Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-547
Tsiviilasi
OÜ (likvideerimisel), PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ ja Sten Janu kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare kohustamiseks täiteasjas nr 119/2017/167 õiendi väljastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. märtsi 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ (likvideerimisel), PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ ja Sten Janu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (avaldajad): ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel; rk: 12934966) PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (rk: 14436741) Sten Janu (ik: XXXXXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Taive Peedosaar
OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (avaldajad) esitasid 13.01.2022 maakohtule kaebuse, milles palusid kohustada kohtutäitur Taive Peedosaart (puudutatud isik, kohtutäitur) sisuliselt vastama avaldajate 23.11.2021 taotlusele ja väljastama kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest avaldajatele justiitsministri 15.12.2009 määrusega nr 42 kehtestatud kohtutäiturimäärustiku § 24 lg-s 1 nimetatud õiendi kas selle kohta, et täiteasjas nr 119/2017/167 on õiendi väljastamise hetke seisuga OÜ Lõuna Farm (võlgnik) vara arestitud ja kehtib arestipandiõigus, või selle kohta, et täiteasjas nr 119/2017/167 on võlgniku vara aresti alt vabastatud, selgitades, miks, millisel õiguslikul alusel ja alates millisest ajast arestipandiõigus enam ei kehti. Kaebuse kohaselt taotlesid avaldajad 23.11.2021 kohtutäiturilt kohtutäiturimäärustiku § 24 lg 1 alusel õiendi väljastamist selle kohta, et täiteasjas nr 119/2017/167 on võlgniku vara arestitud ja kehtib arestipandiõigus. Taotlust esitades lähtusid avaldajad teadmisest, et kohtutäitur on täiteasjas võlgniku vara arestinud. Avaldajad ei tea, et võlgniku vara oleks aresti alt vabastatud. Kohtutäitur ei vastanud taotlusele sisuliselt ning palus pöörduda küsimusega võlgniku ajutise halduri poole. Ajutise halduri poole pöörduda ei ole mõtet, kuna pankrot rauges ja võlgnik kustutati registrist. Täitemenetlusega seotud selgitusi peab andma kohtutäitur. Avaldajad esitasid 09.12.2021 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja palusid oma taotlusele sisuliselt vastata. Kohtutäitur ei ole kaebust lahendanud. Avaldajad on teinud omalt poolt kõik selleks, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. 07.03.2022 menetlusdokumendis palusid avaldajad lisaks nõuda kohtutäiturilt välja dokument, millega kohtutäitur on võlgniku vara aresti alt vabastanud.
- selle kohta, et täiteasjas nr 119/2017/167 on õiendi väljastamise hetke seisuga võlgniku OÜ Lõuna Farm vara arestitud ja kehtib arestipandiõigus, või - selle kohta, et täiteasjas nr 119/2017/167 on võlgniku vara aresti alt vabastatud, selgitades, miks, millisel õiguslikul alusel ja alates millisest hetkest arestipandiõigus, mis on seatud võlgniku varale, enam ei kehti, ning esitades dokumendi, millega kohtutäitur on täiteasjas nr 119/2017/167 võlgniku vara aresti alt vabastanud. Alternatiivselt saata kohtuasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Kõik menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 vastuolus. Kuivõrd kohus kohustas resolutsiooni p-ga 2 kohtutäiturit õiendi väljastamiseks kas arestipandiõiguse kehtimise või lõppemise kohta, siis oleks kohus pidanud kaebuse täies ulatuses rahuldama; 2) on kohus määruse motiveeriva osa p-s 14 ebaõigesti käsitlenud kohtutäituri poolt väljastamisele kuuluva õiendi sisu väga formaalselt. TMS §-s 35 ja KTS §-s 42 eristatakse täitetoimiku väljatrükke ja õiendeid. Seejuures on täitetoimiku väljatrüki tasu odavam kui õiendi väljastamise tasu, mis viitab sellele, et õiendi koostamine on sisulisem ja keerukam töö. KTS § 42 lg-te 3 ja 4 kohaselt erineb kohtutäituri tasu suurus õiendi koostamise eest 6 korda sõltuvalt sellest, kas õiendi väljastamine eeldab kohtutäituri poolt olemasoleva teabe analüüsimist ja/või lisateabe kogumist. TMS § 35 ning KTS § 42 lg-d 3 ja 4 viitavad sellele, et õiend saab olla sisuline dokument, milles kohtutäitur esitab faktilised ja õiguslikud põhjendused motiveerimaks, miks kohtutäitur konkreetsele