lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-2709/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 22.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-2709/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-20-2709 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. T. vastu võlgnevuse tasumise nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post [email protected]) Kostja: K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht registris xxx ; kostja poolt avaldatud elukoht: xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. T. vastu võlgnevuse tasumise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-20-2709 menetlus.

Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates

MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.18.02.2020 Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse K. T. vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 7382,21 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, lepingutasu 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised kokku 4992,39 eurot ja hagi esitamise seisuga veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised, määras 0,06 % päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hageja märkis hagiavalduses kostja elukohaks xxx. 27.02.2020 võttis Pärnu Maakohus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi menetlusse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Tsiviilasjas nr 2-19-102740 on K. T. andnud enda elukoha aadressi xxx. K. T. sõnul on aadressil xxx ainult sissekirjutus, ta ei ela seal. Kostja on tsiviilasjas 2-19-107703 kohtule 04.09.2019 telefoni teel (+358xxxxxxxxx) vastanud, et tema elukoht on Soomes aadressil xxx. Alates 10.02.2020 on kostja rahvastikuregistris märgitud elukohaks Soome. Kohus on edastanud kostjale menetlusdokumente aadressidele xxx kui ka xxx, kuid kostjale pole menetlusdokumente õnnestunud

Tsiviilasi nr 2-20-2709 kätte toimetada. Kohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid ka e-posti aadressidele xxx ja xxx, kuid kostja ei ole saatnud kinnitust e-kirjade kättesaamise kohta.

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega.
4.Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2).
5.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kostja elukoht rahvastikuregistri kohaselt on alates 10.02.2020 Soome, xxx, samuti on isik varasemates menetlustes kinnitanud, et elab Soomes. Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris rahvastikuregistri seaduse § 40 lg 1 järgi isiku enda elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris muudetud Soomes asuvaks aadressiks, saab järeldada tema tahet viia oma elukoht Soome. Lähtudes eeltoodust ei ole kostjal Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 järgi Eestis alalist elukohta. Eesti siseriiklikus õiguses sisaldub isiku elukoha mõiste määratlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 14 lg 1 sättes, mille kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse vastavalt TsÜS § 14 lg 4 sätestatule tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Kohtu hinnangul on kostja elukoht Soome Vabariigis ning asi allub Soome kohtule ning kohus on ekslikult hagi menetlusse võtnud.
7.Kohus märgib täiendavalt, et Eesti kohtule alluks asi juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (Brüssel I määruse uuesti sõnastatud art 26 lg 1). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Riigikohus on eelnimetatud lahendis märkinud, et asja on võimalik siiski menetleda, kui kostja annab selleks oma selgesõnalise või vaikiva nõustumise: kostja anna teada, et on asja menetlemisega nõus või ilmub kohtuistungile. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule.
8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas

Tsiviilasi nr 2-20-2709 tekkinud. Hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.

9.Kohtutoimiku andmetel hageja 18.02.2020 tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 650 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Seega Aktsiaseltsil PlusPlus Capital tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule nõuetekohane avaldus hiljemalt 31.12.2022. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja