Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu Eesti Practicallaskmise Ühingu 15. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 31. detsembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Practical-laskmise Ühingu apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha (registrikood 80270050), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko Kostja (apellant) Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood 80201273), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rein Laid
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. detsembri 2020. a otsus osas, milles maakohus mõistis Eesti Practical-laskmise Ühingult Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha kasuks välja menetluskulude hüvitise 3013 eurot ületavas osas. Jätta selles osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Eesti Practical-laskmise Ühingu kanda. Mõista Eesti Practical-laskmise Ühingult Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha kasuks välja menetluskulude hüvitis apellatsiooniastmes kantud kulude eest 1137,5 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Hagi rahuldada.
5.2.Tunnistada kehtetuks Eesti Practical-laskmise Ühingu 15. juuli 2020 elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsus “Arvata MTÜ-u Eesti Practicallaskmise Ühing liikmete hulgast välja MTÜ Laskespordiklubi Alpha”.
5.3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.4.Mõista Eesti Practical-laskmise Ühingult Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha kasuks välja menetluskulude hüvitis 4150,5 (3013+1137,5) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha (hageja) esitas 22. juulil 2020 Harju Maakohtule Eesti Practical-laskmise Ühingu (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja
15.juulil 2020. a elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse tühisuse või alternatiivselt tunnistada see otsus kehtetuks. Hageja esitas 12. oktoobril 2020 hagi täpsustuse, milles palus 15. juuli 2020. a elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada.
1.1.Täpsustatud hagi kohaselt on hageja kostja liige alates 18. juulist 2008. 25. juuni 2020 kostja juhatuse koosolekul otsustati saata kostja liikmetele otsustamiseks eelnõu hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast. 26. juunil 2020 edastas kostja juhatus liikmetele epostiga otsuse eelnõu otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata ja lisana hääletussedeli. Otsuse eelnõus oli märgitud: „MTÜ-u Eesti Practical-laskmise Ühing liikme MTÜ Laskespordiklubi Alpha osade füüsilisest isikust liikmete poolt, mis on omistatav ka MTÜle Laskespordiklubi Alpha kui juriidilisele isikule, on tõsiselt ja korduvalt rikutud ning mitte kinni peetud EPLÜ juhtorganite poolt seaduslikult antud juhistest ja korraldustest, on korduvalt kahjustatud EPLÜ mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustele ning postitustega sotsiaalmeedias, millest tulenevalt EPLÜ liikme MTÜ Laskespordiklubi Alpha ja tema osade füüsilisest liikmete tegevus on hakanud tõsiselt häirima EPLÜ põhikirja punkt 2.1 sätestatud eesmärkide täitmist“. Mingeid muid selgitusi, s.o mida konkreetselt on rikutud ja kuidas on kahjustatud kostja mainet ja millega on häiritud kostja eesmärkide täitmist, otsuse eelnõu ei sisaldanud. Hageja esitas 14. juulil 2020 kostja juhatusele otsuse eelnõule vastuväited ja hääletas sellele vastu. Hageja tõi vastuväites esile, et ta ei ole rikkunud kostja põhikirja p-des 3.7 ja 4.2.5 sätestatud kohustusi, mis võiksid kaasa tuua liikme väljaarvamise ühingust. Lisaks puudub alus hageja väljaarvamiseks põhikirja p 5.3 järgi. Kostja edastas 15. juulil 2020 ühingu liikmetele e-postiga elektrooniliselt peetud üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et hageja on kostja liikmete hulgast välja arvatud. 2 (9)
1.2.Hageja pole pannud toime rikkumisi, mille alusel teda oleks saanud liikmete hulgast välja arvata. Otsuse eelnõust ei ole võimalik aru saada, milliseid kostja juhiseid ja korraldusi on hageja rikkunud, millised nendest väidetavatest rikkumistest on olnud korduvad ja tõsised. Hageja ja tema füüsilistest isikutest liikmed ei ole jätnud täitmata kostja juhtorgani kehtestatud akte ning ei ole kahjustanud kostja mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustele ning postitustega sotsiaalmeedias. Kostja selgitused ja põhjendused otsuse eelnõus on otsitud ning sisaldavad valeväiteid. Hageja ega tema füüsilistest isikutest liikmete tegevuses ei ole olnud midagi sellist, mis saaks häirida kostja põhikirja p-s 2.1 sätestatud eesmärkide täitmist. Lisaks ei ole kostja teinud hagejale tema ega tema füüsilisest isikust liikmete tegevuse kohta enne
25.juunit 2020 etteheiteid. Seega on otsus hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta vastuolus kostja põhikirja p-ga 3.7. Hageja palub tunnistada otsus kehtetuks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 alusel. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal puudub õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist (MTÜS § 24 lg 3, § 221 lg 3 p 4), kuna ta ei lasknud kanda hääletamisprotokolli oma vastuväidet otsusele.
