Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MAAKOHTU MÄÄRUS

üldkoosolekutest ega allkirjastanud nõusolekuid, ei anna talle seadusest tulenevat alust arvete mittemaksmiseks, kuna ühistu liikmena on tal õigus/võimalus/kohustus koosolekutest osa võtta. Puudutatud isik esitas oma väidete tõenduseks järgnevad dokumendid: Eesti Töötukassa 15.04.2020. a otsus puudutatud isiku töötuna arvele võtmise kohta, poja A.A. ajateenistuse tunnistus, temale töötutoetuse määramine ja tõend õppima asumise kohta; sotsiaaltoetuse taotleja blankett, 2019. a kirjavahetus ühistuga, puudutatud isikule võlgnevuse perioodil väljastatud arved (6 arvet), 2019. aastal väljastatud arved (4 arvet), puudutatud isiku kirjavahetus Keeleinspektsiooniga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Terviseametiga, AS-ga Eesti Gaas, korteriühistule esitatud avaldused seoses arvetega, juhatuse liikmetega, õigusabiteenuste eest tasutud arved, pöördumine Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole 2019. aastal, üldkoosolekute protokollid, 2017. a tellitud tööde akt ja arved torude vahetamise kohta korteris, korteriühistu 2020. a juuli aruanne. Maakohus märkis, et puudutatud isiku pöördumised Keeleinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, AS-i Eesti Gaas, Terviseameti, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja isegi korteriühistu juhatuse poole ei oma midagi ühist käesoleva menetlusega – kõiki ülalnimetatud toiminguid võis puudutatud isik teha ka arveid korrapäraselt tasudes. Korteriühistu ja/või selle juhatuse töös esinevad puudujäägid ei vabasta korteriomanikku tema poolt kasutatud teenuste tasumise kohustusest. Juhul, kui korteriühistu poolt on toimunud rahaliste vahendite ebaõige kasutamine, siis see on audiitorkontrolli küsimus ega anna samuti alust arvete mittetasumiseks. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, puudutatud isikule väljastatud arved (6 arvet), avaldajale teenuste osutajate OÜ Järve Biopuhastus ja VKG Soojus AS poolt esitatud arvetest, korteriühistu Põhikirja, korteriühistu üldkoosolekute otsused, kinnistusraamatu väljavõtte. Kuigi puudutatud isik nõudega ei nõustunud, siis ei ole ta võlgnevuse suurust sisuliselt vaidlustanud, ta ei ole esitanud tõendeid võlgnevuse puudumise ja/või arvete tasumise kohta. Puudutatud isik on viidanud tasaarveldusele. Maakohus selgitas, et kohus ei saa teostada torude vahetamiseks ja välisseinte parandamiseks 2017. aastal kulunud summa tasaarveldamist, sest puudutatud isik ei ole kohtule esitanud tasaarveldamise nõuet. Kuna tegemist on juba 2017. aastal kantud kuludega, siis ei ole maakohtule teada, kas puudutatud isik on avaldajale nende kulude hüvitamise nõude varasemalt esitanud ning milline on olnud avaldaja vastus nõudele. Maakohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et DECMASTER OÜ vahetas 20. septembri 2017. a akti kohaselt vee- ja kanalisatsioonitorusid korteris, milles torude vahetamise kohustus lasub korteriomanikul. Aktist ei nähtu, kas oli vahetatud ka üldkasutuses olevaid torusid, puudutatud isik ei ole selle kohta esitanud dokumentaalseid tõendeid. See asjaolu välistab samuti tasaarvelduse tegemise võimaluse. Puudutatud isik on esitanud arved ehitusmaterjalide (ehitusvaht, kipskrohv, jne) ostmise kohta, kuid puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et neid materjale on kasutatud just nimelt maja välisseina remondiks. Väited selle kohta, et korteriühistu esimees, kojamees ja raamatupidaja ei tee oma tööd, miks peaks puudutatud isik selle eest maksma, on paljasõnalised ega anna alust arvete maksmata jätmiseks. Hooldustasu ei hõlma ainult esimehe, kojamehe ja raamatupidaja tööga seonduvaid kulusid. Puudutatud isikul on tasumata ka vee-, kanalisatsiooni- ning soojusenergia kulud. Arvete mittetasumiseks ei anna alust ka väidetavad keelelised vead. Maakohus tuvastas arvetel mõningaid grammatilisi vigu/ebatäpsuseid, kuid need ei takista arvetest arusaamist. Samuti ei muuda arveid tühiseks ega anna alust nende tasumata jätmiseks asjaolu, et arvetele ei ole märgitud raamatupidaja vastuvõtuaegu või ametinimetust.

