S A (A) hagi U E vastu J A poolt xxx.a. tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks
Hagihind
85 732,45 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S A (ik xxx; elukoht xxx)
esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: xxx) Kostja: U E (ik xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nigul Saar (epost: xxx) Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 02.03.2021 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta rahuldamata S A 19.05.2021 esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta rahuldamata S A hagi U E vastu J A (i.k xxx) xxx.a. notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
Jätta S A menetluskulud tema enda kanda. Jätta U E menetluskulud S A kanda. Välja mõista S Alt U E kasuks 3158,40 eurot tema menetluskulude katteks. Välja mõista S Alt U E kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses välja mõistetud menetluskuludelt 3158,40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Jätta S A menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.xxx tegi J A notariaalse testamendi (I kd t/l 47-50), millega tegi oma vara suhtes pärast tema surma järgmised korraldused: - kogu vara ja varaliste õiguste pärijaks nimetas J A U E; - U Ele määras testaator kohustuse täita järgmise sisuga annakud: a.) anda testaatorile kuuluv korteriomand asukohaga xxx U Ele; b.) anda testaatorile kuuluv kinnistu T -S tema pojale S A koos kohustusega, et kui viimane kinnistu ära müüb, peab ta müügist saadud rahast andma pool oma vennale K A; c.) anda testaatorile kuuluvatest arvetest Swedbank AS-is 35.000 eurot ning ülejäänud rahasumma võrdsetes osades testaatori poegadele S A ja K A; d.) anda testaatorile kuuluv osa osaühingus T L võrdsetes osades testaatori poegadele S A ja K A; e.) anda testaatorile kuuluvad õigused ja kohustused, mis tulenevad liisingulepingust, mille alusel oli testaatoril õigus kasutada sõiduautot Honda, võrdsetes osades testaatori poegadele S Ale ja K A.
2.J A suri 28.11.2013.
3.Tallinna notar M O andis 30.04.2014 välja pärimistunnistuse, millega kinnitas, et J A vara pärijaks on U E.
4.06.08.2016 esitas S A kohtusse hagi U E vastu J A poolt xxx tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx teise jakku kantud Xxx korteri nr x korteriomandi omaniku kande nr
2, mille kohaselt on U E korteriomandi omanik, tühisuse tuvastamiseks, U E nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega, millega kantakse kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr xxx teise jakku Xxx korteri nr x korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa omanikuna S A ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna K A ja U E nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega, millega kantakse kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr xxx teise jakku T-S kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikuna S A ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna K A.
5.Kohus peatas 08.02.2017 kohtumäärusega (I kd t/l 92) käesolevas tsiviilasjas menetluse, sest kohtu menetluses oli ka tsiviilasi xxx, milles S A ja K A olid esitanud U E vastu nõude J A xxx testamendis määratud annakute täitmiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas nimetatud kohtumääruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule (I kd t/l 104-105).
6.21.11.2016 tegi kohus tsiviilasjas xxx kohtuotsuse, millega otsustas: - Hagi rahuldada osaliselt. - Kohustada U E’i andma tahteavaldus, millega U E lepib kokku, et J A’i pärijana tema poolt pärimisõiguse tunnistuse kohaselt annakuna üleandmisele kuuluv T-S kinnistu, mille registriosa nr xxx, läheb S A’i omandisse ning kohustada U E’i andma kinnisturaamatu kande tegemise eelduseks olev nõusolek KRS § 342 lg 1 tähenduses, mille kohaselt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Valga kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx 2. jao kanne 1 kustutatakse ja kinnisasja ainuomanikuna kantakse 2.jakku S A. - Kohustada U E’i andma tahteavaldus, millega U E lepib kokku, et J A’i pärijana tema poolt pärimisõiguse tunnistuse kohaselt annakuna üleandmisele kuuluv 141 650 krooni (9 053,09 euro) suurune osa OÜ-s T L (registrikood xxx) läheb S A’i omandisse ning kohustada U E’i andma nõusolek osaniku kande muutmiseks osanike nimekirjas. - Kohustada U E’i andma tahteavaldus, millega U E lepib kokku, et J A’i pärijana tema poolt pärimisõiguse tunnistuse kohaselt annakuna üleandmisele kuuluv 141 650 krooni (9 053,09 euro) suurune osa OÜ-s T L (registrikood xxx) läheb K A’i omandisse ning kohustada U E’i andma nõusolek osaniku kande muutmiseks osanike nimekirjas. - Määrata, et S A peab U E’ile maksma hüvitisena 5821.11 eurot. - Määrata, et K A peab U E`ile maksma hüvitisena 1644.29 eurot. Nimetatud kohtuotsus jõustus 28.04.2017, sest 12.04.2017 kohtumäärusega lõpetas Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonikohtus selles kohtuasjas apellatsioonimenetluse, kuna apellandid S A ja K A loobusid nende poolt esitatud apellatsioonkaebusest ja vastuapellant U E vastuapellatsioonkaebus jäeti läbi vaatamata.
