XX hagi Y OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
7500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. augusti 2020 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 13. augusti 2020 otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Jätta XX hagi Y OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ja hüvitise saamiseks rahuldamata. 4.2 Jätta poolte menetluskulud töövaidluskomisjonis, maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.XX (hageja, töötaja) esitas 17.04.2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (kostja, tööandja) vastu, milles palus tunnistada töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tühiseks ja nõuda tööandjalt välja ebaseadusliku ülesütlemise hüvitisena töötaja 6 kuu brutopalk summas 1250*6=7500 eurot.
2.TVK tegi 17.07.2019 töövaidlusasjas nr 4-1/963/19-15 otsuse (otsuse teatavakstegemise aeg 31.07.2019) ja rahuldas töötaja avalduse täies ulatuses. TVK tuvastas, et poolte vahel 01.03.2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemine tööandja poolt 22.03.2019 on tühine töölepinguseaduse (TLS) § 104 lg 1 järgi. TVK lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel pooltevahelise töölepingulise suhte 22.04.2019 seisuga ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel summas 7500 eurot (bruto).
3.30.08.2019 taotles tööandja kohtult töövaidluse läbivaatamist hagimenetluses. Hageja nõue ja selle aluseks olevas asjaolud
4.Hageja palub maakohtule esitatud hagiavalduses tunnistada tühiseks kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu nr TL-022017 erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel, lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel pooltevaheline töölepinguline suhe 22.04.2019 seisuga ning nõuda kostjalt ebaseadusliku ülesütlemise hüvitisena hageja kasuks välja hageja 6 kuu brutopalk 7500 eurot.
5.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 22.03.2019 hagejale teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Ülesütlemise põhjusena toodi välja töö ümberkorraldamine kostja ettevõtte liitmise tõttu. Hageja jätkas kuu aega pärast ülesütlemisavalduse saamist klienditoe spetsialisti ja hanketööga seotud ülesannete täitmist kostja juures. Kostja ettevõtte üleminek toimus 2018. a suvel, kui kostja kolis Q OÜ (Q) ruumidesse. Enne ühise tegevuse alustamist kinnitas kostja juhatuse liige töötajatele suuliselt, et kostja müüakse teisele ettevõttele maha 2/3 osas. Kostja ei ole täitnud oma kohustust TLS § 113 järgi, mille kohaselt töötajaid informeeritakse ja nendega konsulteeritakse ettevõtte üleminekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juriidiliselt jäid mõlemad ettevõtted alles, kuid juhtimine võeti üle Q poolt. TLS § 112 lg 3 kohaselt on ettevõtte üleandjal ja omandajal keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu.
6.Kahe ettevõtte koostöö tulemusena valiti hageja töökeskkonnavolinikuks. Seega peaks hagejale olema tööle jäämise eelisõigus TLS § 89 lg 5 kohaselt. Kostja ei küsinud töötajatelt arvamust hagejaga töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 94 lg 1 kohaselt.
7.Kostja ei pakkunud hagejale enne koondamist teist tööd, täiendusõpet või ei muutnud hageja töötingimusi. Hankespetsialisti tööülesandeid, mida hageja täitis Q juhataja korraldusel, täitis hageja oma põhitöö kõrvalt. Hankespetsialisti töökohustusi hakkas hageja täitma 2018. a suvest. Tegemist ei olnud teise tööga, mida pakuti seoses väidetava klienditoe spetsialisti töökoha koondamisega. Hagejale ei korraldatud väljaõpet hankespetsialisti tööülesannete täitmiseks. 26.03.2019 alustas kostja juures tööd IT-spetsialist, kelle tööülesanded kattuvad enamuses hageja tööülesannetega. Formaalselt on IT-spetsialist tööle võetud C OÜ-s, kuid teeb tööd kostja heaks. C OÜ asub kostjaga samades ruumides ning nende juhatused kattuvad. Peale hagejaga töölepingu lõpetamist on kostja juures tööle asunud kaks uut töötajat. Töömaht ei ole vähenenud. Q juht tegi kostjale seksistlike kommentaare ning Q juhi poolt tuli ka hageja koondamise otsus. Kostja vastus
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pooled sõlmisid 01.03.2017 töölepingu ning töötaja asus tööandja juures tööle klienditoe spetsialisti ametikohale. Hagejale pakuti 2019. a veebruaris hankespetsialisti kohta, sest klienditoe spetsialisti tööülesanded olid ära langenud. Hageja võttis hankespetsialisti koha vastu ning asus tegema hankespetsialisti tööd. Tööülesannete muutus lepiti kokku suuliselt. Ajal, mil hageja oli kostja ainus hankespetsialist, osales kostja 12 riigihankel, kuid võitis ainult ühe. Kostja otsustas lõpetada riigihangetel osalemise. 22.03.2019 koondas kostja hageja. Kostja ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Kostja vahetas tegutsemiskohta ning hakkas sisse ostma büroojuhtimise teenust, millega langesid ära ka hageja esmased tööülesanded. Kostjal ei olnud hagejale muud tööd pakkuda. DD töötab C OÜ-s, mitte kostja juures. Kostja töötajad ei ole hagejat töökeskkonnavolinikuks valinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 13.08.2020 otsusega hagi rahuldamata.
