ITS Estonia OÜ hagi D. S.i vastu D. S.il ITS Estonia OÜ kontoriruumidesse sisenemise ja seal viibimise keelamiseks ning ITS Estonia OÜ vallasvara ja dokumentide üleandmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Hageja: ITS Estonia OÜ (registrikood 12046208), lepinguline esindaja vandeadvokaat Norman Aas Kostja: D. S. (isikukood xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Artur Knjazev ja Margus Mugu Kirjalik menetlus
1.Uuendada tsiviilasja nr 2-19-14773 menetlus.
2.Võtta vastu ITS Estonia OÜ hagist loobumine.
3.Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-14773 menetlus.
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud D. S.i kanda.
5.Määrata ITS Estonia OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 4201,72 eurot (sh õigusabikulu 4051,72 eurot ja riigilõiv 150 eurot) ja mõista see D. S.ilt ITS Estonia OÜ kasuks välja.
6.Mõista D. S.ilt ITS Estonia OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
7.Tagastada ITS Estonia OÜ-le riigilõiv 150 eurot ja kanda see Advokaadibüroo Sorainen AS (registrikood 10876331) arvelduskontole xxxx.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on ITS Estonia OÜ hagi D. S.i vastu kostjal ITS Estonia OÜ kontoriruumidesse sisenemise ja seal viibimise keelamiseks ning ITS Estonia OÜ vallasvara ja dokumentide üleandmiseks kohustamiseks.
2.Kohus peatas kostja taotlusel 09.03.2020 määrusega menetluse kuni tsiviilasjas nr 21915004 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Harju Maakohtu 13.01.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-15004 võeti vastu kostja (asjas nr 2-19-15004 hageja) taotlus hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetlus lõpetati. Kohtumäärus jõustus 30.01.2021.
3.Hageja esitas 15.04.2021 kohtule hagist loobumise avalduse, milles palub kohtul tsiviilasja menetluse lõpetada. Avalduse kohaselt on kostja hageja nõuded pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on kontoriruumidest lahkunud ega ole teinud enam katseid hageja ruumidesse siseneda või hageja esindajate sisenemist takistada. Kontoriruumid koos seal oleva dokumentatsiooni ja esemetega jõudsid hageja valdusesse, mille tõttu ei ole enam võimalik esitatud hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 9174 eurot (käibemaksuta) ja mõista see kostjalt hageja kasuks välja.
4.Kostja ei vaidle vastu hageja hagist loobumise avaldusele ega menetluse lõpetamisele, kuid palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja ei loobunud hagist mitte selle tõttu, et kostja oleks tema nõuded rahuldanud, vaid põhjusel, et hagejal puuduvad hagis esitatud nõuded kostja vastu ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole enam vaidlusaluste kontoriruumide omanik ega valdaja ja tal puudub alus ruume vallata ning nende suhtes mistahes nõudeid esitada. Hageja ja üürileandja kokkuleppel lõpetati üürileping 26.10.2020. Kostja kolis välja ja vaidluse all olnud ruume valdab uus üürnik. Hageja loobus ruumide valdusest ja kostjal ei ole võimalik olematut valdust rikkuda. Asju, mille üleandmist hageja nõuab, ei ole kostja valduses. Kostjal ei ole seega võimalik nõuet täita. Kostja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 4843,80 eurot ja mõista see hagejalt kostja kasuks välja.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama sätte neljas lõige
sätestab, et uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Kuna käesoleva tsiviilasja menetlus peatati kuni tsiviilasjas nr 2-19-15004 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, ja kohtulahend selles asjas jõustus 30.01.2021, on alus menetluse peatamiseks ära langenud. Eeltoodust tulenevalt uuendab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.
6.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
7.Hageja loobus 15.04.2021 avalduses kostja vastu esitatud hagist. Kostja ei esitanud hagist loobumisele ega menetluse lõpetamisele vastuväiteid. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab käesoleva asja menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulude jaotuse määramine
8.TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
9.Kohus leiab, et kuna hageja on pärast hagiavaldusega kohtusse pöördumist saavutanud hagiga taotletud eesmärgi, s.t kostja lahkus kontoriruumidest ja kontoriruumid koos seal oleva dokumentatsiooni ja esemetega jõudsid hageja valdusse, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda. Seejuures ei vaielnud kostja vastu nendele hageja esile toodud asjaoludele.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise seisukohast ei oma tähtsust kostja esile toodud asjaolu, et hageja lõpetas oktoobris 2020 vaidlusaluste ruumide suhtes sõlmitud üürilepingu. Üürilepingu lõpetamine ja ruumide tagastamine üürileandjale ei oleks olnud võimalik, kui kostja ei oleks ruume vabastanud. Hagiavalduse esitamine 25.09.2019 oli hageja õiguste kaitsmiseks seega vajalik ja põhjendatud ning hageja on menetluse ajal oma taotletava eesmärgi ka saavutanud. See on ka hagist loobumise põhjus. Samuti ei oma tähtsust kostja väide, et nõutud dokumente tema valduses ei ole. Hageja selgitas, et kõik vajalikud dokumendid sai ta siis, kui kostja ruumidest lahkus. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määramine
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (TsMS § 174 lg 1).
