaks „me vist tahaksime pühapäeval kokku pakkida asjadega. Saime keskuselt selleks loa nüüd.“ Hageja vastab: „Selge, saangi siis keskenduda kohtule, veel viimased tõsised pingutused. Anna siis palun teada, kuidas lepingu lõpetamine vms toimub või kas pean kusagile allkirja andma jne. Ja kas saan ka nö. puhkusekompensatsiooni? Siin töötaja kinnitab, et teate sisu on talle arusaadav ning soovib teada, kuidas kokkulepe vormistatakse ning kas ta saab puhkusekompensatsiooni.“ Tööandja vastab, et „annan kõik teada kui on 100% kindel“ ja täpsustab, et „puhkuserahad on sinu puhul lisaks töötasule, jah“ Töötaja vastab „OK.“ Kohus on seisukohal, et töötaja ei muuda oma seisukohta töölepingu lõpetamise osas ega anna tööandjale vastuseks mitte mingit tahteavaldust töösuhte jätkumise sooviga, vastupidi, töötaja soovib täpsustust, kas lepingu lõpetamisel saab ta ka puhkusetasu. 20.09.2019 vahetavad pooled veelkord sõnumeid. Tööandja teavitab: Sinu puhul lepingu lõpetuseks allkirju ei ole vaja, kuna sul on see lahkumisavaldus juba saadetud, lihtsalt pikenes.“ Töötaja vastab „See on küll huvitav. Lihtsalt kontrollin, et kuna mul on alaealine laps, siis peaksid puhkusepäevadele ka nn. lapsepäevad lisanduma.“ Tööandja lubab kirjutada raamatupidajale. Töötaja vastab: „Tänan!“
11.Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega. Töölepingu ülesütlemiseks piisab, kui töötaja väljendab oma tahet, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Antud juhul väljendas töötaja oma tahet tööleping lõpetada septembris 2019 juba 10.07.2019, mil hageja teatas kostjale, et ta soovib töötada veel septembri keskpaigani. Edasi pidasid pooled läbirääkimisi kirjalikult taasesitatavas vormis (sõnumid) eeldusel, et nad on saavutanud vastastikkuse kokkuleppe, mille kohaselt leping lõpeb septembrikuuga 2019. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-117-11, p 17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kui tõlgendada töötaja 10.07.2019 tehtud ülesütlemisavalduse tagasivõttu kooskõlas TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatuga, siis sellest on üheselt mõistetav töötaja soov lõpetada töösuhe septembris, hiljemalt 30.09.2019.
12.Hageja (töötaja) on selgesõnaliselt avaldanud 27.08.2019 sõnumis et plaanib kolida oktoobri kuu esimeses pooles, praegu ei saa mingeid kindlaid kuupäevi öelda. Septembris
2-19-20723
võib veel hageja graafikusse panna.“ Kohus leiab, et sellest nähtub poolte ühine tahe lepingu lõpetamiseks hiljemalt 30.09.2019. Tööandja on sellega nõustunud, küsinud korduvalt töötajalt, millisel kuupäeval töötaja lepingu lõpetamist soovib. Töötaja on märkinud, et ta on arvestanud tööga septembri lõpuni (18.09.2019)4. Tööandja teeb omapoolse ettepaneku töölepingu lõpetamiseks „vist tahaksime pühapäeval kokku pakkida asjadega“ Töötaja ei avalda ka siis vastuväiteid lepingu lõpetamise ajale, vaid vastab ühel juhul „Selge“ ning edasi vastab puhkuserahade ja tasumise küsimusele vastuseks „OK“
