Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai. 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-1588
Tsiviilasi
Vladimir Stepanovi hagi OÜ Personaal vastu saamata jäänud töötasu ja viivise saamiseks 438,10 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. juuli 2020.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Personaal apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.04.2021 Apellant/kostja: OÜ Personaal (registrikood 10874869), esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/hageja: Vladimir Stepanov (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Lea Kurbel-Kalamees
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 6. juuli 2020.a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud OÜ Personaal kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 7. novembril 2019 töövaidluskomisjonile (edaspidi „TVK“) avalduse kostja (OÜ Personaal, tööandja) vastu saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes. TVK rahuldas
2.jaanuari 2020. a otsusega töövaidlusasjas nr X (tl 6-9) hageja avalduse täies ulatuses. OÜ Personaal esitas 30. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.Viru Maakohus võttis 4. veebruari 2020. a määrusega menetlusse töövaidluskomisjonile esitatud taotluse töövaidlusasjas nr X. Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 419,88 eurot ja viivis ajavahemiku 18.09.2019–17.02.2020 eest summas 14,50 eurot ning alates 18.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni 8 % põhinõudelt (419,88 eurot) aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. mail 2016 töölepingu nr X, mille alusel asus hageja tööle bussijuhina ning talle kohaldati summeeritud tööaja arvestust arvestusperioodiga 2 kuud. Hageja töötas renditöötajana kasutajaettevõttes AS ATKO Bussiliinid. Hageja töölepingule kohaldati alates 1. märtsist 2017 Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu, kostja ja AS ATKO Bussiliinid vahel sõlmitud kollektiivlepingut. Kollektiivlepingu lisa 1 p 5 kohaselt kehtivad töötajatele alates 1. jaanuarist 2018 töötasud vastavalt 10. septembril 2016 Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu vahel sõlmitud Sõitjateveo Üldtöökokkuleppes (ÜKT) kehtivatele tariifidele. ÜKT lisa 1 § 3 p 1 kohaselt on bussijuhtide põhitöötasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2019 4 eurot tunnis ja p 2 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamisel 945 eurot koos lisatasudega. Kostja tegi hagejale 9. augustil 2019 hoiatuse nr X (tl 86) selle eest, et hageja ennetas bussiliini nr 41 teenindades 26. juulil 2019 graafikut 9 minutit ja 29. juulil 2019 5 minutit ning töökohustuse rikkumise tõttu ei määrata hagejale juulikuu lisatasu. Kostja tegi hagejale 9. augustil 2019 hoiatuse nr X (tl 94) selle eest, et hageja ennetas bussiliini nr 41 teenindades 5. augustil 2019 graafikut 2 minutit ning töökohustuse rikkumise tõttu ei määrata hagejale augustikuu lisatasu. Hageja leidis, et töötasu alandamiseks puuduvad materiaalsed eeldused. Hageja ei osuta kostjale reisijateveo teenust, vaid täidab töölepingus ettenähtud kohustusi. Isegi juhul, kui hageja rikkumised annaksid aluse töötasu alandada, ei ole kostja järginud VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise korda. Peale selle alandati töötasu 132,81 euro võrra rohkem kui hoiatustes märgitud. Kostja tasus hagejale pärast hagi esitamist 26,94 eurot, seega on hagejale tasumata töötasu summa 392,94 eurot.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lisa 3 kohaselt teostab lepingust tulenevaid tööandja õigusi ja kohustusi tööandja volitusel ja tööandja määratud juhul AS ATKO Bussiliinid ning töötaja täidab lepingus nimetatud töökohustusi, alludes kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile. Kostja ja AS ATKO Bussiliinid AS vahel sõlmitud tööjõurendi kokkuleppe kohaselt teatab kasutajaettevõtja tööandjale töötaja rikkumisest ning tööandja kohustuseks on võtta kasutusele meetmed töötaja
rikkumise lõpetamiseks. Tööandja kohustuseks on töötasu maksmine, seda ei ole delegeeritud kasutajaettevõtjale. Hageja töölepingule kohaldatakse Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu, kostja ja AS ATKO Bussiliinid vahel sõlmitud kollektiivlepingut. Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja teeks nõuetele vastavat tööd. Kui töötulemused ei ole nõuetekohased, võib tööandja alandada töötaja töötasu (TLS § 73). Kostjal oli õiguslik alus alandada hageja töötasu, töötasu alandamise formaalsed eeldused olid täidetud. Kostja on veendunud, et hageja korduva sõiduplaani rikkumise tõttu juulis ja augustis esines piisav alus lisatasu määramata jätmiseks. Hageja rikkus süstemaatiliselt töökohustusi ennetades sõidugraafikut. Tõhusad meetmed töökohustuste rikkumise lõpetamiseks on kas lisatasu määramata jätmine (kollektiivlepingu lisa 2 p 1 alusel) või töölepingu erakorraline ülesütlemine
(TLS § 88).
