nende Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlgniku usaldusisik YY Võlausaldajad Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Triin Kihuoja Intrum Estonia AS (esialgne võlausaldaja Danske Bank A/S) (registrikood 10036074), esindaja Reelika Tuisk Sihtasutus KredEx esindaja Paul Lukk
Menetluse liik
(registrikood
90006012),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2021 määrus osas, milles maakohus jättis XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus rahuldada.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Kohtumääruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Lõpetada XX kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 3.2.Vabastada YY XX usaldusisiku kohustustest. 3.3.Avaldada teade XX kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3.4.Jätta kohustustest vabastamise menetluses tekkinud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XX (võlgnik) esitas 05.10.2012 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus lõpetas 26.08.2013 määrusega võlgniku pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks YY. Kohus pikendas 25.02.2019 kohustustest vabastamise menetlust kuni 26.08.2020.
2.Usaldusisik esitas kohtule aruandeid 24.09.2014, 17.11.2015, 11.10.2016, 19.12.2019 ja viimase koos võlgnikuga 03.11.2020. Aruande kohaselt töötas võlgnik alates 02.01.2019 H OÜ puhastusteenindaja ametikohal ning alates 01.09.2020 töötab Q koristajana. Võlgnik soovis täiendada oma eesti keele oskust, kuid kevadel COVID-19 viiruse laienemise pärast ei toimunud kursusi. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last. Väiksem laps (poeg) on kolmeaastane ja väga tihti haige, mistõttu ema viibib sageli haiguslehel. Võlgniku ainuke tulu on töötasu ning elatis vanemale lapsele (tütar). Võlgniku sissetulekuks on töötasu keskmiselt 400 eurot kuus ja miinimummääras elatis. Võlgnik kogus 400 eurot, mis jagati võlausaldajate vahel ja maksti välja. Koos usaldusisiku aruandega esitas võlgnik kohutustest vabastamise taotluse seoses seitsmeaastase tähtaja täitumisega.
3.SA KredEx nõustus võlgniku kohustustest vabastamisega. Vastuse kohaselt ei ole võlausaldajale teada asjaolusid, mis võiksid olla takistuseks võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik töötas täistööajaga (40 tundi nädalas). Peaks eeldama, et sellega täitis võlgnik pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 sätestatud kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Väikese töötasu etteheitmine ei ole õiglane, sest suurema koormusega töötamisele sundimine oleks ebaõiglane.
4.Intrum Estonia AS (esialgne võlausaldaja Danske Bank A/S) ei toeta võlgniku avaldust. Seitsme aasta jooksul rahuldas võlgnik võlausaldaja nõudeid kokku 1,22% ulatuses (632,96 eurot) ja võlgnevuse jääk oli 51 449,22 eurot. Kuivõrd võlgnik ei suutnud arvestatavas ulatuses võlausaldaja nõudeid siis ei tegelnud ta mõistlikult tulutoova tegevusega ning rikkus sellega oma kohustust. Kuna võlgnik väitis, et tasuvama töö leidmist takistas tal puudulik keeleoskus, oleks võlgnik pidanud tegelema keeleoskuse parandamisega. Selle tegemata jätmine näitas, et võlgnik ei suhtunud oma kohustustesse tõsiselt.
5.Swedbank AS ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnik rahuldas võlausaldaja nõuet ligikaudu 1,2% ulatuses (28,36 eurot). Võlgnik pole otsinud kõrgema töötasuga töökohta ega otsinud aktiivselt võimalusi keeleoskuse parandamiseks. Võlgnik pole näidanud üles piisavat tahet tööturule sisenemiseks. Võlgniku viimase arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et võlgnik tegi vähemalt kahel korral 12.08.2019 ning 06.10.2020 ülekandeid AirBnB-le (majutusasutus). Samuti ostis 28.09.2020 võlgnik lennukipiletid Wizz Air lennufirmalt. Ilmselt käis võlgnik reisimas. Võlgnik eelistab elada pigem pillavalt, näiteks tellides esemeid Aliexpressi veebipoest.
