V Si hagi OÜ Personaal vastu saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
440,17 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: V S (ik xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Lea Kurbel-Kalamees (e-post: [email protected]) Kostja: OÜ Personaal (registrikood 10874869; aadress: Kalevi 41, 30324 Kohtla-Järve) Kostja lepinguline esindaja: Irina Embrich (e-post: [email protected])
Asja lahendamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada V Si hagi OÜ Personaal vastu osaliselt.
2.Välja mõista OÜ Personaal V Si kasuks vähem makstud töötasu summas 392 (kolmsada üheksakümmend kaks) eurot 94 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 13 (kolmteist) eurot 72 senti.
3.Välja mõista OÜ Personaal V Si kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (392,94 eurolt) alates 18.02.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
5.Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1 / 12
2-20-1588 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Hageja esitas 18.02.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes.
2.Pooled on 30.05.2016 sõlminud töölepingu nr 411, mille kohaselt asus hageja tööle bussijuhina. Töölepingu kohaselt kohaldatakse töötajale summeeritud tööaja arvestust arvestusperioodiga 2 kuud. Hageja töötas renditöötajana kasutajaettevõttes AS X X. Hageja töölepingule kohaldatakse alates 01.03.2017 Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu, OÜ Personaal ja AS X X vahel sõlmitud kollektiivlepingut. Nimetatud kollektiivlepingu lisa 1 p 5 sätestab, et alates 01.01.2018 kehtivad töötajatele töötasud vastavalt Sõitjateveo Üldtöökokkuleppes (ÜKT) kehtivatele tariifidele. ÜKT on Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu vahel sõlmitud 10.09.2016 ning selle lisa 1 § 3 p 1 kehtestab bussijuhtide põhitöötasu alammääraks alates 01.01.2019 4 eurot tunnis ja p 2 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamisel 945 eurot koos lisatasudega.
3.Kostja on teinud hagejale hoiatuse nr 83, 12.08.2019 selle eest, et 06.07., 13.07., 22.07. ja 27.07., sõites bussiga, reg nr XX Narva liinide teenindamisel, kulus tal ettenähtud 211,7l kütuse asemel 243,9l kütust ehk 32,2l rohkem. Tööandja kalkuleeris rohkem kulunud kütuse hinnaks 39,51 eurot ning otsustas vähendada hageja lisatasu juulikuu eest 39,51 euro võrra. Kostja on teinud hagejale hoiatuse nr 83A, 14.08.2019, millega on parandatud hoiatust nr 83, 12.08.2019 selliselt, et töötasu ei alandata.
4.Kostja on teinud hagejale hoiatuse nr 66, 09.08.2019, mille kohaselt läbis hageja 26.07.2019 liinil 41 Jugla - Jäähall peatuse Peetri Plats kell 10:16, sõiduplaani järgi peab läbima peatuse 10:16, seega ennetas graafikut 9 minutit. Samuti on hagejat samas hoiatuses süüdistatud selles, et ta 29.07.2019 samal liinil läbis Peetri peatuse kell 10:20, sõiduplaani kohaselt peab buss läbima peatuse kell 10:25, seega ennetas hageja graafikut 5 minutit. Kostja on samas hoiatuses otsustanud hagejale juulikuu lisatasu mitte maksta. Kostja on teinud hagejale hoiatuse nr 72, 09.08.2019, mille kohaselt hageja läbis 05.08.2019 liinil nr 41 Jugla-Jäähall peatuse Peetri plats kell 10:23, sõiduplaani kohaselt peab peatuse läbima 2 / 12
2-20-1588 kell 10:25, seega ennetas hageja graafikut 2 minutit. Kostja on samas hoiatuses otsustanud hagejale augusti lisatasu mitte maksta.
5.Kostja on hagejale arvestusperioodi juuli - august 2019 eest kokku arvestanud töötasu 1 539,18 eurot. Kostja on 05.12.2019 tasunud tagantjärele lisatasu arvestusperioodi juuli august eest summas 30,12 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale arvestusperioodi juuliaugust 2019 eest kokku töötasu 1 569,30 eurot (1539,18+30,12). Hageja on arvestusperioodil juuli – august 2019 töötanud 16,53 ületundi. Vastavalt ÜTK on tasu ületunni eest 6 eurot, seega peaks hagejale makstav tasu ületundide eest olema 99,18 eurot ning hageja töötasu perioodi juuli – august 2019 peaks olema 1 989,18 eurot. Kostja on tasunud 429,88 eurot vähem.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 429,88 eurot ja viivis alates 18.09.2019 kuni 17.02.2020 summas 14,50 eurot ning alates 18.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni 8 % põhinõudelt (429,88 eurot) aastas. Kostja poolt töötasu alandamine on tühine, kuna kostja ei ole järginud töötasu alandamise võrdelisuse põhimõtet ehk ei ole määranud mittekohase täitmise väärtust ega selle suhet kohase täitmise väärtusesse. Kuna töötaja tööandja on rendiettevõte, siis töötaja ja tööandja vahel puuduvad vastastikused kohustused, mille tasakaalu on töötaja süü tõttu rikutud. Vastastikused kohustused eksisteerivad tööandja ja kasutusettevõtja vahel, seega kui kasutusettevõtja leidis, et tema poolt töötaja tööjõu rentimise eest tasutu ei vasta saadud tööpanusele, siis oli tal õigus tööandjale makstavat hinda alandada ning tööandjal oleks olnud õigus nõuda töötajalt tekkinud kahju hüvitamist. Lisaks formaalsete eelduste puudumisele leiab hageja, et töötasu alandamise materiaalsed eeldused on samuti täitmata. Hageja leiab, et graafiku järgimata jätmine ei ole seotud töö kvaliteediga, vaid on kvalifitseeritav töökohustuste rikkumisena. Täiendavalt, töötasu on alandatud 132,81 euro võrra rohkem, kui hoiatustes kirjas.
