Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 3 korteriühistu avaldus Aime Lapi vastu korteriühistu majanduskulude võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 3 korteriühistu avaldus Aime Lapi vastu kohustada Aime Lappi võimaldama avaldajal taastada projektijärgne küttesüsteem Aime Lapi korteriomandis ning kohustada puudutatud isikut hüvitama küttesüsteemi taastamise kulud Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aime Lapi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Aime Lapp (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Vastustaja (avaldaja): Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 3 korteriühistu (registrikood: 80448602), esindaja vandeadvokaadi abi Birje Kalmus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 määrus kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 1559 eurot 66 senti. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Jätta rahuldamata Aime Lapi taotlus kaasomandi endise olukorra taastamise nõudes aegumise kohaldamiseks.
3.2.Rahuldada avaldus endise olukorra taastamiseks ja kohustada Aime Lappi võimaldama korteriühistul taastada Nuia tee 3 projektijärgne küttesüsteem puudutatud isiku korteriomandis ning kohustada Aime Lappi hüvitama korteriühistule Nuia tee 3 küttesüsteemi taastamise kulud 2547 eurot 95 senti.
3.3.Rahuldada korteriühistu majanduskulude võlgnevuse nõue osaliselt ja välja mõista Aime Lapilt Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 3 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 3325 eurot 20 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 416 eurot 7 senti ja alates
3.6.Mõista välja Aime Lapilt Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 3 korteriühistu kasuks menetluskulud kogusummas 1559 eurot 66 senti ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.7.Rahuldada osaliselt vandeadvokaat Nikolai Kõivu taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks ning välja maksta Advokaadibüroo Nikolai Kõiv OÜ-le 324 eurot (sh käibemaks 54 eurot).
3.8.Vabastada Aime Lapp riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7).
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Aime Lapi kanda.
5.Määrata Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 3 korteriühistu määruskaebemenetluses kantud menetluskulude suuruseks 347 eurot 88 senti (koos käibemaksuga) ning mõista Aime Lapilt Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 3 korteriühistu kasuks välja 347 eurot 88 senti.
6.Väljamõistetud menetluskulude summalt tuleb Aime Lapil tasuda Mulgi vald, AbjaPaluoja linn, Nuia tee 3 korteriühistule viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 3 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas
5.juulil 2019 avalduse Aime Lapi (puudutatud isik) vastu, milles palus välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks majandamiskulude võlgnevuse ja viivise. Samuti taotles avaldaja kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal taastada Nuia tee 3 projektijärgne küttesüsteem puudutatud isiku korteriomandis ning kohustada puudutatud isikut hüvitama küttesüsteemi taastamise kulud 2547 eurot 95 senti või alternatiivselt kohustada puudutatud isikut taastama projektijärgne küttesüsteem Nuia tee 3 korteris kooskõlastades eelnevalt tööde teostaja korteriühistuga Nuia tee 3. Avaldaja täiendas 5. augustil 2020 varasemas avalduses esitatud võlgnevuse nõuet ning palus avaldaja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 3386 eurot 59 senti, viivise 5. augusti 2020 seisuga kokku 297 eurot 53 senti (95 eurot 50 senti + menetluse kestel tekkinud viivis 202 eurot 3 senti) ning jooksva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand nr X asukohaga Nuia tee 3, Mulgi vald, Abja-Paluoja linn. Korteriühistu loodi 10. jaanuaril 2018. Puudutatud isik ei ole alates veebruarist 2018 korteriühistu majanduskulude eest esitatud arveid täies ulatuses tasunud. Puudutatud isik on omavoliliselt, ilma teiste korteriomanike nõusolekuta, teinud ümberehitusi küttesüsteemile. Puudutatud isik on eemaldanud radiaatorid oma korterist. Selle tulemusena on oluliselt rikutud kogu tehnosüsteemi toimimine tervikuna ning teised korteriomanikud on kandnud seetõttu kahju. Isik kasutab enda korteriomandi kütmiseks elektrit, mis ei ole antud hoones lubatud. Avaldaja on saanud hinnapakkumise, mille kohaselt läheb projektijärgse küttesüsteemi taastamine puudutatud isiku korteris maksma 2547 eurot 95 senti. Sellest tulenevalt nõudis avaldaja, et puudutatud isik võimaldaks avaldajal taastada Nuia tee 3 projektijärgse küttesüsteem ning puudutatud isik kohustub hüvitama küttesüsteemi taastamise kulud 2547 eurot 95 senti.