Kollektiivlepingu lisa 2 kohaselt makstakse bussijuhtidele lisatasu järgmistel tingimustel: reisijate korrektne, põhjendatud kaebusteta teenindamine; süüliste avariideta töö; töödistsipliini, töölepingu tingimuste, ametijuhendis- ja tööandja juures kehtestatud töökorraldusreeglite, ekspluatatsiooni- ja piletimüügi eeskirjade täitmine. Eeltoodud tingimuste mittetäitmisel võib tööandja vähendada tulemustasu kuni 100% vastavalt rikkumise raskusele kuni üheks kuuks. Töötasu alandamisel tuleb arvestada täitemenetluse seadustiku §-s 132 sätestatut. Töötasu alandamise puhul peab töötajale jääma vähemalt töötasu alammäär või selle ajaühikule vastav osa.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus rahuldas 6. juuli 2020. a otsusega hageja hagi kostja vastu osaliselt (resolutsiooni p 1), mõistis kostjalt hageja kasuks välja vähem makstud töötasu summas 392 eurot 94 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 13 eurot X senti (resolutsiooni p 2), mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (392,94 eurot) alates 18.02.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni (resolutsiooni p 3) ning jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (resolutsiooni p 4). Maakohus leidis, et kostja ei ole hagejat teavitanud kõikidest töölepingu tingimustest, sest poolte vahel sõlmitud töölepingus puudub viide, et töösuhetele kehtivad kollektiivlepingu tingimused. Töölepingust nähtub, et töötaja täidab töökohustusi renditööna, alludes kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile. Lepingust tulenevaid tööandja õigusi ja kohustusi teostab tööandja volitusel ja tööandja määratud juhul kasutajaettevõte, kuid töötajale ei ole kirjalikus töölepingus teada antud, millises ettevõttes ja kui kaua ta renditöötajana töötab ning kelle korraldusetele alluma peab. Töötasu alandamine on tööandja õiguskaitsevahend, mida saab kasutada juhul, kui töötaja on rikkunud oma töökohustusi. Hagejale tehti hoiatus 26. juulil 2019 ja 29. juulil 2019 ning
5.augustil 2019 sõidugraafiku rikkumise eest. Maakohus leidis, et hageja rikkumised leidsid aset ning seega esinesid töötasu alandamise põhjused. Samas ei ole tõendatud, et hagejale oleks tutvustatud nõuetekohaselt kollektiivlepingut, millest nähtuks lisatasu maksmise eeldused. Maakohus juhtis tähelepanu, et töösuhetes peab olema kõik selge, töötajale peab olema tutvustatud kõiki töölepinguga seonduvaid dokumente, töötasu arvestused peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Hoiatused ei saa olla erinevalt tõlgendatavad, töötasu alandamisel peab
