N. A. hagi Bauroc AS vastu ebaõige tööaja arvestuse tuvastamise ja saamata jäänud töötasu nõudes. 1896,86 eurot 17.02.2020
Kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N. A., ik xxx, elukoht Altserva 16-2 Kohtla-Järve 31026 Hageja esindajad: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected], lepinguline esindaja Jaanek Pahka, e-post [email protected] Kostja (vastaspool): Bauroc AS, registrikood 10198948, asukoht: Virukivi Andja küla Rakvere vald 44209 Lääne-Viru maakond Kostja esindajad: vandeadvokaat Allar Aru, advokaat Rahel Behrsin Advokaadibüroo TARK OÜ, e-post [email protected]; [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N. A. hagi Bauroc AS vastu ebaõige tööaja arvestuse tuvastamise ja saamata jäänud töötasu nõudes.
2.Mõista Bauroc AS-lt N. A. kasuks välja saamata jäänud töötasu tööks valmistumise aja (töökohale jõudmine ja tööriietesse riietumine, töökohalt lahkumine ja riiete vahetamine ning enesehügieen) eest summas 1475,85 (üks tuhat nelisada seitsekümmend viis eurot 85 senti) eurot;
3.Mõista Bauroc AS-lt N. A. kasuks välja saamata jäänud töötasu söögi- ja puhkepauside tasustamata jätmise eest summas 421,01 (nelisada kakskümmend üks eurot 01 senti) eurot.
5.Välja mõista Bauroc AS-lt N. A. kasuks põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 4640,94 (neli tuhat kuussada nelikümmend eurot 94 senti) eurot.
6.Välja mõista Bauroc AS-ilt N. A. kasuks viivis menetluskuludelt (4640,94 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Töövaidluskomisjoni 09.10.2019 otsusega jäeti N. A. nõuded so tuvastada tööandja poolt ebatäpne tööaja arvestuse pidamine ja mõista tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu, s.o ületunnitasu 46,20 eurot rahuldamata.
2.N. A. esitas 08.11.2019 Viru Maakohtule hagi N. A. (hageja, töötaja) esitas 8. novembril 2019 Viru Maakohtule taotluse töövaidlusasjas nr 4-1/1907/19 esitatud läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Töövaidluskomisjon oli jätnud 9. oktoobri 2019. a otsusega rahuldamata hageja nõuded Bauroc AS-i (kostja) vastu ebatäpse tööaja arvestuse pidamise tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, sh ületunnitasu summas 46 eurot 20 senti, tulemustasu summas 89 eurot 18 senti ja tervisekontrolli tasu 16 eurot 35 senti, väljamõistmiseks. Hageja palus kohtul tuvastada kostja poolt hageja tööajaarvestuse ebatäpne pidamine ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu, s.o ületunnitasu 61 eurot 29 senti. Hiljem 10. veebruaril 2020 esitatud menetlusdokumendis suurendas hageja nõuet, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 1896 eurot 86 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja X OÜ-ga (hilisem ärinimi X OÜ) 13. juunil 2012 töölepingu nr 79 (tööleping). X OÜ õigusjärglaseks on Bauroc AS (kostja). Hageja asus alates
18.juunist 2012 tööle tootmis- ja tehnikaosakonda valveremondilukksepa ametikohale. Töölepingu lisa 9 kohaselt on töötaja töökohaks kostja tehas Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas. Töötaja töötasu suuruseks on 5,45 eurot tunnis (töölepingu muudatus jõustus 1. märtsil 2019). Töölepingu p 4.1 kohaselt on töötaja tööle võetud täistööajaga ning p 4.2 järgi töötab töötaja vahetustega vastavalt kinnitatud graafikule. Hageja saabub hommikusse vahetusse tööle kell 7:40 ning asub täitma kostja korraldusi. Vahetuse lõpetab hageja vahetuse üleandmisega uuele vahetusele kell 20:10. Sama kehtib ka öise vahetuse puhul. Eeltoodust tulenevalt on hageja kostja käsutuses ning täidab tema korraldusi hommikuse vahetuse puhul alates kella 7:40-st kuni 20:10-ni ja öise vahetuse puhul kella 19:40-st kuni 08:10-ni. Kostja fikseerib tööaja hommikusel vahetusel alates kell 8:00-st kuni 20:00-ni ning öisel vahetusel alates kell 20:00-st kuni 8:00-ni. Kostja on jätnud hagejale arvestamata igas vahetuses 0,5 töötundi. Järelikult on kostja maksnud hagejale töötasu ettenähtust vähem. Tööandja korraldusest "Tööaja fikseerimine ja tööajaarvestus tootmises" koosmõjus töökorralduse reeglitega ning töölepingu p-ga 8.1, mille kohaselt on töötaja kohustatud täitma tööandja poolt kehtestatud või kehtestatavaid seaduslikke korraldusi, saab töötajat pidada tööandja käsutuses olevaks ajast, mil töötaja on saabunud tööandja asukohta ning pandud olukorda, kus ta on juriidiliselt kohustatud täitma oma tööandja juhiseid ja viimase jaoks tegutsema. Tööriietesse riietumine on
hageja töökohustuse täitmine ning järelikult on sellele kulutatud aeg tööaeg. Hageja viitas mõiste "tööaeg" sisustamisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 4. novembri 2003. a direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta; direktiiv 2003/88) art 2 p-ile 1. Kostja arvestas hagejale 2019. a aprillis töötasu 1170 eurot 51 senti, mis on tööaja ebaõige arvestuse tulemusel väiksem, kui tegelikult pidanuks olema. Hageja tööaja arvestuse kohaselt peaks arvestatud töötasu suuruseks olema 1216 eurot 71 senti (545 + 381,50 + 130,80 + 159,41). Hagejale on 2019. a aprillis töötasu arvestatud vähem 61 eurot 29 senti (1216,71 – (1170,51 – 15,09).