7.Hageja esitas omapoolse seisukoha kostja vastusele, mille kohaselt hageja nõustub kostja vastuses toodud vähemtasutud töötasu arvestusega ehk tööandja on alandanud töötasu summas 419,88 eurot, millest kostja on pärast hagi esitamist tasunud 26,94 eurot, seega moodustab hagejale tasumata töötasu 392,94 eurot. Muus osas jääb hageja hagis esitatud seisukohtade juurde.
8.Hageja lõplike selgituste kohaselt puudub töötasu alandamiseks materiaalne alus. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, et sõiduplaanist kinni pidamata jätmine (peatuse läbimine varem kui sõiduplaanis ette nähtud) näitab töö kvaliteeti. Hageja arvates võiks teenuse kvaliteedist rääkida teenuse osutaja ja teenuse saaja vahelise ehk siis avaliku teenindamise lepingu kontekstis. Reisijateveo teenus on kvaliteetne mh juhul, kui see toimub vastavalt sõiduplaanile. Hageja ei osuta kostjale reisijateveo teenust, vaid täidab töölepingus ettenähtud kohustusi, milleks on mh ametijuhendi p-s 5.1 sätestatud kohustus sõita liinil täpselt sõiduplaani järgi. Töökohustuste rikkumine ei ole hinna alandamise materiaalseks aluseks. Isegi juhul, kui hageja rikkumised annaksid aluse töötasu alandada, millega hageja ei nõustu, ei ole kostja järginud VÕS § 112 sätestatud hinna alandamise korda. Kostja viited Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu ametlikele kommentaaridele, õigustamaks hageja töötasu alandamist lisatasu võrra, ei ole asjakohased. Samades kommentaarides on ka öeldud, et tuleb järgida VÕS § 112 ning töötasu võib alandada võrdeliselt mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kostja väide, et kuna mittekohase täitmise väärtust on raske täpselt määrata, 3 / 12
2-20-1588 on õigustatud lisatasu vähendada 100%, ei ole asjakohane. Kostja ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingu lisa 2 p 1 kohaselt võib lisatasu vähendada kuni 100% ühes kuus. Seega tuli kostjal ka kollektiivlepingust ja ametlikest kommentaaridest lähtumise korral juhinduda ka VÕS § 112 ning rakendada alandatud hinna määramisel kohtupraktikas väljakujunenud valemit, kostja valemit rakendanud ei ole. Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad
9.Kostja tunnistab hagi summas 26,94 eurot, mis on hagejale välja makstud, ülejäänud osas kostja hagi tunnista. Vastuse kohaselt on töölepingu lisa 3 sätestatud ja hageja nõustub, et lepingust tulenevaid tööandja õigusi ja kohustusi teostab tööandja volitusel ja tööandja määratud juhul AS X X registrikood x, asukohaga x (kasutajaettevõtja) ning töötaja täidab lepingus nimetatud töökohustusi, alludes kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile. OÜ Personaal ja AS X X AS vahel on sõlmitud kokkulepe tööjõu rendiks, mis sätestab tööandja ja kasutajaettevõtja kohustused ja õigused, samuti kuidas toimub poolte vahel kulutuste hüvitamine. Kokkuleppe kohaselt teatab kasutajaettevõtja tööandjale töötaja rikkumisest ning tööandja kohustuseks on võtta kasutusele meetmed töötaja rikkumise lõpetamiseks või vajadusel asendada teise töötajaga (p 4.5, 4.6). Tööandja ei ole töötasu (s.h lisatasu) maksmist ega määramist delegeerinud kasutajaettevõtjale. Tööandja kohustuseks on töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõike 2 punkti 2 kohaselt töötasu maksmine ning töölepingu seadus ei sätesta renditöösuhte jaoks mingisugust teist võimalust.
