MTÜ Laskespordiklubi Alpha hagi MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing vastu MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020 elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Hageja
MTÜ Laskespordiklubi Alpha (registrikood 80270050) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko
Kostja
Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood 80201273) Lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rein Laid
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020 elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsus “Arvata MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing liikmete hulgast välja MTÜ Laskespordiklubi Alpha”.
Mõista kostjalt MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing hageja MTÜ Laskespordiklubi Alpha kasuks välja menetluskulude hüvitis 4394 eurot.
Mõista kostjalt MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing hageja MTÜ Laskespordiklubi Alpha kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja 15.07.2020 üldkoosoleku otsus, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja. Hageja pole pannud toime rikkumisi, mille alusel teda oleks saanud liikmete hulgast välja arvata. Esialgu nõudis hageja alternatiivselt ka otsuse tühisuse tuvastamist, kuid loobus sellest 12.10.2020 avaldusega. Kohus võttis loobumise vastu 01.12.2020 määrusega.
2.Kohus tagas hagi 13.10.2020 määrusega ja peatas vaidlusaluse otsuse kehtivuse vaidluse lahendamise ajaks. Kostja määruskaebus hagi tagamisele jäi rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2020 määrus käesolevas tsiviilasjas).
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejal puudub õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna ta ei lasknud kanda hääletamisprotokolli oma vastuväidet otsusele. Hageja ja tema liikmed on esitanud kostja vastu alusetuid kaebusi, hageja on eiranud kostja ja Eesti Vabariigi poolseid korraldusi, hageja on rikkunud asjaajamisel ja võistluste korraldamisel eesti keele nõudeid. Kostja esitas vastuväite 01.12.2020 määrusele, leides, et kohus on asunud menetlema muudetud hagi kostjalt seisukohta küsimata ega ole võimaldanud kostjal muudetud hagile vastata ning on välistanud kostja ära kuulamise.
4.Mõlemad pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (dtl 378 ja 483). 01.12.2020 määrusega määras kohus kindlaks menetlustähtajad ning teatas asja lahendamisest kirjalikus menetluses (määruse p 5, dtl 547).
5.27.12.2020 esitas hageja uue avalduse hagi tagamiseks. Hageja palus keelata otsuse vastuvõtmine vastavalt 14.12.2020 eelnõule, millega soovitakse kinnitada üle vaidlusalune 15.07.2020 otsus. Kohus rahuldas hagi tagamise 28.12.2020 määrusega. Otsuse põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
7.Kostja on alusetult väitnud, justkui oleks hagi muudetud ilma, et temal oleks olnud selle kohta võimalik seisukohti esitada. Esialgses hagis taotles hageja esimeses järjekorras vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist, kuid nõudis kohe alternatiivselt ka sama otsuse kehtetuks tunnistamist (dtl 131). Hageja tugines juba esialgses hagiavalduses sellele, et tema ei ole pannud toime rikkumisi, mille alusel teda oleks saanud liikmete hulgast välja arvata (dtl 136). 12.10.2020 avaldusega hageja täpsustas oma seisukohti, kuid ei esitanud uusi põhjendusi ega tõendeid (vt ka avalduse p 1.17, dtl 376). Kostja on kinnitanud oma teadlikkust hageja 12.10.2020 avaldusest juba 19.10.2020 määruskaebuses (dtl 495. Kostja viitas kuupäevale 01.09.2020, mis on hageja poolt kohtule 12.10.2020 esitatud menetlusdokumendis eksitavalt märgitud avalduse koostamise kuupäevaks – vt dtl 372. Ajavahemikus 14.08-11.10.2020 ei ole hageja käesolevas menetluses kohtule avaldusi teinud). Hageja nõudele üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on kostja viidanud ka oma 13.10.2020 vastuses hagile (dtl 482). Asjaolu, et hagi menetlusse võtmise määruses ei ole hagi esemena eraldi nimetatud kehtetuks tunnistamise nõuet (dtl 366), ei saanud kostjale mõistlikult tekitada arvamust, et kohus seda nõuet ei menetle. Kuna tegemist oli alternatiivse nõudega ja hagi alus oli mõlema nõude osas sama, ei olnud kostjal mingisuguseid sisulisi takistusi oma vastuväidete õigeaegseks esitamiseks. Sellele vaatamata arvestab kohus käesoleva otsuse tegemisel ka nende põhjendustega, mille kostja esitas 18.12.2020 avalduses. Ärakuulamise mittevõimaldamise etteheide on samuti alusetu – kostja teatas juba esialgses vastuses hagile, et on nõus kirjaliku menetlusega (dtl 483) ega taotlenud kohtuistungi pidamist ka hilisemas menetluses.