3.Hageja esitas 10. veebruaril 2020 maakohtule haginõude suurendamise avalduse. Avalduse kohaselt töötas hageja 2017. a maist kuni 2019. a oktoobrini 382 töövahetust, sh 2017. a-l 113 töövahetust, 2018. a-l 148 töövahetust ja 2019. a-l 121 töövahetust. Kostja on arvestanud hagejale igas vahetuses 0,5 töötunni võrra tegelikust vähem tööaega. Kostja ei arvestanud hagejale kokku 191 töötundi (382 * 0,5), s.o 56,5 töötundi 2017. a-l (113 * 0,5), 74 töötundi 2018. a-l (148 * 0,5) ja 60,5 töötundi 2019. a-l (121 * 0,5). Hageja poolt töötatud aeg (s.o töötunnid) ületas normtunnid. Kostja poolt arvestamata töötunnid on ületunnitöö. Saamata jäänud töötasu arvestus on järgmine: _ 2017. a 56,5 * 4 eurot 82 senti * 1,5 = 408 eurot 50 senti; _ 2018. a 74 * 5 eurot 16 senti * 1,5 = 572 eurot 76 senti; _ 2019. a 60,5 * 5 eurot 45 senti * 1,5 = 494 eurot 59 senti. Hagejale on töötasu arvestatud vähem 1475 eurot 85 senti (408 eurot 50 senti + 572 eurot 76 senti + 494 eurot 59 senti). Lisaks ei ole kostja hageja poolt 10. veebruaril 2020 esitatud menetlusdokumendis märgitu kohaselt arvestanud alates 2019. a märtsist kuni 2019. a oktoobrini tööajana aega, mis oli töövahetuse jooksul kulunud söögi- ja puhkepausidele. Puhkamiseks ja einetamiseks hagejale antavad ajad peab kostja arvama tööaja hulka. Kokku on kostja poolt arvestamata 51,5 töötundi. Hageja poolt töötatud aeg (s.o töötunnid) ületas normtunnid. Kostja poolt arvestamata töötunnid on ületunnitöö. Saamata jäänud töötasu arvestus on järgmine: 51,5* 5 eurot 45 senti * 1,5 = 421 eurot 1 sent.
4.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole töölepingu seaduse mõistes tööks valmispaneku ja töökohalt lahkumise aeg tööaeg. Kostja on hageja tööaega õigesti arvestanud. Töötajad ei ole kohustatud kasutama kostja poolt pakutavat ühistransporti tööle ja töölt koju sõitmiseks ning võivad vabalt kasutada töölkäimiseks enda liiklusvahendeid või mistahes muud ühistransporti ning saabuda tööle vahetult enne tööülesannete täitmist arvestusega, et tööd hakatakse tegema kas kell 8:00 või vastavalt 20:00. Samuti võivad töötajad lahkuda töökohalt koheselt pärast tööaja lõppemist. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on kostja kohustatud maksma töötasu üksnes töö eest. Tööle sõitmise, tööle jõudmise ja tööks valmispaneku aeg ei ole tööülesannete täitmise aeg. Hageja ei täida vaidlusaluse 30 minuti jooksul tööülesandeid, mille pooled on töölepingu p-s 3 ja hageja ametijuhendis kokku leppinud. Seega ei saa hageja nimetatud aja eest nõuda ka tasu. Direktiiv 2003/88 ei ole otsekohalduv.