12.Hageja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 9174 eurot, sh õigusabikulu 8946 eurot, kohtutäituri tasu 28 eurot ja pool riigilõivust 200 eurot.
13.Taotluse kohaselt osutati hagejale käesoleva asja menetluses õigusabi kokku 44,6 tundi, keskmise tunnihinnaga 200,58 eurot. Taotluse kohaselt on esindaja teinud asjas järgmised toimingud: 24.09.2019 hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine 14 tundi. 25.09.2019 kohtudokumendite analüüs, nõude koostamine ja esitamine, kohtu poole pöördumine vastaspoole võimaliku avalduse osas, kohtule teatise koostamine, et hagejat teavitataks, kui vastaspool rakendab esialgse õiguskaitse meetmeid, ettevõtte endise juhtkonna vastu suunatud hagi koostamine 7,3 tundi. 26.09.2019 kohtuga suhtlemine, maksekorralduse edastamine, kohtumääruse analüüsimine ja edastamine kliendile, täitetoimingute ettevalmistamine järgmiseks päevaks 1,6 tundi. 27.09.2019 hagi tagamise taotluse koostamine ja riigilõivu tasumine, kaasusega seotud suhtlus, hagi tagamise taotluse läbivaatamine ja muutmine 7,5 tundi. 30.09.2019 kohtumääruse analüüs 0,2 tundi. 01.10.2019 vastaspoole kaebuse analüüsimine 0,2 tundi. 02.10.2019 kohtumääruse analüüsimine ja kohtumääruse täitmisavalduse koostamine 0,7 tundi. 03.10.2019 vastaspoole kirja analüüsimine ja selle kohta kohtule kirja saatmine, kohtumääruse analüüsimine 0,3 tundi. 22.11.2019 vastaspoole taotlustele vastuse koostmaine ja vastuse esitamine kohtule 2,9 tundi. 20.12.2019 kohtutäituri arve tasumine 0,1 tundi. 25.02.2020 vastaspoole taotlustele vastuse koostamine ja esitamine 1,7 tundi. 02.12.2020 kaasuse analüüs seoses tsiviilhagi tühistamisega tsiviilasjas nr 2-19-15004 0,4 tundi. 04.01.2021strateegia otsustamine seoses üürilepingu lõpetamise tagajärgedega põhinõudele 0,7 tundi. 17.03.2021 hagi tagasivõtmise avalduse menetluskulude jaotuse küsimuses 1,6 tundi.
koostmaine,
kohtupraktika
analüüsimine
19.03.2021 hagi tagasivõtmise avalduse koostamine 0,3 tundi. 05.04.2021 hagi tagasivõtmise avalduse koostamine 0,8 tundi. 08.04.2021 hagi tagasivõtmise avalduse ja menetluskulude taotluse koostamine 2,4 tundi. 13.04.2021 hagi tagasivõtmine avalduse koostmaine 0,5 tundi. 14.04.2021 hagi tagasivõtmine avalduse koostamine 0,2 tundi. 15.04.2021 hagi tagasivõtmise avalduse koostamine ja lisade komplekteerimine ning esitamine 1,2 tundi.
14.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3).
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Hagejat esindasid menetluses vandeadvokaadid Norman Aas ja Carri
Ginter. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
16.Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Hagejale osutatud õigusabi hinnaks kujunes, arvestades hagejale esitatud arveid, keskmiselt 200,58 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust ja vaidluse keerukust, samuti hageja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus õigusabi hinda põhjendatuks. Samuti on põhjendatud lähtuda hageja õigusabikulu keskmisest tunnihinnast. Kohus märgib veel, et kuigi hagejat esindas menetluses kaks esindajat, ei nähtu menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest, et menetlustoiminguid oleks tehtud või kulude hüvitamist nõutaks topelt. Kohus määrab seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirja alusel.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele kokku 21,3 tundi. Kohus leiab, et hagi tagamise avalduse koostamisega seonduvate menetluskulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Maakohus küll tagas hagi 30.09.2019 määrusega, kuid tühistas oma määruse ise 21.10.2019 kostja määruskaebuse alusel ja tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulude väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud (vt ka TsMS § 169 lg 3). Kohus leiab, arvestades hagi sisu ja mahtu ning sellega koos esitatud tõendite mahtu, et põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele on 10 tundi. Kohus võtab seejuures arvesse, hageja on teinud ka toiminguid, mis ei ole otseselt käesoleva asja menetlusega seotud, nagu kohtule teatiste esitamine.