2.1.Kostja tõi lõplikes seisukohtades esile, et hageja on kahjustanud kostja mainet, esitades korduvalt alusetuid kaebusi erinevatele riigi ametiasutustele. Lisaks on hageja eiranud nii kostja kui ka Vabariigi Valitsuse korraldusi. Hageja korraldas võistlusi eriolukorrast tingitud keelu ajal. Mh ei ole hageja austanud kostja juhatuse ja kohtunikekogu komitee otsuseid. Lisaks on hageja takistanud kostja tegevust. Teatud ajal oli kostja konto kasutamisele juurdepääs üksnes YY, kes on ka hageja juhatuse liige. YY tegevuse tulemusena jäid üle kandmata kostja laskurite maailmameistrivõistluste võistlustasud, kuivõrd YY seadis ülekande eelduseks üksnes iseenda poolt juhitava hageja nõusoleku, mida aga ei saadud. Eeltoodu tõttu olid kostja juhatuse liikmed sunnitud ajutiselt ise maksma võistlustasud laskurite eest. Hageja on korduvalt rikkunud nii asjaajamisel kui ka võistluste korraldamisel eesti keele nõudeid. Hageja liikmed on teinud poliitilisi avaldusi. Nimelt laulsid nad Euroopa meistrivõistlustel Eesti koondise liikmetena Venemaa Föderatsiooni hümni, kuid Eesti Vabariigi hümni ei lauldud. Kuna kostja tegeleb laskespordi edendamisega, siis taoliste poliitiliste avalduste tegemist ei saa aktsepteerida. Hagis märgib hageja, et ühelegi rikkumisele või puudusele polnud kostja varem tähelepanu juhtinud. Samas hagist nähtub, et hageja sai 2020. a mais kostjalt kirja, milles viidati keelenõuete rikkumisele. Lisaks võib hagist välja lugeda, et hageja tegemistes esines ka varem rikkumisi. Seega on hageja ise tunnistanud, et rikkumisi esines.
3.Maakohus võttis 1. detsembri 2020. a määrusega vastu osalise loobumise hagist, lõpetas menetluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude osas ning jätkas menetlust üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 31. detsembri 2020. a otsusega hagi ja tunnistas kehtetuks kostja
15.juulil 2020 elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse arvata hageja kostja liikmete hulgast välja.
4.1.Kostja on alusetult väitnud, et hagi on muudetud selliselt, et tal ei olnud võimalik hagi kohta seisukohta esitada. Hageja taotles hagis üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist ning alternatiivselt sama otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja täpsustas 12. oktoobri 2020 avaldusega oma seisukohti, kuid ei esitanud uusi põhjendusi ega tõendeid. Kostja on
19.oktoobri 2020 määruskaebuses kinnitanud, et teadis hageja 12. oktoobri 2020 avaldusest. Hageja nõudele üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on kostja viidanud ka hagi vastuses. Asjaolu, et hagi menetlusse võtmise määruses ei ole hagi esemena eraldi nimetatud kehtetuks tunnistamise nõuet, ei saanud kostjale mõistlikult tekitada arvamust, et kohus seda nõuet ei menetle. Kuna tegemist oli alternatiivse nõudega ja hagi alus oli mõlema nõude osas 3 (9)
sama, ei olnud kostjal takistusi vastuväidete õigeaegseks esitamiseks. Sellele vaatamata arvestas kohus otsuse tegemisel ka kostja 18. detsembri 2020 avalduses esitatud põhjendustega. Põhjendamatu on ka kostja etteheide, et talle ei võimaldatud ärakuulamist, sest kostja teatas hagi vastuses, et on nõus kirjaliku menetlusega ega taotlenud istungi pidamist ka hilisemas menetluses.