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Puudutatud isiku korteris puuduvad radiaatorid ning tema ei ole soojusenergiat kasutanud. Ühistu on teadlik, et tema korteris puuduvad radiaatorid. Puuduvad tõendid selle kohta, et puudutatud isik oleks antud korterist kütteradiaatorid eemaldanud. Puudutatud isik ei ole avalduses märgitud elamu küttesüsteemi ümber ehitanud ning ei ole kohustatud taastama elamu küttesüsteemi avalduses märgitud viisil. Puudutatud isik on omandanud antud korteri (vallasasja) 24. jaanuaril 2005 ja korteris puudus korteri võõrandamise momendil keskküttesüsteem (puudusid radiaatorid). Elamu kaasomanikud on aktsepteerinud olukorda, et osa elamu korteritest, sh korter nr X, on elektriküttel ja antud korteris puuduvad keskkütte radiaatorid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus otsustas 15. jaanuari 2021 määrusega:
3.1.Jätta rahuldamata puudutatud isiku taotlus kaasomandi endise olukorra taastamise nõudes aegumise kohaldamiseks.
3.2.Rahuldada avaldus endise olukorra taastamiseks ja kohustada puudutatud isikut võimaldama korteriühistul taastada Nuia tee 3 projektijärgne küttesüsteem puudutatud isiku korteriomandis
ning kohustada puudutatud isikut hüvitama korteriühistule Nuia tee 3 küttesüsteemi taastamise kulud 2547 eurot 95 senti.
3.3.Rahuldada avaldaja majanduskulude võlgnevuse nõue osaliselt ja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevus 3325 eurot 20 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 416 eurot 7 senti ja alates 16. jaanuarist 2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.6.Mõista välja puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud kogusummas 2425 eurot 46 senti ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.7.Rahuldada osaliselt puudutatud isikule määratud kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõivu taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks ning välja maksta Advokaadibüroo Nikolai Kõiv OÜ-le 324 eurot (sh käibemaks 54 eurot).
3.8.Vabastada puudutatud isik riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7). Puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite ja palunud kohaldada kaasomandi endise olukorra taastamise ja küttesüsteemide taastamise nõude osas aegumist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 ja lg 3 kohaselt. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja nõue on aegunud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5, AÕS § 74 lg-s 1 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-des 30 ja 31 sätestatud kohustused kehtivad igapäevaselt, mistõttu ei ole avaldaja kohustamisnõue aegumisele alluv ja avaldajal on õigus nõuda, et kostja taastaks korteris küttesüsteemi. Esmalt lahendas maakohus küsimuse, kas avaldajal on õigus pöörduda kohtusse tema poolt esitatud nõuetega või tuleb tsiviilasjas menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd puudutatud isik on leidnud, et Tartu Maakohus on juba 9. detsembril 2009 teinud otsuse analoogses hagis. Maakohus ei nõustunud seisukohaga, justkui oleks tegemist korduva hagiga ning sama nõude eseme ja alusega. Maakohus asus lõppkokkuvõttes seisukohale, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Avaldaja nõudele projektijärgse küttesüsteemi taastamiseks kohalduvad AÕS § 72 lg 5, § 74 lg 1 ja § 89. AÕS § 74 järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kohtu hinnangul on keskkütteradiaatorite eemaldamisel tegemist asja olulise muutmisega AÕS § 74 tähenduses. Kuigi puudutatud isik on väitnud, et teised korteriomanikud on aktsepteerinud puudutatud isiku korteri küttesüsteemist väljalülitamist, on maakohtu hinnangul selline väide paljasõnaline ja tõendamata. Maakohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et puudutatud isikul või ka eelmisel korteri omanikul oli radiaatorite eemaldamiseks kõigi kaasomanike nõusolek. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 74 mõtte kohaselt ei ole oluline see, kas kostjad ise kõrvaldasid puuduolevad möödaviigud või tegid seda nende õiguseellased (RKTKo 27.03.2015 nr 3-2-1-155-14, p-s 12). Maakohtu hinnangul kohaldub eelmärgitu ka käeolevas asjas keskkütteradiaatorite eemaldamise kohta ja seetõttu ei ole oluline, kas radiaatorid eemaldas puudutatud isik või eelmine korteriomanik. Kohtu hinnangul on keskkütteradiaatorite eemaldamisega leidnud tuvastamist korteriühistu liikmete õiguste rikkumine ning neile