seisukohale jõuab. Määruse formalistlik käsitlus kohtutäituri õiendist on vastuolus ka täitemenetluse uurimis- ja selgitamispõhimõtetega, millest tuleneb kohtutäituri kohustus anda sissenõudjale vajalikku sisulist teavet ja selgitusi, esitades seejuures asjakohased faktilised ja õiguslikud põhjendused. Kohtumäärust täites peab kohtutäitur esitama õiendis faktilised ja õiguslikud põhjendused selle kohta, kas ja miks on kohtutäituri hinnangul täiteasjas võlgniku vara jätkuvalt arestitud või on aresti alt vabastatud. Kui kohtutäitur peaks leidma, et võlgniku vara on aresti alt vabastatud, siis tuleks täpsustada, millal ja millise dokumendiga on kohtutäitur võlgniku vara aresti alt vabastanud. Kohtumääruse täitmiseks väljastatavas dokumendis faktiliste ja õiguslike põhjendusteta esitatav väide, et võlgniku vara on täiteasjas kas jätkuvalt arestitud või aresti alt vabastatud, ei ole käsitletav kohtutäituri õiendina TMS § 35 mõttes. Ka menetlusökonoomiliselt oleks ebamõistlik, kui avaldajad peaksid arestipandiõiguses selguse saamiseks peale kohtumääruse jõustumist hakkama uuesti kohtutäituriga suhtlema. Lisaks ei ole küsimuses, kas täiteasjas on võlgniku vara jätkuvalt arestitud või on arestipandiõigus lõppenud, võimalik seisukohta avaldada ilma õiguslikku arvamust esitamata, sest arestipandiõiguse olemasolu või lõppemine ise on õiguslikuks küsimuseks; 3) on kohus ebaõigesti käsitlenud avaldajate 07.03.2022 taotlust. Puuduvad takistused, miks kohus ei saa kohustada kohtutäiturit esitama dokumenti, millega kohtutäitur on täiteasjas võlgniku vara aresti alt vabastanud, kui kohtutäituri hinnangul on arestipandiõigus lõppenud; 4) jättis maakohus Riigikohtu seisukohti arvestades (3-2-1-42-08, p 18; 3-2-1-86-16, p 12) menetluskulud ebaõigesti menetlusosaliste endi kanda. Täitemenetlusega seonduvates vaidlustes on iseloomulik sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel, mistõttu on põhjendatud jätta avaldajate menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohus on kaebuse sisuliselt rahuldanud.
Avaldajate eesmärk taotluste ja kaebuste esitamisel on jäänud arusaamatuks. Tartu Ringkonnakohus on määruses tsiviilasjas nr 2-20-18557 (samad menetlusosalised) märkinud, et nõustub maakohtu põhjendustega, et lõpetatud täitemenetluses täitemenetlust ja sundtäitmist ei toimu. Kui täitemenetlus nr 119/2017/167 kohtumäärusega peatati ja jätkus likvideerimismenetlusega pankrotimenetluses, siis täitur varasid arestist vabastada ei saanud. Mis varadega järgnevas menetluses toimus, on kohtutäiturile teadmata. Menetlusosalised olid seotud erinevate kohtumenetlustega vara arestist vabastamiseks. Info, kas mingite varade osas selgus nende kuuluvus ja kas varad vabastati arestist või mitte, saab olla ajutisest haldurist likvideerijal. Sissenõudjad (avaldajad) teavitasid likvideerijast pankrotihaldurit, et nad on täitemenetluse nr 119/2017/167 aluseks oleva nõude sissenõudmise tähtaega pikendanud ehk alus pankrotimenetluseks on ära langenud. Nõude osas, kus sissenõudmise tähtaeg ei ole saabunud, ei saa täitemenetlust läbi viia, seega ei saanud pankrotimenetluse lõppemisel täitemenetlus jätkuda. Sissenõudjad ja esindajad on kirjavahetustes esitanud ebaõigeid ning vastukäivaid andmeid. Kohtutäitur on korduvalt juhtinud tähelepanu, et täitemenetluses saab täita selgeid nõudeid. Võlgnik on registrist kustutatud ja sama täitedokumendi alusel viib täitemenetlust läbi kohtutäitur Kaire Põlts. Varade ja nende pandiõiguse kohta saab vastata menetluse läbiviija. Eelnevaid seisukohti on avaldajatele erinevates menetlustes selgitatud. Ajutisest haldurist likvideerija Kristo Teder on seadnud kahtluse alla notariaalselt tõestatud lepingutest tulenevate nõuete kehtivuse.
Määruse p-s 17 on maakohus käsitlenud õigesti avaldajate 07.03.2022 menetlusdokumendis esitatud taotlust ning määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige. Maakohus rahuldas kaebuse osaliselt ning jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud põhjendatult menetlusosaliste endi kanda. Avaldajate seisukoht, et maakohus kohaldas TsMS § 172 lg-t 1 valesti, ei ole õige. TsMS § 172 lg-st 1 ei tulene, et täitemenetlustega seonduvates vaidlustes tuleb menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.