Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

viivis kuni põhinõude täitmiseni ja täituri tasu lisandunud summalt. Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele. Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuleb võlgnikul tasuda koos täitekuludega 79 938.57 eurot. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 84 258.57 eurot. 16.11.2020 esitas avaldaja kaebuse puudutatud isiku I tegevusele täiteasjas. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on täitmisele võtnud nõude, mis ei vasta seadusele. TMS § 23 lg 41 kohaselt tuleb täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumentide puhul täiturile esitada muuhulgas põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus, mis avaldusest puudub; kohtutäiturile esitatud mõlemas täitmisavalduses, millest üks on ka allkirjastamata, puudub mistahes rahalise nõude aluse kirjeldus, viidatud on kahele erinevale täitedokumendi liigile; avaldustes esitatud nõude arvutused on ilmsete vigadega ja nõude kujunemise käik ja kooslus on arusaamatu; kohtutäitur on eksinud täitemenetluse algatamise tasu ja põhitasu määramisel, tasu on arvestatud ebaõigelt nõudesummalt. 10.12.2020 lahendas puudutatud isik I avaldaja kaebuse ning jättis rahuldamata KANASTE OÜ kaebuse täitemenetluse lõpetamise ja kohtutäituri põhitasu muutmise osas ning otsustas jätkata täitemenetlust. Puudutatud isik I rahuldas võlgniku kaebuse täitemenetluse alustamise tasu osas ning luges tasumisele kuuluvaks täitemenetluse alustamise tasuks 60.00 eurot. 14.12.2020 esitas avaldaja kaebuse Harju Maakohtule kohtutäitur Hille Kudu 10.12.2020 otsusele täiteasjas nr 035/2020/3132. Avaldaja palub rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 10.12.2020 otsus osas, millega kohtutäitur ei lõpetanud täiteasjas nr 035/2020/3132 Kanaste OÜ suhtes täitemenetlust ja otsustas seda jätkata ning osas, millega kohtutäitur Hille Kudu ei tühistanud 05.11.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 035/2020/3132. Samuti palub avaldaja kohustada Tallinna kohtutäitur Hille Kudu vaatama Kanaste OÜ kaebuse täiteasjas nr 035/2020/3132 rahuldamata jäänud osas uuesti läbi. Avaldaja leiab, et puudutatud isik I jätkab ebaseaduslikult täitemenetlust nõude alusel, mis on ebaselge. Kohtutäiturile esitatud avaldustest puudub nii põhi- ja kõrvalnõuete alus ning ka detailne arvestus, samuti ei nähtu seda ka kohtutäituri otsusest. Sissenõudja poolt 23.11.2020 esitatud täiendavava täitmisavalduse kohaselt soovib sissenõudja algatada täitemenetluse summas 80 000.00 eurot, millest põhi- ja kõrvalnõuded moodustavad 79 794.57 eurot, millele lisandub veel 205.43 eurot. Kohtutäitur on omal algatusel lugenud põhinõudeks 80 000.00 eurot. Kohtutäitur ei ole väidetavat sissenõudja 23.11.2020 täiendavat täitmisavaldust võlgnikule kunagi edastatud nagu ei ole edastanud ka korrigeeritud täitmisteadet, millelt nähtuks uus nõude arvestus või uus nõude summa ja (sissenõutavaks muutunud) summa vabatahtliku täitmise tähtaeg. Ka ei ole kohtutäitur teavitanud avaldajat kui võlgnikku kaebuse läbivaatamise ajast kooskõlas TMS § 217 lg-ga 4 ning on lahendanud kaebuse ilma avaldaja osavõtuta vastuolus TMS § 217 lg-ga 3. Kohtutäitur jättis täiendavale täitmisavaldusele tuginedes avaldaja kaebuse rahuldamata, mis on ilmne ja raske avaldaja kui võlgniku õiguste rikkumine, kuivõrd avaldajal ei olnud võimalik sissenõudja täiendava avaldusega tutvuda. Seega on kohtutäitur avaldaja kaebuse lahendanud ilma teda selle lahendamisse nõuetekohaselt kaasamata. Kohtutäituril ei ole avaldaja hinnangul võimalik üksnes notariaalakti

