B. D.i (D.) hagi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli vastu töövaidluses (töövaidluskomisjonis töövaidlusasi nr 4-1/1542/19)
Tsiviilasja hind
8 175,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: B. D. (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja A. J. (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja: Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool (registrikood 70003767, asukoht Uuslinna n 10, Harjumaa; e-post [email protected] ).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli taotlus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p2 alusel.
2.Jätta rahuldamata B. D.i hagi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamise hüvitise ning mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
4.Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolil käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud, jätta Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
2-19-15094 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.B. D. esitas 28.06.2019.a Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakooli vastu ja täiendas oma nõuet 07.08.2019.a. Avaldaja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 3175,32 eurot ja mittevaraline kahju summas 5 000 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 15.08.2019.a otsusega töövaidlusasjas 4-1/1542/19 B. D.i avalduse täies ulatuses rahuldamata. B. D. esitas 30.09.2019.a Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakooli vastu samas töövaidluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti B. D.i ja Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakooli vahel tähtajatu tööleping 31.08.1992.a. B. D. asus tööle Tallinna Mehhaanikakooli kehalise kasvatuse õpetajana. Tööandja andis töötajale 31.05.2019 töölepingu ülesütlemise avalduse, milles märgib et tööleping öeldakse üles TLS § 88 lg 1 p 3 järgi tööandja mõistliku korralduse eiramise tõttu 90 kalendripäevase etteteatamisega. Töötaja viimane tööpäev oli 30.08.2019.a. Lisaks põhjendab tööandja töölepingu ülesütlemist sellega, et pedagoogil peab olema vähemalt B2 keeleoskus, omama nõutavat kvalifikatsiooni. Keeleinspektsioon teostas aastaid tööandja palvel järelkontrolli töötaja keeletaseme osas. Viimane järelkontroll Keeleinspektsiooni poolt hageja suhtes teostati 18.04.2016.a.
3.Kutseõppeasutuses on moodulid, mida õpetatakse eesti keeles, ülemineku jooksul koolide endi valida, mistõttu on arusaamatu, et aastaid koolis pedagoogina töötava õpetajaga öeldakse tööleping üles just vastava eesti keele B2-taseme puudumise tõttu, kuigi 2016.a. Keeleinspektsioon on tunnistanud hageja keeleoskuse vastavaks. Sama kooli kodulehel on informatsioon, et õppetöö toimub kahes vahetuses nii eesti kui vene keeles. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli kodulehel on üleval tööpakkumistena kaks pakkumist, milles mõlema õpetaja/pedagoogi puhul nõutakse eesti keele B2-taseme oskust. Hageja leiab, et kutseõppeasutuses nõuete kehtestamisel ei tohiks teha õppeainetel ja nende ainete õpetajatel vahet, s.t kehalise kasvatuse õpetajale peaks kehtima samasugused nõuded nagu teistelgi õppeainete õpetajatele. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool on kuulutanud avaliku konkursi õpetajate leidmiseks, kellelt hoopiski nõutakse B2-taseme oskust. Kutseõppeasutus ei saavuta oma eesmärki minna üle eesti õppekeelele 01.09.2020.a, kui kohtleb pedagooge ebavõrdselt sätestamata kõikidele ühtseid nõudeid.
4.SA X poolt esitatud arhiivteatis tõendab, et hagejal on 15.06.1993.a. väljastatud tööalase keeleoskuse B-kategooria tunnistus nr 040549. Arusaamatu, miks tööandja ei aktsepteeri seda, et B. D.il on väljastatud tööalase keeleoskuse B-kategooria tunnistus nr 040549.
