Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-2877
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. veebruari 2021. a määrus ja Harju Maakohtu 25. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus (registrikood 90006399)
Põhja-Eesti
Regionaalhaigla
Ravile paigutatav isik (puudutatud isik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), RÕA korras määratud esindaja Raivo Bergson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. veebruari 2021. a määrus ja Harju Maakohtu 25. veebruari 2021. a määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 23.02.2021 Harju Maakohtule taotluse, millega taotles XX (puudutatud isiku) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja tema paigutamist psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 22. veebruarist 2021. Psüühikahäire ja ebaadekvaatse käitumise tõttu on isik ümbritsevatele ja iseendale. Arvestades puudutatud isiku seisundit ei ole tema paranemist oodata 4 ööpäeva vältel.
3.Puudutatud isikule kutsus kiirabi ema, sest puudutatud isik käis talle üüritud korteris ringi kurja ja ähvardava olekuga, vehkis ema suunas noaga, oli alasti ja masturbeeris. Kuna patsient koostööst kiirabibrigaadiga keeldus, kaasati politsei. Vastuvõtul oli pinges ja umbuskliku olekuga, kapuuts tõmmatud silmadele, süüdistas monoloogina oma ema. Psüühikahäiret ja ravivajadust eitas, mistõttu hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 22. veebruaril 2021. a kell 14.56. Osakonnas oli ärev, pinges, liikus ringi, demonstreeris. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (püsikululine paranoidne skisofreenia F20.00). Käitumine on täiel määral psühhoosielamustest juhitud ning oma seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Arvestades tema ebaadekvaatset seksuaalse sisuga käitumist, oma eluruumi alaealiste kutsumist ning vaenulikku ja ründavat käitumist oma ema suhtes on patsient ohtlik ümbritsevatele ning arvestades varasemat suitsiidohtlikku käitumist ka iseendale.
4.Puudutatud isiku seisundi osas esitasid arvamuse psühhiaatrid KE ja KK. Maakohtu 23. veebruari 2021. a määrus
5.Harju Maakohus tegi 23. veebruaril 2021. a määruse, millega rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 22. veebruarist kuni 26. veebruarini 2021. Maakohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel paigutada puudutatud isik psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 4 päevaks alates 22. veebruarist 2021 kuni 26. veebruarini 2021 ning kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohtu 25. veebruari 2021. a määrus
6.Maakohtu 25. veebruari 2021. a kohtumäärusega pikendas maakohus avaldaja taotluse alusel puudutatud isiku suhtes kohaldatavat tahtest olenematut ravi kuni 40 päevani.
7.Maakohus kuulas enne määruse tegemist ära puudutatud isiku ja puudutatud isikule määratud esindaja. Raviarst esitas 25. veebruaril 2021. a arvamuse, milles on seisukohal, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud.
8.Kohtu hinnangul ei ole isiku seisund pärast esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist paranenud, mistõttu esinevad alused esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Puudutatud isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Isiku käitumine on ebaadekvaatne. Ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla ohtlik endale ja teistele.
2-21-2877 Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Endale ohtlikkus seisneb kohtu hinnangul selles, et isik võib asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda (suitsiidiohtlik käitumine). Teistele ohtlikkus seisneb kohtu hinnangul selles, et isik võib kujutada otsest ohtu oma ettearvamatu käitumisega (ebaadekvaatset seksuaalse sisuga käitumine, oma eluruumi alaealiste kutsumine ning vaenulik ja ründav käitumine oma ema suhtes). Oma seisundist tulenevalt on isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Kuna ravi läbiviimine pole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes pikendada esmase õiguskaitsevahendi kohaldamist TsMS § 534 lg 5 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Puudutatud isik esitas 8. märtsil 2021. a määruskaebuse, milles palub maakohtu määrused tühistada.
10.Puudutatud isik avaldas esindajale, et on tegelikult terve ning kui vaja saab ka kodus ravimeid võtta. Haiglasse sattus ema pärast, kes kutsus kiirabi. Millegipärast kutsus keegi politsei, kuid kutsumise põhjus oli puudutatud isikule ebaselge. Kaebajal on kodus palju tegemist, samuti on tööl asjad pooleli. Iga haiglas veedetud päev toob kaasa materiaalse kahju. Puudub alus tema tahtevastaselt haiglas hoidmiseks. Puudutatud isik on seisukohal, et tema ohtlikkus pole tõendatud. Ka ei ole täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1-s. Tahtevastasel ravil viibimine pole vajalik.
11.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 23. veebruari 2021. a ja 25. veebruari 2021. a määrused on seaduslikud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrused muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
13.Ringkonnakohus lahendab puudutatud isiku määruskaebuse Harju Maakohtu 23. veebruari 2021. a ja 25. veebruari 2021. a kohtumäärusele ühe (käesoleva) määrusega.
14.Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused pole täidetud. Viidatud sätte kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on vastavate eelduste olemasolu oma 23. veebruari 2021. a ja 25. veebruari 2021. a määrustes kolleegiumi hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
15.TsMS § 537 lg 1 järgi on isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku tervisliku seisundi osas väljendanud arvamust
2-21-2877 psühhiaatrid KE ja KK. Isiku ohtlikkus saab väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele. Agressiivne ja ettearvamatu käitumine väljendus asja materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul nii kodus viibides 22. veebruaril 2021. a, mil isik vehkis oma ema suunas noaga ja keeldus koostööst kiirabiga, mistõttu tekkis vajadus politsei kaasamiseks ning hiljem raviasutuses, kus isik käitus ebaadekvaatselt, avaldas tagakiusamis- ja kahjustusluulumõtteid, keeldus ravist ja tegi lähenemiskaitseid haigla personalile. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut.
16.Kooskõlas TsMS § 536 lg-ga 1 kuulas maakohus ära ka puudutatud isiku enda ja veendus isiku seisundis.
17.Tulenevalt eelmainitust on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused. Määruskaebus pole seega põhjendatud ja jääb rahuldamata.
18.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.