4.2.Kostja on väitnud alusetult, et hageja ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kuna pole lasknud protokollida oma vastuväidet vaidlusalusele otsusele. Hageja põhjendas vaidlusaluse otsuse vastu hääletamist 14. juuli 2020. a avalduses kostja juhatusele. Avaldus on saadetud samale e-posti aadressile, millele kostja palus liikmetel edastada oma seisukohad vaidlusaluse otsuse kohta. Kostja on fikseerinud hääletusprotokollis hageja vastuhääle. Arvamust enda väljaarvamise aluste puudumise kohta põhjendas hageja kostjale ka 30. juuni 2020 avalduses. Seega esitas hageja vaidlusalusele otsusele vastuväite MTÜS § 24 lg 3 tähenduses. Protokolli koostamise eest vastutas kostja, mitte hageja. Hageja seisukohtade kajastamata jätmine protokollis oli kostja otsustus, mille eest hageja ei vastuta. Lisaks arvestas kohus õigusteoorias avaldatud seisukohaga, et elektroonilise hääletamise korral võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.
4.3.Kohus saab üldkoosoleku otsuse õiguspärasust kontrollida ainult nende faktiliste asjaolude pinnalt, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus põhjendatud. Põhjendused peavad olema esitatud sellise täpsusega, et nende tegelikkusele vastavust on võimalik kontrollida. Protokollis kajastamata asjaolud ei saa olla otsuse tegemise aluseks. Praegusel juhul ei sisaldu otsuse eelnõus ühtegi põhjendust, mille asjaolud oleks otsuse alusel kindlaks tehtavad. See on piisav otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Liikmetele hääletamiseks esitatud otsuse eelnõust ei selgu, kes on isikud, kelle tegusid hagejale kostja liikme kohustuste rikkumisena omistatakse, ning milliseid konkreetseid tegusid hagejale ette heidetakse. Vaidlusalune otsus on ebamääraselt põhjendatud ega ole kooskõlas kostja põhikirja ega ka seadusega, mistõttu tunnistas kohus otsuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 järgi kehtetuks.
4.4.Kostja on sisustanud vaidlusaluse otsuse põhjendusi 18. detsembri 2020. a avalduses, kuid ei ole võimalik teha kindlaks, et just neid juhtumeid on peetud silmas otsuse eelnõu põhjendustes. Samas isegi kui eeldada kostja 18. detsembri 2020. a avalduses toodud faktiväidete õigsust, ei annaks need alust hageja väljaarvamiseks, sest: •
pole teada, millistel konkreetsetel asjaoludel on hageja kostjat Kultuuriministeeriumi ees süüdistanud seaduste rikkumises ja diskrimineerimises. Kostja väitel on ministeerium need süüdistused ümber lükanud;
•
pole teada, mis konkreetseid Andmekaitse Inspektsioonile esitatud kaebusi on kostja silmas pidanud, kuid kostja väitel pole inspektsioon rikkumisi kostja tegevuses tuvastanud;
•
pole mõistetav, kas kostja etteheide hageja juhatuse liikmele YY laskesportlaste e-posti aadresside kasutamisest oli vaidlusaluse otsuse aluseks või on kostja lihtsalt pidanud vajalikuks seda ära märkida. Juhtumi asjaolud on täpsustamata. Pole teada, kas YY on tegutsenud hageja nimel või huvides. YY on olnud ka kostja juhatuse liige, mistõttu võib probleem esineda hoopis kostja ja tema endise juhatuse liikme vahelises õigussuhtes;
•
pole täpsustatud, mis konkreetseid võistlusi on hageja korraldanud osalejate tervist ja elu ohtu seades;
•
pole täpsustatud, milliseid konkreetseid juhtumeid on kostja pidanud vajalikuks märkida ära tema juhatuse ja kohtunikekogu komitee otsuseid mitteaustavatena, mida on peetud laimuks ja kas eelnimetatuga seotud hageja liige C tegutses hageja nimel või 4 (9)
huvides. Samuti see, kas eelnimetatu oli vaidlusaluse otsuse põhjenduseks või pidas kostja lihtsalt vajalikuks seda nimetada; •
hageja juhatuse liikme YY poolt võistlustasude üle kandmata jätmisega puudutab tema tegevust kostja juhatuse liikmena. Hageja ei saa liikmena vastutada kostja juhatuse liikme tegevuse eest; ning
•
pole selge, miks on Venemaa Föderatsiooni hümni laulmist ja Eesti hümni mittelaulmist HH poolt 2013. a ja DD poolt 2016. a omistatud hagejale. Kostja pole ka selgitanud, kuidas takistasid need ammused sündmused tema põhikirjaliste eesmärkide täitmist selliselt, et oleks õigustanud liikme väljaarvamine 2020. a suvel.
