XX hagi Capital Investeeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2018/13
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja (vastustaja): Capital Investeeringud OÜ (registrikood 12972085), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja 25.03.2021 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ja 25.03.2021 menetlusdokumendile lisatud dokument vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 30.10.2020 otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-18-6789 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 30.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Capital Investeeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2018/13.
2.Täiteasjas nr 025/2018/13 on täitedokumendiks sissenõudja Capital Investeeringud OÜ 01.01.2018 täitmisevaldusele lisatud notar Maive Ottase 06.02.2017 notariaalakt nr 235 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning notar Maive Ottase 14.12.2017 notariaalakt nr 2949 - nõude loovutamise ja hüpoteegi loovutamise leping ning 17.01.2017 kokkulepe. Täitmisteate kohaselt on hageja suhtes esitatud nõude suuruseks 47 158,08 eurot.
3.Hüpoteegi seadmise lepinguga olid pooled kokku leppinud, et hagejale kuuluv KKK (registriosa KKKKKKKKK) koormatakse AS-i Linford (edaspidi Linford) kasuks hüpoteegiga summas 55 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu p 3.2 kohaselt olid hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja järgnevad nõuded hageja vastu: 17.01.2017 sõlmitud kokkuleppest ja selle võimalikest muudatustest tulenevad nõuded; sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvitis, hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise kulu, kulud notarile ja kinnistusosakonnale.
4.17.01.2017 Linfordi ja hageja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus hageja hüvitama Linfordile 37 746,81 euro suuruse kahju, mis tekkis tööandjal seoses sellega, et tööandja olevat hageja eest ära tasunud hagejale määratud trahvid, tööandja olevat kandnud õigusabikulusid seoses veoki kättesaamisega Suurbritannia tollilt ning tööandjal jäi väidetavalt saamata tulu, kuna veok seisis ja ei vedanud tellijatele kaupa. Kokkuleppe juurde oli tööandja koostanud maksegraafiku, mille kohaselt oli hageja kohustatud iga kuu tasuma kahjuhüvitisena 574,07 eurot.
5.Hageja tööülesandeks 2016. aasta suvel oli vedude vedamine Saksamaalt Suurbritanniasse ning hageja peeti 18.07.2016 Suurbritannia Doveri piiripunktis kinni seoses deklareerimata tubaka olemasoluga autos. Hageja kasutada olnud veok jäi tollikontrolli alale ja hagejale endale määrati trahv piiriületuse korra ja tollikorralduse nõuete rikkumise eest.
6.Hageja oli nõus allkirjastama tööandja poolt koostatud kokkuleppe, kuna tööandja lubas, et hagejale ei teki sellest õigusrikkumisest mingeid negatiivseid tagajärgi, ta saab edasi töötada rahvusvaheliste vedude autojuhina, talle ei kaasne karistusregistrisse kantavat karistust ja kokkuleppelise hüvitise summa teenib ta oma tööandja juures töötades välja mõistliku ajaga, sest tööandja suurendab järgmisest aastast ka palka.
2-18-6789
7.Algne nõue (st tööandja nõue töötaja ehk hageja vastu) puudus, mistõttu ei olnud ka nõuet, mida loovutada kostjale. Hagejal ei ole kohustust tasuda 47 158,08 eurot. Kokkulepe ei ole kehtiv, see on tühine algusest peale, eelkõige seetõttu, et töölepingu seaduse (TLS) § 2 sätestatust kõrvale kaldudes on pooled leppinud töötaja kahjuks kokku, et ta tunnistab oma rahalist kohustust tagasivõtmatult (s.o vabastab tööandja tõendamiskoormise täimisest kahju suurust tõendada või ka vaidlustada kahju tekitamise asjaolusid, süü vormi, suurus jms tähtsust omavaid asjaolusid).
8.Tööandja ei ole töötaja vastu esitanud kahju hüvitamise nõuet TLS § 74 lg 4 toodud 12 kuu jooksul. Nõude tekkimisest ja asjaoludest sai tööandja teada veoki kinnipidamise päeval Suurbritannia tollis, s.o 18.07.2016. Hageja teatas juhtunust telefonitsi kohe oma tööandjale ja andis talle ka juurdlust läbi viiva tolliametniku kontaktid. Tööandja esindaja suhtles vastavate tolliametnikega. Kui ka eeldada, et mingi osa kahjust selgus tööandjale hiljem (näiteks 21.12.2016 auto tagastamisega seonduv), pidanuks tööandja oma nõude esitama hiljemalt 22.12.2017. Tööandja ei ole hageja vastu oma kahjuhüvitise nõuet kunagi esitanud.