10.Maakohus luges tuvastatuks, et 01.03.2017 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr TL022017. Hageja asus kostja juures tööle klienditoe spetsialistina kuutöötasuga 1250 eurot brutos. 22.03.2019 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse alates 22.04.2019 TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine) ehk täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused.
11.Maakohus leidis, et puudub vaidlus selles, et kostja kolis 2018. a suvel Q ruumidesse ning hageja täitis töölepingus ja 15.04.2019 dokumendis (TVK tl 30) välja toodud tööülesandeid. Tunnistajate UU ja LL ütlustega on tõendatud, et Q-ga samadesse ruumidesse kolides hakkas osaliselt täitma hageja tööülesandeid UU. Hageja on oma selgitustes ka ise kinnitanud, et UU hakkas osaliselt täitma tema tööülesandeid ning hageja hakkas osaliselt 30-40% ulatuses tegema riigihankeid (tl 66b pöördel). Puudub vaidlus ning tõendatud on, et kostjaga samades ruumides tegutseva C OÜ juurde IT-spetsialistina 01.04.2019 tööle võetud DD asus täitma osaliselt hageja tööülesandeid kostja juures. Hageja lahkumisel võttis osaliselt hageja tööülesanded üle LL ning osaliselt osteti teenust sisse. Hageja on kinnitanud, et DD täitis samu ülesandeid, mis hageja. Eeltoodust järeldas kohus, et enne töölepingu ülesütlemist juba esines ja oli piisava selgusega ette nähtav klienditoe spetsialisti ametikohal töötava isiku töö vähenemine ja kostja töö ümberkorraldamine.
12.Riigikohus on asunud seisukohale, et seni töötaja täidetud ülesannetele vastava teenuse osutamise lepingu sõlmimine oli varasema tööõiguse järgi kohane koondamise alus (vt
Riigikohtu 03.10.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-81-06, p 13 teine lõik). Nimetatu ei ole muutunud ka käesoleval ajal kehtiva TLS järgi. Tallinna Ringkonnakohus on oma 11.08.2018 otsuses tsiviilasjas 2-16-19287 nõustunud maakohtuga, et TLS ei reguleeri töö ümberkorraldamise põhjusi, sisu, ulatust vms, see on tööandja pädevuses. Seega on töö ümberkorraldamiseks ka olukord, kus kostja muutis töö tegemise asukohta ja otsustas, et ta saab uutes ja väiksemates ruumides hakkama ühe projektijuhiga. Käesoleval juhul oli kostja õigustatud oma töö ümber korraldama. Tähtsust ei oma, kas uus korraldus hageja seniste tööülesannete täitmisel on kostjale varasemast majanduslikult soodsam või mitte, samuti see, kas hageja täitis oma tööülesandeid kohaselt. Kostjal ei ole kohustust hoida palgal klienditoe spetsialisti. Kostja otsustada on, kas kostja ostab vajadusel teenuse sisse või jagab ülesanded teiste töötajate vahel. Kostja ei ole peale hageja koondamist võtnud tööle ühtegi uut töötajat. Seega ei ole kostjal vaja hoida palgal koosseisulist klienditoe spetsialisti.