Kostja ei ole ühegi eelnimetatud faktiväite osas selgitanud, kuidas oli tema eesmärkide täitmine põhikirja p 2.1 järgi häiritud. Igasugune tegevuse häirimine ei saa anda alust mittetulundusühingu liikme väljaarvamiseks. Probleem peab olema piisavalt tõsine. Väljaarvamise alused on reguleeritud põhikirja p-s 3.7. Vaidlusaluses otsuses pole aga mingeid kontrollimist võimaldavaid põhjendusi häirimise ulatuse ja kostjale kaasnenud negatiivse mõju ulatuse kohta. Seega pole võimalik teha kindlaks, kas hageja väljaarvamiseks esines mõni põhikirja p 3.7 nimetatud alus. Poolte seisukohad Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
5.1.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud asjaolud ja see tingis ebaõige lahendi tegemise. Kohus on ebaõigesti hinnanud kostja esitatud tõendeid ja faktiväiteid, mis on viinud TsÜS § 38 ebaõige kohaldamiseni. Maakohus jättis kohaldamata ka MTÜS § 16 lg 2.
5.2.Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg-s 1 sätestatud vastuväite lahendamise korda ning jätnud kostja 17. detsembril 2020 esitatud vastuväite lahendamata. Maakohus võttis 22. septembri 2020. a määrusega menetlusse hagi kostja
15.juulil 2020. a elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja esitas täpsustatud hagis nõude üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohus kostjalt hageja täpsustatud nõude kohta vastuse esitamist ei nõudnud. Kummastav on kohtu seisukoht, et olenemata asjaolust, et hagi menetlusse võtmise määruses ei ole hagi esemena eraldi nimetatud kehtetuks tunnistamise nõuet, ei saanud kostjale mõistlikult tekkida arvamust, et kohus seda nõuet ei menetle. Hagi menetlusse võtmise määrusega teeb kohus menetlusosalistele teatavaks, millist nõuet kohus menetleb. Kohus võttis 1. detsembri 2020. a määrusega vastu hagist osalise loobumise, lõpetas menetluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude osas ning jätkas menetlust sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. Seega muutis kohus määrusega menetlusse võetud hagi alust ning asus hageja muudetud nõuet menetlema, kuid ei küsinud kostja vastust menetlusse võetud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude kohta.
5.3.Hageja ei saa tugineda vaidlusaluse otsuse kehtetusele, kuna ta osales 15. juuli 2020. a otsuse tegemisel, kuid ta ei lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele (MTÜS § 24 lg 3). Kuna otsus võeti vastu üldkoosolekut kokku kutsumata, jättis kohus kohaldamata ka MTÜS § 221 lg 3 p 4. Nimelt peab mittetulundusühingu liige, kes on otsuse suhtes jäänud eriarvamusele, esitama juhatusele kui protokolli koostajale nõude tema eriarvamuse sisu kandmiseks hääletusprotokolli. Hageja seda ei teinud. Ka hageja 14. juulil 2020 kostjale esitatud seisukoht 26. juuni 2020 otsuse eelnõu kohta ei sisalda hageja taotlust kanda hääletusprotokolli hageja vastuväide otsuse kohta. Lisaks nähtub 15. juuli 2020. a hääletusprotokollist, et hageja kostja liikmena ei esitanud MTÜS § 221 lg 3 p 4 järgi nõuet kanda tema eriarvamus hääletusprotokolli. Seega puudub hagejal õigus nõuda otsuse kehtetuks 5 (9)
tunnistamist ning kohus leidis ebaõigesti, et hageja seisukohtade protokollis kajastamata jätmine oli kostja otsustus. Maakohus arvestas ebaõigesti õigusteoorias avaldatud seisukohaga, et elektroonilise hääletamise korral võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vastuväite protokollimiseta. Kohus ei arvestanud, et see õigusteoreetiline seisukoht avaldati 2015. a-l, kuid MTÜS § 221 lg 3 p 4 võeti vastu 2020. a-l.