6.Kohus kuulas võlgniku ära 09.12.2020. Võlgnik selgitas, et töötab koolis koristajana igakuise töötasuga 550 eurot. Võlgniku teine laps on tihti haige ning koroonaviiruse tõttu ei võeta lasteaeda
lapsi, kes on nohus. Töötukassa poole ta ei pöördunud enne, kui sai teada 2020, et selle kaudu on võimalik saada tasuta keelekursuseid. Võlgnik selgitas, et ta proovib minna keelekursusele. Võlgnik avaldas, et on kandideerinud tööle paljudesse kohtadesse läbi CV keskuse, aga kõik töökohad nõuavad eesti keele oskust. Võlgnik ei oska nii palju eesti keelt. Võlgnik tellib asju internetist odavate hindade tõttu. Vastuseks Swdbank AS väitele pillava eluviisi kohta selgitas võlgnik, et reisil Hispaanias käis vanaemaga koos vanem laps, kellele lennupiletid ja majutus osteti elatise raha eest. Vanaema maksis oma piletite ja majutuse eest ise. Võlgnik ise pole reisidel käinud. Maakohtu määrus
7.Maakohus lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, kuna selle algatamisest oli möödunud üle seitsme aasta. Kohus jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus vabastas võlgniku usaldusisiku tema kohustustest. Kohtu hinnangul rikkus võlgnik vähemalt raskelt hooletult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei tegelnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtunud, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Samuti ei tegelnud võlgnik eesti keele õppimisega, mis oli takistuseks tööturul töö leidmisel. Esitatud tõenditest ja võlgniku poolt 09.12.2020 ärakuulamisel avaldatust selgus, et võlgnik hakkas eesti keele õppimisega tegelema 2020 alguses – s.o aasta pärast 25.02.2019 määruse tegemist, millega kohus pikendas kohustustest vabastamise menetlust ja juhtis võlgniku tähelepanu eesti keele õppimise vajalikkusele. Võlgnik ei suhtunud keeleõppesse tõsiselt, millest tulenevalt leidis kohus, et võlgnikul ei olnud selget tahet keelt õppida ning selle kaudu parandada võimalusi tasuvama töö leidmiseks. Võlgnik ei teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmisel. Võlgnik esitas 16.12.2020 kohtule tõendid töö otsimise kohta, millest nähtus, et võlgnik alustas tööle kandideerimist 29.05.2020, olles eelnevalt viimati tööle kandideerinud 2008. Kohus nendib, et võlgnikul sündis laps 2017, kuid võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algas juba 26.08.2013, s.o peaaegu neli aastat enne võlgniku lapse sündi. Samas ei nähtunud, et võlgnik oli selle aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või tasuvamat tööd otsinud. Selliselt rikkus võlgnik võlausaldajate huve. Keele mitteõppimine olukorras, kus ka võlgnik ise pidas puudulikku keeleoskust takistuseks tasuvama töö leidmisel, ning tasuvamale tööle mitte asumine väljendas vähemalt võlgniku rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Määruskaebus
8.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus hindas valesti toimikus olevaid materjale ja kohaldas valesti menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Kohus oleks pidanud lahendis arvestama, et võlgnik töötas alates 02.01.2019 H OÜ puhastusteenindaja ametikohal ning alates 01.09.2020 Q koristajana. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last. Väiksem laps on kolmeaastane ning sageli haige, mille tõttu on võlgnik tihti haiguslehel. Võlgniku ainuke tulu on töötasu keskmiselt 400 eurot ning miinimummääras elatis tütrele. Võlgnik on kogunud 400 eurot, mis on võlausaldajate vahel jagatud ning nendele üle kantud. Kohus ei võtnud arvesse, et võlgnik jäi maksejõuetuks abielu aja. Samuti on maksejõuetu võlgniku abikaasa. Võlgnik ja tema abikaasa sõlmisid 11.11.2008 laenulepingu Danske Bank A/S Eesti filiaaliga laenu saamiseks 158 181,33 eurot maksetähtajaga 18.11.2038. Abikaasad andsid 15.07.2011 nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele ja 08.09.2011 sõlmiti võla 52 785,82 eurot tasumise kokkulepe kuni 15.09.2012.
