Hageja N. B. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja I (sissenõudja): Danske Bank A/S (välisriigi registrikood 61126228) Kostja I lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Julia Kisseljova (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post [email protected] ja [email protected] Kostja II: Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (büroo asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat SandraKristin Kärner, [email protected] Kostja III (ostja): Stix KV OÜ (registrikood 14092508, asukoht Pallasti 28, nimekast 93, 11402 Tallinn, e-post [email protected]), Kostja III lepingiline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta N. B. hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu), Tallinna kohtutäituri Arvi Pink ja Stix KV OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2010/182 läbi vaatamata.
2.Keelduda menetlusse võtmisest järgmist hageja nõuet: Nõuda kinnisasi (xxx reg.osa nr xxx) välja ostja Stix OÜ valduses ning parandada kinnistusraamatu kanne
2-19-8190 selliselt, et kustutada ostja Stix OÜ omaniku kanne ja kanda omanikuna sisse võlgnik ning asendada ostja Stix OÜ tahteavaldus kinnistusraamatu kande parandamiseks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
1.Jätta N. B., Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu), Tallinna kohtutäituri Arvi Pink ja Stix KV OÜ menetluskulud N. B. kanda.
2.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.N. B. (hageja) esitas 29.05.2019 Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, kostja I), Tallinna kohtutäituri Arvi Pink (kostja II) ja Stix KV OÜ (kostja III) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks 17.04.2019 lõppenud enampakkumise, millel müüdi kinnistu asukohaga xxx, registriosa number xxx. Samuti nõudis hageja kohtutäiturilt, s.o kostjalt II, kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Hageja märkis, et kahju suuruse ja ulatuse täpsustab hageja kohtumenetluse raames. Kohus võttis 12.09.2019 määrusega hageja hagi kostja I, kostja II ja kostja III vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse.
2.TsMS § 423 lõike 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3.Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2010/182. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et Kohtutäitur Arvi Pink on edastanud hagejale teate, et täiteasja 024/2010/182 raames jätkub arestitud kinnistu müük milline kuulub T. I.le. Teadmata, mille alusel on hageja vastu algatatud täitemenetlus esitas hageja 08.02.2019 päringu/kaebuse kohtutäituri tegevusele. Lisaks nähtus enampakkumise kuulutusest, et kohtutäitur müüb xxx hinnaga 120 000.- eurot. Kaebaja selgitas kohtutäiturile, et ilmselt on vara müügihind alla turuhinna ning tuleb läbi viia hindamismenetlus. Lisaks märkis kaebaja, et ei ole enampakkumisel müüdava kinnistu omanik. Kuulutuse kohaselt on omanikuks T.I. . Kaebajale ei ole teadlik asjaolust, et tema suhtes on algatatud täiemenetlus. Lisaks ei ole kohtutäitur edastanud mistahes teavet (täitmisteadet, vara arestimise akti), et kaebaja on võlgnik täiteasjas 024/2010/182. Kohtutäitur vastas hagejale, et võlgnikul ei ole õigust saada täitmisteadet ega vara arestime akti, kuna need dokumendid on 2010 aastal edastatud xxx omanikule T. I.`le kes on tänaseks surnud. Võlgnikuks on hageja määratud seetõttu, et hageja on annakusaaja. Hageja hinnangul kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.
2-19-8190
4.Hageja elukoht on Rootsis ning ta ei ole teadlik kohtutäitur Arvi Pink`i poolt 10 aastat tagasi täiteasja 024/2010/182 raames teostatud täitetoimingutest. Hageja on lisaks seisukohal, et ei ole T. I. õigusjärglane ning seega ei ole ka võlgnik täiteasjas 024/2010/182. Hageja kinnitab, et temale ei ole mistahes vara ega annakut üle antud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise läbi vaatamata jätmine
5.Kohus asub seisukohale, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-d 1, 2 alusel, sest hageja ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks õigustatud isik, samuti põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Nähtuvalt hagiavaldusest on T. I. suhtes 15.02.2010 alustatud täitemenetlus nr 024/2010/182 hüpoteegi realiseerimise nõudes ja täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 03.07.2007 notariaalne dokument nr 4377. Täitmine seisneb koormatud kinnisasja võõrandamises ja nõude rahuldamises kinnisasja müügist saadu arvel. Hagiavaldusest nähtuvalt on kinnistu määratud annakuna hagejale ning hageja kinnitab, et temale ei ole vara ega annakut üle antud.