13.Eeltoodud sõnumivahetust ja arutelu töölepingu lõpetamise aja kohta tõlgendab kohus läbirääkimisena ning töötaja väljendatud nõusolekut ja küsitud täpsustusi lepingu lõpetamisel tasutavate hüvitiste osas kokkuleppe saavutamisena lepingu lõpetamisena poolte ühisel tahtel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tulenevalt TsÜS § 72 alusel saab tahteavaldust tagasi võtta vaid juhul, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Kohus leiab, et hageja tahteavaldus lõpetada leping hiljemalt septembri lõpuga 2019 on kostjani jõudnud ning hageja on korduvalt kinnitanud valmisolekut töötada septembri keskpaigani, seejärel märkinud, et teda võib septembris graafikusse panna. Töötaja ei ole tööandjale kordagi avaldanud seisukohta, et ta soovib jätkata tööd peale septembrit 2019. Ka siis kui tööandja teatab 18.09.2019 töötajale, et ta soovib töölepingu lõpetada konkreetselt 22.09.2019 ei võta töötaja tagasi avaldust töösuhte lõpetamiseks septembri lõpust, vaid arutab20.09.2019 tööandjaga töölepingu lõpetamise detaile – puhkusehüvitise ja lapse eest antavate puhkusepäevade arvestuse lisamist.5 Kohus tuvastas et pooltel puudub vaidlus selle üle, et avaldaja ja vastaspoole vahel oli kehtiv tööleping. Pooltel puudub vaidlus selles osas, et töötaja on 03.06.2019 teinud avalduse töölepingu lõpetamiseks ning selle 15.07.2019 tagasi võtnud. Töösuhe poolte vahel on jätkunud ning pooled on suhelnud edasi lepingu peatse lõpetamise teema töötaja algatusel alates 10.07.2019, mil hageja teatas kostjale, et ta soovib töötada veel septembri keskpaigani. Seda konkretiseerimata lõpukuupäevaga avaldust töötaja muutnud ei ole, vastupidi kogu järgnev suhtlus tööandjaga põhineb 10.07.2019 avalduses tuleneval tahteavaldusel, mis on suunatud töölepingu lõpetamisele septembris 2019. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et pooled on perioodil 17.07.2019 kuni 20.09.20190 töötaja initsiatiivil pidanud läbirääkimisi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel hiljemalt 30.09.2019. Kohus tõlgendab tulenevalt TsÜS § 75 lg 1 töötaja ja tööandja sõnumitest nähtuvaid tahteavaldusi vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Töötaja on avaldanud tahet töölepingu lõpetamiseks, seda konkretiseerimata. Tööandja on pakkunud selle peale omapoolse tingimusena töölepingu lõpetamise kuupäevaks 23.09.2019, mis paikneb töötaja poolt lahtiseks jäänud ajavahemikus, ning töötaja on sõnumite teel omapoolse tahteavaldusega neid tingimusi aktsepteerinud, vastates „Selge“ ja „OK“. Töötaja ei ole avaldanud mingit omapoolset tahet töösuhte jätkamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab, kohus, et antud töösuhte lõpetamise initsieeris küll töötaja poolt 10.07.2019 tehtud avaldus, kuid pooled pidasid läbirääkimisi ning saavutasid kokkuleppe töölepingu lõpetamise osas, mis on tõendatud poolte kirjavahetusega. Seega on tuvastatav, et poolte töösuhte lõppemise aluseks on poolte vastastikkune kokkuleppe ning töösuhe on TLS §79 alusele lõppenud poolte kokkuleppel alates 23.09.2019
Hageja sõnum tlk 75 Sõnumivahetus tlk 75-76
2-19-20723
14.Kõike eeltoodut kogumina arvesse võttes ning lähtudes TLS §107 lg 1 ja 2 tuvastab kohus, et tühine on töölepingu lõpetatuks ülesütlemisega, kuna pooled pidasid läbirääkimisis ja lõpetasid töölepingu kokkuleppel TLS §79 järgi. Seega puudus alus lepingu ülesütlemiseks nii töötaja kui ka tööandja poolt. Tulenevalt TLS § 107 lõpetab kohus töölepingu alates 23.09.2019 ja loeb, et lepingu ei ole ülesütlemisega lõppenud.
15.Hageja on esitanud nõude mõista Y'lt XX kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis brutosummas 1 404,98 eurot või alternatiivselt mõista Y'lt XX'i kasuks TLS §108 alusel välja kahjuhüvitis brutosummas 1 404,98 eurot. Kuna kohus loeb töölepingu lõppenuks poolte kokkuleppel, jätab kohus mõlemad hüvitise nõuded rahuldamata.