10.Suhtes töötajaga vastutab renditöölepingu täitmise eest tööandja, kellega töötajal on lepinguline suhe. Kasutajaettevõtja tegevus on töötaja suhtes kui tööandja volitatud isiku tegevus, kelle eest vastutab tööandja. Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja teeks nõuetele vastavat tööd. Kui töötulemused ei ole nõuetekohased, võib tööandja alandada töötaja töötasu (TLS § 73). Hageja töölepingule kohaldatakse Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu, OÜ Personaal ja AS X X vahel sõlmitud kollektiivlepingut. Nimetatud kollektiivlepingu lisas 2 on sätestatud tingimused „Töötajatele makstavad lisatasud“, mille kohaselt p 1 on fikseeritud tingimused, mille ilmnemisel on tööandjal õigus vähendada lisatasu kuni 100 %. Kostja ja hageja vahel on sõlmitud tööleping, millega töötaja võtab endale kohustuse täita nõuetekohaselt tööülesandeid, tööandja võtab endale kohustuse maksta töötajale töö eest tasu ning kindlustada teda tööga. Töötaja kirjutas alla töölepingule ja ametijuhendile ehk andis oma nõusoleku ja kohustus dokumentides loetletud tööülesandeid täitma nõuetekohaselt, seega tööandjal on põhjendatud alus oodata töötajalt töökohustuste täitmist. Poolte vahel eksisteerivad vastastikuseid kohustused. Kostjal on õiguslik alus töötasu alandamiseks ning hageja töötasu alandamiseks formaalsed eeldused on täidetud.
11.Hageja rikkumiste tõttu on Maanteeameti poolt tehtud vedajale mitu ettekirjutust, mille alusel on tehtud ka hagejale hoiatused. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et punktis 11 kirjeldatud rikkumist on teostanud töötaja. 13.06.2019 hoiatas tööandja töötajat ja juhtis tähelepanu, et bussijuht on kohustatud teenindama liini täpselt graafiku järgi. Tööandja on hagejale arvestusperioodi juuli - august 2019 eest kokku arvestanud töötasu 1569,30 eurot ja alandanud töötasu juuli - august 2019 summas 419,88 eurot (Arvestuskäik: 1989,181569,30). Hageja arvestuskäik 1989,18-1569,30=429,88 eurot, on ekslik. Töötaja juulikuu lisatasu moodustas 207,07 eurot ja augustikuu lisatasu moodustas 185,87 eurot, seega lisatasu kokku (juuli ja august) 392,94 eurot (207,07+185,87). Tööandja alandas Töötajale 4 / 12
2-20-1588 juulikuu - augustikuu lisatasu summas 419,88 eurot, seega 26,94 eurot rohkem, mille on tööandja tagasi maksnud.
12.Kostja on jätkuvalt veendunud, et hageja korduva sõiduplaani rikkumise tõttu (juulis ja augustis) esines piisav alus lisatasu määramata jätmiseks. Töötaja põhiliseks töökohustuseks oli sõitjate vedu kinnitatud sõiduplaani kohaselt. Ametijuhendi p 5.1 kohaselt Juht peab liinil sõitma täpselt sõiduplaani (liiklusgraafiku) järgi, rangelt täitma liiklusseaduses kehtestatud nõudeid ja kassaaparaadi kasutamise juhendit. Ametijuhendi p 5.8 kohaselt on kategooriliselt keelatud liini alustada ettenähtud graafikust varem. Töötaja töökohustuseks on teostada reisijate vedu täpselt sõiduplaani järgi (sõiduplaanides ettenähtud kellaaegadel). Igal ühissõidukijuhil bussis on kaasas kinnitatud sõiduplaani koopia, mis tagab, et ühissõidukijuhil on piisavalt teavet konkreetse liini väljumisaegade kohta. Reisija peab saama kasutada bussi sõiduplaanis ettenähtud kellaaegadel ja lubamatu on peatuses ootajad jätta teenindamata. Kostja ei saa nõustuda hageja väitega, et sõidugraafiku järgimata jätmine ei ole seotud töö kvaliteediga, vaid see on kvalifitseeritav ainult töökohustuste rikkumisena Teenuse kvaliteet on ka sõitjate mugavus (ÜTS § 45 lg 45). Ilmselge, et kvaliteetne veoteenus tähendab, et buss on graafikuga ettenähtud ajal ettenähtud peatuses. Ühistransporditeenuse osutamine on olulise avaliku huviga teenus, mis peab olema tagatud kõigile kindlaksmääratud ajal ja kohas. Sõidukijuhi kohustuseks on toimetada sõitjad sujuva ning ohutu sõiduga sihtkohta sõiduplaanis ettenähtud ajal, see ongi veoteenuse kvaliteedi tagamine.