13.Eeltoodust tulenevalt võis kostja hagejaga töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Hageja väited, et otsus hageja koondada tuli Q juhatajalt, on asjakohatud. Hagejaga on töölepingu lõpetanud kostja juhatuse liige. Tähtsust ei oma siinjuures, kellega kostja juhatuse liige hageja koondamist arutas.
14.Tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et Q on kostjaga ühinenud ja võtnud kostja töötajad üle. Asjaolu, et kostja töötajatele räägiti suuliselt kavatsusest, et Q ühineb kostjaga ning kostja kolis samadesse ruumidesse Q-ga, ei tõenda ettevõttete ühinemist. Kostja ja Q on erinevad äriühingud, mis mõlemad tegutsevad käesoleva ajani. Äriühingute juhatus ega majandustegevus ei kattu. Tunnistajad UU ja LL on selgitanud, et Q ei ostnud kostjat ära ega omandanud osalust kostjas. Tunnistaja LL on tunnistanud, et kostja ei andnud Q-le üle oma põhivara, kliente ja töötajaid. Kostja majandustegevus jätkus peale seda, kui kostja kolis Q-ga samadesse ruumidesse. Asjaolu, et kostja jätkas majandustegevust tõendab asjaolu, et hageja jätkas tööd kostja juures, kostja jätkas hagejale töötasu maksmist ning hagejale esitas ülesütlemisavalduse kostja. Ettevõtte üleminekut ei tõenda TVK-le esitatud protokoll/memo, millest võib üksnes järeldada, et arutati ettevõtte üleminekut, kuid ei nähtu, et ettevõtted oleks ühinenud. Seega analüüsides kõiki aspekte, kas äriühingu kinnisvõi vallasvara on üle läinud, kas Q on kosja töötajad üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, leidis maakohus, et ettevõtete ühinemist ei ole toimunud.
15.Tõendamist ei leidnud hageja väide, et hageja oli valitud töökeskkonnavolinikuks. UU ja LL on tunnistanud, et voliniku valimisi ei ole töötajate poolt toimunud. UU selgitas, et kaasas hagejat töökohustuste täitmisse, kuna hageja oli oma kandidatuuri üles andnud ja valmistas ette dokumendid juhuks, kui peaks toimuma töökeskkonnavoliniku valimised, kuid valimisi toimunud ei ole. Hageja töökeskkonnavolinikuks valimist ei tõenda hageja esitatud allkirjastamata Q kinnitus.
16.Võimaluse korral teise töö pakkumise kohustus tuleneb TLS § 89 lg 3. Puudub vaidlus, et hageja tegeles kostja juures alates 2018. a suvest hangetega, mis on tõendatud LL ütlustega, hageja enda selgitustega ning sotsiaalmeedia vestluse väljavõttega. Maakohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja osales hangetel ja võitis ühe hanke. LL ütlustega on tõendatud, et peale hageja töölt lahkumist kostja ei ole hangetel osalenud. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Isegi kui hageja asus tegelema hangetega juba 2018. a suvel ning reaalselt hankespetsialisti töökohta kui sellist ei loodud, siis andis kostja hagejale võimaluse töötada uute tööülesannetega ning seda olukorras, kus oli juba ette näha, et hageja tööülesanded vähenevad, mida kohus on tuvastanud eelnevalt. Puudub vaidlus, et reaalselt hageja hankespetsialisti tööülesandeid täitis ning käis ennast koolitusel
täiendamas. Kuna hanked nurjusid, siis oli kostja äriline otsus otsustada, kas kostja soovib reaalselt hangetega tegeleda või mitte. Puudub vaidlus, et kostja ei ole peale hageja koondamist võtnud juurde uusi töötajaid. LL on tunnistanud, et töötajate arv on vähenenud ning kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda. TLS § 89 lg 3 näeb tööandjale ette teise töö pakkumise üksnes võimaluse korral. Kostja tegi endast kõik oleneva, et pakkuda võimalusel hagejale teist tööd. Kuna hanked ei õnnestunud, siis ei olnud kostjal hagejale ka muud tööd pakkuda. Eeltoodust tulenevalt oli töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel õiguspärane.