küttesüsteemi tasakaalust väljaviimise tõttu kahju tekitamine ning teised kaasomanikud saavad korteriühistu kaudu seetõttu nõuda puudutatud isikult endise olukorra taastamise võimaldamist. Maakohus nõustus avaldaja poolt märgituga ning leidis, et avaldaja poolt taotletud viis on parim ja efektiivsem viis endise olukorra taastamiseks. Maakohus märkis, et kuivõrd asjas ei ole vaidlust, et küttesüsteemide taastamise kuludeks on 2547 eurot 95 senti, on käesoleval juhul võimalik koheselt kindlaks määrata taastamiskulude hüvitamise suurus. Antud juhul puudub korteriomanike kokkulepe, mille kohaselt ei peaks puudutatud isik osalema majandamiskulude kandmises. Kuna puudub igasugune kokkulepe puudutatud isiku vabastamise kohta elamu küttekulude kandmise kohustusest, nõustus kohus avaldajaga, et puudutatud isik on kohustatud osalema elamu kulutuste kandmises võrdeliselt teiste korteriomanikega. Maakohtu hinnangul ei ole vastav nõue vastuolus ka hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 6-7). Maakohus rahuldas avaldaja nõude ning mõistis välja puudutatud isikult KrtS § 40 lg 1 ja Korteriühistu Abja Nuia tee 3 põhikirja p 4.2.6 alusel majanduskulude võlgnevuse summas 3325 eurot 20 senti. Majanduskulude väljamõistmise arvutustes on kohus tuginenud avaldaja poolt
25.augustil 2020 esitatud koondväljavõttele, millisele vastaspool ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud. Koondväljavõttel kajastuvad summad on tõendatud ja kattuvad summaliselt maakohtule esitatud üksikute kuupõhiste arvetega. Koondväljavõtte kohaselt on puudutatud isikule perioodil jaanuar 2018 kuni juuni 2020 esitatud arveid kogusummas 4590 eurot 89 senti, millest on tasutud 1265 eurot 69 senti. Seega on tasumata 3325 eurot 20 senti ja põhjendamatu on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu summas 61 eurot 39 senti (3386 eurot 59 senti – 3325 eurot 20 senti). Lisaks tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlgnevuselt. Maakohus tugines viivisearvutustes samuti eeltoodud koondväljavõttele, millele ei ole puudutatud isik vastu vaielnud. Kokku tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis summas 416 eurot 7 senti (271 eurot 40 senti + 144 eurot 67 senti).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 3 ja 5 tühistamist ning selles osas uue määruse tegemist, millega jätta avaldus täielikult või osaliselt rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks; avaldaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Puudutatud isik palub ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta avaldaja kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldaja nõue endise olukorra taastamiseks (sh kahju hüvitamiseks) ei ole aegunud. TsÜS § 142 lg 1 ja TsÜS § 150 lg 1 alusel on avaldaja nõue aegunud. Puuduvad tõendid, et puudutatud isik oleks korterist keskkütteradiaatorid eemaldanud. Puudutatud isik ei ole kohustatud taastama küttesüsteemi. Elamu kaasomanikud aktsepteerisid olukorda, et osa elamu korteritest, sealhulgas ka antud elamu korteriomand nr X, on elektriküttel ja antud korteris puuduvad keskkütte radiaatorid. Puudutatud isik on seisukohal, et kui on tegemist endise olukorra taastamise nõudega, siis võiks kõne alla tulla, et kohus kohustaks õigusrikkujat määratud tähtaja jooksusul rikkumise kõrvaldama, rikkumise mittekõrvaldamise korral on kahjustatud isikul õigus rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda rikkumise kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Korterisse radiaatorite uuesti paigaldamine on tunduvalt odavam kui summa, mis maakohus on välja mõistnud. AÕS § 89 näeb ette rikkumise kõrvaldamist või rikkumisest hoidumise kohustust, mitte aga kahju hüvitamist enne kui rikkujale on pandud rikkumise kõrvaldamise kohustus. Seetõttu ei kuulu avaldus rahuldamisele.