5.4.Kohus leidis ebaõigesti, et kohus saab üldkoosoleku otsuse õiguspärasust kontrollida ainult nende faktiliste asjaolude pinnalt, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus põhjendatud. Kohtu seisukoht on vastuolus MTÜS § 16 lg-ga 2 ning jätab arvestamata kostja kohtumenetluses esitatud asjaolud ja põhjendused vaidlustatud otsuse tegemise põhjustest. Maakohus on sisuliselt piiranud kostja kui mittetulundusühingu ja selle liikmete otsustusvabadust osas, keda aktsepteerida kostja liikmena ja keda mitte. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks MTÜS § 16 lg 2 ei kuulu kohaldamisele. 15. juuli 2020. a hääletustulemustest on näha, et kostja liikmetest pea kõik olid seisukohal, et hageja tuleb kostja liikmete hulgast välja arvata. Hageja väljaarvamise põhjused olid liikmetele teada ning otsus võeti vastu tuginedes nendele teadmistele. Asjaolu, et kostja ei olnud otsuse eelnõus toonud välja kõiki juhtumeid, mis olid kogumis aluseks hageja väljaarvamisele, ei tähenda, et hagejal on õigus ühingu liikmete tahte vastaselt olla ühingu liige. Hageja väljaarvamise otsus oli piisavalt selge, kõigile kostja liikmetele arusaadav ja motiveeritud. Kostjal ja tema liikmetel on seadusest ning põhikirjast tulenev õigus otsustada, kes MTÜ liikmete hulka kuulub ning selle õiguse realiseerimiseks on kostjal õigus ka kooskõlas seaduse ja põhikirjaga liikmeid välja arvata. Alusetu on hageja seisukoht, et hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamine põhines asjaolul, et hageja liikmetest on suur osa vene kogukonda kuuluvad inimesed. Osa vaidlustatud otsuse poolt hääletanud klubidest saavad ka ennast nimetatud määratluse alla paigutada, kuid nad hääletasid hageja väljaarvamise poolt. Seega ei rajane vaidlustatud otsus lubamatutele alustele. Lisaks on kostja liikmed 27. jaanuari 2021. a otsusega juba teistkordselt ja kehtivalt arvanud hageja kostja liikmete hulgast välja.