17.Maakohus leidis, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on hagejat ebavõrdselt kohelnud ja kellega võrreldes seda tehtud on. Vaidlusesse kostjaga ei puutu teise äriühinguga seotud asjaolud. UU tunnistas, et tema hageja ahistamist näinud ei ole. Ahistamist ei saa välja lugeda ka sotsiaalmeedia vestluse väljavõttest.
18.Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Apellatsioonkaebus
19.Maakohtu otsusele esitas 01.10.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja märkis, et kui kohus leiab, et ülesütlemine on kehtiv, siis rakendada TLS § 95 lg 3.
20.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud tööandja võimalust pakkuda töötajale teist tööd ning vääralt leidnud, et töötajale pakuti teist tööd. Maakohus on jätnud arvestamata ajalise põhjusliku seose. Kostja ei ole tõendanud, et ülesütlemisteatise esitamise ajal on tööandja otsustanud ettevõttes kaotada ära hankespetsialisti töö ja sellega seoses ei olnud tööandjal töötajale teist tööd pakkuda. Kostja on ülesütlemisavalduses öelnud, et tööandjal on olnud pakkuda töötajale tööd hankespetsialisti ametikohale, kuid see ei sobi töötaja ootustega. Töötaja ootuste mittevastavus on ülesütlemisteatises olnud üksnes tööandja paljasõnaline oletus. Kostja ei ole tõendanud, et ta on seda töökohta hagejale pakkunud. Hagejale ei ole hankespetsialisti töökohta pakutud.
21.Kinnitamist ei leidnud tööandja väide, et tööandja koondas töötaja seetõttu, et lõpetas hangetel osalemise. Seda ei väidetud ka ülesütlemisavalduses. Kostja väide hangete nurjumisest ja hangetega mittejätkamisest esitati alles pärast hageja lahkumist ettevõttest. Seega ei saa 22.03.2019 ülesütlemine olla õiguspärane.
22.Vastavalt kostja vastuses hagiavaldusele, lõpetas kostja hagejaga töölepingu koondamisega, sest kostjal vähenes töömaht. Seda asjaolu ei ole tõendatud. Tööandjale ei ole tegelikult selge, mis alusel ta koondamise tegi. Maakohus jättis hindamata koondamisteate põhjenduste asjakohasuse. Kui kohus leiab, et ülesütlemine on kehtiv TLS § 95 lg 3 kohaselt, siis tuleks samale lõikele vastavalt kohustada ülesütlemise põhjendamist rikkunud poolt hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Maakohus seda teinud ei ole.
23.Maakohus on leidnud, et tähtsust ei oma, kas uus töökorraldus hageja seniste tööülesannete täitmisel on kostjale varasemast majanduslikult soodsam või mitte. Antud seisukoht on otseselt vastuolus TLS § 89 põhimõttega, mille eesmärk on anda tööandjale võimalus tööleping üles öelda, kui selleks esineb majanduslik vajadus.
24.Ülesütlemisavalduse kohaselt koondati hageja klienditoe spetsialisti ametikohalt. Kostja kinnitas menetluses, et hageja oli asunud töötama hankespetsialistina. Eeltoodu põhjal nähtub, et hagejat ei ole hankespetsialisti kohalt koondatud, kuigi tõendamist leidis, et ta just sellel töökohal töötas. Hankespetsialisti koha osas ei ole hagejale koondamisavaldust esitatud.
25.Kostja väited, mis puudutavad tööjõu rentimist, on jäänud paljasõnalisteks. Hageja hinnangul on ta tegelikkuses töötanud nii kostja kui Q heaks. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, milline õiguslik suhe oli kostja ja Q vahel. Võimalik, et poolte vahel oli seltsinguleping. Seltsingu juhul pidanuks koondamisteate kehtivuseks olema see allkirjastatud mõlema seltsinglase esindaja poolt (VÕS § 583).
