Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
31. mai 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-13633
Tsiviilasi
Renee Nurmi kaebus kohtutäitur Janek Pooli 24. augusti 2021 otsuse peale täiteasjas nr 171/2006/1867
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. märtsi 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Renee Nurmi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Renee Nurm (isikukood xxxxxxxxx), esindaja advokaat Katrin Paulus
esindajad
Puudutatud isik: kohtutäitur Janek Pool
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 30. märtsi 2022 määrus muutmata.
2.Jätta rahuldamata Renee Nurmi taotlus tunnistada kohtutäituri seaduse § 412 põhiseadusega vastuolus olevaks.
3.Jätta Renee Nurmi määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Renee Nurmi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TMS § 218 lg 3).
1.Renee Nurm (avaldaja/võlgnik) esitas 31. augustil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli (puudutatud isik/kohtutäitur) otsuse peale täiteasjas nr 171/2006/1867. Võlgnik palus kohtutäituri 24. augusti 2021 otsuse tühistada. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur 11. detsembril 2006 võlgniku suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 171/2006/1867. Täitedokumendiks oli Tartu Maakohtu 15. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 2-06-19104. Tartu Maakohtu 17. juuni 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5396 rahuldati võlgniku avaldus ja lõpetati täitemenetlus nõude aegumise tõttu. Sama määrusega keelduti menetlusse võtmast võlgniku avaldust tunnistada kohtutäitur Janek Pooli nõude (kohtutäituri tasu) täitmine aegunuks. Kohtutäitur koostas 9. augustil 2021 täitemenetluse lõpetamise osaotsuse põhinõude aegumise tõttu, mille kohaselt jätkas kohtutäitur menetlust täitekulude ja KTS § 412 alusel välja mõistetud kohtutäituri põhitasu ja täitekulu osas ning määras, et tasumisele kuulub kohtutäituri põhitasu 1260 eurot (sh käibemaks) ja täitekulud 3,77 eurot (sh käibemaks). Võlgnik esitas 11. augustil 2021 kohtutäituri 9. augusti 2021 otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 24. augusti 2021 otsusega rahuldamata. Kohtutäitur on tasuotsuse koostanud esmalt 11. detsembril 2006 ning selle täitmine on aegunud. Seega ei võinud kohtutäitur teha 9. augustil 2021 uut tasuotsust. Vastav kohtutäituri seisukoht on ekslik. Seadus ei nõua kohtutäiturilt uue tasuotsuse tegemist. Kohtutäituri 9. augusti 2021 otsusest ei nähtu, kas menetlus jätkub 11. detsembri 2006 tasuotsuse osas või 9. augusti 2021 tasuotsuse osas. Kohtutäituri 24. augusti 2021 otsusest nähtub, et menetlus jätkub
9.augusti 2021 tasuotsuse osas, samas ei ole 11. detsembri 2006 tasuotsust tühistatud. Ei piisa üksnes kohtutäituri kinnitusest, et menetlus jätkub 9. augusti 2021 tasuotsuse osas. Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-21-5396 tunnistati aegunuks ka kohtutäituri tasu otsus. Võlgnik leiab, et kohtutäituri 9. augusti 2021 tasuotsus ei ole seaduslik ning tuleb tühistada. Lisaks on tasu suurus põhjendamata. Kohtutäituri väide, et täitemenetluses on tehtud päringuid, on paljasõnaline.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul on tsiviilasjas nr 2-21-5396 täitemenetluse nõude aegumise osas menetluse lõpetamisega tunnistatud aegunuks ka kohtutäituri 11. detsembri 2006 tasuotsus. Kohtutäitur nõuab tasu 9. augusti 2021 tasuotsuse alusel. 11. detsembri 2006 tasuotsuse täitmine langes ära sundtäitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamisega ja seetõttu arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 412 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Aegumise kohaldamise hetkel oli võlgnikult sisse nõudmata 45 752,18 eurot. Vastavalt KTS § 35 oleks kohtutäituri tasu sel juhul 2520 eurot, millest pool on 1260 eurot. Kohtutäitur esitas kohtule väljavõtted täitemenetluses tehtud päringutest ja toimingutest.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Maakohus leidis, et TMS § 481 lg 1 alusel sissenõudja kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegunuks tunnistamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus. Esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 alusel, arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 412 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15). Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri tasuotsus pärast täitemenetluse nõude lõpetamist aegumise tõttu seaduslik. Kohtutäitur ei pidanud koostama eraldi varasema tasuotsuse tühistamist, vaid otsene keeld varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks tuleneb seadusest. Kohtutäitur on tasuotsuses arvutuskäiku põhjendanud. Kuna 9. augusti 2021 tasuotsuse pealkiri sisaldab juba viidet KTS §-le 412, siis on põhjendamatu võlgniku väide, nagu ta ei saaks aru, millisel alusel kohtutäitur tasu nõuab. Arusaamatuks jääb võlgniku väide justkui saanuks täitur oma tasunõuet täita eraldiseisvalt põhinõude täitmisest juba 11. detsembri 2006 tasuotsuse alusel. Avaldaja viited võimalikule põhiseaduse §-st 12 tulenevale võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele ei ole asjakohased. Võlgnik ei ole esitanud taotlust KTS § 412 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi kohtutäiturile uue otsuse tegemiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Lisaks palub võlgnik tunnistada KTS § 412 põhiseadusega vastuolus olevaks. Võlgnik leiab, et kohtutäitur koostas põhjendamatult uue kohtutäituri tasu otsuse, kuigi kohtutäituri tasunõude täitmine oli koos põhinõudega aegunud. KTS § 412, mis annab täiturile aluse uue põhitasu otsuse tegemiseks, on PS §-ga 32 vastuolus. KTS § 412 annab kohtutäituritele otseses mõttes võimaluse „pikendada“ enda nõuet veel 10 aastat. KTS § 412 kohtleb ebavõrdselt (PS § 14) võlgnikke, kohtutäitureid ja sissenõudjaid. Lisaks ei ole kuidagi põhjendatud, et võlgnikud, kelle osas viiakse täitemenetlust läbi väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste sissenõudmiseks, ei pea kohtutäituri tasu maksma, aga võlgnikud, kelle osas viiakse menetlust läbi kriminaal- või tsiviilnõuete osas (mis samuti aeguvad), peavad ikka tasuma kohtutäituri põhitasu. Nõudeõigus ei tähenda, et nõuet võib täita täitemenetluse raames. Ekslik on kohtutäituri ja kohtu seisukoht, et täituril tuleks teha uus põhitasu otsus, sest seadus seda üheselt ei nõua. Keelatud ei ole ka algset otsust (mis on tegelikult aegunud) muuta. Kui tehakse uus otsus, tuleks algne tasuotsus tühistada. Seadus ei näe ette, et kohtutäituri tasuotsus automaatselt aeguks, kui põhinõue aegub.
Seadus sätestab üheselt, et täituril jääb alles õigus nõuda täitekulusid. Võlgnik soovib, et kohus tunnistaks kohtutäituri tasunõude täitmise aegunuks. Nõudeõigus jääb kohtutäiturile alles, kuid selle täitmine täitemenetluses tuleb tunnistada aegunuks. Kohtutäitur ei ole tasu suurust põhjendanud. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 ei ole asjakohane.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
5.Kohtutäitur palub jätta maakohtu määruse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse esitaja väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1) ja nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
7.Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et kohtutäituri 9. augusti 2021 tasuotsus on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäituri põhitasu on aegunud koos põhinõudega. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. KTS § 412 kehtestamise tingis asjaolu, et kohtutäituril tekivad täiteasja menetlemisel kulud, mis täitemenetluse põhimõtte kohaselt tuleks kanda võlgnikul. Täitemenetluse algatamise põhjuseks on eelkõige võlgniku rahaliste kohustuste mittekorrektne täitmine. Kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneb võlgnik ka täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see kohtutäiturile tasuta töö tegemist ning võlgnikule signaali, et kohustusi ei peagi täitma. Maakohus märkis õigesti, et KTS § 412 alusel põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri lk-d 8-9; Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks. Olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 2231 lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel. Justiitsministeerium on samuti leidnud, et TMS § 481, § 501 ja § 2231 ning KTS § 411 ja § 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele.
Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda avaldusega kohtutäituri või kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur peab aga täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 412 alusel tehtud põhitasu otsuse täitmine (vt Justiitsministeeriumi 9. juuni 2021 vastus selgitustaotlusele, kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/9821691). Kohtutäitur tegi seega põhjendatult uue tasu väljamõistmise otsuse 9. augustil 2021 ning see ei ole aegunud. Samuti ei pidanud kohtutäitur 9. augusti 2021 otsusega varasemat 11. detsembri 2006 tasuotsust tühistama, kuna varasema tasuotsuse täitmise õigus langes vastavas ulatuses ja alustel täitemenetluse nõude aegumise tõttu ära.
8.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et KTS § 412 alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ning kohtutäitur peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kohtutäituri tasuotsuse arvutuskäik on 9. augusti 2021 otsusest tuletatav. Samas puuduvad 9. augusti 2021 otsuses sisulised põhjendused. Arvutuskäigule võlgnik vastu ei vaidle.