5.5.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud kaalumispiire. Kohus ei arvestanud kostja vastuväiteid hageja menetluskulu nimekirjale. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 228 eurot (koos käibemaksuga) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks ei ole jälgitav, millisel põhjusel tuleb kostjal hüvitada hageja kahe lepingulise esindaja keskmisest kõrgem tunnitasu (TsMS § 175 lg 3). Praegune vaidlus ei olnud keerukas. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Lisaks mõistis kohus kostjalt välja 27. detsembri 2020. a hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot, vaatamata sellele, et maakohus rahuldas
25.jaanuari 2021. a määrusega kostja 12. jaanuari 2021. a määruskaebuse, tühistas
28.detsembri 2020. a hagi tagamise määruse ja jättis määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus kostja 15. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuse, millega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja, kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
9.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus TsMS § 333 lg 1 teist lauset, kui ei lahendanud kostja vastuväidet kohtu tegevusele määrusega ega võtnud seisukohta selle kohta 6 (9)
ka otsuse resolutsioonis. Samas on tegemist üksnes formaalse rikkumisega, mis ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei nõustu kostja vastuväitega. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Hageja esitas otsuse kehtetuks tunnistamise nõude juba algses hagis alternatiivse nõudena. See, et kostja sai aru sellest ning ka asjaolust, et maakohus ka nimetatud nõude menetlusse võttis, nähtub selgelt kostja vastusest hagile, kus kostja on esitanud vastuväited otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele. Seega oli kostja vastuväide ilmselgelt põhjendamatu.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja on MTÜS § 24 lg 3 järgi isikuks, kel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlusalune üldkoosoleku otsus võeti vastu MTÜS § 221 alusel üldkoosolekut kokku kutsumata. Hagi lisaks 15 olevast hageja kirjalikust seisukohast ja häälest üldkoosolekul nähtub, et hageja esitas selles lisaks vastuhäälele ka põhjendatud seisukoha, milles leidis, et otsuse vastuvõtmine ei ole lubatav, kuna selleks ei ole õiguslikku alust. MTÜS § 221 lg 4 kohaselt on hageja seisukoht hääletusprotokolli lahutamatu lisa. Seega on hageja seisukohas sisalduv vastuväide kantud hääletusprotokolli ning hageja võis nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd eelnõu kohta esitatud seisukoht on seadusest tulenevalt protokolli osa, ei ole nõutav, et selle sisu eraldi protokolli kantaks. MTÜS § 221 lg 3 p 4 on asjakohane olukorras, kus eriarvamuse sisu sisaldub kusagil mujal kui MTÜS § 221 lg 2 järgi eelnõu kohta esitatud seisukohas.
11.MTÜS § 24 lg 1 kohaselt saab nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib MTÜ liikme välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kostja põhikirja p 3.7 kohaselt võib kostja liikme välja arvata, kui ta ei täida põhikirja, IPSC konstitutsiooni, reegleid või määrusi; on kostja mainet oluliselt kahjustanud või tekitanud materiaalset kahju või on jätnud tasumata liikmetele kehtestatud maksud või jätab süstemaatiliselt täitmata kostja valitud organite ning juhtide pädevuse piirides kehtestatud akte. MTÜS § 16 lg 2 kohaselt võib liikme sõltumata põhikirjas sätestatust välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. MTÜ liikme väljaarvamise otsuse saab seega kehtetuks tunnistada, kui liikme väljaarvamiseks ei ole täidetud põhikirjas ega MTÜS § 16 lg-s 2 sätestatud eeldused. Asjaolud, mis on liikme väljaarvamise aluseks, peab välja tooma ja tõendama MTÜ.
12.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud ühelegi konkreetsele asjaolule, mis võiks olla kas kostja põhikirja p 3.7 või MTÜS § 16 lg 2 järgi hageja väljaarvamise aluseks. Ekslik on kostja seisukoht, et liikme väljaarvamise põhjendamiseks piisab üksnes sellest, et väljaarvamise poolt on hääletanud enamus kostja liikmeid. Sellist alust liikme väljaarvamiseks ei näe ette ei kostja põhikiri ega seadus. Liikme väljaarvamine ei ole eeltoodust tulenevalt MTÜ suvaotsus, vaid selleks peab olema selge alus, mis põhineb konkreetsetel asjaoludel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitanud asjaolusid, mis võiksid olla hageja väljaarvamise aluseks. Ainus konkreetne etteheide hagejale, mis apellatsioonkaebusest nähtub, on see, et hageja on väidetavalt esitanud praeguses menetluses hagi tagamise avaldustes valeväiteid. See hilisem asjaolu ei saanud aga olla liikme väljaarvamise aluseks. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited hageja ebaausa käitumise ja kostja maine kahjustamise kohta on esitatud abstraktselt, seostamata neid hageja konkreetsete tegudega. Ka kostja etteheited maakohtu otsusele on abstraktsed. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt välja toonud, milliseid tõendeid on maakohus valesti hinnanud, millised asjaolud valesti tuvastanud või milliseid asjaolusid valesti hinnanud. Seega ei ole kostja väljatoonud ega tõendanud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hageja väljaarvamisele, mistõttu ei ole alust maakohtu otsust selles osas muuta. Piisav ei ole kostja väide, et tema liikmed teavad hageja väljaarvamise põhjusi. Kohtumenetluses pidi kostja väljaarvamise aluseks olevad asjaolud ka kohtule esitama ning neid tõendama.
