Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. veebruari 2021 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399) esindajad ringkonnakohtus
Regionaalhaigla
Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. veebruari 2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 17.02.2021 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avaldaja taotles puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva vältel arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Isiku suhtes alustati tahtest olenematut ravi 15.02.2021 kell 14:30.
2.Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, segatüüpi skisoafektiivne häire. Puudutatud isik on viibinud statsionaarsel ravil 32 korda, millest viimati perioodil 31.01.2021 – 12.02.2021. Puudutatud isik lõpetas 2018. aastal regulaarse ravimite kasutamise ning haigushood sagenesid. Puudutatud isik pöördus käesoleval juhul ise valvetuppa. Ta oli valjuhäälne ja suureline. Avaldas valvearstile, et kardab surma, kuna jääpurikad kukuvad kõikjal; tema telefon lülitati välja, järelikult arvatakse, et ta on surnud. Puudutatud isik kõneles segaselt ja hüplikult erinevatest erakondadest ja poliitikutest ning on väidetavalt väsinud meeste häältest, kes pidevalt temaga räägivad. Väitis, et teda on kutsutud Prantsusmaa saatkonda, aga tema ei taha ühtki lõunamaa meest näha. Puudutatud isiku seisund ei ole paranenud, ta on jätkuvalt psühhootiline, ettearvamatu ja haiguskriitikata. Puudutatud isik süüdistab poega oma tervise halvenemises, nimelt olevat viimane kodus kõik asjad segamini ajanud, öösiti arvutis istunud ning teda mitte magada lasknud. Isikul pole haigusteadvust, puudub võime hinnata oma ravivajadust ning oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega võib ta olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele.
3.Maakohus andis puudutatud isikule riigi õigusabi, kuulas puudutatud isiku ja raviarsti ära ning küsis esindaja arvamust. Raviarsti hinnangul ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Isik käitub ennast kahjustavalt ning läheb väga tigedaks. Puudutatud isik ei võta kodus ravimeid. Esindaja toetas tahtevastase ravi kohaldamist. Maakohus rakendas 17.02.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 15.02.2021 kuni 19.02.2021 koos vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega.
4.18.02.2021 teavitas puudutatud isiku raviarst kohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on isik oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus pikendas 19.02.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani. Maakohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil. Maakohus märkis, et
tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 27.03.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks.
6.Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lõigetele 1 ja 2, tsiviilkohtumenetluse seadusitku (TsMS) § 531 lg-le 1, § 534 lg-le 5. Kohtule esitatud arsti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Puudutatud isikul pole haigusteadvust, puudub võime hinnata oma ravivajadust ning oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega võib ta olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele.
7.Maakohus kuulas puudutatud isiku 17.02.2021 ära. Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et isik hetkel selgelt ei mõtle ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu enda ja ümbritsevad. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui ümbritsevatele.
8.Maakohus selgitas, et puudutatud isiku raviarst teatas 18.02.2021 kohtule, et patsiendi seisund ei ole käesolevalt muutunud. Seega esinevad eeldused õiguskaitse pikendamiseks. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt puudutatud isiku raskest psüühikahäirest võib isik olla ohtlik endale ning teistele ja vajab jätkuvalt ravi psühhiaatriahaiglas. Tulenevalt oma seisundist on isik psühhiaatrite hinnangul võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine – ise ta end haigeks ei pea ja ravimeid tarvitama ei soostu. Tahtest olenematult saab aga isikut ravida ainult haigla tingimustes. Seega esines alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks ning maakohus pikendas rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu maakohtu määruse peale 04.03.2021 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt leiab puudutatud isik, et ta ei vaja ravi jätkamist haiglas kohtumääruse alusel nii pikka aega. Tal on töö ja muud asjaajamised. Puudutatud isik suudab ravi jätkata kodus. Puudutatud isik ei ole endale ega teistele ohtlik.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
10.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et täidetud on PsAS §-s 11 sätestatu. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada. Käesoleval aastal viibib isik ravil juba kolmandat korda. Puudutatud isik rääkis, et ta liikus hospitaliseerimise päeval koos koeraga Salme Kultuurikeskuses ringi, tegi lauluharjutusi, andis koerale käsklusi, kuulas valjult muusikat. Seejärel käis Prantsuse saatkonna ees laulmas. Helistas mitmele poliitikule, kutsudes neid endaga ühinema.
11.Avaldaja vastuse kohaselt on puudutatud isikul sagedaste seisundi ägenemiste ajal esinenud korduvalt agressiivset käitumist. Isik ei pea ennast ise haigeks ega saa aru ravivajadusest. Vaatamata ravile on isik jätkuvalt valjuhäälne, ärrituv ja trotslik. Puudutatud isik on rahulolematu haiglaraviga, ei nõustu pikaajalise toetusraviga. Isiku emalt saadud informatsiooni kohaselt on kodune ravisoostumus olnud ebapüsiv. Oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse käitumisega ja kõikjale sekkumisega võib ta esile kutsuda agressiooni enda suhtes, seades selliselt ohtu oma tervise. Haiglaravita jätmisel ohustab isik
psüühikahäire tõttu iseenda ja teiste elu, tervist või julgeolekut. Arvestades isikul esineva psüühikahäire süvenevat kulgu ja ravikoostöö puudumist ei ole muu psühhiaatriline ravi küllaldane.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
12.Maakohus jättis määruskaebuse 11.03.2021 rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
13.Avaldaja teatas 22.03.2021, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega lõpetati tahtest olenematu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus 19.03.2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Määruskaebusele on lisatud tõendina puudutatud isiku 28.02.2021 e-kiri koos lisaga riigi õigusabi korras määratud esindajale. Ringkonnakohus võtab selle TsMS § 663 lg 3 alusel asja materjalide juurde.
16.Kolleegium ei nõustu määruskaebusega ning on arvamusel, et maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Asjaolu, et puudutatud isik oli seisukohal, et ta ei ole ohtlik ja ei vaja tahtest olenematut ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohas.
17.Puudutatud isiku ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isik oli psühhootiline ja ettearvamatu. Tal puudus võime hinnata ravivajadust ning oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega võis ta olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele. Määruskaebuse vastuses nähtuvalt on puudutatud isik olnud haiglaravil sel aastal juba kolm korda. Sagedaste seisundi ägenemiste ajal on esinenud korduvalt agressiivset käitumist. Käesoleval juhul oli puudutatud isik osakonnas psühhootiline, ettearvamatu ja kuri. Tal puudus võime hinnata oma ravivajadust ning oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega võis ta olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele. Oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse käitumisega ja kõikjale sekkumisega võis ta esile kutsuda agressiooni enda suhtes, seades selliselt ohtu oma tervise. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võis puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele.
18.Määruskaebuse vastuse kohaselt ei nõustunud puudutatud isik pikaajalise toetusraviga ja kodune ravisoostumus on olnud ebapüsiv. Varasemalt antud ravisoovitusi ei olnud ta järginud. Eeltoodust tuleneb kolleegiumi hinnangul, et puudutatud isik ei olnud ise
võimeline ennast väljaspool raviasutust ravima ning seetõttu ei olnud muu psühhiaatriline abi puudutatud isiku jaoks küllaldane.
19.Seega olid maakohtu järeldused põhjendatud ja kolleegiumi hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Avaldaja teatest nähtuvalt lõpetati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi 19.03.2021.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
22.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.