põhjal võimalik jõuda seisukohale, et sissenõudja ei ole vee-ettevõtjana esitanud täitmiseks haldusakti avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, millele on viidatud täitmisavalduses. Selgus nõude suuruse ja aluse osas mõjutab avaldaja õigusi ka seoses täitmiskuludega. Võttes arvesse, et täitemenetluse algatamisel ei olnud kohtutäituril võimalik üldse kindlaks määrata ja ka kontrollida, milline nõue, millise kooslusega ja mille alusel on muutunud sissenõutavaks, ei saanud kohtutäitur arusaadavalt määrata avaldajale ka nõude vabatahtliku täitmise tähtpäeva. Kohtutäitur ometigi seda tegi ja määras vabatahtliku täitmise tähtaja summa tasumiseks, mis nähtuvalt kohtutäituri otsusest ei olnud muutunud isegi mitte veel sissenõutavaks. Seega toob avaldaja hinnangul täitemenetluse jätkamine käesoleval juhul kaasa olukorra, milles avaldaja on minetanud nõude vabatahtliku täitmise võimaluse, kuivõrd ei ole täitnud nõuet, mille alus ja kooslus on ebaselge. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur olnud ilmselgelt hooletu avalduse menetlusse võtmisel ning oleks pidanud selle menetlusse võtmisest keelduma kuni avalduses kõikide puuduste kõrvaldamiseni. Kuivõrd kohtutäitur on avalduse menetlusse võtmisel eksinud, tuleb põhjendamatult algatatud täitemenetlus lõpetada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda ja mõista puudutatud isikutelt välja menetluskulud summas 785.00 eurot. Puudutatud isiku I seisukoht Puudutatud isik I palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik I on seisukohal, et on käitunud õiguspäraselt ning seetõttu puuduvad alused täituri 10.12.2020 otsuse tühistamiseks kaebusega taotletud osas. Samuti puuduvad alused täitemenetluse nr 035/2020/3132 lõpetamiseks. Puudutatud isik I on seisukohal, et võlgnikule edastatud 05.11.2020 täitmisteade oli kooskõlas TMS § 24 lg-ga 3. Lisaks TMS § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetele oli täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul tasutav summa 79 938.57 eurot (st täitmisavalduses esitatud põhinõue 79 794.57 eurot, millele lisandus täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 144.00 eurot). Asjaolu, et täitmisteates oli võlgniku kasuks teavitatud tasumisele kuuluv summa veidi üle saja euro väiksem, kui hiljem korrigeeritud võlgnevuse summa koos täitemenetluse alustamise tasuga (80 000.00 eurot + 72.00 eurot), ei muuda täitmisteadet ebaseaduslikuks dokumendiks. Võlgnik sai täitmisavalduse kätte 09.11.2020. Täiturile sissenõudja poolt 04.11.2020 edastatud täitmisavaldus sisaldas samuti nõude põhisummat 79 794.57 eurot ja viivise ülemmäära 205.43 eurot, millise nõude esitas sissenõudja korrigeerituna ka 23.11.2020 dokumendis. Asjaolu, et sissenõudja täpsustas oma täitmisavaldust 23.11.2020 dokumendis lisades sellele digitaalse allkirja ja liites juba varem täitmisavalduses esitatud summad 79 794.57 eurot ja 205.43 eurot üksnes kokku, saades uueks nõudeks 80 000.00 eurot, ei muuda kuidagi varasemat 04.11.2020 täitmisavaldust tühiseks ega too kaasa täitemenetluse lõpetamist võlgniku suhtes. Pealegi ei ole võlgnik ei täite- ega kohtumenetluses kordagi väitnud, et tegelikkuses ta liitumislepingust ja notariaalaktist nr 915 tulenevat summat 80 000.00 eurot sissenõudjale ei võlgne. Seega võlgniku kõik väidetavad etteheited sissenõudja nõude suuruse väidetavale selgusetusele on otsitud ja esitatud eesmärgiga vältida võlgnevuse tasumist. Seoses kaebuses toodud etteheitega täituri põhitasu 3600.00 eurot vaidlustamisega märgib puudutatud isik I, et võlgnik on oma 16.11.2020 kaebuses võtnud omaks täituri põhitasu nõude. Kõik täiendavad argumendid kohtule esitatud kaebuses seoses põhitasuga väljuvad kaebuse piiridest, sest nende osas ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses täiturile esitatud 16.11.2020 kaebuses põhjendusi esitatud. Ka põhimõtteliselt ei esine võlgnikul ühtegi alust põhitasu tasumisest keeldumiseks, sest