5.Maakohus jättis 17. aprilli 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks õigusabikulud 1475 eurot 85 senti ja kütusekulu 40 eurot 52 senti ning viivise menetluskuludelt (1516 eurot 37 senti) alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2020 otsusega tühistati Viru Maakohtu 17.04.2020 otsus täies ulatuses ning saadeti tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Hageja N.A. täiendas oma 20.10.2020 avalduses hagi eset ja tema nõueteks jäid: 1) Mõista Bauroc AS-lt N. A. kasuks välja saamata jäänud töötasu tööks valmispaneku aja eest summas 1475,85 eurot. 2) Mõista Bauroc AS-lt N. A. kasuks välja saamata jäänud töötasu söögi- ja puhkepauside tasustamata jätmise eest summas 421,01 eurot. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu.
8.20.01.2021 kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtadele.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
9.Maakohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Hagi ese1) Mõista Bauroc AS-lt N. A. kasuks välja saamata jäänud töötasu tööks valmispaneku aja eest summas 1475,85 eurot. 2) Mõista Bauroc AS-lt N. A. kasuks välja saamata jäänud töötasu söögi- ja puhkepauside tasustamata jätmise eest summas 421,01 eurot.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) hageja ja kostja vahel olid sõlmitud tähtajatud töölepingud; 2) hageja tuleb tööle ja lahkub töölt tööandja korraldatud ühistranspordiga, so tööle saabumisel ja töölt lahkumisel lähtub ta bussigraafikust, so hageja saabus hommikusse vahetusse kell 7.40 ja lõpetas vahetuse kell 20.10. 3) Õhtusesse vahetusse saabus hageja 19.40 ja lõpetas vahetuse 8.10; 4) Kostja aga fikseerib tööaja hommikusel vahetusel alates kell 8:00-st kuni 20:00-ni ning öisel vahetusel alates kell 20:00-st kuni 8:00-ni. 5) kostja ei arvesta hageja tööaja hulka tööks valmistumise aega (tööle saabumine + riietumine), söögiaega ja töölt lahkumisele riiete vahetamiseks kuluvat aega. töölepingu nr 79 p.4.3 viidatud dokumendina käsitletakse X töökorralduse reegleid; 6) Töökorralduse reeglite p.4.12 kohaselt anti töötajale elektrooniline läbipääsukaart ning ta oli kohustatud sellega registreerima iga sisenemise ja väljumise territooriumilt;
12.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg.1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud määramata ajaks tööleping. TLS § 5 lg.1 p.7 kohaselt peab tööleping sisaldama aega, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) ja p.9 kohaselt puhkuse kestus. Hagiavalduse Lisaks 1 oleva töölepingu nr 79 p.4.3 järgi hageja tööaja algus ja lõpp, samuti lõunavaheaja ning teiste võimalike vaheaegade algus ja lõpp määratletakse tööandja töösisekorraeeskirjades ja/või mõnes muus äriühingusiseses dokumendis. Vaidlust ei ole selle üle, et kuni 14. veebruari 2019 kehtinud kostja tööaja arvestusel lähtuti tööajagraafikust 8.00 kuni 16.30 ja alates 14.veebruarist 2019 tööajagraafikust, mille kohaselt
tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb kell 20.00 ning õhtuse vahetuse korral algab kell 20.00 ja lõpeb
8.00.Tööandjal on TLS § 28 lg 2 p 2 järgi kohustus maksta töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel. TLS § 5 lg 1 p-st 5 tulenevalt on töötasu üldjuhul kokku lepitud töölepingus. TLS § 5 lg 1 p 7 järgi tuleb töölepingus kokku leppida ka ajas, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja TLS § 6 lg 6 kohaselt teatama töötajale ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Üldjuhul täidab töötaja tööülesandeid kokkulepitud tööajal, kuid TLS § 44 lg 1 võimaldab pooltel leppida kokku, et töötaja kohustub tegema ületunnitööd, st töötama üle kokkulepitud tööaja. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Kui pooled on leppinud kokku, et ületunnitöö hüvitatakse rahas, maksab tööandja TLS § 44 lg 7 alusel töötajale 1,5-kordset töötasu (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-15, p 13). Töölepingu seadus ega muu õigusakt ei sätesta summeeritud tööaja arvestamise ega ületunnitöö kindlakstegemise ja hüvitamise täpsemat korda. Maakohus nõustub hageja seisukohaga, et tööajaks ei ole ainult aeg, mil töötaja teeb vahetult töölepingus kokku lepitud tööd, vaid tööajaks tuleb lugeda ka aega, mil töötaja täidab tööandja huvides muid töö iseloomust tulenevaid kohustusi (TLS § 15 lg 2 p 1). Juhul, kui tööandja on kohustanud töötajat tööl olles töörõivaid kandma ning töötaja ei tohi neid rõivaid teel tööle ja töölt koju kanda või ei saa töörõivaste kandmist väljaspoolt töökohta riiete välimuse tõttu töötajalt mõistlikult oodata, tuleb ümberriietumisele kuluvat mõislikku ajavahemikku (nii enne tööülesannete täitmise alustamist kui ka pärast ülesannete täitmise lõpetamist) arvestada tasustatava