9.Kostja väide, et tubakaaktsiisi tasumise tõttu sai ta kätte oma veoki, on usutav vaid olukorras, kus veoki omanik ja Suurbritannia Piirivalve sõlmisid sellise sisuga kokkuleppe. Kui veoki omanik, s.o Linford tasus aktsiisi vastavalt Suurbritannia võimudega saavutatud kokkuleppele, siis on 19 120,30 euro tasumine käsitletav kostja rahalise kohustuse täitmisena kokkuleppe alusel, mitte hageja poolt väidetud sooritatud teo alusel. Hageja ei ole sellise kokkuleppe pooleks olnud ega ole aktsiisi tasumise tõttu tubakat tagasi saanud. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja põhjendab seda järgmiselt.
11.Hageja on tekitanud kostjale suures summas varalist kahju ja on kahju tekitamist korduvalt tunnistanud. Hageja ei ole kahju tekitamise fakti mitte kunagi vaidlustanud. Hageja peeti 18.07.2016 Suurbritannias Doveri piiripunktis kinni Linfordile kuuluva veoki Scania (registreerimismärgiga PPPPPP) ja haagisega Scmitz (registreerimismärgiga RRRRRR), millesse hageja oli ebaseaduslikult peitnud 84 kg tubakatooteid. 21.12.2016 otsusega kohustas Suurbritannia Piirivalveamet tasuma Linfordi 16 640,40 Inglise naela (s.o 19 120,30 eurot) aktsiisi tulenevalt asjaolust, et hageja oli peitnud veoautosse 84 kg tubakatooteid ja soovis neid maksuvabalt riiki toimetada. Nimetatud summa tasumine oli möödapääsmatu ja vajalik selleks, et Linfordil oleks üldse võimalik veoauto koos haagisega Suurbritanniast kätte saada.
12.Selleks, et Suurbritannias hageja poolt tekitatud olukorda lahendada, oli Linfordil vaja pöörduda abi saamiseks professionaalsete juristide poole. Õigusteenuse kasutamise vajadus oli tingitud hageja ebaseaduslikust tegevusest ja selle tulemusena pidi Linford tasuma õigusabi eest kokku 3026,51 eurot.
13.Lisaks eeltoodule tekitas hageja tegevus olukorra, kus Linfordi igapäevases majandustegevuses kasutatav veoauto koos haagisega oli Suurbritannia ametivõimude käes ja seda polnud võimalik ajavahemikul 18.07.2016 - 31.01.2017 tulu teenimise eesmärgil kasutada. Kõnealune olukord oli tingitud asjaolust, et Suurbritannia ametivõimud keeldusid veoauto ja haagise vabastamisest senikaua, kuni oli pooleli 84 kg tubakatoodete veo avastamise järgselt algatatud menetlus. Vastav otsus tehti 21.12.2016. Selle viivituse tagajärjel tekkis Linfordile ulatuslik varaline kahju. Linfordi arvestuse kohaselt tekitab seisev veoauto ühes kalendrikuus ca 5800 eurot kahju (s.o saamata jäänud tulu). Hageja kasutuses olnud veoauto ja haagis olid sisuliselt uueväärsed ja maksavad kokku ca 560 000 eurot. Arvestades seda kui palju on Linford
2-18-6789 investeerinud, et veoautot ja haagist osta (need polnud liisingus) on selge, et nende kasutamise võimatuse korral tekib äriühingule märkimisväärses summas rahaline kahju.
14.Hageja on nii 17.01.2017 kokkuleppes kui ka 06.02.2017 notariaalses kokkuleppes kinnitatud kahju tekitamist. Seejuures on 17.01.2017 kokkuleppes selgelt lahti kirjutatud kogu tekitatud kahju selle liikide kaupa ja välja toodud kõik kahju summad. See oli ka üks põhjus miks konkreetne kokkulepe sõlmiti 17.01.2017 – Linford soovis kokkuleppe sõlmida alles siis, kui on täpselt teada, milline kahju tekib ja milline on kahju suurus. Linford pole kuidagi soovinud hagejat eksitada või tema huve kahjustada.