5.Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool on korduvalt varasematel aastatel pöördunud Keeleinspektsiooni poole. Keeleinspektsiooni Järelkontrolli akti nr J0766 kohaselt B. D. käis 07.02.2016 B1-taseme eksamil. B. D. praktiseerib eesti keelt tööl, saades aru küsimustest, tööalaselt vestleb väga aktiivselt, kõnes esineb grammatikavigu, kuid need ei sega öeldu mõistmast. B. D.i keeleoskus on paranenud, lisaks on olemas ka kategooriatunnistus. Keeleinspektsioon tunnistas B. D.i keeleoskuse ametikoha nõuetele
2-19-15094 vastavaks KeeleS § 39 lg 2 kohaselt ja menetlus lõpetati. Pärast 2016.a., kui Keeleinspektsioon tunnistas B. D.i keeleoskuse ametikoha nõudele vastavaks, ei ole tööandja enam Keeleinspektsiooni poole pöördunud. Tööandja 23.12.2016.a. Keeleinspektsiooni poolt koostatud järelkontrolliakti nr J0766 ei vaielnud tööandja vastu sellele, et B. D.i keeleoskus ei vasta ametikoha nõuetele. Keeleinspektsiooni järelvalvejuhi-peainspektorilt saadud info kohaselt on Keeleinspektsioon Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis käinud igal aastal s.o 19.04.2017, 28.02.2018 ja 12.03.2019. Nimetatud aegadest ei küsinud Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli direktor kunagi keeleametnikult nõu ega selgitust olukorra parandamiseks ja B. D.i keeleoskuse hindamiseks. Samuti ei ole Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool palunud hinnata B. D.i tegelikku keeleoskust uuesti.
6.Hageja leiab, et kuna tal on olemas B2-tase eesti keeleoskus, oleks pidanud tööandja nõudma ja töötajat teavitama sellest, et tal on vajalik C1-tase keeleoskus ning määrama kõrgema taseme omandamiseks tähtaja, aga tööandja seda ei teinud, nõudes pingsalt B2taset. Tööandja ütles töölepingu 31.05.2019.a. üles TLS § 88 lg 1 p 3 järgi tööandja mõistliku eiramise tõttu. Tööandja nõudis töötajalt kogu aeg B2-taset, kuigi Keeleinspektsioon luges 18.04.2016.a. keeleoskuse ametikohale vastavaks. Pärast 2016.a. nõudis kostja pedagoogilt B2-taseme eksami sooritamist, eksamitele registreerimist, sh registreerides töötajat ise eksamile. Tööandja mõistlikku korraldusena ei ole võimalik käsitleda B2-taseme puudumist.
7.Eeltoodu alusel on tööandjapoolne töölepingu ülesütlemise avaldus tühine ning vastuolus hea usu põhimõttega, see ei olnud seaduslik, töötaja ei pidanud neid täitma. Hageja täitis tööülesandeid vastavalt töölepingule. Hagejal ei ole ühtegi olnud probleemi ei laste ega vanematega. Ebaseaduslikku keeldu järgima sundivat korraldus ei saa pidada mõistlikuks korralduseks. Kostja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset tööülesannet, mis jäänuks hageja poolse vastava B2-taseme oskuse puudumisega seoses täitmata. Hageja on täitnud kõiki talle töölepinguga ette nähtud tööülesandeid. Lisaks saatis tööandja kolm aastat järjest töötajat üht ja sama kategooriaeksamit tegema, on ebavõrdsuse kohaldumine. Võib eeldada, et tööandja soovib lihtsalt töötajast lahti saada, olenemata põhjustest.
8.Töötajal on õigus töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu töötaja nõuab tööandjalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Hagejal tekkis töölepingu ootamatu ülesütlemisega šokk. Peale töölepingu lõppemist s.o 30.08.2019.a. langeks hageja elukvaliteet, tekiksid majandusraskused ja pinged lähedastega. Lisaks on hageja pikaajaliselt töötanud ühel ametikohal Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 30 aastat, tal puuduvad eelnevad distsiplinaarkaristused ning talle ei olnud tehtud etteheiteid töö tegemise kohta, kõik õpilased teavad ja armastavad teda. B. D. on tööülesannete täitmisel koostööaldis ja hoolikas, on saanud pikaajalise koostöö eest isegi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis tänukirja ning on toonud koolile palju autasusid. Ebaseadusliku töölepingu lõpetamisega kaasnevad keskeas töötajale ka mittevaraline kahju (pikaajaline töötustaatus teadmises, et ta ei pruugi leida uut töökohta); laenukohustused ja nende kandmisega seotud mured; elu ümberkorraldamine töö otsimise ja leidmise tõttu (sh pereelu ühildamine uue tööga); pensioniõigusliku tööstaaži vähenemine. Töötaja ei olnud tööandja ebaseaduslikus tegevuses süüdi ja tööleping on erakorraliselt üles öeldud otsitud põhjustel. Seega palub töötaja tööandjalt välja mõista kolme kuu keskmine töötasu netos 3175,32 eurot. Tööinspektsioonis tööandja ei vaielnud vastu töötaja esitatud keskmise töötasu suurusele. Hageja palub tuvastada Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja B. D.i vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, tuvastada, et Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja B. D.i vahel sõlmitud tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud, mõista Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolilt välja B. D.i kasuks
2-19-15094 hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3175,32 eurot, mõista Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolilt välja B. D.i kasuks mittevaraline kahju summas 5000 eurot, menetluskulud jätta kõik kostja kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kõigepealt kostja leiab, et töövaidluse kättesaamisest arvates 30 kalendripäeva jooksul ei ole hageja esitanud kohtule hagiavaldust ega nõudnud töövaidlusasja läbivaatamist, seega on töövaidlusotsus jõustunud 29. septembril 2019. Kostja taotleb kohtumenetluse lõpetamist TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel samas vaidluses ja sama hagieseme üle jõustunud kohtulahendi tõttu.