tööaja hulka. Eelmärgitut toetab kaudselt ka Euroopa Kohtu praktika mõiste "tööaeg" sisustamisel direktiivis 2003/88. Vastavalt direktiivi 2003/88 sätetele ei saa käesolevas vaidluse lahendamisel küll vahetult tugineda, kuna direktiiv on adresseeritud üksnes Euroopa Liidu liikmesriikidele. Direktiiv 2003/88 on Eesti kehtivas õiguses üle võetud 1. juulil 2009 jõustunud töölepingu seadusega. Töökorralduse reeglite p.4.3 kohaselt töötaja peab alustama töö tegemist vastavalt tööajakorraludse p-s 4.1 või 4.2 nimetatud ajal, st nimetatud ajaks peab töötaja olema saabunud töökohta, vahetanud vajadusel riided ja teinud muud ettevalmistused töökohustuste täitmise alustamiseks. Tööandja võimaldas selleks töötajatele tasuta transporti töökohta. Bussi jõudmine töökohta ei oma antud juhul tähtsust, sest tegemist on töötajatele pakutud võimalusega töökohale jõudmiseks. Töötajal oli võimalus valida ka muu tööle jõudmise viis selliselt, et ta oleks jõudnud töökohale täpselt lepingus märgitud tööaja alguseks. Kostja tööandjana selgitas, et ettevõttes arvestab töötajate tööaja algust Biostar süsteem, so kui töötaja siseneb töökohta 7.45-8.00 vahel, siis süsteem ümardab selle töötaja kasuks nagu tulnuks töötaja tööle juba 7.45. tööaja algus fikseeriti Biostar süsteemi elektroonilise kaardiga ettevõtte territooriumile sisenemisel vahetult pärast riiete vahetamist. Tööaja fikseerimine toimus valdavalt töötaja näpujälje tuvastuse alusel ja alternatiivina (kui näpujälge polnud võimalik identifitseerida), siis kaardi alusel. Tööaja lõpp fikseeriti Biostar süsteemi elektroonilise kaardiga pärast ettevõtte territooriumilt lahkumist ja enne riiete vahetamist. Tulenevalt sellest, et tööle saabumisel ja töölt lahkumisel tööaega ümardati töötaja kasuks, mahtus ümardatud aja sisse ka riiete vahetamine. Nimetatud tööaja arvestamise süsteemi
tõendab kostja poolt kohtule esitatud 25.01.2021 e-kiri, mis on saadetud H.T. poolt ning hageja ei ole seda väidet Biostar süsteemi osas vaidlustanud. Pooled olid erineval seisukohal hageja poolt vahetuse vastuvõtmise ja üleandmise toimingute osas. Hageja esindajate väidete kohaselt oli tegemist toimingutega kus üks töötaja pidi teisele töötajale füüsiliselt ära näitama need asjad mida ta tegi ja mida oli vaja teha ja see kestis kümmekond minutit. Kostja esindaja väitis, et vahetust üle andev töötaja kirjutas tööaja lõpus vastavasse vihikusse vajaliku informatsiooni järgmise vahetuse töötaja jaoks ja see võis võtta mõne minuti. Poolte esindajad olid erineval seisukohal ka söögi ja puhkeajaks mõeldud aja osas. Hageja esindajate väidete kohaselt pidi hageja einestama oma puhkeruumis ning sai seda kasutada siis, kui tal selline võimalus tekkis. Hagejal ei olnud söögiaega ettenähtud. Kostja vastuväidete kohaselt kuulus hageja tehniliste teenistujate hulka, kes ei osalenud operatiivselt tootmisprotsessis. Hageja sai söögi- ja puhkeaega ise valida ja pidi üksnes oma söögi- ja puhkeaja kooskõlastama vahetuse vanemaga. Tööpäevasisesed puhkepausid arvestati tööaja hulka ja tasustati hagejale ning üks 30-minutiline söögipaus päevas ei kuulunud tööaja hulka. Töökorralduse reeglite punkt 4.2 sätestab, et vahetustega töö korral määratakse tööaja algus ja lõpp, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad, mis arvatakse tööaja hulka, ning ühest vahetusest teise ülemineku ajad ja kord kindlaks tööandja poolt kinnitatavate vahetusgraafikutega (hagiavalduse lisa 3). Kohtule esitatud „Töötaja varalised õigused ja soodustused töösuhtes“ p.9 kohaselt tavaliselt ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu seega tasustamisele. Tööpäevasisesed vaheajad arvestatakse tööaja hulka vaid juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja puhul oli tegemist tehnilise teenistujaga, kes ei osalenud otseselt tootmisprotsessis ning sai ise valida aja söömiseks või puhkepausideks (seda tõendab ka hageja poolt esitatud 08.04.2019 Liilia Ivanova ametikiri), seega asjaolu, et hageja puhul ei olnud selgelt fikseeritud tema puhkamiseks ja einestamiseks antav aeg, ei saa seda lugeda oluliseks töölepingu rikkumiseks. Tulenevalt hageja ametijuhendist on ilmne, et hageja tööiseloomu tõttu ei ole võimalik konkreetset puhke- või söögiaega määrata, sest hageja pidi tööprotsessi tagamiseks olema valmis viivituseta „Teostama oma eriala piires vajalikku tööd tagamaks ettevõtte elutegevuse, selle avariide ja tööseisakuteta toimimise ja samuti plaanilisi vahetusülesandeid. Võtma tarvitusele kõik võimalikud abinõud tühiseisakute ennetamiseks ja viivitamatuks rikke kõrvaldamiseks seadmete töövea või avarii korral“. Hageja esindaja kinnitas, et hagejal oli olemas puhkeruum, kus töötajad said võimalusel söögija puhkepause teha.