töötaja olema kindel, kui suures summas tema tasu vähendatakse ja miks ning kui kaua. Olenemata sellest, et hageja on sõitnud oma liinil peatustest varem mööda, ei ole kostja ühemõtteliselt selgitanud hagejale, milles seisnes tema süüline tegu. Lisatasu alandamine on olnud ebaselge ning ei ole välja toodud, kui suures summas ja millise kuu eest lisatasu ei arvestata. Maakohtule esitatud viivisearvestuse aluseks võetud summa 429,88 eurot oli ekslik. Kostja alandas hageja töötasu tegelikult summas 419,88 eurot, tasus hagejale 5. detsembril 2019 tunnistatud nõude osa, seega vähenes põhinõude summa 392,94 euroni. Sellest tulenevalt tegi maakohus muudatused viivise arvestuses, VÕS § 113 alusel kujunes viivise määraks 79 päeva eest (18.09.-05.12.2019) 7,44 eurot ja 74 päeva eest (06.12.2019-18.02.2020) 6,45 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas 5. augustil 2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 6. juuli 2020. a otsuse ja saata asi uueks arutamiseks tagasi Viru Maakohtule või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ning jätta mõlema poole menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda. Maakohus rikkus menetlusnorme, sh kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning nõuet analüüsida asjas kogutud tõendeid. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole kostja väide, et hagejal oli võimalus kollektiivlepinguga tutvuda. Kostja oli lisanud juba 30. jaanuari 2020. a seisukohale tõendi, mille kohaselt on kõnealune kollektiivleping tutvumiseks kättesaadav kõigile bussijuhtidele ja vastava teate on omakäeliselt allkirjastanud ka hageja. Kostja leiab, et nimetatud kirjalik omakäeliselt allkirjastatud teade on piisav tõendamaks, et hagejat on kollektiivlepingu olemasolust teavitatud ning tal oli reaalne võimalus tutvuda selle sisuga. Arusaamatu on maakohtu väide, et hagejale ei ole kirjalikus töölepingus teada antud, millises ettevõttes ja kui kaua ta renditöötajana töötab ning kelle korraldustele alluma peab. Juba TVK-le esitatud töölepingu lisast nr 3 nähtus, et hageja nõustus sellega, et lepingust tulenevaid tööandja õigusi ja kohustusi tööandja volitusel ja tööandja määratud juhul teostab AS ATKO Bussiliinid, samuti, et töötaja täidab lepingus nimetatud töökohustusi, alludes kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile. Kostja on teavitanud hagejat nii kollektiivlepingust kui ka sellest, et töökohustusi täidetakse renditööna kasutajaettevõttes ning seega on täitnud TLS § 6 lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustuse. Maakohus oleks pidanud kostja tähelepanu juhtima, kui kohtu arvates ei olnud mõne asjaolu tõendamiseks kostja esitatud tõendid piisavad. Seega rikkus maakohus selgitamiskohustust ning jättis eelmenetluse eesmärgi täitmata. Kostja taotleb uute tõenditena võtta asja juurde kasutajaettevõtte Narva osakonna peadispetšeri N. Anissimova kinnitused, selle kohta, et ta on hagejale isiklikult tutvustanud osakonnas kehtivat kollektiivlepingut ja et hoiatuste kättesaamisel ei tekkinud hagejal küsimust N. Anissimova pädevuse (OÜ Personaal esindajana) osas hoiatuste esitamisel. Juhul, kui hageja vaidleb faktilistele asjaoludele vastu, taotleb kostja eeltoodu kinnitamiseks N. Anissimova tunnistajana ülekuulamist kohtuistungil.