10.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et on õiguspäraselt öelnud üles B. D.iga 31.08.1992 sõlmitud töölepingu 31.05.2019.a esitatud ülesütlemisest etteteatamisega. Hageja töötas sotsiaalainete valdkonna kehalise kasvatuse õpetajana. Tulenevalt keeleseadusest ja selle peab õpetajal olema vähemalt B2-tasemel eesti keele oskus, ning C1-tasemel keeleoskus eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatel. Hagejal on eesti keele tase B1, mis on ebapiisav töötamiseks õpetaja (pedagoogi) ametikohal ning ebapiisav aine õpetamiseks eesti keeles, kus kehtib C1 tasemel keeleoskuse nõue. Alates 01.09.2019 on kutsekeskhariduse õppekavadele õppima asujate õpe 60 % ulatuses eesti keeles. Eesti keeles õpetatakse üldaineid sh sotsiaalaineid, kuhu kuulub ka hageja poolt õpetatav kehaline kasvatus. Seega keeleseaduse nõude täielikuks täitmiseks peaks hageja tõendama oma eesti keele oskust juba C1 tasemel.
11.Arenguvestlus hagejaga toimus 18.03.2019.aastal, mille käigus tema vahetu juht Anne Okas kohustas hagejat minema eesti keele tasemeeksamile, tõendamaks vähemalt B2keeletaseme olemasolu. Seejärel olnuks hagejal kohustus jätkata eesti keele õppimist, et saavutada oma tööülesannete täitmiseks ja eesti keeles õpetamiseks vajalik C1-keeletase. Arenguvestluse käigus registreerus hageja 18.05.2019.a toimuvale eesti keele B2tasemeeksamile. Registreerimisel vajas hageja juhendamist, et toime tulla www.X.ee riigieksamite eestikeelse veebilehe kasutamisega. Eksamile registreerumist juhendas töötaja vahetu juht A. O.. Kostja kinnitab, et hageja väide, et ta ei registreerinud riigikeele eksamile ennast ise, ei vasta tõele. Avaldaja vahetu juhi A. O. sellekohane selgitus on lisa nr 2. 18.03.2019 arenguvestluse käigus on hagejat hoiatatud, et eesti keele B2tasemeeksami mittesooritamisel tööandja ütleb töölepingu üles 30.08.2019. Hageja kinnitas oma allkirjaga arenguvestluse kokkuvõtte ja hoiatuse kättesaamist 26.03.2019.a. Kostja kohustas hagejat tõendama eesti keele B2 taset 18.05.2019 toimunud riiklikul eesti keele eksamil. Hageja otsustas omavoliliselt kostja korraldust eirata ning ei läinud 18.05.2019 eesti keele B2 tasemeeksamile ega teatanud sellest. Hageja vahetu juht Anne Okas küsis hagejalt 20.05., kuidas eesti keele eksam õnnestus. Vastuseks hageja teatas, et ta ei läinud eksamile. Sealjuures olles teadlik ja hoiatatud, et B2 eesti keele taseme puudumisel ütleb kostja töölepingu üles. Kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, märkides, et tööleping öeldakse üles TLS § 88 lg 1 p 3 järgi tööandja mõistliku korralduse eiramise tõttu 90 kalendripäevase etteteatamisega ja töötaja viimane tööpäev on 31.08.2019.a.
12.Kostja on õiguspäraselt nõudnud eesti keele taseme tõendamist. Hageja on korraldust eiranud, eesti keele oskuse nõude täitmist ignoreerinud, ei ole tõstnud riigikeele oskuse taset ning sellega ise esile kutsunud olukorra, kus töötamine õpetajana pole võimalik.