Võlgnik oli algusest peale laenulepingute osapooleks. Finantsasutused pidid laenusummade väljaandmisel analüüsima riske ning võtma arvesse, et võlgnikul puudus kõrgharidus, ta ei vallanud piisavalt eesti keelt ning ta ei teeni suurt sissetulekut. Seega võlausaldajate etteheide, et kaebaja ei asunud otsima kõrgema töötasuga töökohta, oli põhjendamatu. Pankrotimenetluse alguses 2012 töötas võlgnik S AS-s komplekteerijana ja tema töötasu oli keskmiselt 500 eurot kuus. Abikaasadel ei olnud oma elukohta, nad elasid võlgniku ema korteris. Abikaasad läksid lahku 2013. Võlgnik ei hoidunud oma kohustuste täitmisest kõrvale - ta töötas kogu menetluse kestel. Tema ülalpidamisel on lapsed ja ainsaks sissetulekuks on töötasu, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgnik selgitas, et ta ei ole saanud seoses hariduse puudumise ja lapse kasvatamisega endale lisatööd otsida. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Käesoleval juhul võlgnik seda tegi ja andis endast parima kohustuste täitmisel. Keeleoskuse ja töö leidmise võimaluste hindamisel ei saanud lähtuda üldistest võimalustest, vaid tuli arvestada kaebaja konkreetsete võimalustega - tema õppimisvõime, suhtlemine venekeelses keskkonnas (elab pidevalt ja töötab Lasnamäe linnaosa piires), kahe alaealise lapse olemasolu jne. Menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks.
10.Sihtasutus KredEx toetas määruskaebust. Intrum Estonia AS ja Swedbank AS palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Selles osas saab teha ringkonnakohus ise uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist reguleerib PankrS § 175 lg 1, mille järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 51 kohaselt võib viieaastast tähtaega pikendada kokku seitsme aastani. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 173 lg-te 1-3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve.
Maakohus leidis, et võlgnik rikkus vähemalt raskelt hooletult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei olnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelnud mõistlikult tulutoova tegevusega, polnud sellist tegevust aktiivselt otsinud ega tegelnud eesti keele õppimisega. Võlaõigusseaduse § 104 lg 2 kohaselt hõlmab süü hooletust, rasket hooletust ja tahtlust. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 01.06.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-08-63521, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1121-11, p 12). Seega ei piisa pelgalt hooletust käitumisest ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult.
13.PankrS § 175 lg 1 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ületas maakohus diskretsiooni piire, kui leidis, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata PankrS § 173 lg 1 rikkumise tõttu. Maakohus andis ebaõige hinnangu asjaoludele ja tõenditele. Pankrotihalduri aruande kohaselt viis võlgniku pankrotini tema abikaasa töö kaotus (dtl 78-79). Võlgnik ja tema abikaasa võtsid laenu perekonna huvides ja see oli mõeldud nende ühise elumaja soetamiseks ja remontimiseks. Võlgniku abikaasa töö kaotuse tõttu ei olnud laenukohustuste täitmine enam võimalik. Alates 2013 ei elanud abikaasad enam koos ja lahutasid abielu 11.05.2015 (dtl 264-265). Võlgniku ülalpidamisele jäi alaealine tütar (sündinud 2003, dtl 47). Avalduse kohaselt töötas võlgnik kohtusse pöördumise ajal komplekteerijana S AS-is ja tema igakuine keskmine sissetulek oli ca 500 eurot kuus (dtl 35-46, 57). Oktoobris 2012 sõlmis võlgnik töölepingu R AS-ga. Sealt sai võlgnik igakuist sissetulekut alla 500 euro (dtl 77). Pankroti väljakuulutamise ajal töötas võlgnik A OÜ-s komplekteerijana keskmise igakuise sissetulekuga 350 eurot (dtl 179, 182), 2015 oli keskmine sissetulek 470 eurot (dtl 190, 193194) ja 2016. aastal 480 eurot (dtl 197, 213-214). Võlgnik töötas kuni maikuuni 2017 A OÜ. 27.07.2017 sündis võlgnikul laps ja alates sellest hetkest viibis võlgnik lapsehoolduspuhkusel. 