13.Hoiatustes kirjeldatud rikkumised näitavad, et hageja ei täitnud oma kohustusi ega teenindanud liini nr 41 kvaliteetselt. Reisijad on põhjendatult rahulolematud kui buss ennetab sõidugraafikut kuni 9 minutit. Hageja kahjustab oma suhtumisega nii kasutajaettevõtte kui tööandja mainet ning tekitab probleeme ja kahju teenuse tarbijatele. Seega on väär hageja väide, et töötasu alandamiseks puudub materiaalne alus. Bussijuht võib erakorralistest ja temast mittesõltuvatest asjaoludest tulenevalt sõiduplaani mitte järgida, kuid seda üksnes hilinemisega sõiduplaanis ette nähtud ajast ehk mitte jõuda määratud ajaks peatusesse (näiteks teeremont, ummikud jne). Puudub igasugune õigustus ja põhjendatus väljuda peatusest enne sõiduplaanis ettenähtud aega. Hageja rikkus süstemaatiliselt töökohustusi, ennetades sõidugraafikut: 26.07.2019 ennetas graafikut 9 minutit; 29.07.2019 - ennetas graafikut 5 minutit; 05.08.2019 - ennetas graafikut 2 minutit, seega on töötasu vähendamine vastavalt kollektiivlepingu tingimustele ühe kuu ulatuses (juulis ning augustis) põhjendatud.
14.Töölepingu punkti 6.2 kohaselt makstakse lisatasu või juurdemakseid seaduses, haldusaktis, kollektiiv/töölepingus ja tööandja juures kehtestatud tasutingimustes ettenähtud alustel. Kollektiivlepingu lisas 2 on sätestatud tingimused „Töötajatele makstavad lisatasud“, mille kohaselt p 1 on fikseeritud tingimused, mille ilmnemisel on tööandjal õigus vähendada lisatasu kuni 100 % ehk jätta lisatasu määramata. Vastavalt p 1 makstakse bussijuhtidele lisatasu järgmistel tingimustel: reisijate korrektne, põhjendatud kaebusteta teenindamine, süüliste avariideta töö, töödistsipliini, töölepingu tingimuste, ametijuhendis- ja tööandja juures kehtestatud töökorraldusreeglite, ekspluatatsiooni- ja piletimüügi eeskirjade täitmine. Eeltoodud tingimuste mittetäitmisel võib tööandja vähendada tulemustasu kuni 100%, vastavalt rikkumise raskusele kuni üheks kuuks. Töötasu alandamisel tuleb arvestada täitemenetluse seadustiku §-s 132 sätestatut. Töötasu alandamise puhul peab töötajale jääma vähemalt töötasu alammäär või selle ajaühikule 5 / 12
2-20-1588 vastav osa. Lähtudes 16.09.2016 Autoettevõtete Liidu ja ETTA kommentaaridest: „paljudes ettevõtte tasandil sõlmitud kollektiivlepingutes on töökohustuste rikkumise eest ette nähtud lisatasu vähendamine. Sellisel juhul tuleb töötajatele välja maksta vähemalt ÜTK-s sätestatud tunnitasu alammäär“ .
15.Vastavalt Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu (ETTA) ja Autoettevõtete Liidu vahel sõlmitud ÜTK Lisa 1 § 1 p 1 on alates 01.01.2019 autojuhtidel (bussijuhil) alammäär 4,00 eurot. Arvestades, et Töötajal oli juulis tegelikult töötatud tundide arv 189,20 (4,00x189,2=756,80) – vastav alammäära osa moodustab 756,80 eurot. Töötajale maksti 773,68 eurot, seega on tööandja täitnud nõude, et töötajale peab jääma töötasu alammäär. Töötajal oli augustis tegelikult töötatud tundide arv 178,33 (4,00x178,33=713,32) – vastav alammäära osa moodustab 713,32 eurot. Töötajale maksti 765,50 eurot, seega on kostja täitnud nõude, et hagejale peab jääma töötasu alammäär. Pearaamatupidaja õiendis on näidatud töötaja juuli - augusti töötasu arvestuskäik. Töötaja juulikuu lisatasu moodustas 207,07 eurot (53,89 lisatasu tulemilt + 76,59 liini lisatasu + 76,59 juhifond) ja augustikuu lisatasu moodustas 185,87 eurot (41,97 lisatasu tulemilt + 71,95 liini lisatasu + 71,95 juhifond), seega lisatasu kokku (juuli ja august) 392,94 eurot (207,07+185,87). Tööandja alandas töötajale juulikuu + augustikuu lisatasu summas 419,88 eurot ja on tagasi maksnud 26,94 eurot. Töösuhtes makstakse tasu töö eest, seega töötasu saab alandada mittekvaliteetse töö puhul. Töölepingu seaduses on antud määratlus – töötaja rikkus tööandja juhist töö tulemuse kohta.
16.Hageja ei ole vastu vaielnud ega esitanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, miks ta ei saanud osutada teenust sõidugraafiku kohaselt. Hageja oli teadlik, et kostja võib töökohustustuste mittetäitmisel jätta hagejale lisatasu määramata kuni 100%. Lisatasu määramata jätmisel tugines kostja Autoettevõtete Liidu Ametlike kommentaaridele ning kollektiivlepingus sätestatule. Kostja on jätkuvalt veendunud, et hageja rikkumise lõpetamiseks ja tulevikus liinil nr 41 sõiduplaani täitmise tagamiseks ja kvaliteetse teenuse osutamiseks on töötasualandamine lisatasu võrra igati põhjendatud ning õiguspärane. Hageja nõue kostja vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 392,94 eurot ei ole põhjendatud ning kostja ei tunnista nõuet.
