lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-5396/8

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 17.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-5396/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1586
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-21-5396 avaldus hagita menetluses; nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks täiteasi nr XXX Kalev Kuningas R. N. (isikukood: XXX) vandeadvokaat Rober Sarv A. R. (isikukood: XXX; e-post: XXX)

Kohtunik Avaldaja (võlgnik) Avaldaja esindaja Asjast puudutatud isik (sissenõudja) Asja lahendamine

17. juuni 2021

nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine; hagita menetlus kohtuistungi pidamiseta

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R. N. avaldus nõude täitmise aegumise osas ja lõpetada Tartu Maakohtu 15. september 2006 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-06-19104 tulenevate nõuete osas täitemenetlus täiteasjas nr XXX nõude täitmise aegumise tõttu. 1.1 Keelduda R. N. avalduse tunnistada kohtutäitur Janek Pooli nõude täitmine aegunuks menetlusse võtmisest.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need avaldaja kanda; 2.2 määrus toimetada kätte menetlusosalistele; 2.3 avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile.
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud; 3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud R. N. esitas 7. aprillil 2021 Tartu Maakohtu avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr XXX ja tunnistada aegunuks ka kohtutäituri enda tasu otsused. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Janek Pooli menetluses täiteasi nr XXX. Täitemenetluses täidetakse täitedokumendist nr 2-06-19104 tulenevaid nõudeid. Täitedokument esitati esimest korda kohtutäiturile 11. detsember 2006. Kohus võttis 06. mail 2021. a määrusega avalduse menetlusse ja küsis puudutatud isikult I avalduse kohta seisukohta. Sissenõudja A. R. (puudutatud isik I) kinnitab, et antud nõue on loovutatud 2013 aastal. Täiendavalt sissenõudja 15.06.2021 lisab, et sissenõudjal ei ole vastuväiteid aegumise kohaldamisele täiteasjas nr XXX ja menetluskulud, sealhulgas avaldaja esindajakulud, tuleb jätta avaldaja kanda. Käesolevas asjas tehakse lahend avaldaja huvides. Avaldaja vabaneb oma täitmata kohustusest puudutatud isik I ees, seeläbi kannab puudutatud isik I majanduslikku kahju täitmata kohustusest tuleneva rahasumma kaotamise näol. Seadusandja on võimaldanud aegumise kohaldamiseks täiteasjas pöörduda kohtutäituri poole, mis on odavam kui kohtumenetlus ja oluliselt lihtsam, piisavalt lihtne, et avaldaja saanuks ise kohtutäiturile vormikohase avalduse esitada. Avaldaja otsustas aga kasutada esindaja abi ning pöörduda kohtusse püüdmata eelnevalt kohtuväliselt tulemust saavutada. Puudutatud isik I ei ole esitanud aegumisele vastuväiteid ja poleks seda teinud ka kohtuväliselt. Seega on kohtusse pöördutud ennatlikult ja menetluskulud on tekitatud selleks tegelikku vajadust omamata. Avaldaja täiendavas seisukohas leiab, et puudutatud isik I on nõude loovutanud lihtkirjaliku lepingu alusel (vastavalt tema poolt esitatud tõendile) seega ei ole täidetud seadusest tulenev nõue, et õigusjärglus peab olema kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Lihtkirjaliku lepinguga ei saa täitemenetluses nõuet loovutada. Kuivõrd puudutatud isik I ei vaidle aegumisele vastu, palun seega rahuldada avaldus ja tunnistada puudutatud isik I nõude täitmine aegunuks. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu otsus on samasugune täitedokument, nagu puudutatud isik I nõue ning seega on ka puudutatud isik II antud menetluses sissenõudja ehk puudutatud isiku rollis. Puudutatud isik II on 11. detsember 2006. a koostanud kohtutäituri tasu otsuse täiteasjas nr XXX , mille kohaselt mõisteti avaldajalt välja kohtutäituri põhitasu 62 638,28 krooni, millele lisandub käibemaks 11 274,89 krooni, kokku summa 73913,17 krooni. Kohtutäituri tasu otsus on samuti TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 järgi 10 aastat, mitte põhinõude aegumise tähtaeg lähtudes KarS §-st 82. (RKTKo 3-2-1-79-11, p 11.). Seega on kohtutäituri enda tasu otsused samasugused täitedokumendid, kui puudutatud isiku I nõue ning ka neile kohaldub seadusest tulenev täitmise aegumise tähtaeg. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud 510 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leidis, et avaldus tuleb rahuldada nõude täitmise aegumise osas ja tuleb keelduda avalduse tunnistada kohtutäitur Janek Pooli nõude täitmine aegunuks menetlusse võtmisest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 järgi võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 järgi lahendatakse aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avaldused hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasjas nr XXX täidetakse Tartu Maakohtu 15. september 2006 lahendist tsiviilasjas nr 2-06-19104 (täitedokument) tulenevaid nõudeid. Täitemenetluse registrist nähtub, et tegemist on laenulepingust tulenevate ja menetluskulude nõuetega. TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 1. märtsi 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 1. märtsi 2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Täitedokumendist nr nr 2-06-19104 tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 2036. aastal. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud seega 1. märtsil 2011 aegunud. Täitedokumendist tulenevatele nõuetele hakkas alates 1. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded saavad kõige varem aeguda alates 1. märtsist 2021. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 11. detsemer 2006. Seega on täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat. Menetlusosalised ei ole toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Seega ei ole kohtule muud aegumise katkemise ega peatamise alused teatavaks saanud. Sissenõudja ei ole vastuväiteid aegumise kohaldamisele täiteasjas nr XXX. Eeltoodust tulenevalt tuleb täitemenetlus täiteasjas nr XXX TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete osas lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Kohus selgitab avaldajale, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril kohtutäituri seaduse § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni

pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus keeldub R. N. avaldust osas tunnistada kohtutäitur Janek Pooli nõude täitmine aegunuks menetlusse võtmisest. Avaldaja on taotlenud tunnistada aegunuks ka kohtutäituri enda tasu otsused. Kohus selgitab, et esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lõike 1 alusel, arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 412 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks. Seda põhimõtet kinnitab ka kohtupraktika (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas 3-2-1-108-15, punktid 12 ja 13)." Tulenevalt eeltoodust ei ole avaldaja õiguste rikkumine avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, sest kohtutäitur teeb uue tasuotsuse. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Täitedokumendist tulenevate nõuete osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitedokumendist tulenevate nõuete osas täitemenetluse lõpetamine on võlgniku huvides, sest võlgnik vabaneb sellega täitemenetluse aluseks oleva kohustuse täitmisest. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Nõude väidetava loovutamise väite esitamine sissenõudja poolt varasemas menetlusstaadiumis ei too kaasa menetluskulude teistsugust jaotamist. Sissenõudja viimane seisukoht annab aluse järelduseks, et sissenõudjal avalduse rahuldamisele vastuväited puuduvad. Sissenõudja ei ole kohtule esitanud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, mida avaldajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium