Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-18423
Tsiviilasi
Kanaste OÜ kaebus kohtutäitur Hille Kudu 10.12.2020 otsuse peale täiteasjas nr 035/2020/3132 Avaldaja – Kanaste OÜ (registrikood 12121424), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik I – kohtutäitur Hille Kudu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner Puudutatud isik II – Aktsiaselts KOVEK (registrikood 10395123), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 22.01.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kanaste OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kanaste OÜ määruskaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 22.01.2021 määruse asjas nr 2-20-18423 resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kanaste OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Aktsiaselts KOVEK (sissenõudja, puudutatud isik II) esitas 04.11.2020 täitemenetluse infosüsteemi ETIS kaudu täitmisavalduse, milles palus pöörata Kanaste OÜ (võlgnik, avaldaja) suhtes TMS § 2 lg 1 p 18 alusel täitmisele haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Viidatud täitmisavalduse järgi on nõudeks hüpoteegiga tagatud rahaline nõue
2-20-18423 põhisummas 79 794,57 eurot ning alates 30.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 59 845,92 eurot, mille ülemmäär on 205,43 eurot. Sissenõudja lisas 04.11.2020 täitmisavaldusele 03.11.2020 digitaalselt allkirjastatud täitmisavalduse, milles palus pöörata avaldaja suhtes TMS § 2 lg 1 p 19 alusel täitmisele 30.04.2019 notariaalne hüpoteekide seadmise leping (hüpoteekide seadmise leping), millega seati avaldajale kuuluvatele Saue vallas Aila külas Suve tee 3 ja Suve tee 4 asuvatele kinnisasjadele (kinnistud) sissenõudja kasuks hüpoteegid (mõlemale kinnistule summas 40 000 eurot). Samuti lisas sissenõudja 04.11.2020 täitmisavaldusele hüpoteekide seadmise lepingu, 30.04.2019 liitumislepingu (liitumisleping) ja Saue Vallavalitsuse 31.10.2018 kasutusloa (kasutusluba).
2.Kohtutäitur Hille Kudu (kohtutäitur, puudutatud isik I) koostas avaldajale 05.11.2020 täitmisteate, mille järgi on täitemenetluse algatamise aluseks sissenõudja 03.11.2020 avaldus ja hüpoteekide seadmise leping ning nõude sisu hüpoteegiga tagatud nõue koos lisanduva viivisega. Kohtutäitur märkis, et täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks tuleb 30 päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest arvates tasuda koos täitekuludega 79 938,57 eurot, kuid vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel koos täitekuludega 84 258,57 eurot. Kohtutäitur lisas täitmisteatele 05.11.2020 tasu väljamõistmise otsuse (tasuotsus). Tasuotsuse järgi on täitemenetluse alustamise tasu 120 eurot (käibemaksuga 144 eurot) ja kohtutäituri põhitasu 3600 eurot (käibemaksuga 4320 eurot).
3.Avaldaja esitas 16.11.2020 täitemenetluse lõpetamiseks.
kohtutäiturile
kaebuse
tasuotsuse
tühistamiseks
ja
Kui täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokument, tuleb kohtutäiturile esitada mh põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Sissenõudja 03.11.2020 täitmisavaldus seda ei sisalda. Sissenõudja 04.11.2020 täitmisavaldus on allkirjastamata ning ka selles puudub nõude aluse kirjeldus. Jääb arusaamatuks, millel rahaline nõue põhineb ja kuidas on see seotud TMS § 2 lg 1 p-s 18 nimetatud täitedokumendiga või haldusaktiga avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Sissenõudja on nimetanud kolm täitedokumendi liiki, mida ta soovib täitmisele pöörata. Sissenõudja taotleb 04.11.2020 avalduses põhinõude summas 79 794,57 sissenõudmist, mis koosneb fikseeritud summast 59 845,92 eurot ja viivise ülemmäärast 205,43 eurot. Samas annavad 59 845,92 eurot ja 205,45 eurot kokku 60 051,35 eurot. Seda ei saa pidada detailseks arvestuseks, kuna see on vastuoluline ja ebaselge. Täitmisavaldus ei ole seega nõuetekohane ja kohtutäitur ei võinud selle alusel täitemenetlust algatada. Täitemenetlus tuleb TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetada selle põhjendamatu alustamise tõttu. Kuna täitemenetlus kuulub lõpetamisele, tuleb tasuotsus tühistada. Igal juhul on kohtutäitur eksinud tasu arvestamisel. Kohtutäitur määras kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg 3 p 4 (kuni 18.04.2021 kehtinud KTS redaktsioon) alusel täitemenetluse alustamise tasuks ekslikult 120 eurot, kuna kohtutäitur isegi ei üritanud avaldajale täitmisteadet avaldaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile kätte toimetada. Kui lähtuda täitmisavalduses märgitud sissenõudja nõudest summas 60 051,35 eurot, on kohtutäituri põhitasu 2900 eurot, mitte 3600 eurot.