26.Maakohtu puuduliku selgitamiskohustuse täitmise tõttu jäi hageja tähelepanu juhtimata sellele, et hageja vajab oma õiguste piisavaks kaitseks professionaalset õigusnõu. Maakohus on ebaõiglaselt jätnud menetluskulud hageja kanda. Kui kostja oleks tegelikke töölepingu ülesütlemise asjaolusid esitanud õigeaegselt, poleks pidanud asja lahendamine töövaidluseni jõudma. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
29.TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Vastavalt TLS § 89 lg 3, enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. TLS § 89 lg 5 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal oli seoses töö ümberkorraldamisega õigus lõpetada tööleping koondamise tõttu. Tsiviilasja materjalist nähtub, et kuigi hageja võeti kostja juurde tööle klienditoe spetsialisti ametikohale (mis hõlmas ka bürootöö korraldamisega seotud ülesandeid), täitis hageja lisaks sellele hiljem ka hankespetsialisti ülesandeid. Tunnistaja UU (kes töötas Q-s) ütluste kohaselt läksid osad büroojuhi ülesanded temale, kui kostja ja Q asusid tegutsema ühes asukohas. Tunnistaja LL (kes oli kostja töötaja) ütluste kohaselt võttis UU siis hagejalt büroojuhi ülesanded üle. Tunnistaja LL ütluste järgi ei olnud kostjal piisavalt ressurssi hangete läbiviimiseks ning hanked langesid ära. Hageja tööülesanded võtsid üle teised inimesed, enamuses LL. Samuti võttis hageja tööülesanded osaliselt üle DD, kes töötas teises äriühingus. Kostjal oli teiste äriühingutega
kokkulepped, et viimased osutavad kostjale teenust. Tunnistaja LL ütluste järgi ei ole kostja peale hageja lahkumist uusi töötajaid tööle võtnud, vaid töötajate arv on vähenenud. Kostjale ei olnud muud tööd pakkuda. Kolleegium hinnangul leidis maakohus õigesti, et tööandjal on õigus tööd ümber korraldada ning see, millisel viisil ta seda teeb, on tööandja pädevuses. Kuna osad hageja tööülesanded kadusid ära, osad tööülesanded jagati kostja teiste töötajate vahel ning osasid hageja kanda olnud tööülesandeid hakkasid kostja jaoks osutama teised äriühingud, siis esines koondamise alus. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei saanud 2019.a kevadel hagejat koondada, kuna Q-ga ühistesse rummidesse koliti juba 2018.a suvel. Tsiviilasjast järeldub, et hangetel osalemisest loobumise otsus ja muude hageja tööülesannete (v.a bürootöö korraldamisega seotud ülesanded) ümberkorraldamisega seotud otsused tehti 2019.a esimestel kuudel. Seega ütles kostja töölepingu üles mõistliku aja jooksul ülesütlemise aluseks olevate asjaolude esinemisest.
31.Tunnistaja LL ütlustega on tõendatud, et kostja töötajate arv on vähenenud ning kostjal ei olnud hagejale muud tööd pakkuda. Asjaolust, et kostja esitas 15.04.2019 veel ühe pakkumise hankel osalemiseks, ei saa järeldada, et koondamise olukorda ei olnud. Lisaks ei olnud selleks ajaks veel hageja tööleping lõppenud. 13.04.2021 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et kostja tegi veel ka 09.09.2019 C OÜ-ga ühispakkumise hankel osalemiseks. Ringkonnakohus selgitab, et jätab selle väite tähelepanuta, kuna hageja ei ole põhistanud, miks ta ei esitanud seda väidet maakohtus (TsMS § 652 lg 4). Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hilisemalt mõnel üksikul hankel osalemine ei tähenda, et hangetega seonduv töömaht oleks piisav selleks, et hoida alles vaidlusalust töökohta.
32.Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et teda koondati üksnes klienditoe spetsialisti ametikohalt, kuid hankespetsialisti kohalt ei ole teda koondatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi ülesütlemisavalduses viidati klienditoe spetsialisti ametikoha kaotamisele, nähtub ülesütlemisavaldusest ja kostja esitatud väidetest, et hagejaga öeldi tööleping üles terviklikult, s.o kõiki tööülesandeid puudutavas osas.