8.Nagu kohus 01.12.2020 määruses selgitas, on kostja tuginenud alusetult seisukohale, et hageja ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kuna pole lasknud protokollida oma vastuväidet vaidlusalusele otsusele. Kostja pole vaielnud vastu hageja faktiväitele, et ta põhjendas vaidlusalusele otsuse vastu hääletamist 14.07.2020 avalduses kostja juhatusele (dtl 232, 375, 497). Avaldus on saadetud samale e-postiaadressile, millele kostja palus vaidlusaluse otsuse osas liikmetel oma seisukohad edastada (dtl 418). Kostja on fikseerinud hääletusprotokollis hageja vastuhääle (dtl 435). Arvamust enda väljaarvamise aluste puudumise kohta põhjendas hageja kostjale ka 30.06.2020 avalduses (dtl 421). Eelnimetatuga on tõendatud, et hageja esitas vaidlusalusele otsusele vastuväite mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 tähenduses. Viidatud sätte eesmärgiks on, et mittenõustumine üldkoosoleku seisukohaga ei tuleks teistele otsuse tegemises osalevatele isikutele üllatusena ehk et mittenõustumisega saaks arvestada ning vastuargumentide kaalukust saaks kaaluda juba enne otsustamist, mitte alles otsuse vaidlustamise menetluses. Otsustamise vaidlustamine on välistatud isiku suhtes, kes oma vastuväiteid õigeaegselt ei esita ja käitub otsuse vaidlustamisel üllatuslikult.
Protokolli koostamise eest vastutas kostja, mitte hageja. Hageja seisukohtade kajastamata jätmine protokollis oli seega kostja otsustus, mille eest hageja ei saa vastutada. Kohus arvestab ka õigusteoorias avaldatud seisukohaga, et elektroonilise hääletamise korral võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta (K.Saare jt. Ühinguõigus I. Tallinn: Juura, 2015, lk 214).
9.MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib põhikirjas sätestatust sõltumata arvata välja liikme, kes on jätnud põhikirjasätted täitmata või on ühingut olulisel määral kahjustanud, kuid sellele pole kostja otsuses tuginenud. Liikmetele hääletamiseks esitatud eelnõus on hageja väljaarvamise vajadust põhjendatud järgmiselt: „MTÜ-u Eesti Practical-laskmise Ühing liikme MTÜ Laskespordiklubi Alpha osade füüsilisest isikust liikmete poolt, mis on omistatav ka MTÜ-le Laskespordiklubi Alpha kui juriidilisele isikule, on tõsiselt ja korduvalt rikutud ning mitte kinni peetud EPLÜ juhtorganite poolt seaduslikult antud juhistest ja korraldustest, on korduvalt kahjustatud EPLÜ mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustele ning postitustega sotsiaalmeedias, millest tulenevalt EPLÜ liikme MTÜ Laskespordiklubi Alpha ja tema osade füüsilisest liikmete tegevus on hakanud tõsiselt häirima EPLÜ põhikirja punkt 2.1 sätestatud eesmärkide täitmist.“ (dtl 418). Kostja põhikirja p 2.1 kohaselt „Ühingu eesmärgiks on practical-laskmise edendamine ja sportlike eluviiside levitamine üldsuse seas. Ühing propageerib ja koordineerib practical-laskesporti Eestis.“ (dtl 380). Otsuse eelnõust ei selgu, kes on isikud, kelle tegusid hagejale kostja liikme kohustuste rikkumisena omistatakse ning milliseid konkreetseid tegusid hagejale ette heidetakse.