15.Hageja on peale kõnealuste kokkulepete sõlmimist käitunud selgelt pahatahtlikult, sest pole vaatamata 17.01.2017 kokkuleppe maksegraafikule asunud Linfordile tekitatud kahju hüvitama. Hageja on üksnes oma kohustuste täitmist edasi lükanud. Linford loovutas oma nõude 14.12.2017 kostjale, kes esitas 01.01.2018 avalduse täitemenetluse alustamiseks hagejale kuuluva kinnisasja võõrandamiseks.
16.Linfordi ja hageja vahel 17.01.2017 sõlmitud kokkulepe pole tühine nagu hageja ekslikult väidab. Hageja vastutab kostjale tekitatud kahju eest, sest soovis ilma makse maksmata viia Suurbritanniasse ebaseaduslikult 84 kg tubakatooteid. Igale mõistlikule isikule on arusaadav, et salakaubavedu pole lubatud ja on õigusvastane. Vaidlust ei saa olla selles, et kõnealused tubakatooted ei saanud sattuda hageja juhitud veoautosse kuidagi juhuse tahtel, vaid isik oli nende seal olekust teadlik ja oli need hoolikalt ära peitnud lootuses mitte vahele jääda. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, siis vastutab ta tekitatud kahju eest kogu ulatuses. Linfordi ja hageja vahel sõlmitud töölepingus ja individuaalse vastutuse kindlustuse lepingus oli samuti selgelt ja üheselt kokku lepitud, et töötaja vastutab süüliselt tööandjale kahju tekitamise eest. Hagejale ei saanud olla kuidagi üllatuslik, et illegaalsete tubakatoodete veo avastamisel vastava riigi tolliametnike poolt järgnevad täiendavad rahalised väljaminekud, võimalikud karistused ja kahju tekkimine tööandjale. Keegi pole kunagi sundinud hagejat kõnealust kokkulepet allkirjastama.
17.Linfordi nõue pole aegunud. Hageja väide, mille kohaselt peab tööandja esitama kahju hüvitamise nõude 12 kuu jooksul, pole asjakohane. Antud juhul sõlmisid Linford ja hageja kokkuleppe kahju hüvitamiseks, sest kostja tunnistas oma süüd ja oli valmis kahju hüvitama. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas autojuhina Linfordis ja tema tööülesandeks oli 2016. aasta suvel vedude teostamine Saksamaalt Suurbritanniasse. Samuti pole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja peeti 18.07.2016 Suurbritannia Doveri piiripunktis kinni seoses deklareerimata tubaka (84 kg) olemasoluga autos, hagejale määrati selle eest trahv ja Linford tasus hageja eest trahvi.
20.Hageja ja Linford on 17.01.2017 sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt on hageja tunnistanud, et 18.07.2016 arestiti Suurbritannia ametivõimude poolt Doveri piiripunktis Linfordile kuuluv veoauto Scania, registreerimisnumbriga PPPPPP ja haagis Schmitz, registreerimisnumbriga RRRRRR, mida juhtis hageja, seoses asjaoluga, et hageja transportis veokis salakaubana 84 kg tubakat. Samas kokkuleppes on hageja tunnistanud oma kohustust hüvitada Linfordile nimetatud teoga tekitatud kahju kokku summas 37 746,81 eurot maksegraafiku alusel. Kokkuleppe p 3 kohaselt oli hagejal juhul, kui ta tähtaegselt kokkulepet
2-18-6789 ei täida, kohustus tasuda iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest tasumata summalt viivist arvestusega 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et hageja ja Linfordi vahel 17.01.2017 sõlmitud kokkuleppe tagamiseks on 06.02.2017 notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega hageja ja Linford on kokku leppinud hüpoteegi seadmises summas 55 000 eurot hagejale kuuluvale kinnistule, asukohaga KKK (kinnistusregistri registriosa nr KKKKKKKKK), Linfordi kasuks. Pooled ei vaidle ka kostjale nõude loovutamise ja kostja avalduse alusel täitemenetluse alustamise üle.
21.Maakohtu hinnangul on hageja väited 17.01.2017 kokkuleppe tühisuse osas paljasõnalised ja tõendamata.