7.Pärimisseaduse § 19 lg 1 kohaselt testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi ning testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest (PärS § 39 lg 1). Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Eeltoodust tuleneb, et annakusaaja ei omanda õigust annakuks määratud esemele mitte otse pärandajalt, vaid tal on nõue annakutäitja vastu. Annak on seega annakutäitja, kelleks võib olla pärija, vastu suunatud nõue. Annakuks määratud ese ei lähe annakusaajale üle seaduse alusel ja automaatselt, vaid annakusaaja omandab õiguse nõuda annakutäitjalt talle annakuks määratud eset (PärS § 56 lg 1). Annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (PärS § 64 lg 2). Annaku vastuvõtmise tagajärjeks ei ole omandi tekkimine annakuks olevale hüvele. Annakuks määratud kinnisasja omanikuks saab annakusaaja kinnisasja asjaõiguskokkuleppega ja sissekandega kinnistusraamatusse. Seega on annak pärandajalt saadud võlaõiguslik nõue pärija vastu mingi kindlaksmääratud asja või mõne muu täpselt hinnatava varalise väärtuse suhtes.
8.Kuna hagi asjaolude kohaselt ei ole hagejale annakut eeltoodud viisil üle antud, siis ei saa hagejat lugeda vara omanikuks, kelle õigusi oleks ebaseaduslikult enampakkumisel kahjustatud ning kellel tekiks nõudeõigus vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (AÕS § 6, § 80 lg 1, 2). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on õigustatud esitama täitemenetluse osaline. Kohus leiab, et hageja annakusaajana ei ole täitemenetluses menetlusosaline TMS § 5 lg 1 tähenduses, kuna ta ei ole kinnistu asukohaga Tiiru tee 20, Harju maakond omanik, mida hageja on ka ise kinnitanud. Kuna hageja annakusaajana ei ole vara omanikuks, siis ei saa täitemenetluses kinnistu enampakkumisel müümine riivata ka hageja õigusi ning hagejal puudub TMS § 223 lg 1 alusel nõude esitamise õigus.
2-19-8190
9.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
10.Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbivaatamata. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Nõude menetlusse võtmisest keeldumine
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selleks, et tsiviilkohtumenetlus oleks efektiivne, tuleb hagi menetlusse võtmise staadiumis kõrvaldada kõik puudused, mis võivad takistada tsiviilasja õigesti lahendamist. Riigikohus on mitmes lahendis juhtinud maa- ja ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et ebaselge hagi puhul tuleb anda menetlusosalisele TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg ebaselguse kõrvaldamiseks ning vajadusel jätta hagi menetlusse võtmata.
12.Kohus jättis 15.06.2020.a. kohtumäärusega hageja nõude käiguta ning selgitas hagejale, et Tallinn Ringkonnakohus on tühistanud maakohtu määruse, millega kohus keeldus menetlusse võtmast hageja hagi täituri vastu kahju hüvitamiseks 10 000 € ja alternatiivset nõuet Stix KV OÜ vastu kinnisasja väljanõudmiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks ja tahteavalduse andmiseks. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud määruses, et lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele on hagejal õigus esitada ka muid nõudeid ja seda erinevate kostjate vastu, kuid et alternatiivsetel alustel nõudeid erinevate kostjate vastu saab esitada vaid erandkorras. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui selliselt nõuded esitatakse, siis tuleb hagejal esile tuua ja põhjendada nende esitamist ja eesmärki.
13.Täiendavalt selgitas kohus, et TMS § 223 lg 2 p 1 järgi võib võlgnik enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel ja kui see ei ole välistatud, võib tõusetuda küsimus alternatiivsest nõudest kahju hüvitamiseks.
14.Seega kohustas maakohus hagejal oma nõudeid täpsustama: a) millise nõude ta täiendavalt esitab ja kelle vastu, b) millise alternatiivse nõude ta esitab ja kelle vastu ta selle esitab ning põhjendada alternatiivse nõude esitamise järjekorda, c) kahjunõude esitamisel tuleb esile tuua, milline kahju on tekkinud, milline on rikkuja (kelle) õigusvastane tegu, mille tulemusel kahju tekkis, põhjuslik seos ja milles seisneb kahju või kaotatud hüve 10000 €, d) lõplikult määrata ka hagihind, kui selgub nõuete ja asjaolude täpsustamisel, et kahjunõue pole seotud tuvastusnõudega.