4.Sissenõudja esitas 20.11.2020 täitmisavalduse täpsustuse, millega parandas täitmisavaldust. Täitedokument on 30.04.2019 hüpoteekide seadmise leping, millega seatud hüpoteegid tagavad kõiki sissenõudja nõudeid avaldaja vastu, mis tulenevad 30.04.2019 liitumislepingust ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Sissenõudja nõude alus on seega 30.04.2019 liitumisleping. Sissenõudja põhinõue on liitumistasu 67 794,57 eurot (käibemaksuga) ja hüvitis torustikega ühendamise eest 12 000 eurot (käibemaksuga), s.o kokku 79 794,57 eurot. Avaldaja pidi põhinõude tasuma nelja 19 948,64 euro suuruse osamaksena ning maksetähtajad olid 2(10)
2-20-18423 30.08.2019, 30.01.2020, 30.07.2020 ja 30.01.2021. Täitemenetluse alustamist ei takista asjaolu, et viimane osamakse ei ole veel sissenõutavaks muutunud, kuna täitemenetlust võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest. Sissenõudjal on liitumislepingu alusel õigus nõuda avaldajalt liitumistasu maksmisega viivitamisel viivist 0,5% päevas tasumisega viivitatud summalt. Kuna avaldaja vastutus on piiratud hüpoteegisummadega ehk kokku 80 000 euroga, nõuab sissenõudja viivist summas 205,43 eurot. Sissenõudja nõuab seega põhi- ja kõrvalnõudeid kokku summas 80 000 eurot.
5.Sissenõudja esitas 23.11.2020 avaldaja 16.11.2020 kaebusele vastuse, milles palus jätta kaebus rahuldamata. Kuigi sissenõudja ei lisanud täitmisavaldusele põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust, on puudus nüüdseks kõrvaldatud. Seetõttu ei ole alust täitemenetlust lõpetada. Sissenõudja 03.11.2020 täitmisavaldus on digitaalselt allkirjastatud ning kuna sellel on olemas ka kõik vajalikud lisad, saab selle alusel täitemenetluse läbi viia. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (Koda) süsteemis genereeritud 04.11.2020 täitmisavalduse võib jätta tähelepanuta.
6.Kohtutäitur jättis 10.12.2020 otsusega avaldaja 16.11.2020 kaebuse täitemenetluse lõpetamise ja kohtutäituri põhitasu muutmise taotlustes rahuldamata, kuid rahuldas kaebuse täitemenetluse alustamise tasu muutmise taotluses ning luges tasumisele kuuluvaks täitemenetluse alustamise tasuks 60 eurot. Täitmisavaldusest saab aru, et täitedokumendiks on tagatiskokkulepe, st TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokument. Sissenõudja viide ekslikule TMS sättele ei too kaasa täitemenetluse ebaselgust. Sissenõudja esitas ka digitaalselt allkirjastatud täitmisavalduse ning parandas 20.11.2020 täpsustusega täitmisavaldust nõude arvestuse osas. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ei tule alustatud täitemenetlust lõpetada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-49628, p 8). Kohtutäitur muudab sissenõutavat põhinõuet ja loeb selleks 80 000 eurot, millelt kuulub tasumisele kohtutäituri põhitasu 3600 eurot. Tasuotsus jääb seega kohtutäituri põhitasu osas muutmata. Kohtutäitur nõustub avaldajaga, et täitemenetluse alustamise tasu 120 eurot ei ole põhjendatud, mistõttu muudab kohtutäitur tasuotsust ja mõistab avaldajalt välja täitemenetluse alustamise tasu 60 eurot.