13.Kokkuvõttes selgus menetluse käigus järgmine: kui töötaja jõudis ettevõtte territooriumile, tuli tal suunduda riietusruumi, ümberriietuda tööriietesse ja suunduma seejärel tsehhi ja seal fikseerima sõrmega või elektroonilise kaardiga oma kohaloleku ja asuma oma tööülesandeid täitma. Tööpäeva lõpus fikseeris ta sõrme või kaardiga tööpäeva lõpu ja alles siis suundus riietuma. Maakohus on seisukohal, et tööajaks ei ole ainult aeg, mil töötaja teeb vahetult töölepingus kokku lepitud tööd, vaid tööajaks tuleb lugeda ka aega, mil töötaja täidab tööandja huvides muid töö iseloomust tulenevaid kohustusi (TLS § 15 lg 2 p 1). Asjas leidis tõendamist, et tööandja kohustas töötajat tööl olles töörõivaid kandma. Tööandja eeskirjast „Tootmise tööaja fikseerimine ja arvestus“ tuleneb, et töötaja peab ettevõttesse jõudes esmalt riietuma
tööriietesse, seega tuleb ümberriietumisele kuluvat mõislikku ajavahemikku (nii enne tööülesannete täitmise alustamist kui ka pärast ülesannete täitmise lõpetamist) arvestada tasustatava tööaja hulka. Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et Biostar süsteemi ümberarvestus kattis tööks ettevalmistumise või töölt lahkumise ettevalmistamise aega. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et tööks ettevalmistumine sh riietumine ja töö üleandmine järgmise vahetuse töötajale ning töölt lahkumiseks ettevalmistumine võttis üksnes põgusa aja, mis mahtus Biostar süsteemi poolt töötaja kasuks ümardatud aja sisse. Menetluse käigus leidis tõendamist ka see asjaolu, et hageja kuulus kohtule esitatud „Töötaja varalised õigused ja soodustused töösuhtes“ p.9 töötajate hulka, kellel töö iseloomu tõttu ei olnud võimalik vaheaega anda ning tööandja lõi töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal, so . tööpäevasisesed vaheajad tuli p.9 kohaselt arvestada tööaja hulka.
14.Maakohus on seisukohal, et hageja poolt arvestatud 0,5 tundi tööks valmistumise (töökohale saabumine, riiete vahetamine) ja peale tööd riiete vahetamiseks, enesehügieeniks jms. ja töökohalt lahkumiseks kuluvat aega tuleb pidada mõistlikuks ajaks, mis sellisteks toiminguteks kuluda võib. Maakohus nõustub ka hagiavalduses p-s 2.1.2 toodud arvestusega leiab, et hageja nõue selles osas on põhjendatud.
15.Kohus tuvastas, et kostja pidanuks lugema tööajaks ka hageja söögiaja ning nõustub hageja arvestusega hagiavalduse p-s 2.2 (saamata jäänud töötasu nõue (puhkamiseks ja einestamiseks antavad ajad) ning peab ka selles osas hageja nõuet põhjendatuks.