17.Kostja lõplike seisukohtade kohaselt on kostja hagejale andnud õigeaegselt selged ja mõistlikud juhised, seega oli kostjal põhjendatud alus oodata, et hageja täidab töökohustusi nõuetekohaselt. Hageja oli informeeritud ja tutvunud töölepinguga, ametijuhendiga. Hageja ei ole vaielnud vastu, et tal puudus võimalus tutvuda kollektiivlepingu tingimustega, samuti oli töötajal alati võimalus sellega ka edaspidi tutvuda. Ühtlasi ei ole hageja vaielnud vastu, et tal puudus võimalus osutada teenust sõidugraafiku kohaselt. Ühistransporditeenuse osutamine on olulise avaliku huviga teenus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2007 määruse nr 1370/2007 sissejuhatuse p 1), mis peab olema tagatud kõigile kindlaksmääratud ajal ja kohas. Oluline on märkida, et hageja rikkumiste pärast sai kostja Maanteeametilt hoiatuse. Seega rikkumise lõpetamiseks liinil nr 41 pidi kostja võtma resoluutsed meetmed tõhusaks meetmeks töökohustuste rikkumiste lõpetamiseks on kas lisatasu määramata jätmine (kollektiivlepingu lisa 2 p 1 alusel) või töölepingu erakorraline ülesütlemine (TLS § 88). Kostja kaalus mõlemat võimalust ja leidis, et mõlemapoolset huvi arvestades on mõistlik töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase võimalusena.
6 / 12
2-20-1588
18.Hageja saamata jäänud töötasu nõue ei ole põhjendatud. Hageja töökohustuse täitmine liinil sõitmine täpselt sõiduplaani järgi ei ole keeruline ning ei vaja erimeetmete kohaldamist, vaid on suunatud ainult sõidugraafikust kinnipidamisele. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud, tõendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
20.Esmalt selgitab kohus, et tsiviilkohtumenetluses puudub võimalus jätta teisele osapoolele dokumente esitamata. Seega kostja taotlust jätta hagejale saatmata kostja ja AS X X vahel sõlmitud kokkulepe ei ole võimalik rahuldada.
21.Poolte vahel puudub vaidlus, et: Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 30.05.2016 tööleping (dtl 18-23; 44-46; 137-139; 170172; 196-198), mille kohaselt asus hageja tööle bussijuhina alates 01.06.2016 renditöölisena kasutusettevõttes, 2-kuulise tööaja summeerimisperioodiga, töötasu kokkuleppel 3,20 eurot tunnis; ETTA ja Autoettevõtete Liidu vahel 01.01.2016 sõlmitud ÜTK (kollektiivleping) lisa 1 § 3 p 1 alusel on kehtestatud alates 01.01.2019 autojuhtidel (bussijuhil) töötasu alammäär 4,00 eurot tunnis ja p 2 alusel kuutasu alammääraks täistööajaga töötamisel 945 eurot koos lisatasudega (dtl 87-92; 130-134; 163-167; 234-239); Kollektiivleping (KL), mis reguleerib AS X X ja Personaal OÜ Narva osakonnas töötavate ETTA liikmete tööalaseid ja sotsiaalsuhteid jõustus 01.03.2017 ja on kehtiv 31.12.2019; Kostja ja AS X X vahel oli sõlmitud kokkulepe tööjõu rendiks (dtl 289-290); Hageja ametijuhendi (dtl 47-54, 199-206) p 5.1 kohaselt juht peab liinil sõitma täpselt sõidugraafiku järgi, rangelt täitma liiklusseaduses kehtestatud nõudeid ja kassaaparaadi juhendit, p 5.8 kohaselt on juhil kategooriliselt keelatud liini alustada ettenähtud graafikust varem; Maanteeamet on teinud AS-le X X ettekirjutuse 24.07.2019 sõidugraafiku rikkumise eest 02.06.2019 ja 10.06.2019 liinil nr 41 (dtl 33-35; 57-59; 66-67; 213-314), kuna buss sõitis peatusest varem mööda ja ilma peatumata, olenemata sellest, et reisijad ootasid; Kostja on hagejale teinud 05.12.2019 juurdemakse juuli ja augusti 2019 töötasus summas 29.04 eurot (tasu ületunnitöö eest); Hagejale on tehtud 13.06.2019 hoiatus Maanteeameti poolt tuvastatud 10.06.2019 sõidugraafiku rikkumise eest, hoiatuses teavitatakse, et hagejale jäetakse maksmata juunikuu 2019 lisatasu (dtl 65, 212, 219); Hageja on andnud 10.06.2019 sündmuste suhtes seletuskirja (dtl 68, 215), millest nähtub, et inimesi peatuses ei olnud; Hagejale on tehtud 09.08.2019 hoiatus 26.07.2019 ja 29.07.2019 sõidugraafiku rikkumise eest ning teatatud, et ei määrata lisatasu juulikuu 2019 eest (dtl 73, 220); 7 / 12
2-20-1588 Hagejale on tehtud 09.08.2019 veel üks hoiatus, kus tuuakse välja 05.08.2019 sõidugraafiku rikkumine ning teavitatakse, et hagejale augustikuu 2019 lisatasu ei maksta (dtl 84-85; 231-232); Hagejale on tehtud hoiatus 12.08.2019 kütuse 32,2 liitri ülekulu eest ja teatatud, et vähendatakse avaldaja lisatasu juulikuu 2019.a eest summas 39,51 eurot (dtl 136, 169); 14.08.2019 on tehtud 12.08.2019 hoiatuse parandus ning selle kohta on ka lisatud käskkiri (dtl 78, 224-225), milles tuuakse välja, et jäetakse rakendamata lisatasu vähendamine juulis.