2-19-15094 Kostja ei ole süüdi hageja võimalikus elukvaliteedi muutuses. Hagejal pole alust nimetada töölepingu ülesütlemist ootamatuseks, kui see oli väga selgelt väljendatud arenguvestluse ajal ning hoiatuse tegemise päeval 18.03.2019.a. Hageja on teadnud vähemalt 2016. aastast alates, et riigi ja kooli arengukavad näevad ette vene õppekeelega koolides ülemineku eestikeelsele õppele ja sellest tulenevad keeleoskuse nõuded õpetajatele. Kostjal on tööandjana kohustus tagada, et isik, kellelt ametialaste kohustuste ja tööülesannete täitmiseks nõutakse eesti keele oskust, valdab eesti keelt nõutaval tasemel. Kostjal on kohustus täita kooli pidaja seaduslikke korraldusi, muuhulgas HTM ministri 09.12.2013 käskkirja nr 537 eestikeelsele õppele ülemineku korraldusest erineva õppekeelega kutsekeskhariduse õppekavadel. Kostja on esitanud seaduslikud nõuded õpetaja kvalifikatsiooni sealhulgas keeleoskuse osas. Spordivõitlustelt õppijate võidetud karikad ei peegelda õpetaja eesti keele oskust.
13.Võttes arvesse, et kostja on töölepingu ülesütlemisest teatanud põhjendatult, õiguspäraselt ning vorminõudeid täites, kostja ei tunnista hageja väiteid ning palub kohtul hageja nõuded jätta täies ulatuses rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on kohtule hilinenult ning 30.09.2019.a so hagi kohtule esitamise ajaks oli töövaidluskomisjoni otsus juba jõustunud. TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on kohtule esitatud õigeaegselt ja menetlust lõpetada otsust tegemata ei saa. Kohtutoimikus olevate materjalide kohaselt on töövaidluskomisjon 15.08.2019.a otsus menetlusosalistele saadetud e-postiga 30.08.2019.a (tl 66) töötaja esindaja on kinnitanud otsuse kättesaamist 13.09.2019.a e-kirjaga (tl 69). Kohtul puuduvad andmed, et tegelikkuses oleks töötaja esindaja TVK otsuse varem kätte saanud, seega tuleb hakata TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaega lugema hageja esindaja kinnitusest otsuse kätte saamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus kohtule esitatud tähtaegselt ja kostja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.
16.Hageja palub kohtul tuvastada Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja B. D.i vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas alates 31.08.1992.a kostja juures kehalise kasvatuse õpetajana ning tööandja ütles 31.05.2019.a avaldusega töölepingu
2-19-15094 hagejale erakorraliselt üles alates 31.08.2019.a TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandjal oli õigus tööleping hagejale üles öelda.
17.TLS § 88 lg 1 p 3 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandja ütles töölepingu hagejale erakorraliselt üles põhjusel, et vaatamata töötaja hoiatamisele ei järginud töötaja tööandja korraldust sooritada eesti keele B2 tasemeeksam. Hageja on seisukohal, et tal on olemas B“ tasemel vastav keeleoskus, tööandja korraldus eesti keele tasemeeksami sooritamiseks oli õigusvastane ja töötaja ei pidanud seda täitma. Kohus hagejaga ei nõustu.
18.Vabariigi Valitsuse 20.06.2011.a määruse nr 84 - Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded § 8 punkt 6 kohaselt on pedagoogidel(v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad); nõutav vähemalt B2-tasemel eesti keele oskus, ning sama määruse § 9 p 7 kohaselt nõutakse C1-tasemel keeleoskust eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatelt või õppejõududelt.
19.Keeleseaduse (KeeleS) § 24 lg 1 järgi hinnatakse eesti keele oskust tasemeeksamil. KeeleS § 27 lg kohaselt väljastab Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule Haridus- ja Noorteamet eesti keele tasemetunnistuse. Haridus- ja Teadusministri 09.12.2013.a käskkirja nr 537 p 1 ja p 1.2.3 tulenevalt HTM hallatavates riigikutseõppeasutuste toimub eesti õppkeelele üleminek nii, et eesti keeles toimuva õppe osakaal on vähemalt 60% alates 2019/2020 õppeaastast sisseastujatele. Kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) § 29 lg 1 õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti kooli õppekavas sätestatud õppe mahust. Sama seaduse § 57 lg 1 järgi on kool kohustatud tagama ülemineku eesti õppekeelele kutsekeskhariduse õppekavadel hiljemalt 2020. aasta
1.septembriks. Kostja on selgitanud, et koolis õpetatakse eesti keeles üldaineid sh sotsiaalaineid, kuhu kuulub ka hageja poolt õpetatav kehaline kasvatus, seega peaks hageja vastama alates 01.09.2020.a. hoopis C1 tasemele.