16.Mõlemad vaidluse pooled kinnitasid kohtule, et pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 17.1.Hageja on asjas 23.04.2021 esitanud lõpliku menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 5356,76 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad järgnevast: - töövaidlusasja nr 4-1/1907/19 materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga, taotluse (töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses) koostamine ja kohtule esitamine, kohtu nõudekirjaga tutvumine ja täiendatud hagiavalduse koostamine; 7 h x 144 eur (sh käibemaks) =1008 eurot (arved nr 19873 ja nr 20019); - kostja vastusega tutvumine, tööandjale päringu esitamine, tööandja vastusega ja selle juurde lisatud dokumentidega tutvumine, hageja nõude suurendamise avalduse koostamine; 2 h x 144 eurot (sh käibemaks)= 288 eurot (arve nr 20174);
- kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 17.02.2020 kohtuistungil 2 h x 144 eurot (sh käibemaks)=288 eurot (arve nr 20174); - kostja 02.03.2020 seisukohaga tutvumine, hageja seisukoha (kostja 02.03.2020 seisukohale) osas koostamine 3 h x 144 eurot (sh käibemaks)=432 eurot (arve nr 20298); - kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, vastuväite kostja menetluskulude nimekirja osas koostamine 1,25 h x 144 eurot (sh käibemaks)=180 eurot (arve nr 20341); - Viru Maakohtu 17.04.2020 kohtuotsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse koostamine ja kohtule esitamine 4 h x 144 eurot (sh käibemaks)= 576 eurot (arve nr 20400); - täiendavate seisukohtade ja avalduste esitamise vajaduse analüüs; vastuväite vastustaja menetluskulude osas koostamine; menetluskulude nimekirja koostamine; 0,5 h x 144 eurot (sh käibemaks)= 72 eurot (arve nr 20563); - Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2020 kohtuotsusega tutvumine (esialgne), nõupidamine kliendiga 0,5 h x 144 eurot (sh käibemaks)=72 eurot (arve nr 20622); - Viru Maakohtu 06.10.2020 kohtumäärusega tutvumine, Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2020 kohtuotsuse analüüs, täiendatud hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3,75 h x 144 eurot (sh käibemaks)= 540 eurot (arve nr 20793); - kostja 23.11.2020 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine; 1 h x 144 eurot (sh käibemaks)= 144 eurot (arve nr 21043); - hageja menetluskulude nimekirja koostamine; 0,5 h x 144 eurot (sh käibemaks)=72 eurot (arve nr 21043); -20.01.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 20.01.2021 kohtuistungil; 3 h 10 min x 144 eurot (sh käibemaks)=456,62 eurot (arve nr 21043); -20.01.2021 kohtuistungi protokolliga tutvumine, nõupidamine kliendiga, täiendava seisukoha koostamine, kostja täiendava seisukoha ja taotlusega tutvumine 4 h x 144 eurot (sh käibemaks)= 576 eurot (arve nr 21167); - nõupidamine kliendiga, vastuse kostja seisukohtadele ja taotlusele koostamine ja kohtule esitamine, Viru Maakohtu 08.03.2021 kohtumäärusega tutvumine, kostja vastuväitega tutvumine, seisukohe kostja vastuväite osas koostamine ja kohtule esitamine, Viru Maakohtu 29.03.2021 ja 31.03.2021 kohtumäärustega tutvumine; 3 h 10 min x 144 eurot (sh käibemaks)= 456, 48 eurot (arve nr 21207); - vastuväite kostja menetluskulude osas koostamine; menetluskulude nimekirja koostamine; 1 h x 144 eurot (sh käibemaks)= 144 eurot (arve esitatakse mai alguses. -dokumentide tõlketasu 51,66 eurot (37,26 + 14,40), dokumendi tõlkimine vene keelest eesti keelde (s.o keemikute ametiühingu 15.02.2019 üldkoosoleku protokolli osaline tõlge (arve nr 20298), dokumendi tõlkimine vene keelest eesti keelde (s.o hageja kirjalike ütluste tõlge (arve nr 21167). Hageja kinnitas menetluskulude avalduses, et kõik märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane. 17.2.Kostja esitas 26.04.2021 vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja märkis, et hageja ei ole vastavalt 31.03.2021 kohtumääruses nõutule esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Hageja on asjas esitanud menetluskulusid tõendavate dokumentidena JeweLex Advokaadibüroo arved Keemikute Ametiühingule ning Keemikute Ametiühingu ja hageja kokkuleppe, mille punkti 3 kohaselt on hageja kohustatud hüvitama Keemikute Ametiühingule õigusabi ja esindamise kulud. Hageja ei ole tõendina esitanud Keemikute Ametiühingu arvet/arveid hagejale, mis kohustaks hagejat tasuma Keemikute ametiühingule käesolevas kohtuasjas väidetavalt Keemikute Ametiühingu poolt JeweLex Advokaadibüroole tasutud õigusabikulud. Hageja oli kohustatud esitama Keemikute Ametiühingu arve(d) hagejale. Hageja ei ole selliseid arveid esitanud. Seega, kuna arved on esitatud kolmandale isikule (mitte hagejale), tuleb hagejal tõendada asjaolu, et tal tuleb kolmandale isikule menetluskulude eest