33.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et kostja ettevõtte on ühinenud Q-ga. Kolleegium ei korda maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et kostja ja Q vahel võis olla seltsinguleping. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja ei ole maakohtus tuginenud väitele, et kostja ja Q vahel on seltsing ega ka põhistanud, miks ta seda väidet esitada ei saanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nimetatud väitele apellatsioonimenetluses tugineda. Siiski märgib ringkonnakohus, et ainuüksi asjaolust, et äriühingud tegutsevad samas asukohas, või et üks äriühing osutab teisele teenuseid, ei saa järeldada seltsingusuhte olemasolu. Samuti ei tulene VÕS §-st 583, et seltsingu olemasolu korral puudunuks kostjal pädevus hagejaga sõlmitud töölepingut lõpetada. Mis puudutab hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et temal võis olla töösuhe ka Q-ga, siis see väide ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna haginõue on esitatud kostja vastu.
34.Maakohus leidis õigesti, et tõendamata on hageja väide, et ta on valitud kostja töökeskkonnavolinikuks. Seda, et ta oleks valitud töökeskkonnavolinikuks, ei ole hageja ise enam ka apellatsioonkaebuses väitnud.
35.TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TLS § 95 lg-le 3, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Hageja märgib, et kuna kostja kirjutas ülesütlemisavaldusse ebaõige põhjenduse, siis kui kohus leiab, et ülesütlemine on kehtiv, siis tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitis. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole TLS § 95 lg 3 järgset kahju hüvitamise nõuet maakohtule esitanud. Hageja ei saa ringkonnakohtule esitada uut nõuet.
36.Hageja on märkinud, et maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et ta vajab oma õiguste kaitseks professionaalset õigusnõu. Ringkonnakohus ei arva, et see oleks maakohtule etteheidetav. Hageja poolt maakohtu menetluses esitatud menetlusdokumendid olid koostatud asjatundlikult. Poole enda õigus on otsustada, kas ta vajab professionaalset õigusabi või mitte. Hagejale ei saanud olla teadmata, et tal on võimalik pöörduda õigusnõustaja poole.
37.13.04.2021 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et maakohus on alahinnanud hageja ahistamist kinnitavaid tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud töölepingu ülesülemise tühisuse tuvastamise ja TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise nõude. Hageja esitatust ei selgu, kuidas väited ahistamise kohta seonduvad kostja töömahu vähenemise ja ümberkorraldamise küsimusega. Kuna hageja ei ole väidetud ahistamisega seonduvalt haginõuet esitanud, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta hageja väite osas, et maakohus on alahinnanud hageja viidatud tõendeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kuigi hagi jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja on töölepingu ülesütlemise avalduses märkinud, et vastavalt kostja juhatuse otsusele liita ettevõtte Q-ga, kaotatakse töö ümberkorraldamise tõttu klienditoe spetsialisti ametikoht. Tööandja on pakkunud hagejale võimalust asuda tööle hankespetsialisti ametikohale, kuid see ametikoht ei sobi töötaja ootustega. Käesoleva tsiviilasja menetluses on selgunud, et äriühingute ühinemist ega ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Lisaks on selgunud, et hagejat ei koondatud seetõttu, et ta ei võtnud vastu hankespetsialisti kohta, vaid hageja koondati seetõttu, et töö vähenemise ja ümberkorraldamise tõttu ei olnud hagejale enam tööd pakkuda. Ebatäpne põhjendus ei mõjuta küll ülesütlemise kehtivust (TLS § 95 lg 3). Samas on töölepingu ülesütlemise ebaselge ja vastuoluline põhjendus põhjustanud töövaidluse ja menetluskulude tekkimise. Kui kostja oleks juba ülesütlemisavalduses esitanud korrektsed töölepingu ülesütlemise põhjused, ei oleks pruukinud asi töövaidluskomisjoni ja kohtusse jõuda ega pooltel menetluskulusid tekkida. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud nii töövaidluskomisjonis, maakohtus kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.