15.Hageja esitas 19.08.2020.a. puuduste kõrvaldamise korras täpsustuse, kus ta palus lugeda täpsustatud nõudeks kostjate vastu järgmise: Nõuda kinnisasi (xxx reg.osa nr xxx) välja ostja Stix OÜ valduses ning parandada kinnistusraamatu kanne selliselt, et kustutada ostja Stix OÜ omaniku kanne ja kanda omanikuna sisse võlgnik ning asendada ostja Stix OÜ tahteavaldus kinnistusraamatu kande parandamiseks kohtuotsusega. Kohus, hinnanud hageja 19.08.2020 esitatud täpsustatud nõuet kinnisasja väljanõudmiseks Stix OÜ valdusest ja kande parandamiseks nii, et viimase kui omaniku kanne kustutataks ja kanda sisse võlgnik ning asendada ostja Stix OÜ tahteavaldus kande parandamiseks
2-19-8190 otsusega, arvestades nõude asjaolusid, leiab, et hagejal ei ole võimalik sellist nõuet esitada järgmistel põhjustel.
16.Hageja on ise esile toonud, et ta ei saa olla võlgnik, et talle pole annakut üle antud, et ta pole omanik. Sealjuures nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest (esitatud hagiavalduse lisana) on kinnistu asukohaga xxx omanik T. I. kuni 29.04.2019 kohtutäituri avalduse alusel enampakkumise akti alusel sisse kantud Stix KV OÜ. Seega ei ole hageja ühelgi ajahetkel olnud eelnimetatud kinnistu omanik. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et hageja ei ole vaidlusaluse täitemenetluses nr 024/2010/182 enampakkumisel müüdud kinnisasja asukohaga xxx omanik ning seega puudub hagejal AÕS § 5, 80, TMS 223 lg 2 p 1 kohane alus asja välja nõudmiseks ostjalt (OÜ-lt Stix).
17.Lisaks ei taotle hageja kande muudatuse tegemist enda nimele vaid soovib kande muudatuse tegemist võlgniku nimele. Oma nõudes ei ole hageja aga nimetanud konkreetselt, kes on võlgnik, kes tuleb kinnistusraamatusse kanda. Samas nähtub hagiavaldusest, ei võlgnikuks ei ole mitte hageja kui annakusaaja, kellele ei ole annakut veel üle antud, vaid on hoopis endiselt pärija. Seega asub kohus seisukohale, et hagejal ei tekkinud sellist õigust, mis võimaldaks tal nõuda tahteavalduste andmist kostjatelt kande kustutamiseks ja kolmanda isiku (võlgniku/pärija) kasuks omanikukande kinnistusraamatusse tegemist.
18.Olenemata puuduste kõrvaldamise kohtumääruses osundatud puudustele, ei ole hageja hagis esinevaid puudusi kõrvaldanud ega oma kahjunõudeid täpsustanud. Kohus on seisukohal, et kohtu poolt nõutud puuduseid ei ole kõrvaldatud, hageja ei saa täpsustatud nõuetega seda, mida ta soovib.
19.TsMS § 371 lg 2 p 2 tulenevalt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
20.Seega, juhindudes TsMS § 340.1 lg 2, § 363 lg 1 p 1, 371 lg 2 p 2, keeldub kohus hageja 19.08.2020 nõude (Nõuda kinnisasi (xxx reg.osa nr xxx) välja ostja Stix OÜ valduses ning parandada kinnistusraamatu kanne selliselt, et kustutada ostja Stix OÜ omaniku kanne ja kanda omanikuna sisse võlgnik ning asendada ostja Stix OÜ tahteavaldus kinnistusraamatu kande parandamiseks kohtuotsusega.) menetlusse võtmisest, kuivõrd nõue on perspektiivitu, sest esitatud nõudega ei ole hagejal taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
21.TsMS § 372 lg 6 tulenevalt, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.
22.TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus.
2-19-8190
23.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.