Puudutatud isik esitas vastuväite, et kuna arvetele ei ole märgitud korteris elavate isikute arvu, siis selle tõttu ei saa ta Sotsiaalkindlustusametilt toetust ja kommunaalkulude hüvitist. Maakohus märkis, et puudutatud isik ei ole esitanud maakohtule tõendeid selle kohta, et Sotsiaalkindlustusamet oleks selle alusel keeldunud kommunaalkulude hüvitise määramisest. Ülejäänud vastuväidete osas (lipupäevadel ei panda välja riigilippu, ühistul on probleeme riigikeelega, ühistu koosolekute protokollid ja otsused on kirjutatud pliiatsiga, need tekstid tuhmuvad ja neid saab igal ajal ümber kirjutada, korteriühistu Swedbank konto oli avatud kõrvalistele isikutele; korteriühistu loob majas ebasanitaarseid olukordi; ühistu esimees ei tee tööd, ei vasta puudutatud isiku avaldustele, ei väljasta nõutud dokumente, ühistu esimees ei täida Kohtla-Järve Linnavolikogu määrust (seoses parkimise korraldamisega); ühistu esimees on pidevalt nii suuliselt kui kirjalikult riivanud puudutatud isiku inimväärikust; maja ümbruse kordategemiseks pidi puudutatud isik 2020. aastal mitu korda linnavolikoguga ühendust võtma; 2020. aasta suvel ütles ühistu esimees puudutatud isiku pojale ja tema sõbrale, et korteriühistul ei ole kojameest ja nad peavad kõik ise koristama) märkis maakohus, et nende lahendamine ei ole käesoleva menetluse esemeks ning puudutatud isikul on põhjendatud nõuetega õigus pöörduda otseselt avaldaja poole või esitada avaldaja vastu iseseisev nõue.

MÄÄRUSKAEBUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Puudutatud isik on määruskaebusele lisanud 23. septembri 2020. a e-kirjaga KÜ-le Pisuhänna 3 saadetud avalduse palvega teavitada puudutatud isikut korteriühistu koosolekute toimumise ajast ja kohast, 25.-26. septembril 2020 e-kirjavahetuse korrakaitse ametnikuga, tõendi elanike arvu kohta aadressil X, 6. detsembri 2020. a arve nr 204, Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus nr 101 „Toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärade kehtestamine“, KohtlaJärve Linnavalitsuse 21. detsembri 2020. a toimetulekutoetuse määramise otsuse, riigilõivu tasumise tõendi. 12. mail 2021 lisas määruskaebuse esitaja veel 16 fotot, KÜ Pisuhänd 3 2020 majandusaasta aruande ja üldkoosoleku kokkukutsumise teate. Ringkonnakohus leiab, et ka hagita menetluses peab menetlusosaline tõendi esitamisel vähemasti põhjendama, milliseid asjaolusid soovib ta konkreetse dokumendiga tõendada. TsMS § 236 lg 3 esimese lause kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 238 lg 1 punkti 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige siis, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Ringkonnakohus märgib, et esitatud tõenditel (v.a. riigilõivu tasumise tõend) ei ole käesolevas tsiviilasjas tähtsust, kuna nendega tõendatavaid asjaolusid ei ole vaja tõendada. Seetõttu keeldub ringkonnakohus nimetatud tõendite vastuvõtmisest ja tagastab need.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.