21.1.Hageja väited, et aktsiisisumma 16 640,40 Inglise naela määrati vastavalt hageja ja Suurbritannia Piirivalve omavahelisele kokkuleppele ja hageja ei olnud vastava kokkuleppe pooleks, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et Suurbritannia Piirivalvel on seadusest tulenev õigus tasumisele kuuluva aktsiisisumma osas aktsiisi tasumise kohustust rikkunud isikuga mingisuguseid kokkuleppeid sõlmida. Samuti pole hageja tõendanud, et Linfordil oli võimalik arestitud veoauto koos haagisega tagasi saada aktsiisi tasumata. 21.12.2016 Suurbritannia Piirivalve läbivaatusotsusega on tõendatud, et veoauto Scania registreerimisnumbriga PPPPPP ja haagis Schmitz registreerimisnumbriga RRRRRR arestiti Suurbritannia Piirivalve poolt ja määrati, et arestitud sõiduk ja haagis tagastatakse aktsiisi summas 16 640,40 Inglise naela (s.o 19 120,30 eurot) tasumisel. 16.01.2017 maksekorraldusega on tõendatud, et Linford on nimetatud summa tasunud.
21.2.Tõendatud on, et Linford on eespool kirjeldatud olukorra lahendamiseks pöördunud õigusabi saamiseks OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole ja kandnud sellest tulenevalt õigusabikulusid kokku 3026,51 euro ulatuses. Hageja väited, justkui ei oleks tõendatud, et kantud õigusabikulud on seotud tema ebaseadusliku tegevusega, on alusetud. Viidatud õigusabi kulude arvetel on kirjeldatud, milliste teenuste eest nimetatud arved on esitatud, samuti on viidatud veokile registreerimisnumbriga PPPPPP ja haagisele registreerimisnumbriga
RRRRRR.
21.3.Põhjendamatud on hageja väited, et kostja ei ole veenvalt tõendanud saamata jäänud tulu. Linfordi saamata jäänud tulude arvestusest nähtub, et Linford on ühe veoauto pealt teeninud ühes kuus kasumit 5766,78 eurot. Kuivõrd Linfordile kuulunud veoauto ja haagis oli Suurbritannias hageja ebaseadusliku tegevuse tõttu kinni peetud ligikaudu 6 kuuks, siis on Linfordil ajavahemikul 18.07.2016 – 31.12.2016 saamata tulu kokku 34 600,68 euro ulatuses. 17.01.2017 sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi hageja hüvitama Linfordile saamata jäänud tulust tekkinud kahju 15 600 euro ulatuses, seega mitte täies ulatuses. Isegi kui veoauto ekspluateerimise vältimatute kuludena arvestada lisaks kütusekulule ja juhi töötasule ning komandeeringukuludele veel auto ja haagise amortisatsioon, liikluskindlustuse maksed, varakindlustuse kulu, veose kindlustuse kulu, teemaksud, raskeveokivahendi maksud jms, siis ei oleks nimetatud kulud niivõrd suured, et võiksid mõjutada hageja ja Linfordi vahel kokku lepitud 15 600 euro hüvitamise kohustust.
21.4.Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja tegevust ebaseaduslikult 84 kg tubakatoodete veoautosse peitmisel ja selle üle piiri vedamisel tuleb käsitleda tahtliku õiguserikkumisena. Hageja pidi kutselise autojuhina teadma, et suures koguses tubakatoodete salajane üle piiri toimetamine ei ole seadusega lubatud tegevus. Töölepingu lõpetamisel 21.07.2016 on hageja oma allkirjaga kinnitanud, et Linford on teda korduvalt hoiatanud ja teavitanud, et salakauba vedamine on seadusega keelatud ning töötajaga, kes on toime pannud salakauba vedamise, lõpetatakse koheselt tööleping. Hageja ei ole väitnud, et ta polnud tubakatoodete autosse
2-18-6789 peitmisest teadlik. Hageja on 17.01.2017 sõlmitud kokkuleppe punktis b oma eksimust tunnistanud. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas väitnud, et ta pole temale etteheidetud tegu toime pannud. Seega on hageja töölepingut rikkunud. TLS § 74 lg 1 kohaselt kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
21.5.17.01.2017 sõlmitud kokkulepe on hageja poolt allkirjastatud. Hageja ei ole selgitanud, milles tema hinnangul seisnes Linfordi tegevus hageja eksitamisel või tema huvide kahjustamisel kokkuleppe sõlmimisel. Kokkuleppest nähtuvalt on Linford nõustunud kahju summas 37 746,81 hüvitamisega maksegraafiku alusel ajavahemiku 25.01.2017 – 25.05.2023 jooksul. Kohtu hinnangul oli hagejale võimaldatud enam kui 6 aasta pikkune maksegraafik mõistlik ning hagejal oli reaalne võimalus seda täita. Hageja ei ole väitnud, et igakuiste tagasimaksete summa oleks olnud tema jaoks ebamõistlikult suur ja seetõttu ei oleks ta kunagi reaalselt suutnud maksegraafikut täita. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta ei olnud 06.02.2017 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima.