10.Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse õiguspärasust saab kohus kontrollida ainult nende faktiliste asjaolude valguses, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus põhjendatud. Protokollis kajastamata asjaolud ei saanud olla otsuse tegemise aluseks. Põhjendused peavad omakorda olema esitatud sellise täpsusega, et nende tegelikkusele vastavust on võimalik kontrollida. Käesoleval juhul ei sisaldu otsuse eelnõus ühtegi põhjendust, mille asjaolud oleksid otsuse enese alusel kindlaks tehtavad. Nimetatu on iseenesest piisav otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
11.Kostja on asunud vaidlusaluse otsuse põhjendusi sisustama 18.12.2020 avalduses (dtl 573-574). Kohtul puudub võimalus teha kindlaks, et just neid väidetavaid juhtumeid on peetud silmas otsuse eelnõu põhjendustes. Liikme väljaarvamise otsuse põhjendused tuleb esitada otsuse tegemise eelselt, mitte pärast seda. Praegusel juhul ei ole kohtul võimalik teha kindlaks, et kostja liikmed pidasid otsuse tegemisel hageja liikmeskonnast väljaarvamist õigustatuks just nendel põhjustel, millele hageja tagantjärele tugineb. Hagejal ei olnud vastavalt ka võimalik ennast nende süüdistuste vastu enne otsuse tegemist kaitsta, et veenda otsuse tegijaid temale tehtavate etteheidete alusetuses.
12.Samas on kohus arvamusel, et isegi kui eeldada kostja poolt 18.12.2020 avalduses esitatud faktiväidete õigsust, ei annaks need alust liikme väljaarvamiseks:
1) Pole teada, millistel konkreetsetel asjaoludel on hageja kostjat Kultuuriministeeriumi ees süüdistanud seaduste rikkumises ja diskrimineerimises. Kostja väitel on ministeerium need süüdistused ümber lükanud; 2) Pole teada, mis konkreetseid Andmekaitse Inspektsioonile esitatud kaebusi on kostja silmas pidanud, kuid kostja väitel pole inspektsioon rikkumisi kostja osas tuvastanud; 3) Pole mõistetav, kas kostja etteheide hageja juhatuse liikmele J. Š.ile laskesportlaste e-posti aadresside kasutamisest oli vaidlusaluse otsuse aluseks või on kostja lihtsalt pidanud vajalikuks seda ära märkida. Juhtumi asjaolud on täpsustamata. Pole teada, kas J. Š. on vastavalt tegutsenud hageja nimel või huvides. J. Š. on olnud ka kostja juhatuse liige (äriregistri andmetel 15.03.2011 – 05.04.2017), mistõttu võib probleem esineda hoopis kostja ja tema endise juhatuse liikme vahelises õigussuhtes; 4) Pole täpsustatud, mis konkreetseid võistlusi on hageja korraldanud osalejate tervist ja elu ohtu seades; 5) Pole täpsustatud, milliseid konkreetseid juhtumeid on kostja pidanud vajalikuks märkida ära tema juhatuse ja kohtunikekogu komitee otsuseid mitteaustavatena, mida konkreetselt on peetud laimuks ja kas eelnimetatuga seotud hageja liige K. tegutses hageja nimel või huvides. Samuti see, kas eelnimetatu oli vaidlusaluse otsuse põhjenduseks või pidas kostja lihtsalt vajalikuks seda nimetada; 6) Kostja väited tema ja hageja juhatuse liikmeks olnud J. Š.i poolt võistlustasude üle kandmata jätmisega puudutavad nimetatud isiku tegevust kostja juhatuse liikmena. Juhatuse liige kannab vastutust ühingu ees, mida ta juhib (MTÜS § 32), kostjal oli võimalik oma kohustusi rikkunud juhatuse liige tagasi kutsuda või temalt kahju hüvitamist nõuda. Hageja ei saa liikmena vastutada kostja juhatuse liikme tegevuse eest. Äriregistri andmetel on J. Š. kutsutud kostja juhatusest tagasi juba 05.04.2017, seega enam kui kaks aastat enne vaidlusaluse otsuse tegemist. Aastaid tagasi toimunud sündmused ei saanud takistada kostja põhikirjaliste eesmärkide täitmist selliselt, et oleks õigustanud liikme väljaarvamist; 7) Pole selge, miks on Vene Föderatsiooni hümni laulmist ja Eesti hümni mittelaulmist A. S.i poolt 2013.a ja D. E. poolt 2016.a omistatud hagejale. Kostja pole ka selgitanud, kuidas takistasid need ammused sündmused tema põhikirjaliste eesmärkide täitmist selliselt, et oleks õigustanud liikme väljaarvamine 2020.a suvel; Ühegi eelnimetatud faktiväite osas pole kostja selgitatud, kuidas konkreetselt oli tema eesmärkide (põhikirja p 2.1) täitmine häiritud. On selge, et igasugune tegevuse häirimine ei saa anda alust mittetulundusühingu liikme väljaarvamiseks, probleem peab olema piisavalt tõsine. Väljaarvamise alused on reguleeritud Kostja põhikirja p-s 3.7. Vaidlusaluses otsuses pole aga mingeid kontrollimist võimaldavaid põhjendusi häirimise ulatuse ja kostjale kaasnenud negatiivse mõju ulatuse kohta. Seega pole võimalik teha kindlaks, et hageja väljaarvamiseks esines mõni põhikirja p-s 3.7 nimetatud alus ning et sellele tuginedes ongi vaidlusalune otsus tehtud.