Maakohus ei ole kontrollinud esitatud arvete põhjendatust. Puudutatud isikul ei ole võimalik kontrollida talle esitatud arvete õigsust ja põhjendatust. Puudutatud isikule ei ole esitatud arveid õigeaegselt, mille tulemusena ei ole puudutatud isik saanud arveid tähtaegselt tasuda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus ei ole järginud menetluskulude väljamõistmisel põhjendatuse ja mõistlikkuse põhimõtet. Menetluskulud on ebamõistlikult suured. Kohaldamisele kuulub TsMS § 162 lg 4. Puudutatud isik on X-aastane vanaduspensionär. Tema pensioni suurus on X eurot. Temaga koos elav elukaaslane A.A. (X-aastat vana) ja nende poeg B.B. on X. Puudutatud isiku pension kulub enamuses tema enda ja tema elukaaslase ning X poja ülalpidamiseks. Puudutatud isik on teinud avaldajale ettepaneku lahendada antud vaidlus kompromissiga. Avaldaja ei võtnud tehtud kompromissi vastu. Praegusel juhul kohaldub TsMS § 163 lg 2.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada kindlaksmääratud menetluskulu suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 1559 eurot 66 senti. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja nõue endise olukorra taastamiseks (sh kahju hüvitamiseks) on aegunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele TsÜS § 142 lg 1 ja TsÜS § 150 lg 1. Maakohus on õigesti, kohaldades AÕS § 72 lg-t 5, AÕS § 74 lg-t 1 ja KrtS §-i 30 ja §-i 31, leidnud, et seaduses sätestatud kohustused kehtivad igapäevaselt, mistõttu ei ole avaldaja kohustamisnõue aegumisele alluv ja avaldajal on õigus nõuda, et kostja taastaks korteris küttesüsteemi. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-des 53, 54, 55 ja 57, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
8.Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et puudutatud isikule kuuluvas korteriomandis nr X asukohaga Nuia tee 3, Mulgi vald, Abja Paluoja linn puuduvad keskkütteradiaatorid. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kas keskkütteradiaatorid eemaldas korterist puudutatud isik või eelmine korteriomanik. Endise olukorra taastamise nõude lahendamiseks AÕS § 74 lg 1 järgi tuleb teha kindlaks, kas puudutatud isik on kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud (Riigikohtu 30. jaanuari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11887, p 14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et keskkütteradiaatorite eemaldamine ja sellega seoses elamu ühtse küttesüsteemi muutmine on käsitletav kaasomandiosa olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 tähenduses ning sellisel juhul on õigus nõuda endise olukorra taastamist AÕS § 72 lg 5 (ja KrtS § 31 lg 1 p 1) alusel. Maakohus on seejuures viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale ning seda, et puudutatud isiku tegevus on käsitletav kaasomandiosa olulise muutmisena, ei ole määruskaebuses ka vaidlustatud.