7.Avaldaja esitas 14.12.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 10.12.2020 otsus osas, milles avaldaja 16.11.2020 kaebus jäi rahuldamata, ning kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 16.11.2020 kaebus selles osas uuesti läbi. Täitemenetluse jätkamine on ebaseaduslik, kuna sissenõudja nõue on ebaselge. Kohtutäitur asus nõude suurust ja kooslust sissenõudja eest kujundama, lugedes sissenõutavaks põhinõudeks omal algatusel 80 000 eurot, st liites põhi- ja kõrvalnõuetele kokku 79 794,57 eurot juurde veel 205,43 eurot. Kohtutäituri otsusest ei nähtu, millel põhi- ja kõrvalnõuete suurus põhineb, samuti ei nähtu sellest põhi- ja kõrvalnõuete arvestus. Kohtutäitur ei edastanud avaldajale täitmisavalduse 20.11.2020 täpsustust ega korrigeeritud täitmisteadet, milles oleks märgitud uus nõude suurus ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohtutäitur ei järginud TMS § 217 lõikeid 3 ja 4, kuna ei teavitanud avaldajat kaebuse läbivaatamise ajast ning lahendas kaebuse avaldaja osavõtuta. Kohtutäitur teavitas avaldajat 3(10)
2-20-18423 17.11.2020, et vaatab kaebuse läbi kirjalikus menetluses, kuigi TMS sellist võimalust ette ei näe. Kohtutäitur tugines kaebuse rahuldamata jätmisel täitmisavalduse 20.11.2020 täpsustusele, mis on avaldaja õiguste raske rikkumine, kuna avaldaja ei saanud sellega isegi tutvuda. Selle tingis omakorda kohtutäituri õigusvastane otsustus lahendada kaebus menetlusosaliste osavõtuta. Ainuüksi eelnev annab alust tühistada kohtutäituri otsus. Kohtutäituri minetust ei saa kohtumenetluses kõrvaldada, kuna kohtutäitur oleks pidanud lahendama ka avaldaja võimalikud vastuväited täitmisavalduse 20.11.2020 täpsustusele. Kohtutäituri viide Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2014 määrusele tsiviilasjas nr 2-13-49628 ei ole asjakohane. Selles asjas leidis ringkonnakohus, et täitemenetluse algatamiseks piisab põhija kõrvalnõuete arvestusest, mis on arusaadav vähemalt kohtutäiturile ja võlgnikule, kuid praegusel juhul puudub täitmisavaldusest põhi- ja kõrvalnõuete arvestus täielikult. Sissenõudja 04.11.2020 täitmisavalduses on tuginetud nii TMS § 2 lg 1 p-s 18 nimetatud täitedokumendile kui ka haldusaktile avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Kuna sissenõudja on Saue valla vee-ettevõtja ning hüpoteegid tagavad liitumislepingust tulenevaid nõudeid, ei saa üksnes hüpoteekide seadmise lepingu põhjal öelda, et sissenõudja ei esitanud täitmiseks haldusakti avalik-õigusliku rahalise kohutuse täitmiseks. Ebaselgus nõude aluse ja suuruse osas mõjutab avaldaja õigusi intensiivselt ka seoses täitekuludega. Kui võlgnik täidab täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, saab temalt nõuda üksnes täitemenetluse alustamise tasu, mis on praegu 60 eurot. Pärast seda tuleb aga võlgnikul tasuda ka kohtutäituri põhitasu, mis on praegu 3600 eurot. Kuna kohtutäitur ei saanud täitemenetluse algatamisel sissenõudja nõude suurust kontrollida ja paika panna, ei saanud ta vabatahtliku täitmise tähtpäeva määrata. Kohtutäitur määras aga vabatahtliku täitmise tähtaja ja seda mh summa tasumiseks, mis ei olnud veel sissenõutav. Täitemenetluse jätkamisel ei saa avaldaja enam nõuet vabatahtlikult täita. Samas peab olema võlgnikule tagatud reaalne võimalus nõude vabatahtlikuks täitmiseks ning selle eelduseks on nõude aluse, suuruse ja koosluse selgus. Ebaselge nõude täitmisele esitamise ja võtmise riisikot kannavad sissenõudja ja kohtutäitur. Kohtutäitur ei oleks tohtinud täitemenetlust enne puuduste kõrvaldamist algatada. Kuna kohtutäitur eksis täitemenetluse algatamisel, tuleb täitemenetlus lõpetada.
8.Sissenõudja esitas 21.12.2020 vastuse, milles taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtutäitur ei kujundanud põhi- ja kõrvalnõuete summat kokku 80 000 eurot mitte omal algatusel, vaid selle määras sissenõudja 03.11.2020 täitmisavalduses. Kohtutäituri otsuses on eraldi viidatud ka põhi- ja kõrvalnõuete suurusele (79 794,57 + 205,43 = 80 000 eurot). Avaldaja on liitumislepingu pool, mistõttu ei saa sellest tulenevad rahalised kohustused ning nende täitmata jätmine olla talle teadmata. Avaldaja väited nõude ebaselguse kohta on otsitud. Sissenõudja ei tea, kas kohtutäitur edastas avaldajale täitmisavalduse 20.11.2020 täpsustuse. Isegi kui kohtutäitur seda ei teinud, oleks avaldaja poolt olnud mõistlik pärast kohtutäituri otsuse saamist ja enne kohtule kaebuse esitamist täitetoimikuga tutvuda. Samuti ei tea sissenõudja, kas kohtutäitur edastas avaldajale korrigeeritud täitmisteate, kuid seda saab teha ka edasise täitemenetluse käigus ning see ei too kaasa täitemenetluse lõpetamist. Samuti saab avaldajale anda uue tähtaja täpsustatud nõude vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 217 lg 3, mis näeb ette kohustuse vaadata kaebus läbi menetlusosalise osavõtul, ei arvesta COVID-19 pandeemiaga. Isegi kui pidada kaebuse kirjalikku läbivaatamist rikkumiseks ka COVID-19 pandeemia tingimustes, ei ole avaldaja välja toonud, kuidas on see viinud ebaõige otsuse tegemiseni. 4(10)
2-20-18423 Täitemenetluse saab läbi viia sissenõudja 03.11.2020 täitmisavalduse ja 23.11.2020 täitmisavalduse täpsustuse alusel. Täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokument. Kuna täitmisavaldusele on lisatud ka liitumisleping, pidid kohtutäitur ja avaldaja aru saama, et avaldaja soovib liitumislepingust tulenevate nõuete (mis on olemuselt eraõiguslikud nõuded) sundtäitmist hüpoteekidega koormatud kinnisasjade arvel. Ekslik viide TMS § 2 lg 1 p-le 18 ja avalik-õiguslikule rahalisele kohustusele on tingitud sellest, et 04.11.2020 täitmisavaldus on genereeritud Koja süsteemis, mis on mõeldud avalik-õiguslike nõuete täitmiseks. Kuna 04.11.2020 täitmisavaldus jäi allkirjastamata, ei oma see tähtsust. Kohtutäituril puudus 10.12.2020 otsuse tegemise seisuga ning puudub ka praegu põhjus täitemenetluse lõpetamiseks.