22.Poolte vahel on vaidlus:
Kas kostja on teavitanud kollektiivlepingu tingimustest hagejat;
Kas kostjal oli õigus vähendada lisatasu juulis ja augustis.
Tööandja teavitamiskohustus
23.TLS § 5 lg 1 p 12 sätestab, et juhul kui on tööandja juures sõlmitud kollektiivleping, peab töötaja olema teadlik selle olemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. Poolte vahel sõlmitud töölepingus puudub viide, et töösuhetele kehtivad kollektiivlepingu tingimused, seega kostja ei ole hagejat teavitanud täielikult töölepingu tingimustest. Kostja väide, et töötajal oli võimalus kollektiivlepinguga tutvuda, on jäänud tõendamata. Asjaolu, et seda on tehtud alles töövaidluskomisjoni menetlemise ajal (jaanuar 2020) (dtl 25-27) ei tõenda, et seda tehtud hageja tööle asumisel. Lisaks on esitatud õiendi allkirjastanud kasutajaettevõtja esindaja (peadispetšer N A ), mitte tööandja esindaja. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat teavitanud ETTA ja Autoettevõtete Liidu vahel 01.01.2016 sõlmitud ÜTK-st (kollektiivleping) ja kollektiivlepingust (KL), mis reguleerib AS X X ja Personaal OÜ Narva osakonnas töötavate ETTA liikmete tööalaseid ja sotsiaalsuhteid alates 01.03.2017 kuni 31.12.2019.
24.TLS § 6 lg 5 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Kui TLS § 6 lõigetes 5 nimetatud kokkuleppeid ei ole kirjalikult sõlmitud, siis eeldab seadus, et viidatud kokkulepetele tugineda ei saa (TLS § 6 lg 9). Antud juhul nähtub pooltevahelisest töölepingust, et töötaja täidab töökohustusi renditööna, alludes kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile ning lepingust tulenevaid tööandja õigusi ja kohustusi teostab tööandja volitusel ja tööandja määratud juhul kasutajaettevõte, kuid töötajale ei ole teada antud kirjalikus töölepingus, millises ettevõttes ja kui kaua ta renditöötajana töötab ning kelle korraldustele alluma peab.
25.Seega on tööandja jätnud juba töölepingut sõlmides täitmata elementaarse teavitamiskohustuse, millised tingimused kehtivad pooltevahelisele töösuhtele. Vähem makstud tasu
26.Hageja palub kostjalt välja mõista vähem makstud tasu, mis on kostja poolt kinni peetud juulis ja augustis, millele lisanduvad viivised. Kostja leiab, kuna hageja on rikkunud töökohustusi, siis oli kostjal õigus listasu vähendada 100% võrra. 8 / 12
2-20-1588
27.TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 73 lg 1 sätestab, et tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik.
28.Võlaõigusseadus (VÕS) § 112 lg 1-2 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks.
29.Kuna osapoolte vahel on vaidlus lisatasu osas, mida hagejale ei makstud juuli ja augusti eest, siis kohus kaalub neid hoiatusi, milles on teavitatud, et juulis ja augustis lisatasu ei maksta. Kohus 13.06.2019, 12.08.2019 ja 14.08.2019 hoiatusi ei hinda. 13.06.2019 hoiatuse kohaselt ei makstud hagejale lisatasu juunis (dtl 65) ja see ei ole käesoleva vaidluse objekt. 14.08.2019 dokumendiga muudeti 12.08.2019 hoiatust selles osas, mis puudutas juulis lisatasu maksmist.
30.Hagejale on tehtud 09.08.2019 hoiatus 26.07.2019 ja 29.07.2019 sõidugraafiku rikkumise eest ning teatatud, et ei määrata lisatasu juulikuu 2019 eest (dtl 73, 220). Hagejale on tehtud 09.08.2019 veel üks hoiatus, kus tuuakse välja 05.08.2019 sõidugraafiku rikkumine ning teavitatakse, et hagejale augustikuu 2019 lisatasu ei maksta (dtl 84-85; 231-232).