9.Puudutatud isiku väide, et tema ei ole kohustatud taastama küttesüsteemi, kuna ei ole radiaatoreid eemaldanud, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtus seisukohaga, et ei ole oluline, kas radiaatorid eemaldas puudutatud isik või eelmine korteriomanik. Keskkütteradiaatorite eemaldamisega on rikutud teiste korteriomanike õigusi ning neile on
tekitatud kahju küttesüsteemi tasakaalust väljaviimisega, mistõttu teised kaasomanikud saavad korteriühistu kaudu seetõttu nõuda puudutatud isikult endise olukorra taastamise võimaldamist. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui radiaatorid eemaldas eelmine korteriomanik, eeldanuks olemasoleva küttesüsteemi muutmine ja radiaatorite eemaldamine kõigi korteriomanike vastavat otsustust. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega tuleb nimetatud küsimus lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Antud juhul selline otsus (kokkulepe) puudub.
10.Puudutatud isiku väide, et radiaatorite paigaldamine korteriomandisse on tunduvalt odavam sellest, mis maakohus on puudutatud isikult välja mõistnud, on tõendamata. Avaldaja on esitanud hinnapakkumise, milles on välja toodud hind küttesüsteemi taastamiseks puudutatud isiku korteris. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja poolt esitatud hinnapakkumises toodud hind oleks ilmselgelt ülepaisutatud ja, et küttesüsteemi saab korteris taastada tunduvalt odavamalt.
11.Puudutatud isik ei ole määruskaebuses nõus sellega, et temalt on küttesüsteemi taastamise kulud välja mõistetud. Puudutatud isik on seisukohal, et endise olukorra taastamise nõude esitamisel peab kohus määrama tähtaja, mille jooksul peab õigusrikkuja rikkumise kõrvaldama. Avaldaja on esitanud nõude kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal taastada projektijärgne küttesüsteem puudutatud isiku korteriomandis ja kohustada hüvitama küttesüsteemi taastamise kulud või alternatiivselt kohustada puudutatud isikut taastama projektijärgne küttesüsteem kooskõlastades eelnevalt tööde teostaja korteriühistuga. Maakohus leidis, et parim ja efektiivsem viis endise olukorra taastamiseks on see, kui korteriühistu ise tegeleb küttesüsteemi taastamisega ning puudutatud isik hüvitab taastamise kulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudutatud isikul endal võib küttesüsteemi taastamise korraldamine olla raskendatud ning praegusel juhul on parim variant see, kui korteriühistu tegeleb projektijärgse küttesüsteemi taastamisega.
12.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et puudutatud isiku korteris radiaatorite eemaldamisest hoolimata tuleb puudutatud isikul KrtS § 40 lg 1 ja korteriühistu põhikirja p 4.2.6 alusel tasuda avaldajale kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele. Nimetatut ei mõjuta see, millistel asjaoludel korterist radiaatorid eemaldati, sest radiaatori eemaldamiseks ei olnud puudutatud isikul (või tema õiguseellasel) teiste korteriomanike nõusolekut, mis AÕS § 74 lg 1 järgi on korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi muutmiseks vajalik. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et asjas esitatud asjaoludel ei ole kütteteenuse eest korteriomandi reaalosa suuruse järgi tasu nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega, sest avaldaja on algusest peale palunud puudutatud isikul keskküttesüsteem taastada ning tasuda kütteteenuse eest vastavalt korteri reaalosa suurusele.
13.Puudutatud isik heidab maakohtule ette, et kohus ei ole kontrollinud esitatud arvete põhjendatust. Majanduskulude väljamõistmise arvutustes on maakohus tuginenud avaldaja poolt 25. augustil 2020 esitatud koondväljavõttele (dtl 390-392) ning on koondväljavõttel kajastuvaid summasid võrrelnud esitatud üksikute kuupõhiste arvetega (dtl 60-70, 350, 352-353, 355-363, 420-421). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid võlgnevuse arvestusele esitanud, sh ei ole seda tehtud ka määruskaebuses. Määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on lähtunud eelkõige avaldaja poolt esitatud koondväljavõttest kontrollimata seejuures esitatud arvete põhjendatust, on arusaamatu. Maakohus kontrollis koondväljavõttel märgitud summasid võrreldes neid esitatud üksikute kuupõhiste arvetega ning kuna puudutatud isik ei olnud täpsustatud, millised kululiigid ja kui suures summas
ei ole põhjendatud, siis lähtus maakohus õigustatult sellest, et arvetel märgitud summad on põhjendatud. Kohus saab kontrollida arvetel märgitud kululiikide ja nõutavate summade põhjendatust siiski sel juhul, kui puudutatud isik toob esile, milles seisneb arvete alusel nõutavate summade ebaõigsus. Antud juhul ei ole puudutatud isik seda teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud võlgnevuse summas 3325 eurot 20 senti. Väide, et puudutatud isikule ei ole esitatud arveid õigeaegselt kätte toimetatud, on tõendamata.