9.Kohtutäitur esitas 08.01.2021 vastuse, milles taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Sissenõudja nõue tuleneb liitumislepingust, millega avaldaja võttis kohustuse tasuda sissenõudjale liitumistasu ja hüvitise torustikega ühendamise eest kokku 79 794,57 eurot, samuti kohustuse tasuda liitumistasu maksmisega viivitamisel viivist 0,5% päevas tasumisega viivitatud summalt. Avaldajale edastatud 05.11.2020 täitmisteade vastab TMS § 24 lg-le 3 (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.08.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-14-62583, p-d 10 ja 11). Asjaolu, et täitmisteates oli tasumisele kuuluva summana märgitud hiljem korrigeeritud summast veidi üle saja euro väiksem summa, ei muuda täitmisteadet ebaseaduslikuks. Asjaolu, et sissenõudja parandas 23.11.2020 täpsustusega 04.11.2020 täitmisavaldust, lisades sellele digiallkirja ning liites kokku juba 04.11.2020 täitmisavalduses märgitud summad 79 794,57 eurot ja 205,43 eurot, ei muuda 04.11.2020 täitmisavaldust tühiseks ega too kaasa täitemenetluse lõpetamist (vt Riigikohtu 20.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 17). Avaldaja ei ole kordagi väitnud, et ta ei võlgneks sissenõudjale liitumislepingust ja täidedokumendist tulenevat nõuet summas 80 000 eurot. Avaldaja etteheited sissenõudja nõude suurusele ja selle selgusetusele on otsitud ja esitatud nõude tasumise vältimiseks. Kohtutäitur vaatas avaldaja 16.11.2020 kaebuse läbi avaldaja osavõtul ega rikkunud TMS § 217 lõikeid 3 ja 4. Kohtutäitur tagas avaldaja ärakuulamisõiguse, kuna edastas talle 17.11.2020 teate, et kaebuse läbivaatamine toimub COVID-19 viiruse leviku tõttu kirjalikult ning kõik märkused/täpsustused/põhjendused tuleb esitada e-posti teel hiljemalt 30.11.2020. Avaldaja ei ole kaebuses kohtule esitanud ühtegi argumenti, mis oleks võinud kaasa tuua kohtutäituri 10.12.2020 otsusest erineva otsuse tegemise. Avaldaja võlgneb sissenõudjale 80 000 eurot, millest esimesed kolm osamakset on muutnud sissenõutavaks ning viimane osamakse muutub sissenõutavaks jaanuaris 2021. Sellele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot ja kohtutäituri põhitasu 3600 eurot.