22.Hageja seisukoht nõude aegumise osas on ekslik. Ebaõige on hageja väide, et Linford ei ole temalt kunagi kahju hüvitamist nõudnud. 17.01.2017 sõlmitud kokkuleppes on hageja tunnistanud Linfordile kuulunud sõidukis salakaubana 84 kg tubaka vedamist Suurbritanniasse ja tunnistanud nimetatud teost tulenevat kohustust hüvitada Linfordile tekkinud kahju summas 37 746,81 eurot. Vastava kokkuleppe on hageja ja Linford sõlminud enne TLS § 74 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist.
23.Kohus on seisukohal, et arvestades 17.01.2017 kokkuleppe teksti (kokkuleppe punkti 1 sõnastust ja asjaolu, et maksegraafikus on kahjuhüvitist käsitletud laenusummana) ja kokkuleppes toodud selgitusi kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta, tuleb kokkulepet käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole 17.01.2017 kokkuleppe punktis 1 tunnistatud võlga.
24.Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et hagejal on 17.01.2017 kokkuleppest tulenev võlakohustus, mille Linford on 14.12.2017 loovutanud kostjale. Seega on hagejal käesoleval ajal täitmata rahaline kohustus kostja ees ja sellest tulenevalt ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldused täidetud. Apellatsioonkaebus
25.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
26.Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme. Kõigepealt on kohus ebaõigesti lähtunud sellest, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Linford tasus hageja eest hagejale määratud trahvi. Kui see ka nii oleks, ei oleks saanud kohus tuvastada, et Linfordi sõiduk vabastati trahvi tasumisel, kuna maakohus leidis, et see vabastati aktsiisi tasumisel. Võlatunnistuses ei ole aktsiisi tasumisest tekkiva kohustuse täitmise tagasinõuet poolte vahel kokku lepitud. Hageja väide, et kostja ei ole tõendanud hageja eest aktsiismaksu tasumist, ei ole paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on oma 14.06.2019 menetlusdokumendi punktis 2.1. esitanud seisukoha, et juhul, kui kostja poolt väidetud aktsiisimaks summas 19 120,30 eurot oleks olnud tasutud, siis oli riiki toodud tubakas maksuõiguslikult legaliseeritud ja kuulus omanikule tagastamisele. Asjas ei ole esitatud väidet, et hageja poolt autosse paigutatud tubakas ise oleks olnud kas kolmandate riikide tundmatu tootja toode, mille
2-18-6789 osas on kahtlus toote kvaliteedis jms või ka, et kaubamärgiõiguse rikkumisega on tundmatu päritoluga tubakas pakendatud tuntud kaubamärgi pakendisse ilma viimase nõusolekuta vms. Seega ei kuulunud hageja poolt Euroopa mandriosas legaalselt ostetud tubakas ka hävitamisele. Sestap oli hageja teo etteheidetavus ainult maksualane. Kohus on Suurbritannia Piirivalve 21.12.2016 asja läbivaatusotsusest teinud olemusliku ja põhimõttelise valejärelduse. Nimetatud otsuse sisuks olev rahaline kohustus on hoopiski salakaubaveo katsega seotud taotletav tulu (st. teo täideviija või vastutava isiku võimalik tulu, mida ta soovis saada, kuid ei saanud, sest tegu jäi katse staadiumisse). Seega sai eeltoodust tulenevalt Linfordi poolt tasutud summa näol olla tegemist kokkuleppel Suurbritannia maksuhalduriga tasutud summaga mitte trahviga, nagu on märgitud poolte vahel sõlmitud kokkuleppes. Olukorras, kus pooled lepivad kokku, et trahvi tasumine on põhjustanud tööandjale kahju, kuid hiljem selgub, et tegemist oli muu rahalise kohustusega ja hageja suhtes ei ole seega trahvi tasumise kohustus lõppenud, on kokkulepe hageja kui töötaja huve kahjustav.