7.26.02.2018 kohtumäärusega lõpetas Harju Maakohus menetluse S A hagis U E vastu testamendi ning äriregistri ja kinnistusraamatu kannete tühisuse tuvastamise ning tahteavalduste asendamise nõuetes TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
8.Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2019 määrusega määrati: - Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2018. a määrus. - Teha uus määrus osas, milles maakohus lõpetas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse äriregistri kande tühisuse tuvastamise nõudes, ning jätta läbi vaatamata nõue tuvastada Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK) kande tühisus. - Muus osas saata asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. - S Ai määruskaebus rahuldada osaliselt.
Määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud EVK kande tühisuse tuvastamise nõude menetlemisega seotud menetluskulud jätta S Ai kanda.
9.Kuna hageja loobus oma ülejäänud nõuetest kostja vastu ja jäi ainult nõude juurde tuvastada testamendi tühisus, lõpetas kohus menetluse hageja teiste nõuete osas seoses hagist loobumisega 19.06.2019 määrusega. -
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
10.Kõige eeltoodu alusel on käesoleval ajal Harju Maakohtu menetluses S A hagi U E vastu J A poolt xxx.a. tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks.
11.Hageja väidetel on tema isa poolt xxx tehtud notariaalne testament tühine seetõttu, et testaator ei olnud testamendi tegemise ajal otsusevõimeline, sest J Al olid testamendi tegemise ajaks tuvastatud tursega ümbritsetud metastaatilised vähkkasvaja kolded ning viimasest tingitud hüdrotsefaalia ning esinesid ka muud J A kestvale tervisehäirele viitavad sümptomid.
12.Hageja soovis oma nõuet kostja vastu tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: J A haiguslooga SA-st Põhja-Eesti Regionaalhaigla, J A kiirabikaardiga, J A õenduslooga, tema pangakonto väljavõttega, väljavõttega Honda Liisinguga sõlmitud liisingulepingust, U E avaldusega notarile J A pärimismenetluse algatamiseks, J A poolt xxx tehtud notariaalse testamendiga, J A pärandvara suhtes välja antud pärimistunnistusega, kinnistusraamatu väljavõtetega testaatorile kuulunud kinnisvara kohta ja OÜ T L äriregistri kaardiga. Hageja taotles määrata käesolevas asjas J A suhtes postuumne kohtupsühhiaatriaekspertiis. Kohus rahuldas hageja taotluse. Hageja taotlusel kutsus kohus ekspert J E ka kohtusse täiendavatele küsimustele vastamiseks seoses tema poolt teostatud ekspertiisiga. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
13.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
14.Kostja sõnul oli J A testamendi tegemise ajal otsusevõimeline ja suuteline tegema tehingut, mistõttu on esitatud hagi põhjendamatu ja alusetu.
15.Kostja väidetel kinnitab tema seisukohta kohtumenetluses läbi viidud postuumne kohtupsühhiaatriaekspertiis.
16.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kinnistusraamatu väljavõtte, kohtuotsuse tsiviilasjas xxx, milles esitatud hagis rahuldati hageja ja tema venna nõue kostja vastu annakute väljanõudmiseks sama testamendi järgi, mistõttu ei saa olla testament kostja hinnangul üheaegselt kehtiv ja samas tühine, ning ka S A avalduse 19.11.2013 kohtule J Ale eestkoste seadmiseks. Kohtuotsuse põhjendused.