10.Harju Maakohus jättis 22.01.2021 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Nõustuda tuleb avaldajaga, et sissenõudja täitmisavaldus ei vastanud nõuetele ning kohtutäitur oleks pidanud andma sissenõudjale analoogia alusel TsMS § 3401 lg-ga 1 tähtaja täitmisavalduses sisalduva puuduse kõrvaldamiseks. Samas esitas sissenõudja 20.11.2020 digitaalselt allkirjastatud täitmisavalduse täpsustuse, mis sisaldab kooskõlas TMS § 23 lg-ga 41 nii põhi- ja kõrvalnõuete alust kui ka detailset arvestust. Täpsustusest nähtuvalt on sissenõudja nõuete alus liitumisleping. Sissenõudja põhinõueteks on liitumistasu 67 794,57 eurot 5(10)
2-20-18423 (käibemaksuga) ning hüvitis torustikega ühendamise eest 12 000 eurot (käibemaksuga), s.o kokku 79 794,57 eurot, ning kõrvalnõudeks viivis 205,43 eurot. Sissenõudja tõi välja, et täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokument ning täitmisavaldusele on lisatud ka liitumisleping, millest tulenevate nõuete sundtäitmist sissenõudja hüpoteekidega koormatud kinnisasjade arvel soovib. Kuna sissenõudja kõrvaldas tagantjärele täitmisavalduse puudused, ei ole täitemenetlus lubamatu. Puuduste kõrvaldamise tähtaja andmata jätmine kui menetluslik rikkumine on tagantjärele parandatud ega tingi kohtutäituri otsuse tühistamist. Menetlusökonoomia seisukohalt oleks ebamõistlik kohustada kohtutäiturit täitemenetlust lõpetama (vt Riigikohtu 20.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 17). Täitemenetluse hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest (Riigikohtu 28.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 20). Täitemenetluse alustamine oli seega põhjendatud olenemata sellest, et liitumislepingust tulenev neljas osamakse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Kuigi kohtutäitur ei toimetanud avaldajale sissenõudja täitmisavalduse 20.11.2020 täpsustust kätte, sai avaldaja selle kohtumenetluse käigus. Kohtutäitur märkis 10.12.2020 otsuses ekslikult, et loeb sissenõutavaks põhinõudeks 80 000 eurot, mitte põhinõude 79 794,57 eurot ja viivise 205,43 eurot. Samas ei mõjuta see kohtutäituri põhitasu suurust. Kohtutäitur andis avaldajale 17.11.2020 teatega võimaluse esitada oma seisukoha kirjalikult, mida saab analoogia korras TsMS § 477 lg-ga 4 pidada ärakuulamiseks piisavaks. COVID-19 pandeemia tingimustes on põhjendatud kaebuse kirjalik läbivaatamine. Avaldaja ei kasutanud võimalust olla kirjalikult ära kuulatud ega ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid võinud kaasa tuua kohtutäituri 10.12.2020 otsusest erineva otsuse. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda.
11.Avaldaja esitas 10.02.2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 10.03.2021 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja avalduse rahuldamist ning menetluskulude kohtutäituri ja sissenõudja kanda jätmist. Maakohus ei hinnanud avaldaja väidet, et ta kaotas seoses täitemenetluse algatamisega ebaselge täitmisavalduse alusel võimaluse täita nõue vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning vältida märkimisväärseid täitekulusid. Vastavat väidet hindamata ei saanud otsustada, kas avaldaja huvi täita vabatahtlikult selge ja konkreetne nõue kaalub üles täitemenetluse lõpetamise ebamõistlikkuse. Seejuures olid hooletud nii sissenõudja kui ka kohtutäitur. Avaldajal on nende tegevuse tulemusena tekkinud ka arvestatavad õigusabikulud. Maakohus ei hinnanud ka asjaolu, et avaldajat ei teavitatud täitmisavalduse puuduse kõrvaldamisest enne kohtutäituri otsust, kuigi kohtutäitur tugines otsuses puuduste kõrvaldamisele. Maakohtu tõlgendus täitmisavaldusele esitatavatele nõuetele on meelevaldne. Samuti tõlgendas maakohus ekslikult TMS § 23 lg-t 41. Kohtutäitur ei saa nende nõuete täitmata jätmisel täitemenetlust alustada ning asuda täitmist nõudma alles võlgniku kaebust lahendades ja veel 6(10)
2-20-18423 selliselt, et ei teavita võlgnikku täitmisavalduse puuduste kõrvaldamisest enne kaebuse lahendamist. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend ei toeta maakohtu seisukohti, kuna sealses asjas ei olnud kohtutäituri minetus seotud täitmisele esitatud nõude suuruse ja kooslusega. Lisaks sai avaldaja alles pärast kaebuse esitamist teada, et suur osa sissenõudja nõudest ei olnud isegi sissenõutav. Kohtutäitur nõudis aga ka sissenõutavaks mittemuutunud nõude tasumist ja arvestas seda summas, mis tuli tasuda nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur vaatas avaldaja kaebust läbi ajal, mil kohtud jätkasid olenemata COVID-19 pandeemiast istungite pidamist. Kohtutäitur muutis oma töökorraldust üksnes mugavusest ning rikkus sellega oluliselt avaldaja õigusi. TMS-s puudub säte, mis võimaldaks kohaldada kaebuse läbivaatamisele TsMS hagita menetluse sätteid. Isegi kui neid saab kohaldada analoogia korras, ei muuda see asjaolu, et kohtutäitur lähtus kaebuse lahendamisel täpsustatud täitmisavaldusest, millest avaldajat ei teavitatud. See on oluline ärakuulamisõiguse rikkumine ja toob kaasa kohtutäituri otsuse tühistamise. Maakohus jättis vastuolus TsMS § 175 lg-ga 31 avaldaja kanda ka kohtutäituri õigusabikulud. Kuigi maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, tulnuks kohtutäituri õigusabikulud menetluskulude hulgast välistada juba menetluskulude jaotamisel ning jätta need kohtutäituri kanda. Igal juhul olnuks õiglane jätta sõltumata vaidluse tulemusest kõik menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel sissenõudja ja kohtutäituri kanda. Sissenõudja parandas korduvalt täitmisavaldust ning kohtutäitur algatas täitemenetluse mittenõuetekohase täitmisavalduse alusel ja lahendas avaldaja kaebuse avaldaja osavõtuta. Avaldaja tugines eelnevale ka maakohtu menetluses, kuid maakohus avaldaja väidetega ei arvestanud.