27.Sõltumata, millise sisuga oli hagejale võimalik etteheidetav töölepingu rikkumine, on hageja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe TLS § 2 tähenduses tühine ja sellest kokkuleppest ei tekkinud hagejale kehtivat kohustust.
28.Maakohus jättis hindamata kostja poolt esitatud auto tankimiste arved ning tõendid auto ja haagise omandamise tasu suuruse osas. Kohtu järeldus Linfordi poolt saamata jäänud tulu osas suuruses 15 600 eurot ja selle väite kohta esitatud tõend ei ole omavahel seostatavad. Puudub mistahes põhjendus, et konkreetne tollis kinni peetud veok oleks väidetaval ajavahemikul teeninud sellist tulu.
29.Ebaselge on, milline oli kostja esile toodud sisse ostetud õigusteenuse vajalik kulu (kahjuhüvitise üks komponent) Eestis ja Suurbritannias ning kelle poolt see osutati. Kohus ei ole tuvastanud, millise Suurbritannia advokaadiga toimus suhtlus ja mis oli tema roll. Arve nr 846-2016 kohaselt oli teenuse sisuks 13.12.2016 töölepingu lõpetamise kokkulepe ja suhtlus Suurbritannia advokaadiga. Hagejaga lõpetati tööleping juba 21.07.2016, mistõttu ei saanud detsembris töölepingu lõpetamise osas olla õigusabi seotud hagejaga. Arve nr 769-2016 osundab mingile 22.09.2026 otsusele, millega tutvuti. Selgusetu on, mis otsusega oli tegemist ja mis seos on sellega hagejal.
30.Tahtlik õiguserikkumine (välissuhtes Suurbritannia tolliseaduse või muu avaliku õiguse rikkumine, mille sisuks oli aktsiisikauba maale toimetamine) ei tähenda, et hageja rikkus tahtlikult töölepingu kohustust, mille eesmärgiks oli kahju ärahoidmine. Kohus ei selgitanud välja, kas töötaja vastutab tekkinud kahju eest. Otsuses puudub põhjendus, kuidas asjaolu, millele hageja vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Hageja ei pidanud ette nägema, et tema poolt Suurbritannia tolliseaduse rikkumine toob kaasa kahjuna tööandja poolt tema eest rahalise karistuse kandmise ja see toob omakorda kaasa tööandja tagasinõude. Samuti ei pidanud hageja ette nägema ka teisi kahju komponente. Vastustaja seisukoht
31.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on apellatsioonkaebuses esmakordselt esitanud vastuväited konkreetsete õigusabiteenuse eest esitatud arvete osas ja kostja palub jätta need väited tähelepanuta.
2-18-6789
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
33.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja poolt 25.03.2021 esitatud täiendava tõendi osas. Kostja palub ringkonnakohtul vastu võtta Suurbritannia Maksuameti 10.07.2017 kirja hagejale. Hageja märgib, et on pärast kaevatavat maakohtu otsust saanud talle endisesse elukohta saadetud teate Suurbritannia Maksuametist, mille kohaselt on talle 10.07.2017 määratud 24 960 Inglise naela suurune trahv käesolevas kohtuasjas käsitletud salatubaka üle piiri toimetamise katse eest. Hageja väitel elab ja töötab ta viimased 3 aastat Soomes ega ela seetõttu oma endises elukohas, mistõttu ta ei saanud kirja varem kohtule esitada. Kostja vaidleb tõendi vastuvõtmisele vastu ja leiab, et see on esitatud hilinenult ning samuti ei ole see tõend asjakohane. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud täiendava tõendi vastuvõtmiseks ei ole alust. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja on põhjendanud, miks ta ei saanud seda tõendit maakohtus esitada. Samas ei ole hageja põhjendanud, millise asja lahendamiseks olulise asjaolu tõendamiseks on vajalik täiendav tõend vastu võtta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaatamata hageja põhjenduse puudumisele võimalik järeldada antud tõendi asjakohasust käesolevas asjas. Asjaolu, et hagejale on määratud trahv salatubaka üle piiri toimetamise katse eest ja hagejalt nõutakse selle tasumist, ei muuda olematuks vaidluse all mitteolevat asjaolu, et Linford pidi sõiduki ja haagise kättesaamiseks tasuma Suurbritannia pädevale ametiasutusele 19 120,30 eurot ning sõiduki kinnipidamine oli seotud hageja poolt toimepandud õiguserikkumisega. Käesolevas asjas on oluline hinnata, kas hageja tööandjal tekkisid kulutused seoses hageja poolt toimepandud rikkumisega ja kas pooled said sõlmida kokkuleppe hageja poolt tööandjale põhjustatud kahju hüvitamiseks. Kuidas oli kokkuleppes sõnastatud hageja kohustus summas 19 120,30 eurot, ei ole asja lahendamisel määrav, sest sellest ei saa järeldada hageja tööandjal tekkinud kulutuste puudumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja poolt esitatud tõendi vastuvõtmisest keelduda. Tõendi elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus selle füüsiliseks tagastamiseks.