täituri põhitasu 3600.00 eurot tuleneb KTS § 35 lg-st 1. Täitur ei ole rikkunud ka TMS § 217 lõikeid 3 ja 4 ning võlgniku 16.11.2020 kaebus vaadati läbi võlgniku osavõtul. Võlgnikule edastati 17.11.2020 teade, et võlgniku 16.11.2020 kaebuse läbivaatamine toimub COVID-19 viiruse leviku tõttu kirjalikult ning kõik märkused/täpsustused/põhjendused tuleb võlgnikul kohtutäiturile esitada hiljemalt 30.11.2020 eposti aadressile [email protected]. Seega oli võlgnikule ärakuulamisõigus tagatud täies mahus. Pealegi ei ole võlgnik kohtule esitatud kaebuses toonud esile ühtegi sellist argumenti, mis oleks võinud tuua kaasa täituri 10.12.2020 teistsuguse otsuse. Seega puuduvad alused täitemenetluse lõpetamiseks. Võlgnik võlgneb sissenõudjale 80 000.00 eurot, mille kolm esimest osamakset on juba sissenõutavaks muutunud ning viimane osamakse muutub sissenõutavaks käesoleva aasta jaanuaris. Seega võlgneb võlgnik sissenõudjale 80 000.00 eurot, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 72.00 eurot koos käibemaksuga ning käesoleva hetke seisuga täituri põhitasu 3600.00 eurot. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda ja mõista avaldajalt välja menetluskulud summas 2215.94 eurot koos käibemaksuga ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isiku II seisukoht Puudutatud isik II palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik II koostas 20.11.2020 lisa täitmisavaldusele, milles selgitas, et sissenõudja nõuete aluseks on sissenõudja ja võlgniku vahel 30.04.2019 sõlmitud liitumisleping, ja esitas nõuete arvestuse. Arvestuses märkis sissenõudja, et põhinõueteks on liitumistasu 56 495.47 eurot, millele lisandub käibemaks 11 299.10 eurot, ja hüvitis torustikega ühendamise eest 10 000.00 eurot, millele lisandub käibemaks 2 000.00 eurot. Seega on põhinõudeid kokku 79 794.57 eurot. Viivis 1. osamakse tasumisega viivitamise eest perioodil 31.08.2019 – 02.11.2020 moodustab kokku 42 889.50 eurot. Kuna võlgniku kui kinnisasjade omaniku vastutus on piiratud hüpoteegisummadega (st kokku 80 000.00 euroga), siis nõuab sissenõudja käesolevas täitemenetluses võlgnikult viivist 205.43 eurot. Sissenõudja nõuab põhi- ja kõrvalnõudeid kokku summas 80 000.00 eurot. Nimetatud lisa täitmisavaldusele on sissenõudja esindaja poolt allkirjastatud ja kohtutäiturile edastatud 23.11.2020. Täitemenetluse saab läbi viia 03.11.2020 avalduse alusel, millel on tänaseks olemas ka kõik nõutavad lisad. Puudutatud isik II on seisukohal, et Tallinna notar Egle Uri poolt 30.04.2019 tõestatud hüpoteekide seadmise leping nr 915 on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendiks (mitte p-s 18 nimetatud dokumendiks). Puudutatud isik II möönab, et 03.11.2020 täitmisavaldusele ei olnud lisatud põhi- ja kõrvalnõuete alust ja detailset arvestust, kuid ta parandas selle vea 23.11.2020, mil ta edastas kohtutäiturile lisa täitmisavaldusele. Kohtutäitur ei ole omal algatusel nõude suurust kujundanud ega lugenud põhinõudeks 80 000.00 eurot, vaid nõudesumma 80 000.00 eurot määratud sissenõudja poolt ning see on põhi- ja kõrvalnõuete summa. Kohtutäituri otsuses ei ole põhi- ja kõrvalnõuete arvestust toodud, kuid samas on märgitud, et 23.11.2020 sissenõudja poolt esitatud täiendavas täitmisavalduses palub sissenõudja algatada täitemenetluse summas 80 000.00 eurot (põhija kõrvalnõudeid summas 79 794,57 + 205,43 = 80 000 eurot). Seega on aru saada, et 80 000.00 eurot on põhi- ja kõrvalnõuete summa ning põhi- ja kõrvalnõuete arvestus. Võlgnik on ka 30.04.2019 liitumislepingu pooleks, mistõttu ei saanud olla võlgnikule teadma sellest tulenevad rahalised kohustused ja asjaolu, et ta ei ole neid täitnud. 03.11.2020 täitmisavaldusele oli lisatud ka 30.04.2019 liitumisleping koos selle lisaks 2 oleva maksegraafikuga. Puudutatud isikule II ei ole teada, kas kohtutäitur on edastanud võlgnikule