31.Kohus selgitab, et töötasu alandamine on tööandja õiguskaitsevahend, mida saab kasutada juhul, kui töötaja on rikkunud oma töökohustusi. Hagejale on tehtud hoiatus 26.07.2019 ja 29.07.2019 sõidugraafiku rikkumise eest (dtl 73). Hageja omapoolset vastuväidet hoiatusele ei ole esitanud. Hagejale on tehtud ka hoiatus 05.08.2019 sõidugraafiku rikkumise eest (dtl 84-85, 231-232). Hageja omapoolset vastuväidet hoiatusele ei ole esitanud. Hageja ei ole ka menetluse kestel otseselt väitnud, et ta ei oleks rikkumist toime pannud. Kohus leiab toimikus esitatud tõendite pinnalt, et rikkumised leidsid aset.
32.Hageja ametijuhendist selgub täpselt, et juht peab liinil sõitma täpselt sõidugraafiku järgi, seega oli hageja teadlik oma kohustusest pidada kinni sõidugraafikust. Kehtivad sõidugraafikud ja marsruudid (dtl 69-72; 83, 216, 230) olid juba varem kinnitatud (november 2018), mistõttu ei saanud need olla hagejale üllatuslikud, kuna varasemaid rikkumisi ei ole fikseeritud. Seega leiab kohus, et hageja oli teadlik sõidugraafikust ja liinist.
33.TLS § 16 näeb, ette, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, hoolsalt oma teadmiste ja oskuste kohaselt, silmas pidades tööandja kasu. Seaduseandja on ette näinud ka töötaja hoolsuse määramisel tööandja kohustuste täitmist ja tööga seotud riske. Antud juhul ei saa määratleda tööandja tegevuse riskiks asjaolu, et töötaja sõidab peatustest varem läbi. Ei ole 9 / 12
2-20-1588 ka usutav, et hageja poolt toimepandud tegu leidis aset, kuna olid puudulikud ametialased teadmised või puudulik väljaõpe. Hageja täitis kostja juures töökohustusi alates 2016. aastast. Seega leiab kohus, et töötasu alandamise põhjused esinesid. Samas on varem selgunud, et ei ole tõendatud, et hagejale oleks tutvustatud nõuetekohaselt kollektiivlepingut, millest nähtuks eeldused lisatasu maksmiseks.
34.Hagejale on tehtud hoiatused, kus teavitatakse, et jäetakse maksmata juuli ja augusti lisatasu. ETTA ja Autoettevõtete Liidu vahel 01.01.2016 sõlmitud ÜTK-le (kollektiivleping) on lepingu allkirjastanud poolte poolt antud ametlik kommentaar, mille kohaselt töölepingu rikkumise korral rakendatakse VÕS sätestatud õiguskaitsevahendeid TLS-s sätestatud erisustega. TLS §-de 72 ja 73 ja VÕS § 112 kohaselt, kui töötaja on töökohustusi süüliselt rikkunud, st rikkunud tööandja poolt antud juhist, võib tema töötasu alandada. Töötasu võib alandada võrdeliselt mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et ei esine asjaolusid, mille põhjal saaks eeldada, et süülist (hooletus) rikkumist ei oleks toimunud. Seega võis kostja hageja töötasu alandada.
35.VÕS § 112 näeb ette, et kostja teavitamiskohustuse hinna alandamise suhtes avalduse tegemisega. Antud juhul on see töötajale teavitatud läbi hoiatuse. Samas peab olema järgitud tsiviilseadustiku üldosa seaduse üldiseid tahteavalduse nõudeid. Hinna alandamise avaldus peab olema selge. Kollektiivlepingus on ka ette nähtud, et töötajale tuleb teha kirjalik avaldus töötasu alandamise kohta, kus tuleb märkida töötasu alandamise põhjus, ulatus, kestus, mittekohase täitmise väärtuse ja kohase täitmise väärtuse suhe jms. Alandada saab rikkumise aset leidmise kuu eest väljamaksmisele kuuluvat töötasu. Töötajale tuleb igal juhul välja maksta riiklikult sätestatud miinimumtöötasu. ÜTK lisa 1 § 3 p 1 alusel on kehtestatud alates 01.01.2019 autojuhtidel (bussijuhil) töötasu alammäär 4 eurot tunnis.
36.Hoiatustest nähtub ainult, et jäetakse maksmata konkreetse kuu lisatasu. Kohus möönab, et hoiatust tehes kostja eelduslikult lisatasu suurust ei teadnud, kuna lisatasu kujuneb kuu jooksul erinevatest komponentidest (liinitunnid, tellimusveo tunnid jne.), mida saab mõõta alles kuu lõpus (kollektiivlepingu lisa 2; dtl 91). Samas on kostjal kohustus hagejat teavitada selgelt, kui suures summas moodustub lisatasu ja mida antud juhul hagejale välja ei makstud. Antud info puudub ka juulikuu (dtl 76, 223) ja augustikuu (dtl 86,233) töötasu arvestustest. Kostja on omapoolse arvestuse teinud alles 02.03.2020 (pearaamatupidaja õiend; dtl 291), ajal kui toimus pooltevaheline vaidlus. Samuti on märkimata tekkinud kahju, mida hageja tekitas oma töökohustusi täites. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kuidagi, et hageja käitumise tagajärjel tekkis kostjale kahju (dtl 95-99; 242-247; 138, 138). Kohtule esitatud Maanteeameti sunniraha määramise teates (dtl 60-63; 207-210) ei nähtu hageja toime pandud rikkumised, tegemist on liini nr 50, Viljandimaal probleemidest tuleneva sunniraha otsusega. Kohus juhib kostja tähelepanu ka asjaolule, et esitatud tõenditest ei nähtu VÕS § 112 sätestatud tingimus, mis seisneb mittekohase täitmise väärtuse ja kohase täitmise väärtuse suhtes. Seega leiab kohus, et kostja ei ole hinnanud, milline oli tegelikult tehtud töö väärtus ja milline see oleks pidanud olema ning alandama töötasu vastavalt hinnangule.