13.Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka kostja väide, et kostja üldkoosolek on 15. juuli 2020 otsuse 27. jaanuari 2021 otsusega kinnitanud. Hageja on välja toonud, et ta on ka 7 (9)
uue otsuse vaidlustanud, mistõttu ei välista uue otsuse tegemine MTÜS § 24 lg 2 järgi varasema otsuse kehtetuks tunnistamist.
14.Kostja on vaidlustanud ka menetluskulude hüvitise suuruse, mis talt maakohtu otsusega hageja kasuks välja mõisteti. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on selles osas osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esindaja tunnitasumäär 190 eurot ületab oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra. Hageja teise esindaja tunnitasumäär 130 eurot vastab ligikaudu ringkonnakohtus keskmiselt küsitavale advokaadi tasumäärale. Maakohus on põhjendamatult lähtunud esindajate tasumäära põhjendatuse hindamisel esindajate keskmisest tasumäärast. Olukorras, kus hagejat esindasid kaks esindajat, kellel olid erinevad tunnitasumäärad, tulnuks hinnata eraldi mõlema tasumäära põhjendatust ja vajalikkust. Tegemist ei ole eriliselt keerulise asjaga, mis võiks õigustada keskmist tasumäära oluliselt ületavat tasumäära. Seega loeb ringkonnakohus põhjendatud tunnitasumääraks mõlemal esindajal 130 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et praeguses asjas ei esine TsMS § 175 lg-s 3 toodud aluseid, mis õigustaksid mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajad teinud dubleerivat tööd vastuse koostamisel määruskaebusele ja hagi tagamise määruse täitmise nõudmisel. Seega ei ole põhjendatud nende tegevuste dubleeriv ajakulu 2 tundi. Ülejäänud menetlustoimingute tegemisel ei nähtu, et esindajad oleksid üksteise tegevust dubleerinud. Seega arvestades ka seda, et maakohus pidas põhjendamatuks hageja esindaja ajakulu 5 tunni ulatuses, on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu maakohtu menetluses 16,75 tundi (23,75-5-2) tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2613 eurot.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on talt põhjendamatult välja mõistnud
27.detsembri 2020 hagi tagamise avalduselt hageja tasutud riigilõivu 50 eurot. Maakohus rahuldas algselt selle avalduse. Seega ei olnud tegemist ilmselgelt põhjendamatu avaldusega ja maakohtul ei olnud otsuse tegemise ajal alust jätta sellelt tasutud riigilõivu kostjalt välja mõistmata. Kuigi hagi tagamise määrus pärast maakohtu otsuse tegemist kostja esitatud määruskaebuse alusel tühistati, ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks selles osas maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hagi tagamise taotlus esitatud pahatahtlikult või soovist menetlust venitada, vaid selle eesmärgiks oli vältida tulevasi kohtuvaidlusi. Seega ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot menetluses tasutud riigilõivude hüvitamiseks. Kokku on seega põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis maakohtus kantud menetluskulude eest 3013 eurot. Maakohtu otsus tuleb seda summat ületava hüvitise väljamõistmise osas tühistada.
16.Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes osas, milles kostja vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramist, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 178 lg 4 järgi kostja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 1662,5 eurot. Sarnaselt otsuse p-s 14 märgitule ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kahe esindaja kasutamist. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt dubleerisid esindajad üksteise tööd. Seega on põhjendatud üksnes ühe esindaja kulu tunnihinnaga 130 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja S. Kalma ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel 8,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisel 1 tund. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on põhjendatud, arvestades asja sisu ja mahtu, kuid menetluskulude nimekirja koostamiseks, kus sisaldub üksnes esindaja kulu ühe menetlusdokumendi koostamise eest, ei tohiks professionaalsel esindajal kuluda üle 15 minuti. Seega on hageja põhjendatud esindajakulu ringkonnakohtus 1137,5 eurot (130×8,75), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 8 (9)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.