13.Sissenõudja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Avaldaja sai täitmisteate kätte 09.11.2020, seega möödus 30-päevane vabatahtliku täitmise tähtaeg 09.12.2020. Sissenõudja esitas täitmisavalduse täpsustuse 23.11.2020. Sissenõudja nõue sai selgeks vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning avaldajal oli võimalus nõue vabatahtlikult täita. Avaldaja ei ole nõuet siiani vabatahtlikult täitnud. Kui avaldaja soovis tõepoolest nõude vabatahtlikult täita ja seda takistas nõude ebaselgus, oleks avaldaja võinud taotleda vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist. Sissenõudja nõustub täitemenetluse lõpetamise ebamõistlikkuse osas maakohtu põhjendustega. Avaldaja ei ole näidanud, kuidas viis tema kaebuse kirjalik läbivaatamine ebaõige otsuse tegemiseni kohtutäituri poolt. Sissenõudja nõustub kaebuse kirjaliku läbivaatamise osas maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast vaidlustatud määruse jõustumist ning TsMS § 175 lg 31 kuulub kohaldamisele alles menetluskulude kindlaksmääramisel, on avaldaja etteheide TsMS § 175 lg 31 kohaldamata jätmise kohta põhjendamatu. Menetluskulusid ei tohiks jätta sissenõudja ja kohtutäituri kanda, kuna sissenõudja täpsustas nõuet juba 20.11.2020 ja avaldajal puudus seega vajadus kohtusse pöörduda. Kohtusse pöördumise ajal ei saanud avaldajale olla nõude alus ja suurus ebaselge.
14.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Avaldaja tugineb vabatahtliku täitmise õiguse minetamise sisustamisel täitmisteate puudustele. Samas lahendas maakohus vaidlustatud määruses täitmisteate puudustega seotud küsimused 7(10)
2-20-18423 selgelt ja põhjalikult. Kohtutäitur ei võtnud avaldajalt võimalust nõue vabatahtlikult täita, vaid avaldaja lihtsalt ei asunud oma kohustust täitma. Avaldaja ei ole kordagi väitnud, et ta ei võlgneks sissenõudjale 80 000 eurot. Avaldaja väide vabatahtliku täitmise võimaluse minetamise kohta on seega otsitud ja esitatud kohustuse täitmise vältimiseks. Avaldaja ei ole nõuet siiani täitnud. TMS ei näe ette, et võlgniku osavõtt kaebuse läbivaatamisest saab toimuda vaid võlgniku ja kohtutäituri füüsilisel viibimisel samal ajal samas kohas. Menetlusosalise osavõtu saab tagada ka kirjalikus menetluses, eriti COVID-19 haiguse tingimustes. Kohtutäitur teavitas avaldajat kaebuse läbivaatamisest 17.11.2020 ning Terviseameti andmetel kasvas haigestumus hüppeliselt just novembris 2020. Vabariigi Valitsus andis korduvalt juhiseid teha võimalusel kaugtööd. Kaebuse kirjalik läbivaatamine oli seega mõistlik ja põhjendatud. Avaldaja ei ole põhjendanud, et tema suuline ärakuulamine oleks viinud teistsuguse otsuse tegemiseni. Maakohtu viide TsMS § 477 lg-le 4 on asjakohane. Maakohus jättis menetluskulud õigesti avaldaja kanda. Avaldaja esitas kaebuse üksnes nõude täitmise vältimise eesmärgil. Väheoluliste ning tänaseks kõrvaldatud puuduste üle vaidlemine kulutab asjatult nii kohtutäituri, avaldaja, sissenõudja kui ka kohtu ressurssi. Vaidluse tulemus ei muuda fakti, et avaldaja on kohustatud sissenõudjale võlgnevuse tasuma. Kohtutäitur pidi avaldaja tegevusetuse tõttu nõude täitmisel kasutama õigusabiteenust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
16.Avaldaja ja kohtutäituri 10.11.2020–12.11.2020 e-kirjavahetusest (vt avaldaja kaebuse lisa 2) nähtub, et sissenõudja 04.11.2020 täitmisavaldus jõudis kohtutäiturini Koja vahendusel, kes sai selle omakorda täitemenetluse infosüsteemi ETIS kaudu. Kohtutäitur selgitas avaldajale 12.11.2020 e-kirjas, et 04.11.2020 täitmisavaldus on ETIS-s automaatselt genereeritud ning sellele on lisatud ka sissenõudja 03.11.2020 digitaalselt allkirjastatud täitmisavaldus. Avaldaja 12.11.2020 e-kirjast on näha, et avaldaja sai aru, et sissenõudja 03.11.2020 digitaalselt allkirjastatud täitmisavaldus jõudis kohtutäiturini 04.11.2020 ETIS-s genereeritud täitmisavaldusega. ETIS-s genereeritud 04.11.2020 täitmisavaldus ei olnud küll sissenõudja poolt digitaalselt allkirjastatud, kuid see edastati muul tehniliselt turvalisel viisil TMS § 23 lg 6 teise lause mõttes, mistõttu sai arvestada ka 04.11.2020 täitmisavalduse sisu. Eelnevat ei väära asjaolu, et sissenõudja esitas Koja vahendusel ETIS kaudu täitmisele era-, mitte avalikõigusliku nõude (vt TMS § 231 lg-d 4 ja 5), kuna ETIS turvalisust see ei mõjuta.