37.Lisaks sellele ei kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hoiatused oleks allkirjastanud selleks õigustatud isik. Kostja on kohtule esitanud AS X X 26.07.2019 käskkirja nr 21 (dtl 24), mille kohaselt asendab N A Alexey Andreevit viimase puhkuse ajal. Kostja väidab, et 10 / 12
2-20-1588 nimetatud tõendab, et N Al oli õigus hoiatused allkirjastada. Kohus leiab, et antud käskkiri annab N Ale küll õiguse teha AS X X töötajatele hoiatusi, kuid selline õigus ei laiene kolmanda ettevõtte töötajatele. Töötaja tööandjaks oli OÜ Personaal. Töötaja töölepingu p
2.1.kohaselt teostab lepingust tulenevaid tööandja õigusi ka kohustusi tööandja volitusel ja tööandja määratud juhul kasutusettevõtja. Kohus leiab, et nimetud volitus on ebaselge ning selle pinnalt ei saa eeldada, et töötaja oleks teadlik, milliseid tööandja volitusi täidab kasutusettevõte ning milliseid täidab tööandja. Lisaks sellele on kostja ja kasutusettevõtte omavahelises lepingus (289 – 290) kirjas, et töötasu maksmisega seonduvaid kohustusi täidab kostja ning samuti on kostjal kohustus võtta kasutusele meetmeid töötaja töökohustuste rikkumise lõpetamiseks. Seega ei ole tõendatud, et hoiatused ja töötasu alandamise dokumendid oleks allkirjastanud selleks õigust omav isik.
38.Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et töösuhetes peab olema kõik selge, töötajatele peab olema tutvustatud kõiki töölepinguga seonduvaid dokumente, töötasu arvestused peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Hoiatused ei saa olla erinevalt tõlgendatavad, töötasu alandamisel peab töötaja olema kindel, kui suures summas tema tasu vähendatakse ja miks ning kui kaua. Mõlemal osapoolel lasub kohustus käituda vastavalt lepingule ja seaduslikult, käitudes hea usu põhimõtte kohaselt.
39.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, olenemata sellest, et hageja on sõitnud oma liinil peatustest varem mööda, ei ole kostja ühemõtteliselt selgitanud hagejale, milles seisnes tema süüline tegu, lisatasu alandamine on olnud ebaselge ning ei ole välja toodud summaarselt kui suures summas ja millise kuu eest lisatasu ei arvestata. Pooltel puudub vaidlus selles, kui suur oli saamata jäänud tasu, seega kohus ei analüüsi saamata jäänud tasu suurust.
40.Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja juulis – augustis 2019 hagejale vähem makstud töötasu summas 392,94 eurot.
Viivis
41.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodil 18.09.2019 kuni 17.02.2019 summas 14,50 ning alates 18.02.2020 kohustusekohase täitmiseni 8% põhinõudelt (429,88 eurot) aastas.
42.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
43.Kohtule esitatud viivisearvestuse kohaselt on aluseks võetud summa 429,88 eurot. Menetluse käigus selgus, et esmalt hageja nõustub kostja arvestusega, et kostja on alandanud töötasu summas 419,88 eurot ning on maksnud hagejale 05.12.2019 tunnistatud nõude osa. Seega on hageja nõuet vähendanud summale 392,94 euroni. Seega leiab kohus, 11 / 12
2-20-1588 et viivise arvestustest tuleb teha muudatused. Perioodil 18.09.2019 kuni 05.12.2019 on võlgnevuse summaks 419,88 eurot ning arvestades VÕS § 113 sätestatud viivise suurust kujuneb viivise määraks 79 päeva eest 7,44 eurot. Alates 06.12.2019 kuni 18.02.2020 on võlgnetavaks summaks 392,94 eurot, seega kujuneb viivise suuruseks 74 päeva eest 6,45 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 13,72 eurot.
44.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
45.Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivise 13,72 eurot. Lisaks sellele mõistab kohus kostjalt välja jooksev viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (392,94 eurolt) alates 18.02.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
46.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
47.TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, kuid mitte sellises määras, mis võiks muuta menetluskulude hüvitamise osakaalu, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
48.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2021 kohtuotsusega.
12 / 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.