tasuda ning kohtul tuleb kindlaks teha, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleks hagejal hüvitada kolmandale isikule menetluskulud. Seega, ainuüksi esitatud kokkulepe selleks piisav ei ole. Hagejal oleks tulnud esitada igal juhul vähemalt Keemikute Ametiühingu poolt hagejale esitatud arved ning tõendada, millisel alusel tuleb tal need arved Keemikute Ametiühingule tasuda. Hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodule tuginedes leidis kostja, et hageja menetluskulud tuleb tervikuna jätta kindlaks määramata ja välja mõistmata, kuna hageja ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente (arved Keemikute Ametiühingu poolt hagejale jms) kohtu poolt määratud tähtajaks. Lisaks eeltoodule leidis kostja, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Kostja palus kohtul hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. (a) Ajakulu 7 tundi summas 1 008 eurot (esimene punkt) – hagejal on kulunud 7 töötundi töövaidlusasja materjaliga tutvumiseks ning taotluse ja täiendatud hagi koostamiseks. Kostja hinnangul on eelmärgitud ajakulu ülepaisutatud, sest põhjendatud ei ole tutvuda materjaliga, kui kohtuasjale on eelnenud töövaidlusasi, mille käigus on hageja enda algatatud vaidluse materjaliga juba tutvunud. Hageja on nimetatud ajakulu dubleerinud. Ka taotluse ja täiendatud hagi koostamise ajakulu on põhjendamatult suur, kuna tegemist on analoogsete töövaidlusasjas juba esitatud dokumentidega hageja poolt. (b) Ajakulu 1 tund summas 144 eurot (viimane punkt) – hageja on märkinud viidatud punktis tegevustena vastuväite koostamine kostja menetluskulude osas ning menetluskulude nimekirja koostamine. Kostja märkis, et viidatud kulud tuleb jätta välja mõistmata, kuna hageja ei ole esitanud kohtu nõudmisel nende osas mistahes menetluskulusid tõendavaid dokumente (arveid). (c) Punktis 2 toodud kulud tõlkimise eest - kostja märkis, et viidatud kulud tuleb jätta välja mõistmata, kuna hageja ei ole esitanud nende osas mistahes kuludokumente, st tõlkebüroo poolt esitatud arveid vms. Tõlketeenuse kasutamine on hageja poolt täielikult tõendamata.
18.23.04.2021 on hageja esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude summas 5356,76 eurot (koos käibemaksuga) rahaliselt kindlaksmääramiseks ja kostjalt välja mõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest nähtuvalt on õigusteenust osutanud JeweLex Advokaadibüroo tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole õigusteenuse tunnitasule vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab pidada õigusteenuse tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks). Kostja on vastuväidetes osundanud sellele, et hageja menetluskulud tuleb tervikuna jätta kindlaks määramata ja välja mõistmata, kuna hageja ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente (arved Keemikute Ametiühingu poolt hagejale jms) kohtu poolt määratud tähtajaks. Hageja on menetluskulude nimekirjas selgitanud, et hageja on Keemikute Ametiühingu liige ja nende vahel on 28.10.2019 sõlmitud kokkuleppe (lisatud menetluskulude nimekirjale), mille kohaselt võtab Keemikute Ametiühing endale kohustuse tasuda N. A. õigusabikulud vastavalt JeweLex Advokaadibüroo poolt esitatud arvetele. N. A. on kohustatud hüvitama Keemikute Ametiühingule õigusabikulud pärast tsiviilasja lõppemist. Hageja menetluskulude nimekirjale on lisatud arved, millest nähtub, et JeweLex Advokaadibüroo on esitanud õigusabikulusid kajastavad arved Keemikute Ametiühingule. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). TsMS
§ 176 lg 6 annab kohtule diskretsiooniõiguse täiendavate dokumentide nõudmiseks, st kas nõuda või mitte nõuda täiendavaid dokumente. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Sellises olukorras on aga menetluskulud võimalik vastaspoolelt välja mõista üksnes siis, kui tuvastatud on, et menetlusosalisel on tegelikult tekkinud kohustus esindajakulude eest tasuda (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-173-15, p 13). Vastavalt 29.10.2019 kokkuleppele lasub Keemikute Ametiühingul kohustus tasuda hageja eest JeweLex Advokaadibüroole hageja õigusabikulud, seejuures sisaldab kokkulepe ka seda, et hageja võttis omakorda kohustuse tasuda Keemikute Ametiühingule õigusabikulud pärast tsiviilasja lõppemist. Seega, hagejal on kohustus hüvitada menetluskulud neid kandnud kolmandale isikule, so Keemikute Ametiühingule. Eeltoodust järeldub hagejal menetluskulude tekkimine, seejuures ei oma menetluskulude rahalise kindlaksmääramise seisukohalt tähtsust see, milliseks ajaks peab hageja kulud kolmandale isikule hüvitama. Kohus on seisukohal, et hageja on asjakohaselt 29.10.2019 kokkuleppega tõendanud, et hagejal on kohustus hüvitada menetluskulud Keemikute Ametiühingule. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus kostja vastuväiteid asjakohaseks ega põhjendatuks. Niisamuti ei pea kohus vajalikuks nõuda hagejalt menetluskulude kohta täiendavaid tõendeid.