20.Hageja hinnangul tõendab tema vastavust kvalifikatsiooninõuetele muuhulgas 02.02.1993.a Töötaja riigikeele oskuse tunnistus nr 021466, millega on hagejale omistatud A kategooria (tl 8). Asja materjalidest nähtub, et hagejale on 15.06.1993.a väljastatud tööalase keeleoskuse B-kategooria tunnistus (tl 9). Kostja on esile toonud, et hageja riigikeeleoskuse tunnistus vastab B1 tasemele.
21.Kohus selgitab, et enne 01.07.1999.a väljaantud keeleoskuse kategooriatunnistuste väljaandmise üldiseks aluseks oli Eesti NSV keeleseadus. Seadusandja on vahepealsel ajal nii keeleseadust kui ka keeleoskust tõendavate dokumentidega seonduvaid õigusakte korduvalt muutnud. Kohus märgib, et avaliku võimu poolt väljaantud dokument, mis tõendab isiku vastavust teatud kehtestatud nõuetele on haldusakt. Nii on haldusakt ka kuni 01.07.1999.a väljaantud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistus, mille eesmärk on kinnitada isiku vastavust teatud nõuetele töö- ja teenistussuhetes ning seni, kuni tunnistus kehtib, kehtib eeldus selle õigsuse või tõele vastavuse kohta. Kohtule teadaolevalt puudub seadusenorm, mis oleks enne 01.07.1999.a väljaantud keeleoskuse kategooriatunnistuste kehtivuse lõpetanud ja menetluses ei ole esitatud väidet, et hageja kategooriatunnistus oleks järelevalvemenetluse käigus tunnistatud kehtetuks. Seega on hageja kategooriatunnistus iseenesest kehtiv, kuid ei tõenda veel hageja keeleoskust tänapäevastele õpetajatele esitatud kvalifikatsiooninõuetele.
22.Hageja jätab tähelepanuta, et keeleoskus on ajas muutuv ning tema keeleoskustunnistus kinnitab üksnes seda, et konkreetsel ajahetkel valdas isik keelt vastaval haldusaktis märgitud tasemel. Eelpool viidatud Vabariigi Valitsuse 20.06.2011.a määruse nr 84 § 10
2-19-15094 lg 4 kohaselt peavad isikud, kelle keeleoskus vastas enne 01.04.2013.a oma töö- või ametikohal töötamiseks kehtestatud keeleoskustasemele, viima oma keeleoskuse vastavusse pärast 01.04.2013.a töötamiseks kehtestatud keeleoskustasemega 01.04.2016.a. Kehtiva KeeleS § 39 lg 2 järgi enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistust arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda ameti poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta. Seega ei kinnita hageja riigikeeleoskuse tunnistus automaatselt tema vastavust tänapäevastele kvalifikatsiooninõuetele.
23.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja suhtes läbi viidud Keeleinspektsiooni järelevalve menetlus. Hageja ise on avaldanud, et Keeleinspektsioon teostas aastaid tööandja palvel tema suhtes järelkontrolli, seega on tööandja juba varem korduvalt pidanud vajalikuks kontrollida hageja keeleoskust. Keeleinspektsiooni 18.04.2016.a järelkontrolli aktist nähtub, et B. D. käis 07.02.2016.a B1 taseme eksamil, tulemus 31 p. Keeleinspektsioon tunnistas 18.04.2016.a seisuga hageja keeleoskuse ametikohanõuetele vastavaks KeeleS § 39 lg 2 alusel, kuid see ei tähenda, et hageja keeleoskus vastaks B2 tasemele. KeeleS § 24 lg 1 järgi hinnatakse eesti keele oskust tasemeeksamil. KeeleS § 27 lg kohaselt väljastab Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule Haridus- ja Noorteamet eesti keele tasemetunnistuse. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et B. D. oleks sooritanud pärast järelkontrolli B2 keeletaseme eksami. Kui hageja keeleoskus vastaks vähemalt B2 tasemele, ei oleks talle valmistanud raskusi ka eksami sooritamine.