17.Otsustamaks kas hageja nõue J A poolt xxx koostatud notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele või mitte, juhindub kohus testamendi tegemise ajal kehtinud Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 19 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 13 lg 1 sätestatust mille kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud siis, kui isik kiidab tehingu
pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks ning sama seaduse § 84 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt on tühine otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing, kui ta seda otsusevõime taastumisel heaks ei kiida.
18.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega, sh. J A tervist puudutavate dokumentidega, ja käesolevas tsiviilasjas läbi viidud postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisiga ning ka ekspertiisi teostanud psühhiaater J E ütlustega kohtuistungil, leidis tõendamist järgmine: 18.1 xxx tegi J A notariaalse testamendi (I kd t/l 47-50), millega tegi oma vara suhtes pärast tema surma järgmised korraldused: a.) kogu oma vara ja varaliste õiguste pärijaks nimetas J A U E; b.) U E määras testaator kohustuse täita järgmise sisuga annakud: - anda testaatorile kuuluv korteriomand asukohaga xxx – x U E; - anda testaatorile kuuluv kinnistu T-S tema pojale S Ale koos kohustusega, et kui viimane kinnistu ära müüb, peab ta müügist saadud rahast andma pool oma vennale K A; - anda testaatorile kuuluvatest arvetest Swedbank AS-is 35.000 eurot ning ülejäänud rahasumma võrdsetes osades testaatori poegadele S Ale ja K A; - anda testaatorile kuuluv osa osaühingus T L võrdsetes osades testaatori poegadele S A ja K A; - anda testaatorile kuuluvad õigused ja kohustused, mis tulenevad liisingulepingust, mille alusel oli testaatoril õigus kasutada sõiduautot Honda, võrdsetes osades testaatori poegadele S Ale ja K A. 18.2 Testament on tõestatud Tallinna notar M O poolt, kes on märkinud testamenti, et testaator on avaldanud notarile, et on testamendi tegemise ajal teo- ja otsusevõimeline ja arusaamise juures ning vaba kõigist kõrvalmõjudest (I kd t/l 47). Kuna notar J A poolt tehtud testamendi kinnitas, ei tekkinud notaril kahtlust testaatori otsustusvõimes; 18.3 J A diagnoositi tema elu lõpus pahaloomuline kasvaja. 2013. a oktoobrikuus on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid tema haiguslukku märkinud, et patsiendil esinevad metastaatilised kolded ka suur- ja väikeajus, mida tõendavad ka teised meditsiinidokumendid ja õendusabi sissekanded J A kohta (I kd t/l 12-22); 18.4 Vastuseks kohtu küsimustele on riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert J E asunud seisukohale, et J A vaimne tervis võimaldas tal 2013. oktoobris adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, vaimuhaiguse sümptomeid tal ei esinenud, psühhiaatri konsultatsioone ta ei vajanud, samuti ei vajanud ta antipsühhootikume. J A tervislik seisund võimaldas tal xxx adekvaatselt ja õigesti aru saada juriidilise iseloomuga tehingu – testamendi – tähendusest ja selle õiguslikest tagajärgedest. Kohtus hageja esindaja küsimustele vastates kinnitas ekspert, et J A ei saanud haiglas ravil olles ja testamendi tegemise ajal ravimeid, mis oleks kuulunud neuroleptikumide hulka, mis oleks võinud mõjutada tema vaimseid võimeid. Ka puuduvad andmed selle kohta, et metastaasid, mis kompuutertomograafia andmetel paiknesid patsiendil suurja väikeajus, oleks mõjutanud tema kognitiivseid võimeid määral, mis oleks takistanud tema arusaamist. Kohtu hinnangul on teostatud ekspertiisist võimalik aru saada milliseid J A tervisega seotud tõendeid ekspert oma arvamuse andmiseks uuris ning kuidas ta ekspertiisis antud arvamuseni jõudis ning millistel meetoditel ekspert tema käsutuses olevaid meditsiinidokumente analüüsis. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi poolt antud arvamuse õigsuses.