10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
Hageja leidis, et kostja väidetud selgitamiskohustuse täitmata jätmine maakohtu poolt ei toonud kaasa olukorda, kus vajalikud tõendid oleksid jäänud maakohtule esitamata, seega puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks selgitamiskohustuse rikkumise tõttu. Hageja vaidles kostja tõendite esitamise taotlusele vastu ja palus need jätta rahuldamata. Maakohus hindas õigesti kostja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud kokkulepet tööjõu rendiks ning AS ATKO Bussiliinid käskkirja nr X, tehes nendest järelduse, et N. Anissimoval puudus volitus hageja hoiatamiseks ja tema töötasu alandamiseks kostja nimel. Maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust, leides, et töötasu alandamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 112, mis koosmõjus TLS §-dega X ja 73 näeb ette töötasu alandamise võrdeliselt mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Maakohus hindas hagejale tehtud hoiatusi õigesti, leides, et kostja ei ole hageja töötasu alandades kindlaks määranud mittekohase täitmise väärtust ega selle suhet kohase täitmise väärtusesse ning jätnud töötasu alandamise summaarselt määramata nii hoiatuses kui ka palgalehtedel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja rikkus töölepingut, kuid on erimeelt selles, kas hageja töötasu alandamine oli õiguspärane. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas ekslikult, et tööandja ei ole hagejat teavitanud kõikidest töölepingu tingimustest, sest poolte vahel sõlmitud töölepingus puudub viide, et töösuhetele kehtivad kollektiivlepingu tingimused ning töötajale ei ole kirjalikus töölepingus teada antud, millises ettevõttes ja kui kaua ta renditöötajana töötab ning kelle korraldusetele alluma peab. Samuti puudub alus maakohtu seisukohal, et tööandja ei teadnud 09.08.2019 hageja juulikuu lisatasu suurust (maakohtu otsuse põhjenduste p 36). Ringkonnakohtu istungil hageja nõustus kostja väitega, et talle tutvustati kollektiivlepingu tingimusi ning ta oli nendest teadlik. Samuti oli hageja teadlik, et ta töötab kasutajaettevõttes AS Atko Bussiliinid. Eelnimetatud faktilist asjaolu tõendab hageja ja kostja vahel 30.05.2016 sõlmitud töölepingu lisa 3, mille kohaselt „töötaja nõustub sellega, et lepingust tulenevaid tööandja õigusi ja kohustusi teostab tööandja volitusel ja tööandja määratud juhul AS ATKO Bussiliinid (“kasutajaettevõtja”). Töötaja täidab lepingus nimetatud töökohustusi, alludes kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile“ (lk 13). Kuna maakohus tuvastas kollektiivlepingu kehtivuse hageja töösuhtele ja kasutajaettevõtte kontrollile allumise ebaõigesti, tuleb nimetatud põhjendused ( maakohtu lahendi põhjenduste p-d 23-25) kohtulahendist välja jätta.
13.Hageja jäi ringkonnakohtu istungil seisukohale, et kasutajaettevõtte töötajal N. Anissimoval puudus volitus kostja nimel hagejale hoiatuse ja töötasu alandamise avalduse tegemiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja ja kostja vahelise töölepingu muudatusest nr 3 ei tulene selgelt, millises ulatuses tööandja (kostja) ja kasutajaettevõtte leppisid kokku tööandja nimel töötajale korralduste andmise ja kontrolli. Siiski võib sellest muudatuselt aru saada selliselt, et kasutajaettevõttele AS-le Atko Bussiliinid oli sellega antud volitus tööandja s.o kostja, nimel töökorraldusi jagada, tööd kontrollida ja ka hoiatusi teha. Samas leiab ringkonnakohus, et töötasu suuruse ja alandamise osas tööandja poolt kasutajaettevõttele volituse andmist see muudatus ei hõlma. Seega puudus N. Anissimoval kostja nimel hageja töötasu alandamise avalduse tegemiseks õigus ning nimetatud avaldus ei ole kehtiv.
14.Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, kui lugeda kasutajaettevõtte poolt tööandja nimel tehtud töötasu alandamise avaldus formaalselt kehtivaks, siis ei ole täidetud selle materiaalsed eeldused ning avaldus ei toonud kaasa õiguslikku tagajärge. Hoiatustega on tõendatud asjaolu, et hageja rikkus töökohustusi seeläbi, et ei täitnud bussijuhina liini täpselt ettenähtud graafiku alusel.