34.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses enam kostja nõude aegumise küsimuse üle, kuid vaidlus on endiselt selles, kas 17.01.2017 kokkulepe on tühine või mitte ning kas hageja tööandjal olid tekkinud kulutused seoses sõiduki kinnipidamisega Suurbritannia ametivõimude poolt.
35.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt
2-18-6789 ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva asja lahendamisel asjasse puutumatu hageja arutluskäik selle üle, mis põhjusel otsustas Suurbritannia pädev ametiasutus tagastada Linfordile Suurbritannia piirivalve poolt kinni peetud Linfordile kuuluva veoauto ja haagise. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saa sõiduki tagastamise põhjusest teha järeldust, et Linfordil sõiduki kättesaamiseks kulutusi teha ei tulnud ja et need kulutused ei olnud põhjuslikus seoses hageja poolt toimepandud õiguserikkumisega. Linford tasus sõiduki tagasi saamise eest 16 640,40 Inglise naela (19 120,30 eurot). See asjaolu vaidluse all ei ole. Samuti saab esile toodud asjaoludest ja tõenditest järeldada, et sellist kulu ei oleks Linfordil tekkinud, kui hageja poleks salakauba vedamisega tegelenud.
37.Maakohus leidis, et 17.01.2017 kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus. Hageja seda maakohtu järeldust ei ole vaidlustanud. Riigikohus on leidnud, et vaatamata deklaratiivse võlatunnistuse andmisele tuleb hinnata, kas selline kokkulepe halvendab võrreldes seaduses sätestatuga töötaja olukorda ja on TLS § 2 järgi tühine (vt Riigikohtu 28.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-178-16, p 11). Maakohus leidis, et tegemist ei ole TLS § 2 alusel tühise kokkuleppega, kuna hageja rikkus töölepingut tahtlikult ja tööandjal tekkis kahju. Ringkonnakohus nõustub sellega. Vaidluse all ei ole, et hageja üritas ebaseaduslikult Suurbritanniasse vedada 84 kg tubakatooteid ja seoses sellega peeti ta koos sõidukiga kinni. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on tahtliku õiguserikkumisega. Tubakatooted olid veokisse ära peidetud (kaubaaluse seina sisse) (I kd tl 101-103, tõlge I kd tl 104-106) ja hageja teadis, et tegeleb tubakatoodete ebaseadusliku üle piiri vedamisega. Hageja tunnistas teo toimepanemist ja allkirjastas vabatahtlikult kokkuleppe, nõustudes kahju hüvitama (I kd tl 10). TLS § 72 esimese lause kohaselt saab tööandja kasutada töötaja vastu töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Tahtliku õigusrikkumise toimepanemine tööandja töövahendiga on käsitletav töölepingu rikkumisena. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ebaseadusliku tubaka üle piiri toimetamise puhul ei ole antud juhul tegemist töölepingu rikkumisega. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja pidi kutselise autojuhina teadma, et suures koguses tubakatoodete salaja üle piiri toimetamine ei ole seadusega lubatud ja tegemist on töölepingu rikkumisega. Olukorras, kus töötaja paneb toime õiguserikkumise, millest tulenevalt tekib tööandjale kahju, ei ole tegemist tööandja suhtes TLS § 16 lg 1 kohase lojaalse käitumisega. Lisaks on hageja 21.07.2016 kinnitanud, et tööandja on teda korduvalt hoiatanud, et sellise teo toimepanemisel lõpetatakse töötajaga tööleping (I kd tl 79). Seega vastutab sellise rikkumise eest töötaja tööandja ees seaduse alusel, mistõttu arvestades ka rikkumise tunnistamist ja vabatahtlikult kokkuleppe sõlmimist, ei ole kokkuleppega hageja olukorda võrreldes seadusega halvendatud ja kokkulepe ei ole tühine. Tulenevalt sellest, et tegemist ei ole tühise kokkuleppega, märkis maakohus õigesti, et hageja pidi tõendama, et tal ei ole kokkuleppe punktis 1 märgitud võlga. Hageja seda tõendanud ei ole.