14.Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis õigustaksid menetluskulude jaotamist erinevalt maakohtu määratust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus vastab vaidluse lahendamise tulemusele. Tulenevalt avalduse rahuldamisest on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kui kohtuvaidluse kaotanud poole kanda.
15.Puudutatud isiku väitel tuleb praegusel juhul kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, sest puudutatud isik on vanaduspensionär ning tema sissetulek on väike. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Praegu ei ole maakohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Mh ei viita kohtukulude puudutatud isikult väljamõistmise äärmisele ebaõiglusele või ebamõistlikkusele puudutatud isiku selgitused ja asjaolu, et puudutatud isik on vanaduspensionär ning tema sissetulek on väike. Menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks puudub alus. Praegusel juhul rahuldas maakohus avalduse summas 3325 eurot 20 senti. Puudutatud isik pakkus kompromissi, mille kohaselt ta tasuks avaldajale 915 eurot 16 senti. Kuna hagi rahuldati tunduvalt suuremas ulatuses puudutatud isiku poolt kompromissis märgitust, siis on maakohus õigustatult jätnud kohaldamata TsMS § 163 lg 2.
17.Puudutatud isik on vaidlustanud ka väljamõistetud menetluskulude suuruse. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 alusel hinnanud avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et avaldaja esindaja õigusabikulud kokku summas 2425 eurot 46 senti on põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, millega maakohus juba vähendas väljamõistetavaid menetluskulusid.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et riigilõiv summas 100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud avaldaja esindaja sõidukulud summas 55 eurot 66 senti. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi toimingutele kulunud aega, s.o maakohtu hinnangul kokku 14 tundi 33 minutit. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei olnud keskmisest töömahukama ja keerukama vaidlusega. Nõude aluseks olev õiguslik regulatsioon ei ole ülemäära keeruline. Samuti ei ole asja materjalid tavapärasest mahukamad. Arvestades avaldaja poolt esitatud menetlusdokumentide mahtu ja keerukust ning avaldaja esindaja poolt tehtud õigustoiminguid kogumis, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik on õigusabitoimingutele kulunud aeg 9 tunni ulatuses. Järelikult on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus 100 eurot (riigilõiv) + 55 eurot 66 senti (sõidukulud) + 1404 eurot (9x156 eurot, õigusabikulud), s.o kokku 1559 eurot 66 senti. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda ka viivist. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas.
18.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt menetluskulude suurust puudutavas osas, kuid kuna muus osas jääb maakohtu määrus muutmata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
19.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 470 eurot 60 senti (ajakulu 3 tundi 1 minut, koos käibemaksuga). Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu (130 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Samas leiab ringkonnakohus, et avaldaja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Ringkonnakohtu menetluses on avaldaja esitanud kaks menetlusdokumendi, s.o määruskaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja. Arvestades määruskaebuse vastuse keerukust ja mahtu, samuti seda, et selles menetlusdokumendis on olulises osas korratud juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, on põhjendatud ajakuluks määruskaebuse vastuse koostamise eest kokku 2 tundi (sh määruskaebusega ja kohtulahendiga tutvumine ning selle analüüs) ja menetluskulude nimekirja koostamise eest 23 minutit. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud määruskaebemenetluses on seega 347 eurot 88 senti (koos käibemaksuga) ning see summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et puudutatud isikul tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt / Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.