19.Riigikohus on 14.04.2021 lahendi nr 2-19-10324 punktis 19 muutnud 06.05.2015 lahendis nr 3-2-1-4-15 ja 27.02.2012 lahendis nr 3-2-1-143-11 väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohtu arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1). TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leidis, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kohus kontrollis hageja menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja ajakulu asjas olemasolevate materjalide alusel ning hinnates tsiviilasja asjaolusid, asub seisukohale, et hageja esindajakulud on esitatud mahus ja suuruses vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (03.04.2019 lahend nr 2-16-3785 p 31.3). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas). Ka on Riigikohus asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes
teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (nt 26.10.2011 lahendis nr 3-2-1-88-11 p 12). Hageja on menetlustoiminguna menetluskulude nimekirjas märkinud töövaidlusasja nr 41/1907/19 materjalidega tutvumise, kliendiga nõupidamise, taotluse (töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses) koostamise ja kohtule esitamise, kohtu nõudekirjaga tutvumise ja täiendatud hagiavalduse koostamise ajakuluks 7 h x 144 eur (sh käibemaks) =1008 eurot (arved nr 19873 ja nr 20019). Kohtu hinnangul on materjalidega, sh kohtu nõudekirjaga tutvumisele, kliendiga nõupidamistele, taotluse ja täiendatud hagiavalduse koostamisele kulunud aeg ebamõistlik. Kohus peab eeltoodud toimingute olemust ja mahtu arvestades esindajakulu põhjendatuks 4 h x 144 eur (sh käibemaks)=576 euro ulatuses, mis on piisav vastavate toimingute läbiviimiseks ja teostamiseks. Hageja on kohtuistungiks ettevalmistamise ja esindamise eest 17.02.2020 kohtuistungil määratlenud ajakuluks 2 h x 144 eurot (sh käibemaks)=288 eurot (arve nr 20174). 17.02.2020 kohtuistung kestis 46 minutit (algus 10:02 ja lõpp 10:48) ja arvestades, et hageja oli vaidluse asjaoludega ja sisuga eelnevalt juba kursis, siis peab kohus kohtuistungiks ettevalmistuse ja esindamistasu põhjendatuks 254,40 eurot (144 x 46/60=110,40 eurot kohtuistungil esindamine + 1 h x 144 eurot, kohtuistungiks ettevalmistus, kokku 110,40+144= 254,40 eurot, sh käibemaks). Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele, kostja menetluskulude nimekirjale vastuväidete koostamisele kulunud ajakulu ja tasu 1,25 h x 144 eurot (sh käibemaks)=180 eurot (arve nr 20341) ülemäärane. Põhjendatud ajakuluks on 0,5 h x 144 eurot (sh käibemaks)= 72 eurot. 20.01.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 20.01.2021 kohtuistungil; ajakulu ja tasu 3 h 10 min x 144 eurot (sh käibemaks)=456,62 eurot (arve nr 21043) ei ole täiel määral õigustatud. 20.01.2021 toimunud kohtuistung kestis 1 h ja 11 minutit (algus 10:57 ja lõpp 12.08). Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistuse ja esindamiskulu on maksimaalselt põhjendatud kokku 314,40 euro ulatuses (1 h x 144 eurot, 144 x 11/60= 26,40 eurot, 144+26,40=170,40 eurot, kohtuistungil esindamine ja kohtuistungiks ettevalmistus 1 h x 144 eurot; 170,40+144=314,40 eurot sh käibemaks). Ülejäänud menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ning nendele kulunud aeg ja maht on põhjendatud. Ka peab kohus asjakohaseks ja põhjendatuks viimase menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega, mahtu ja tasu (144 eur, sh käibemaks), sõltumata arve puudumisest (arve esitatakse mais 2021), kuivõrd vastav menetlustoiming on asjas tehtud. Riigikohtu 27.05.2020 lahendi nr 2-187550 p 15 kohaselt on menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Dokumentide tõlked on asjas esitatud ja kohus leiab, et dokumentide tõlgete eest esitatud kulu ei ole ülepaisutatud ning kohus ei pea tõlkekulu osas täiendavate tõendite esitamist vajalikuks.
Kokkuvõtvalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 4640,94 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab hageja menetluskulud summas 4640,94 eurot kostjalt välja. Kohus jätab rahuldamata menetluskulud summas 715,82 eurot (5356,76-4640,94=715,82 eurot, sh käibemaks). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavalduses. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (4640,94 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.