17.Sissenõudja palus 04.11.2020 täitmisavalduses pöörata TMS § 2 lg 1 p 18 alusel täitmisele haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, märkides hüpoteegiga tagatud sissenõutava rahalise nõude põhisummaks 79 794,57 eurot ning alates 30.08.2019 arvestatud viiviseks 59 845,92 eurot, mille ülemmääraks on 205,43 eurot. Avaldaja varana märkis sissenõudja kinnistud ning tõi välja, et mõlema kinnistu osas on nõude suurus 40 000 eurot. Sissenõudja 04.11.2020 täitmisavaldusele on lisatud mh 03.11.2020 täitmisavaldus, hüpoteekide seadmise leping, liitumisleping ja kasutusluba. Sissenõudja 03.11.2020 täitmisavalduses on toodud välja, et täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p 19 alusel hüpoteekide seadmise leping. Seejuures on märgitud, et hüpoteekide seadmise leping näeb ette, et kui avaldaja hüpoteegiga tagatud nõuet ei täida, on sissenõudjal kui hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist. Sissenõudja palus kohtutäituril pöörata hüpoteekide seadmise lepingu alusel 8(10)
2-20-18423 kinnistutele sissenõue. Ka 03.11.2020 täitmisavalduses on märgitud, et mõlema kinnistu osas on nõude suurus 40 000 eurot. Hüpoteekide seadmise lepingu p-dest 3.3 ja 3.3.1 ning 3.6 ja 3.6.1 nähtub, et mõlemale kinnistule seatud hüpoteegid tagavad kõiki sissenõudja nõudeid avaldaja vastu, mis tulenevad liitumislepingust ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Liitumislepingus on märgitud, et avaldaja kohustus tasuma liitumistasu 56 495,57 eurot ja hüvitise torustikega ühendamise eest 10 000 eurot, millele mõlemale lisandub käibemaks, st kokku 79 794,57 eurot. See summa on märgitud ka liitumislepingu lisas 2 (maksegraafikus). Samuti nähtub liitumislepingu lisa 1 p-st 6, et sissenõudjal on liitumistasu maksmisega viivitamisel õigus nõuda viivist 0,5% päevas tasumisega viivitatud summalt. Kohtutäitur on 05.11.2020 täitmisteates märkinud täitedokumendina hüpoteekide seadmise lepingu ning nõudeks hüpoteegiga tagatud nõude ja lisanduva viivise. Summana, mis tuleb avaldajal tasuda täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks, on kohtutäitur koos täitekuludega märkinud 79 938,57 eurot. Kui arvestada sellest maha vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv 144 eurot, millele on viidatud ka täitmisteates, saab aru, et kohtutäitur pidas täitmisele esitatud hüpoteekidega tagatud nõudeks 79 794,57 eurot.
18.Avaldajale ei saanud eelneva põhjal jääda arusaamatuks, et sissenõudja esitas täitmisele hüpoteekide seadmise lepingu. Kuna hüpoteekide seadmise leping tagab liitumislepingust tulenevaid nõudeid ja sissenõudja esitas selle koos täitmisavaldusega, ei saanud avaldajale kui mõlema lepingu osapoolele jääda arusaamatuks ka asjaolu, et sissenõudja nõuete alus on liitumisleping. Samuti pidi avaldaja täitmisavaldusi ja nende lisasid ning täitmisteadet arvestades aru saama, et sissenõudja esitas ning kohtutäitur võttis hüpoteekidega tagatud nõuetena täitmisele vähemalt liitumislepingust tuleneva põhinõude kokku 79 794,57 eurot. Põhinõude alus ja arvestus tulid 04.11.2020 täitmisavaldusest ja selle lisadest piisavalt selgelt välja. Aktsepteeritav ei ole mitte ainult selline põhi- ja kõrvalnõuete detailne arvestus, mis on mõistlikule isikule loogiliselt jälgitav ja täiendavate selgitusteta arusaadav, vaid nõuete suuruse kujunemine peab olema eelkõige selge ja arusaadav võlgnikule ja kohtutäiturile (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-49628, p 6). Avaldaja ei ole ka kordagi väitnud, et tal ei ole sissenõudja ees liitumislepingust tulenevaid kohustusi või ta on põhinõude enne täitemenetluse alustamist mingiski osas täitnud. Lisaks pidi avaldaja kui liitumislepingu pool aru saama, et täitmisele esitatud põhinõue ei olnud veel täielikult sissenõutav, kuna neljanda ehk viimase osamakse tasumise tähtaeg oli liitumislepingu lisa 2 järgi 30.01.2021.