23.11.2020 esitatud täitmisavalduse lisa või mitte. Isegi kui kohtutäitur ei ole nimetatud dokumenti võlgnikule edastanud, siis pärast kohtutäituri 10.12.2020 otsuse saamist, oleks olnud võlgniku poolt mõistlik enne kohtule kaebuse esitamist tutvuda täitetoimikuga. Puudutatud isik II on seisukohal, et kui COVID-19 pandeemia tingimustes saaks kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses pidada TMS § 217 lg 3 rikkumiseks, siis on tegemist üksnes menetlusliku rikkumisega. Võlgnik ei ole ära näidanud, kuidas on see rikkumine viinud kohtutäituri poolt ebaõige otsuse tegemiseni. Seega ei ole rikkumine selline, mis tingiks kohtutäituri otsuse tühistamise. Puudutatud isik II märgib, et koja süsteemis genereeritud 04.11.2020 täitmisavaldus on allkirjastamata ning see ei oma tähtsust ja selle võib jätta tähelepanuta, samuti ka asjaolu, et 04.11.2020 täitmisavalduses on ekslikult viidatud TMS § 2 lg 1 p-le 18. Täitemenetluse saab läbi viia 03.11.2020 täitmisavalduse, 30.04.2019 hüpoteegi seadmise lepingu ja sissenõudja poolt 23.11.2020 esitatud 20.11.2020 kuupäevaga dokumendi „lisa täitmisavaldusele“ alusel. Täitemenetluse jätkamine on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2014 määruse nr 2-13-49628 p-s 8 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt on sellises olukorras menetlusökonoomika seisukohalt äärmiselt ebamõistlik kohustada kohtutäiturit algatatud menetlust lõpetama. Juhul kui kohtutäitur ei ole korrigeeritud täitmisteadet võlgnikule edastanud, siis on kohtutäituril seda võimalik teha täitemenetluse käigus ja ühtlasi anda võlgnikule uus tähtaeg korrigeeritud täitmisteates täpsustatud nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Põhjusel, et mõni täitetoiming on veel tegemata, ei saa nõuda täitemenetluse lõpetamist. Kuna täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest (vt Riigikohtu 28.09.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-60-11, p 18), siis ei ole takistuseks asjaolu, et 4. osamakse ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Kui täitemenetlus õnnestub läbi viia enne 4. osamakse sissenõutavaks muutumist, siis tuleb hoiustada saadud raha nõude sissenõutavaks muutumata ulatuses kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni. Menetluskulud palub puudutatud isik II jätta avaldaja kanda ja mõista avaldajalt välja menetluskulud summas 1226.67 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduse, puudutatud isikute seisukohtade ja täitetoimikuga, leiab et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 14.12.2020 kaebus on esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur Hille Kudu algatas 05.11.2020 täitemenetluse asjas nr 035/2020/3132 sissenõudja AS-i Kovek täitmisavalduse ja Tallinna notar Egle Uri poolt 30.04.2019 tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu nr 915 alusel. Nõude sisuks on hüpoteekidega tagatud võlanõue, mis tuleneb võlgniku ja sissenõudja vahel 30.04.2019 sõlmitud liitumislepingust. Samuti ei ole vaidlus selles, et 16.11.2020 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, mille kohaselt on kohtutäitur täitmisele võtnud nõude, mis ei vasta seadusele. 10.12.2020 lahendas puudutatud isik I avaldaja kaebuse ning jättis rahuldamata KANASTE OÜ kaebuse täitemenetluse lõpetamise ja kohtutäituri põhitasu muutmise osas ning otsustas jätkata täitemenetlust. Puudutatud isik I rahuldas võlgniku kaebuse täitemenetluse alustamise tasu osas ning luges tasumisele kuuluvaks täitemenetluse alustamise tasuks 60.00 eurot.

Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik I võis täiteasjas nr 035/2020/3132 nõude menetlusse võtta ning kas nõue on selge. TMS § 23 lg 41 kohaselt tuleb TMS § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Täitetoimikust nähtuvalt on sissenõudja esitanud kohtutäiturile sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud ning Tallinna notar Egle Uri poolt 30.04.2019 tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu nr 915 ning sissenõudja ja võlgniku vahel 30.04.2019 sõlmitud liitumislepingu. Sissenõudja on esitanud põhi- ja kõrvalnõuete aluse ja detailse arvestuse 23.11.2020 esitatud täitmisavalduse lisas. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-13-49628 13.01.2014 tehtud otsuse punktis 8 märkinud, et kui täitemenetluse käigus sai vaidlusalune puudus kõrvaldatud, on menetlusökonoomika seisukohalt äärmiselt ebamõistlik kohustada kohtutäiturit algatatud menetlust lõpetama. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13 20.11.2013 määruse p-s 17 asunud seisukohale, et olukorras, kus sissenõudja ei lisanud täitmisavaldusele dokumenti trahviteate kättetoimetamise kohta, kuid kohtumenetluses on selgunud, et sissenõudjal oli siiski vastav dokument olemas ning ta on selle ka kohtule esitanud, siis ainuüksi asjaolu, et sissenõudja algul seda dokumenti ei esitanud, ei muutnud täitemenetlust lubamatuks. Puuduste kõrvaldamise tähtaja andmata jätmine dokumendi esitamiseks kui menetluslik rikkumine on tagantjärele parandatud ega tingi kohtutäituri otsuse tühistamist. Käesoleval juhul on avaldaja seisukohal, et puudutatud isik I jätkab ebaseaduslikult täitemenetlust nõude alusel, mis on ebaselge. Puudutatud isikule I esitatud avaldustest puudub nii põhi- ja kõrvalnõuete alus ning ka detailne arvestus, samuti ei nähtu seda ka kohtutäituri otsusest. Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku II poolt esitatud täitmisavaldus ei olnud nõuetele vastav ning puudutatud isik I oleks pidanud andma puudutatud isikule II analoogia alusel TsMS § 340 1 lg-ga 1 täitmisavalduses oleva puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Küll aga on täitetoimikust nähtuvalt puudutatud isik II esitanud 23.11.2020 täitedokumendi lisa, mis vastab TMS § 23 lg 41 nõuetele, sisaldades nii põhi- ja kõrvalnõuete alust kui ka detailset arvestust. 23.11.2020 esitatud täitmisavalduse lisast nähtuvalt on sissenõudja nõuete aluseks sissenõudja ja võlgniku vahel 30.04.2019 sõlmitud liitumisleping ning põhinõueteks on liitumistasu 56 495.47 eurot, millele lisandub käibemaks 11 299.10 eurot, ja hüvitis torustikega ühendamise eest 10 000.00 eurot, millele lisandub käibemaks 2000.00 eurot, kokku 79 794.57 eurot, viivis esimese osamakse tasumisega viivitamise eest perioodil 31.08.2019 – 02.11.2020 moodustab kokku 42 889.50 eurot. 23.11.2020 esitatud täitmisavalduse lisast nähtuvalt nõuab sissenõudja võlgnikult viivist 205.43 eurot, kuna võlgniku kui kinnisasjade omaniku vastutus on piiratud hüpoteegisummadega (st kokku 80 000.00 euroga). Samuti on 23.11.2020 täitmisavalduse lisa varustatud puudutatud isiku II esindaja digitaalallkirjaga vastavalt TMS § 23 lg-le 6. Puudutatud isik II on 23.11.2020 täitmisavalduse lisas välja toonud ka asjaolu, et täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokument (mitte p-s 18 nimetatud dokument). Samuti on täitmisavaldusele lisatud ka 30.04.2019 liitumisleping, millest tulenevate nõuete sundtäitmist hüpoteekidega koormatud kinnisasjade arvel puudutatud isik II soovib.

Eelnevast nähtub, et puudutatud isik II on tagantjärele täitmisavalduse puudused kõrvaldanud, seega ei ole täitmenetlus lubamatu ning puuduste kõrvaldamise tähtaja andmata jätmine kui menetluslik rikkumine on tagantjärele parandatud ega tingi kohtutäituri otsuse tühistamist. Seega on kohtu hinnangul menetlusökonoomika seisukohalt ebamõistlik kohustada kohtutäiturit algatatud menetlust lõpetama. Kohus nõustub puudutatud isikutega I ja II selles, et täitemenetluse hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest. Antud juhul ei olnud 30.04.2019 sõlmitud liitumislepingust tulenev neljas osamakse, mille maksetähtpäev on 30.01.2021, küll veel sissenõutavaks muutunud, kuid täitemenetluse alustamine oli põhjendatud. Eelnevat on kinnitanud Riigikohus oma 28.09.2011 otsuse p-s 20 tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, mille kohaselt võib sundtäitmise kokkuleppe alusel täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga tagatud nõue (nõuded) on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks. Kui see on nii, võib täitemenetluses pöörata nõude kogu tagatud nõude (kõigi tagatud nõuete) rahuldamiseks. Siiski tuleb täitemenetlus lõpetada, kui sissenõutavaks muutunud võlg tasutakse sissenõudjale enne kinnisasja müüki. Avaldaja on kaebuses märkinud, et kohtutäitur ei ole väidetavat sissenõudja 23.11.2020 täiendavat täitmisavaldust võlgnikule kunagi edastatud nagu ei ole edastanud ka korrigeeritud täitmisteadet, millest nähtuks uus nõude arvestus või uus nõude summa ja summa vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohus nõustub avaldajaga, et täitetoimikust nähtuvalt ei ole 23.11.2020 täiendavat täitmisavaldust avaldajale kätte toimetatud, kuid puudutatud isik II on nimetatud dokumendi esitanud käesolevas tsiviilasjas 21.12.2020 seisukoha lisana nr 4 ning puudutatud isik on esitanud 08.01.2021 vastuse lisana täitetoimiku, mis sisaldab samuti vaidlusalust dokumenti. Seega on vähemalt antud kohtumenetluse käigus 23.11.2020 täitmisavalduse lisa avaldajale teatavaks saanud. Puudutatud isik I on 10.12.2020 otsuses muutnud sissenõutavat põhinõuet vastavalt 23.11.2020. esitatud täitmisavaldusele ning loeb sissenõutavaks põhinõudeks 80 000.00 eurot, millelt arvestatakse kohtutäituri põhitasu 3 600.00 eurot ning jätnud kohtutäituri põhitasu otsuse muutmata. Kohus nõustub avaldajaga, et kohtutäitur on ekslikult märkinud, et 80 000.00 eurot on põhinõue, kuigi sissenõudja nõude summas 80 000.00 moodustab täiendavast täitmisavaldusest nähtuvalt põhinõue summas 79 794.57 eurot ning viivis summas 205.43 eurot, millele kohtutäitur on ka oma 10.12.2020 otsuses viidanud. Eelnev ekslik sõnastus aga ei mõjuta kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg-st 1 tulenevalt kohtutäituri põhitasu suurust ning põhitasu sissenõudja esitatud nõudelt on 3600.00 eurot. Lisaks on menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas kaebus on lahendatud vastuolus TMS § 217 lgga 3. TMS § 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Avaldaja on kaebuses märkinud, et puudutatud isik I ei ole teda kui võlgnikku teavitanud kaebuse läbivaatamise ajast kooskõlas TMS § 217 lg-ga 4 ning lahendanud kaebuse ilma Kanaste OÜ osavõtuta vastuolus TMS § 217 lg-ga 3.

Täitetoimikust nähtuvalt on puudutatud isik I saatnud 17.11.2020 avaldajale teate kaebuse läbivaatamise kohta, mille kohaselt puudutatud isik I teatas, et seoses COVID-19 levikuga, toimub avaldaja kaebuse läbivaatamine kirjalikult ning võimaldanud avaldajal esitada kõik märkused/täpsustused/põhjendused puudutatud isikule I hiljemalt 30.11.2020 e-posti teel. Puudutatud isik I on teates märkinud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmine ei taksita kaebuse läbivaatamist täitemenetluse seadustiku § 217 lg 4 alusel. Avaldaja on kaebuses möönnud puudutatud isiku I 17.11.2020 saadetud teate kättesaamist, kuid avaldaja on seisukohal, et täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust kaebuse läbivaatamiseks nn kirjalikus vormis. Kohus on seisukohal, et antud juhul on puudutatud isik I võimaldanud avaldajal esitada kaebuse osas seisukoht elektrooniliselt, mida saab analoogia korras TsMS § 477 lg 4 alusel lugeda ärakuulamiseks piisavaks. Kohtu hinnangul on COVID-19 pandeemia tingimustes kaebuse läbivaatamine kirjalikult põhjendatud viiruse leviku tõkestamiseks. Seega on kohtu hinnangul puudutatud isik I võimaldanud avaldajal olla ära kuulatud, millist võimalust avaldaja ei ole kasutanud ega toonud esile asjaolusid, mis oleks võinud tuua kaasa puudutatud isiku I 10.12.2020 teistsuguse otsuse. Kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Kanaste OÜ kaebus kohtutäitur Hille Kudu 10.12.2020 otsusele täiteasjas nr 035/2020/3132 tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 7 II lause alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 463 lg 2 ning § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

lahendi muudetud lahendiga.

põhjendusi TRK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.