15.Ringkonnakohus märgib, et töötasu alandamiseks ei pea töötajat ilmtingimata hoiatama, kuid töötasu alandamine toimub avalduse tegemisega. TLS § 73 lg 1 järgi võib tööandja töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. Töötasu alandamiseks tuleb teha kirjalik avaldus, kus tuleb märkida: töötasu alandamise põhjus, ulatus, kestus ja mittekohase täitmise väärtuse ja kohase täitmise väärtuse suhe. Käesoleval juhul oli 09.08.2019 hoiatuses nr X viimane lause „Tööandja teatab, et töökohustuste rikkumise tõttu ei määrata töötajale juulikuu lisatasu, varalise kahju selgumisel, esitatakse töötajale nõue varalise kahju ulatuses“ ( lk 86) ja 09.08.2019 hoiatuses nr X sama tekst, kuid augustikuulisatasu mittemääramise kohta.
16.Ringkonnakohus leiab, et hoiatustes nr X ja X toodud hageja rikkumised võiksid iseenesest olla aluseks töötasu alandamisele, kuid 09.08.2019 hoiatusest ei selgu, kas kostja järgis töötasu alandamisel VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise tingimusi või mitte, s.o puudub hinnang selle kohta, milline oli tegelikult tehtud töö väärtus ja milline see oleks pidanud olema ning alandama vastavalt töötasu. Kostja ei ole esile toonud, kas ja miks nii 2 minutiline graafiku ennetamine (hoiatus nr X) kui ka 5 minutiline graafiku ennetamine (hoiatus nr X) tõid mõlemad töötasu alandamise kaasa lisatasu täieliku äravõtmise ulatuses. Kostja esindaja tugines ringkonnakohtu istungil väidetele, et töötasu alandamisel käesoleval juhul ei olegi võimalik kohase ja mittekohase väärtuse vahet selgitada, hageja lisatasu suurus ei olnud ka töötasu alandamise avalduse tegemise ajaks teada ning töötasu alandamise põhjustasid erinevad komponendid, sh hoiatuses märgitud graafiku ennetamine, kuid ka Maanteeameti poolt määratud sunniraha.
17.Hageja vaidles kostjale vastu ja juhtis tähelepanu sellele, et sunniraha määrati muude rikkumiste, mitte graafiku ennetamise eest hageja poolt teenindatud liinidel, samuti oli
9.augustiks teada hageja juulikuu lisatasu suurus.
18.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sunniraha määramine ei saanud olla üheks töötasu alandamise komponendiks, samuti pidi 9. augustiks olema välja arvutatud hageja eelmise kuu lisatasu suurus. Asjaolu, et see ei pruukinud olla veel kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud, ei oma tähtsust. Hagejale tehtud hoiatus ei sisalda nõuetekohast töötasu alandamise avaldust. Töötasu alandamise avalduses tuleb selgelt märkida töötasu alandamise põhjus, ulatus ja kestus ning mittekohase ja kohase täitmise väärtuse suhe. Isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et hoiatus sisaldas töötasu alandamise avaldust, siis jääb ebaselgeks töötasu alandamise põhjus. Mööndustega saab selleks lugeda graafiku ennetamise siis ühel juhul vastavalt 2 ja teisel juhul 5 minutit. Rikkumise toimumise aeg ehk kestus on hoiatuse, mitte töötasu alandamise osas kirjas. Hoiatuses ei ole midagi märgitud rikkumise ulatuse kohta. Selge ei ole, kuidas määrati mittekohase täitmise väärtuse ja kohase täitmise väärtuse suhe. Kostja selgitustest ringkonnakohtu istungil saab järeldada, et kostja kas ei tea
seda ka ise või on ebaõigesti arvestanud töötasu alandamisel mh sunniraha määramise otsusega.
19.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kostja kehtivalt alandanud hageja töötasu, s.o hageja 2019.a. juuli ja augusti kuu lisatasude võrra. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu arvestusi hageja põhinõude ja viivise osas ning selles osas ringkonnakohtus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
20.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja/apellandi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.