19.Kõiki eelpool nimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et asja sisulise arutelu käigus uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist, et J A oleks olnud xxx notariaalse testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, mis saaks olla aluseks nimetatud tehingu tühisuse tuvastamise aluseks kohtuotsuse p-s 17 märgitud seadusesätete alusel. Kohtuotsuses analüüsitud tõendid tõendavad kohtu hinnangul asjaolu, et kuigi J Al oli 2013. aasta oktoobrikuus tervis halb tulenevalt temal diagnoositud pahaloomulisest kasvajast, mille metastaasid ulatasid ka peaajju, ta viibis haiglaravil SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja hiljem õendusabis, ei olnud ta testamendi tegemise ajal xxx otsusevõimetu, vaid oli isik kes sai aru ja oli võimeline määrama testamendiga mis saab tema varast tema surma järgselt, mida ta ka nimetatud kuupäeval tehtud notariaalse testamendiga tegi. J A poolt koostatud testament on väga konkreetne ja täpne: testaator on testamenti tehes soovinud täpselt määrata mis peab saama talle kuuluvast varast (kinnisasjadest ja äriühingu osadest) ning varalistest õigustest ja kohustustest (liisinguleping) tema surma järgselt, kes on tema pärija ning kuidas ja millise vara peab pärija annakuna annakusaajatele välja andma. Testamendis on isegi määratud see kuidas tuleks jaotada kinnistu müügist saadud raha, kui testaatori poeg otsustab kinnistu müüa. Kohtu hinnangul annab eeltoodu kinnitust sellest, et testaator oli testamenti tehes otsusevõimeline ning sai aru tehingu õiguslikest tagajärgedest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja esitatud hagi rahuldamata. Vastuväite lahendamine kohtu tegevusele.
20.19.05.2021 esitas S A kohtu tegevusele vastuväite, sest kohus jättis rahuldamata tema korduva taotluse kordusekspertiisi läbiviimiseks.
21.Kostja leidis, et vastuväide kohtu tegevusele rahuldamisele ei kuulu.
22.Kohus asub seisukohale, et vastuväide kohtu tegevusele ei kuulu rahuldamisele juhindudes TsMS § 333 lg 1 sätestatust, sest kohus on põhjendanud oma 19.04.2021 kohtumääruses miks ei pea kohus põhjendatuks kordusekspertiisi käesolevas menetluses läbi viia ja jääb ka käesoleval ajal nende seisukohtade juurde. Muud hageja poolt esitatud vastuväites märgitud asjaolud ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
23.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
25.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse selle hagejalt väljamõistmiseks. Kostja menetluskulud koosnevad tema poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kostja õigusabikuludest summas 3185,40 eurot (sisaldab käibemaksu), sest kostjat esindas kohtus vandeadvokaat 18,8 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot tunnis + käibemaks. Kostja ei saa käibemaksu esitatud kinnituse kohaselt tagasi arvestada.
26.Kostja palub kohaldada menetluskulu tasumise viivitamisel VÕS § 113 ette nähtud viivist.
27.Hageja palub kohtul kontrollida kostja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust.
28.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ning juhindudes TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kuulub hagejalt kostja menetluskulude katteks väljamõistmisele U E õigusabikulude katteks 3185,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvestades asja keerukust, sealjuures seda, et hageja on ise esitanud kostja vastu mitmeid nõudeid, millest ta ise on hiljem loobunud või mis on läbi vaatamata jäetud, asja lahendamiseks kulunud aega (menetlus on kestnud kohtus alates 2016. aastast), kohtuistungi kestust (1 tund ja 15 minutit) ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahukust, kusjuures kostjal tuli kohtu nõudmisel mitmel korral vastata ka hageja põhjendamatutele ja korduvatele taotlustele, oli kohtu hinnangul kostja esindamine põhjendatud 18,8 tunni ulatuses, mille eest on esindaja tasu suuruseks 3185,40 eurot (18,8 x 168 /tunnitasumäär koos käibemaksuga/).
29.Menetluskuludelt kuulub väljamõistmisele ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras nagu kostja seda taotles.
30.Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks hageja menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
31.Kohus määras oma 20.12.2016 kohtumäärusega käesoleva tsiviilasja hinnaks 85 732, 45 eurot. Kohtul puudub alus selle muutmiseks käesoleval ajal. (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.