16.Kohus põhjendab seda alljärgnevalt. Hageja selgitas, et saades juulis 2019 teada hageja soovist töölepingu lõpetada septembris 2019, otsustas tööandja hageja asemele mitte uut töötajat leida ja kohviku Pärnus sulgeda. Hagejaga töölepingu lõpetamine mõjutas kostja otsustust tegevus lõpetada ning põhjuslik seos hageja töökoha kaotuses tuleneb hageja enda avaldatust. On ilmne, et kohviku sulgemise otsus teiste töötajate suhtes võis kaasa tuua mh. koondamishüvitiste maksmise, kuid antud juhul oli kohviku sulgemise otsusel põhjuslik seos hageja enda tahteavaldusega tööleping septembris 2019 lõpetada. Tulenevalt TLS § 109 lg 1 kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hüvitist vähendada 0 euroni kuna kohus leiab, et töötaja ei ole töölepingu lõpetamise käigus käitunud heauskselt. Töötaja on tööandjale avaldanud selget tahet mitte töötada kauem kui 30.09.2019. Tööandja on korduvalt andnud võimaluse töötajale avaldada konkreetne kuupäev, mida töötaja ei ole teinud. Tööandja ise on nimetanud lepingu lõpetamise aja töötaja poolt määratud töösuhte lõpetamise perioodi sees ning töötaja on selle pakkumise aktsepteerinud ega ole vaidlustanud enne, kui töösuhe on lõpetatud. Antud juhul ei saanud ega võinud tööandja eeldada, et töötaja tahe oleks suunatud töösuhte jätkamisele, veelgi enam töötaja lahkumine mõjutas ühe komponendina tööandja otsust kohvik sulgeda ning teised töötajad koondada. Kõik neid asjaolusid arvesse võttes ei ole tööandjalt töötaja kasuks hüvitise väljamõistmine põhjendatud ega õiglane. Seega vähendab kohus TLS § 109 lg 1 järgi välja mõistatavat hüvitist 0 euroni.
17.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, 173 lg 1 ja 174 lg 1 jätab kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostja menetluskulud on 560 (viissada kuuskümmend) eurot6 7 töötunni eest (tunni hind 66,67 eurot, millele lisandub käibemaks). Seega ilma käibemaksuta on hageja õigusabikulu 66,67*7=466,69 eurot. Õigusabiteenuse osutajaks on Eesti Õigusbüroo OÜ, kes on käibemaksukohuslane Hageja on esitanud vastuväite menetluskuludele, leides, et õigusabi maht on ülemäärane ja põhjendamatu kostja esindaja ajakulu enam kui 3,5 tunni ulatuses. Samuti vaidleb hageja vastu käibemaksu arvestamisele väljamõistetavate kulude hulka. Hageja enda menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja ajakulu 9,05 tundi, mille väljamõistmist on hageja taotlenud.
18.Hinnates poolte ajakulu leiab kohus, et kostja poolt välja toodud menetluskulud 7 töötunni eest summas 560 eurot, on mõistlikud ja põhjendatud ning ajalises mahus väiksemad hageja enda õigusabi ajalise mahust ja kuludest. Kohus vähendab summat käibemaksu võrra, mistõttu kostjale väljamaksmisele kuulub 466,69 eurot. Kohus on seisukohal, et
Kostja menetluskulude nimekiri tlk 34-35
2-19-20723
kostja menetluskulude ajaline maht 7 tundi on mõistlik ja põhjendatud ning õigusabi tunnihind jääb alla keskmise tunnihinna õigusabiteenuste eest.
19.Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kogusummas 466,69 eurot (välja mõistetav summa ei sisalda käibemaksu). Kostja on esitanud taotluse kohustada hageja XX tasuma menetluskulude hüvitiselt (560 eurolt) hagejale viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 mõistab kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 466,96 tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
/Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
Pärnu Maakohtu 30.09.2020 otsus tühistada osas, milles maakohus tuvastas, et pooltevaheline töösuhe ei lõppenud tööandja poolse erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ning töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja et pooltevaheline töösuhe ei lõppenud töötaja korralise ülesütlemisavaldusega, luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel ja vähendas TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist nullini (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 25). Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles hagi jäeti rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1), aga selles osas muuta otsuse põhjendusi, jaotati menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7) ja määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõisteti need välja (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 8-9).
2.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:
3.1.Jätta XX hagi Y vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata.
3.2.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
3.3.Välja mõista XXlt Y kasuks maakohtu menetluskulu 466,69 eurot. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.4.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (466,69 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.