19.Avaldaja ei taotlenud kohtutäiturilt vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist ega täitemenetluse peatamist, kuigi on teada, et kaebuse esitamine kohtutäiturile ei mõjuta täitemenetluse käiku. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et nõutava viivise suuruse ja arvestuse osas olid täitmisavaldused ja täitmisteade ebaselged, kuid ka selle küsimuse oleks nõude vabatahtliku täitmise soovi korral saanud lihtsalt lahendada, paludes täiendavat teavet kohtutäiturilt, kes oleks saanud omakorda lasta sissenõudjal viivisenõuet täpsustada ning selle tegemata jätmisel viivisenõuet mitte arvestada. Igal juhul pidi avaldaja arvestama, et vabatahtliku täitmise tähtaeg kulgeb olenemata kaebuse esitamisest edasi, kuid kohtutäitur ei pruugi tema kaebust rahuldada. Avaldaja kaotas seega võimaluse täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks enda tegevuse tulemusel. Arvestades avaldaja vastuväidete sisu, mh pärast täitmisavalduse täpsustusest teada saamist esitatud vastuväidete sisu, ei ole usutav, et avaldajal oli soov nõue vabatahtlikult täita.
20.Kuna täitmisavaldustest ja nende lisadest nähtus sissenõudja põhi- ja viivisenõude alus ja põhinõude piisavalt detailne arvestus ning 20.11.2020 esitas sissenõudja ka detailse viivise arvestuse, puudus kohtutäituril 10.12.2020 otsuse tegemise seisuga alus täitemenetluse lõpetamiseks ja tasuotsuse tühistamiseks. Kuigi kohtutäitur oleks pidanud avaldajale kätte 9(10)
2-20-18423 toimetama ka sissenõudja 20.11.2020 täitmisavalduse täpsustuse, ei toonud selle kätte toimetamata jätmine kaasa ebaõiget otsust.
21.Ebaõige otsust ei toonud kaasa ka kohtutäiturile esitatud kaebuse kirjalik läbivaatamine. Kaebaja märgib õigesti, et TMS § 217 lg 3 nõuab kaebuse suulist läbivaatamist. Selle sätte kohaselt vaatab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi kohtutäitur menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Tartu Ringkonnakohus selgitas 07.12.2020 määruse asjas nr 2-20-4461 p-s 9, et TMS § 217 lg-s 3 sätestatud kaebuse suulise läbivaatamise kohustuse eesmärk on võimaldada kaebajal anda kohtutäiturile kaebuse osas selgitusi suuliselt ning kohtutäituri selgituskohustuse täitmine. COVID-19 viiruse leviku tingimustes ei ole sellise menetlusvormi asemel kirjalikku menetlust seadusega ette nähtud. Analoogia korras TsMS § 477 lg 4 kohaldamine ei ole võimalik, sest TMS § 217 ei sisalda menetlusosalise osavõtul toimuva kaebuse läbivaatamise regulatsioonis lünka. Pole alust arvata, et kohtutäitur ei oleks saanud kaebust suuliselt läbi vaadata. Suuline läbivaatamine on võimalik ka infotehnoloogiliste vahendite kaudu, nt veebikeskkonnas. Avaldaja sai aga esitada kaebuses kohtule kõik väited, mida ta oleks tahtnud esitada kohtutäiturile, arvestades sissenõudja 20.11.2020 täitmisavalduse täpsustust. Ükski kohtule esitatud kaebuse väidetest ei anna alust muuta kohtutäituri 10.12.2020 otsust ega muuda seda õigusvastaseks. Kuna kohtutäituri rikkumised kaebuse lahendamisel ei mõjutanud kohtutäituri 10.12.2020 otsuse õiguspärast lõpptulemust, ei ole alust 10.12.2020 otsust tühistada ega kohustada kohtutäiturit avaldaja 16.11.2020 kaebust uuesti läbi vaatama. Kohtutäitur peaks avaldaja 16.11.2020 kaebuse uuel läbivaatamisel tegema sama sisuga otsuse.
22.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Kuna maakohus jättis avaldaja kaebuse õigesti rahuldamata, oli põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda. Kuni 19.04.2021 kehtinud TsMS § 175 lg 31 ei puuduta mitte menetluskulude jaotust, vaid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Maakohus otsustas menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata pärast vaidlustatud määruse jõustumist.
23.Eelneva põhjal ning TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta vaidlustatud määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.