24.Kohus rõhutab, et tööandjal on õigus ja kohustus kontrollida oma töötajate vastavust kvalifikatsiooninõuetele ning hageja etteheited keeletaseme eksamile ebaseadusliku suunamise kohta on alusetud. Kohus nõustub täielikult kostjaga selles, et kostjal on tööandjana kohustus tagada, et isik, kellelt ametialaste kohustuste ja tööülesannete täitmiseks nõutakse eesti keele oskust, valdab eesti keelt nõutaval tasemel. Kostjal on kohustus täita koolipidaja seaduslikke korraldusi, muuhulgas HTM ministri 09.12.2013 käskkirja nr 537 eestikeelsele õppele ülemineku korraldusest erineva õppekeelega kutsekeskhariduse õppekavadel. Haridusasutused peavad tagama nende pedagoogide vastavuse kvalifikatsiooninõuetele, seega on neil õigus ka oma õpetajate vastavust kahtluse korral ka kontrollida. Kostja on oma seisukohas esile toonud, et tema hinnangul ei vasta hageja keeleoskus vajalikule tasemele. Oma seisukohta on tööandja kajastanud ka töötaja arenguvestluse kokkuvõttes ning on märkinud, et hagejal reaalsuses B2 keeletase puudub (tl 95). Hageja vahetu ülemus on andnud 14.08.2019.a hinnangu, et hageja riigikeele tase on nõrk, tal on raskusi nii kirjas, kõnes kui ka kirjast ja kõnest arusaamises (tl 94). Seega oli tööandja kahtlus hageja keeleoskuse mittevastavuse suhtes põhjendatud ja tal oli õigus nõuda hagejalt keeleoskust kinnitavat dokumenti.
25.Kohus leiab, et tööandja korraldus minna eesti keele eksamile oli igati seaduslik ning töötajale kohustuslik. Hagejale ei saanud olla teadmata, et riigi ja kooli arengukavad näevad ette vene õppekeelega koolides ülemineku eestikeelsele õppele ja sellest tulenevad keeleoskuse nõuded õpetajatele, et pedagoogina töötamiseks on vajalik osata riigikeelt teatud kindlal tasemel. Tööandja hoiatas töötajat, et kui õpetaja ei soorita keeletaseme eksamit positiivsele tulemusele, on tööandjal õigus tööleping üles öelda õppeaasta lõppemisel (tl 95, pöördel). Töötaja tööandja korraldust ei täinud ning seega oli tööandjal mõjuv põhjus töötajaga töösuhte lõpetamiseks. Ei saa eeldada, et kui töötaja ei täida tööandja seaduslikku korraldust oma keeleoskuse kontrollimiseks poolte töösuhe jätkub. Kuigi kohtul ei ole kahtlust, et hageja võis olla hinnatud pedagoog, kelle õpilased saavutasid võistlustel häid tulemusi, ei mõjuta õpilaste head tulemused hageja keeleoskust või hinnangut sellele.
2-19-15094
26.Samuti on põhjendamata hageja etteheited selle kohta, et tööandja kohtleb töötajaid ebavõrdselt nõudes hagejalt C1 taseme keeloskust ja teistelt õpetajatelt B2 keeleoskust. Kõigepealt kohus juhib hageja tähelepanu, et tööandja lõpetas hagejaga töösuhte B2 tasemeeksamile mitteminemise tõttu. Tööandja ei ole esitanud hagejale nõuet, et hageja kinnitaks oma keeleoskust C1 tasemel, kuigi 01.09.2019.a seisuga pidi hageja keeleoskus seaduse kohaselt C1 tasemele vastama. Kohus selgitab hagejale, et kehaline kasvatus on sotsiaalaine, mille õpetamine toimub alates 2019/2020 õppeaastast eesti keeles. Vabariigi Valitsuse 20.06.2011.a määruse nr 84 - Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded § 9 p 7 kohaselt nõutakse C1-tasemel keeleoskust eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatelt või õppejõududelt.
27.Kokkuvõttes jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on hagejaga töölepingu erakorraliselt lõpetanud kooskõlas seadusega, puudub alus lugeda töölepingu erakorralist ülesütlemist tühiseks ega lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti puudub alus hagejale töölepingu lõpetamise hüvitise või mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kasutanud lepingulise esindaja abi, seega ei ole kostjal saanud viidatud kulusid tekkida. Seega kohus menetluskulusid hagejalt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.