13.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et vaidlusalune otsus on kontrollimatuseni
ebamääraselt põhjendatud ega ole sellisena kooskõlas kostja põhikirja ega ka seadusega. Juhindudes TsÜS § 38 lg-st 1 tunnistab kohus otsuse kehtetuks.
14.Kohus ei hakka käesolevas asjas käsitlema 27.12.2020 hagi tagamise taotluses esitatud asjaolusid vaidlusaluse otsuse kinnitamise kohta. Pooltele määratud tähtaeg avalduste tegemiseks möödus 18.12.2020 (dtl 546) ja avalduse esitamise ajaks oli kohus asunud otsust koostama. Seetõttu ei lubaks kohus enam hagi muuta. Kohus märgib aga, et uue otsuse eelnõu (dtl 598) ei kõrvalda kuidagi puudusi, mille alusel vaidlusalune otsus käesoleva kohtuotsusega kehtetuks tunnistatakse. Kavandatud otsuse vastuvõtmine ei oleks seega kuidagi saanud mõjutada hageja väljaarvamise kehtetust. Kui kostja arvates tegelikkuses esinevad asjaolud, mis annavad aluse hageja väljaarvamiseks kostja liikmeskonnast õiguspäraselt, on kostjal võimalik teha vastav otsus käesolevast tsiviilasjast sõltumata.
15.Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1).
kostja
kanda
16.Hageja nõuab riigilõivude hüvitamist summas 400 eurot ja lepingulise esindaja tasu hüvitamist summas 5059 eurot esindaja 23,75 tunni töö eest (dtl 564, 566 ja 568). Hagiavalduselt tasutud riigilõivu summa on 300 eurot. Esimene hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata ja sellelt tasutud riigilõiv 50 eurot jääb hageja kanda. Pärast hageja 18.12.2020 menetluskulude nimekirja esitamist on hageja tasunud veel riigilõivu 50 eurot 27.12.2020 hagi tagamise avalduselt (dtl 606). Kokku kuulub hüvitamisele seega riigilõiv 400 eurot. Õigusabi kulu hüvitamist on taotletud koos käibemaksuga, kuna hageja kinnituse kohaselt ei saa ta tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Keskmiseks tunnitasumääraks on vastavalt 177,5 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole vaidluse asjaolusid ja turuolukorda arvestades ebamõistlikult kõrge tasumääraga. Hageja esindamise menetluse kestel üle võtnud esindajad on kasutanud 11,25 tundi menetluse andmetega tutvumiseks, hagiavalduse täpsustamiseks ja hagi tagamise taotlemiseks. Kohtu arvates oli nende toimingute tegemiseks vajalik aeg hinnanguliselt 6,25 tundi. Esialgse hagiavalduse koostamise eest pole hüvitust nõutud, kuid see oli koostatud oskamatult, mida näitab ka hagiavalduse täpsustamine uute esindajate poolt ilma, et kohus selle vajalikkusest oleks teatanud. Eelnimetatud põhjustel määrab kohus hüvitamisele kuuluva õigusabikulu suuruseks 3994 eurot (5059 – [5x177,5x1,2]) ja mõistab menetluskulude hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja kokku 4394 eurot (300+50+50+3994). Vastavalt hageja taotlusele (dtl 564) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.