18.Hageja 26.09.2019 ja 27.09.2019 tekkinud menetluskulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Toimingud on seotud maakohtu 26.06.2019 hagi tagamise määrusega, mis hiljem tühistati ja hageja 27.09.2019 täiendava taotlusega, mis jäi samuti 21.10.2019 määrusega rahuldamata. Kohus leiab, et kuna hagi tagamine ei olnud põhjendatud ja vastavad taotlused jäid rahuldamata, ei ole põhjendatud ka selle täitmisega seotud menetluskulude jätmine kostja kanda. Samal põhjusel ei ole põhjendatud ka hageja esindaja 20.12.2019 ajakulu kohtutäituri arve tasumisele 0,1 tundi ja kostja hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse 01.10.2019 analüüsimisele 0,2 tundi.
19.Hageja esindaja ajakulu 30.09.2019 kohtumääruse analüüsile 0,2 tundi on täies ulatuses põhjendatud. Hageja esindaja 02.10.2019 ajakulu on põhjendatud 0,2 tunni osas, mis puudutab kohtumääruse analüüsimist. Maakohus jättis 02.10.2019 määrusega kostja määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata ja sellega tutvumise ajakulu on iseenesest põhjendatud. Samas ei olnud tegemist mahuka ega keerulise toiminguga. Kohtumääruse täitmisavalduse koostamine ei olnud aga hagi tagamise põhjendamatuse tõttu vajalik ja selle kulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kohus jätab selle toiminguga seotud ajakulu 0,1 tunni ulatuses arvestamata.
20.Hageja esindaja 03.10.2019 ajakulu 0,3 tundi vastaspoole kirja analüüsimisele ja selle kohta kohtule kirja saatmisele ning kohtumääruse analüüsimisele kokku 0,3 tundi, on põhjendatud 0,2 tunni ulatuses. Hageja õiguste kaitsmise seisukohast oli vastaspoole kirja analüüsimine ja selle kohta kirja saatmine põhjendatud. Arusaamatuks jääb aga, millist kohtumäärust esindaja veel täiendavalt 03.10.2019 analüüsis ja kas tegemist oli menetluse seisukohast vajaliku toiminguga.
21.Hageja esindaja 22.11.2019 ja 25.02.2020 ajakulu vastaspoole taotlustele vastuste koostamisele ja esitamisele 2,9 tundi ja 1,7 tundi, on, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, täies ulatuses põhjendatud.
22.Hageja esindajal kulus 02.12.2020 – 15.04.2021 seoses tsiviilasjas nr 2-19-15004 menetluse lõpetamisega, strateegia otsustamisega seoses üürilepingu lõpetamise tagajärgedega, hagi tagasivõtmise avalduse koostamisega, kohtupraktika analüüsimisega menetluskulude jaotuse küsimuses ja avalduse koos lisadega kohtule esitamisega kokku 8,1 tundi. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on põhjendatud 5 tunni ulatuses. Põhjendatud ei ole teiselt menetlusosaliselt välja mõista lepingulise esindaja ajakulu kohtupraktika analüüsimisele. Samuti võtab kohus arvesse esitatud taotluse mahtu ja sisu ning sellega esitatud lisade mahtu.
23.Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalik õigusabikulu, mille väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, kokku 20,2 töötunni eest 4051,72 eurot (200,58 × 20,2).
24.Hageja tõi esile, et ta kandis kohtutäituri tasu 28 eurot. Kuna hagi tagamise taotlus ei olnud põhjendatud, ei olnud põhjendatud ka hagi tagamiseks tehtud toimingud ja kulud ning nende väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud.
25.Hageja tasus käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku 400 eurot. 26.09.2019 hagi esitamisel tasus hageja 300 eurot hagiavalduse esitamiselt ja 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamiselt. 27.09.2019 tasus hageja riigilõivu 50 eurot täiendava hagi tagamise taotluse esitamiselt. Kohus leiab, et hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivu kostja kanda jätmine ei ole seoses asjaoluga, et taotlused jäid rahuldamata, põhjendatud.
26.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust palub hageja tagastada talle poole. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.
27.Riigilõiv, mida hagejale ei tagastata, s.o 150 eurot, tuleb välja mõista kostjalt. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale menetluskulude jaotuse alusel hüvitada.
28.Eeltoodu alusel määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 4201,72 eurot (4051,72 + 150). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
29.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.