9.augusti 2021 tasuotsuses ei ole kohtutäitur põhjendanud, miks on põhjendatud põhitasu just 1260 eurot (sh käibemaks), st KTS § 412 sätestatud maksimummääras. Samas on kohtutäitur põhjendused esitanud 24. augusti 2021 otsuses, millega lahendas võlgniku kaebust 9. augusti 2021 otsusele. Kohtutäitur on esitanud tasu suurust põhistavad tõendid käesoleva tsiviilasja menetluses.
24.augusti 2021 kohtutäituri otsusest ning täiteasja toimingute väljavõttest aastatel 2006-2018 (tl 2235) nähtub, et kohtutäitur on teinud täitemenetluse vältel 396 päringut ja toimingut. Seega oleks ühe päringu/toimingu hinnaks ca 3,18 eurot. Kohtutäitur täitis täitedokumendist tulenevat nõuet üle 14 aasta. Kohtutäitur kontrollis võlgniku varalist seisu keskmiselt 4 korda aastas. Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluvad pangakontod Eesti Vabariigis ja töötasu XXX OÜ-s ning seadis keelumärke võlgnikule kuuluvale sõidukile. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et ca 70 eurot aastas täituri põhitasuna ei ole ebamõistlikult suur summa. Kohtutäitur on oma diskretsiooni tasu suuruse määramisel põhjendanud ja puudub alus kohtutäituri põhitasu suuruse osas kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
9.Võlgnik leiab, et KTS § 412 on PS §-ga 32 (omandipõhiõigus) vastuolus. Võlgniku arvates ei ole põhjendatud olukord, kus kohtutäitur saab täitemenetluse lõpetamisel tsiviilnõude täitmise aegumise tõttu teha KTS § 412 alusel uue põhitasu otsuse, millel on eraldiseisev aegumistähtaeg, kuid ei saa seda KTS § 413 järgi teha täitemenetluse lõpetamisel kriminaal- ja väärteoasjast (TMS §-d 202 ja 207) tulenevate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumisel. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE) seletuskirja kohaselt täiendati kohtutäituri seadust §-ga 413, mille kohaselt ei kohaldata KTS §-des 411 ja 412 sätestatut juhul, kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele TMS §-de 202 ja 207 alusel. Nende täiteasjade lõpetamine peab toimuma kohtutäituri initsiatiivil, s.o seadusandja ei ole näinud ette võlgniku avaldust. Samuti puudub nendel juhtudel vajadus küsida sissenõudja nõusolekut. Seletuskirjas leiti, et kõnesolevate täiteasjade lõpetamist praegu eraldi ei tasustata ja selle põhimõtte muutmine ei ole põhjendatud. TMS § 202 lg 1 ja TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes ja rahalise või varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi või rahalist/varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub rahatrahvi sissenõue nelja aasta jooksul. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt aegub rahalise ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Seega erinevalt tsiviilasjades
tehtud täitedokumentide puhul, ei aegu väärteo- ja kriminaalmenetluses sissenõuded kohtutäituri tasu otsusega reeglina samal ajal. Järelikult ei kohtle KTS § 412 erinevaid võlgnike ebavõrdselt, kuivõrd väärteo või kriminaalasjas rahatrahvi või rahalise/varalise karistuse sissenõudmise aegumisel jääb kohtutäiturile piisav aeg kohtutäituri tasu nõudmiseks. Samadel põhjendustel ei kohelda viidatud normidega ebavõrdselt kohtutäitureid.
10.Ringkonnakohus ei nõustu ka võlgniku seisukohaga, et kohtutäitur sissenõudjana on eelistatud teiste sissenõudjate ees, kuivõrd saab KTS § 412 alusel oma tasunõuet uue tasuotsusega „pikendada“. Ringkonnakohtu hinnangul on uue tasuotsuse tegemise regulatsioon täitemenetluse lõpetamisel nõude aegumise tõttu sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ringkonnakohus on käesoleva määruse p-s 7 selgitanud, et normi eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Seega on valitud meede sobiv (soodustab eesmärgi saavutamist) ja vajalik (eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene). Tegemist on ka mõõduka meetmega, kuivõrd üldjuhul kannabki võlgnik täitemenetluse kulud, st ka siis, kui täitemenetluses õnnestub nõuet täita. Üksnes asjaolu, et üle 14 aasta ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet täita, ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks sellisel juhul tasu saama. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused KTS § 412 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja selle kohaldamata jätmiseks.
11.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus jätab seega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 10). Kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13.Käesolev määrus ei ole TMS § 218 lg 3 alusel Riigikohtule edasikaevatav, kuivõrd täitemenetluses täidetav nõue (kohtutäituri tasu kokku 1263,77 eurot) on alla 2000 euro.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.