2-18-6789
38.Põhjendamatu on hageja väide, et ta ei pidanud õiguserikkumise toimepanemisel kahju tekkimist sellises ulatuses ette nägema. Suures koguses tubakatoodete ebaseaduslikul piiriületusel peab teo toimepanija arvestama, et rikkumine avastatakse ja rikkuja peetakse kinni koos sõidukiga, millega tubakatooteid veeti. Seejuures ei saa sellise rikkumise puhul eeldada, et sõiduk selle omanikule või valdajale koheselt tagastatakse. Suurbritannia Piirivalve 21.12.2016 kirjast nähtub, et üldjuhul sõidukit, mis on kohandatud kaupade varjamiseks, ei tagastata. Muudel juhtudel sõltub tagastamine sellest, kes vastutab salakaubaveo katse eest. Antud juhul leiti Suurbritannia Piirivalve kirjas, et sõiduki saab tagastada üksnes erandkorras 16 640,40 Inglise naela tasumisel (I kd tl 101-103, tõlge I kd tl 104-106). Seega pidi hageja arvestama sellega, et üldjuhul sõidukit ebaseadusliku tubakaveo puhul tasuta ei tagastata. Samuti pidi hageja arvestama sellega, et sõiduki tagastamiseks peab tööandja tegema täiendavaid kulutusi õigusabiteenuse kasutamisel ning sõiduki seismisel jääb tööandjal saamata tulu.
39.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esitas vastuväited kostja poolt esitatud õigusabiteenuse arvete osas alles apellatsioonkaebuses. Kostja esitas maakohtule nõude aluseks olevad arved, kuid nendele hageja konkreetseid vastuväiteid maakohtus ei esitanud, vaid tugines üksnes selle, et õigusabi kasutamine ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et alles apellatsioonimenetluses oma vastuväidete sisustamine ei ole TsMS § 652 järgi lubatav. Samuti ei ole hageja väitnud, et maakohus oleks rikkunud seoses hageja konkreetsete vastuväidete esile toomise vajadusega kohtu põhjendamiskohustust. Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja vastuväited seoses konkreetsete õigusabiteenuse eest esitatud arvetega tähelepanuta.
40.Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja tööandjal saamata jäänud tulu suuruse. Hageja nõustus 17.01.2017 kokkuleppega tasuma Linfordile 15 600 eurot. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et vaidluse all ei ole, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kuna tegemist ei ole tühise kokkuleppega, kehtib antud juhul tavapärane sellisest võlatunnistusest tulenev tõendamiskoormus, mistõttu pidi hageja tõendama, et saamata jäänud tulu oli tegelikult väiksem või puudub hoopis. Hageja seda ei tõendanud. Sellele vaatamata hindas maakohus kostja poolt esitatud Linfordi koostatud arvutusi, millest tulenevalt on Linford ühe veoauto pealt teeninud ühes kuus kasumit 5766,78 eurot. Kuivõrd Linfordile kuulunud veoauto ja haagis oli Suurbritannias hageja ebaseadusliku tegevuse tõttu kinni peetud ligikaudu 6 kuuks, siis oli arvutustest tulenevalt Linfordil ajavahemikul 18.07.2016 – 31.12.2016 saamata tulu kokku 34 600,68 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub, et vähemalt 15 600 euro suuruse kasumi saamine ühe veoki puhul 6 kuu jooksul (s.o ühes kuus 2600 eurot) on põhjendatud. Seejuures ei ole hageja selgitanud, millised kohtule esitatud tõendid jättis maakohus hindamata, millest pidanuks maakohus tegema saamata jäänud tulu osas teistsuguse järelduse.
41.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.