04.02.2019 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta töötas alates 02.01.2019 H OÜ puhastusteenindaja ametikohal ning alates 01.09.2020 töötab Q koristajana. 09.12.2020 ärakuulamisel selgus, et võlgnik oli töötanud ka M AS-is õhtuses vahetuses (kell 22.00-01.00) koristajana, kuid töösuhe lõppes, kuna võlgnik ei saanud õhtuti sellises ulatuses töötada lapse pärast. Võlgnik avaldas viimasel ärakuulamisel, et ta töötab koolis koristajana täistöökohaga igakuise töötasuga 550 eurot (dtl 495-496). Riigikohus märkis 30.10.2019 määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 p-des 18 ja 19, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele
mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et koristaja töö vastab võlgniku haridusele ja elujärjele. Sellega saab lugeda täidetuks PankrS § 173 lg 1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud (sh võimaluse korral ka mitmel töökohal) ja otsinud võimalusi sissetuleku suurendamiseks (nt töötas öisel ajal koristajana). Tööle kandideerimisi nähtub ka CV Keskuse väljavõttest (dtl 501-504). Võlgnik selgitas 04.02.2019 ärakuulamisel, et ta on leidnud töid vastavalt oma oskustele ja teadmistele ning tal pole haridust parema töö leidmiseks (dtl 380). Lisaks on õppimine ja uute oskuste ning teadmiste arendamine keeruline madala sissetuleku ja ülalpidamiskoormuse tõttu (dtl 263). Ringkonnakohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega.
14.Võlausaldajate seisukohtadest näeb, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid väikses ulatuses. Lisaks võlgniku enda sissetulekule maksab vanema lapse isa igakuist elatist (kohtulahendid dtl 201-212) ja teise lapse ise toetab teist last (dtl 382). Siiski ei ole võlgnik oma perega sellisel elujärjel, mis võimaldas võlausaldajatele võlgnevust tasuda suuremas ulatuses, kui võlgnik seda teinud oli. Võlgniku selgitustest nähtub, et kõigepealt maksab ta sissetulekust arved, siis ülejäänud raha jääb toidule (korteri eest ca 200 eurot ja söök ca 200-300 eurot). Riideid ostab võlgnik harva. Lasteriideid annavad õed, tuttavad, asju ostab odavmüügist (dtl 382-383). Asju (sh mänguasju) ostab võlgnik Hiina internetipoodidest, kuna seal on asjad odavamad (dtl 496). Eeltoodust nähtub, et võlgniku sissetulekud kuluvad äraelamisele, liigset küllust ei saa võlgnik endale lubada ja elab väga kitsalt. Võlgniku abistavad tema ema, õed ja tuttavad. Sellise sissetulekuga perel on sisuliselt võimalik rahuldada ainult oma miinimumvajadused. Võlgnik ei ole teinud ka selliseid väljaminekuid, mis annaksid alust viidata tema raskele hooletusele oma kohustuste täitmise suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku poolt oma kohustuste täitmiseks kogutud summa võrreldes tasumata jäänud kohustustega väike, kuid võlgniku sissetulekuid arvestades on selle kogumine olnud suurt pingutust nõudev. Seega on võlgnik andnud endast parima võlausaldajate kohustuste täitmisel.
15.Lisaks nähtub, et maakohus ei arvestanud asja lahendamisel võlgniku elu- ja perekorraldusega. 04.02.2019 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et paar aastat tagasi, kui tütar oli 13 aastane, siis oli see võlgniku jaoks raske aeg. Juba alates esimesest klassist aitas võlgnik tütart õppimises. Sellel ajal töötas võlgnik vahetustega ja kui ta tuli töölt, siis alustati õppimisega. Alates 2013 kasvatas võlgnik tütart üksi. Isa lapse kasvatusest osas ei võtnud. Kuna pere elas Raadikul, siis tuli last jälgida, sest tegemist oli ohtlikku piirkonnaga. Tütre koolitööga aitamiseks tuli palgata abiõpetaja, mille eest tasus võlgniku ema 200 eurot kuus. Praeguseks õpib tütar viitele, kuid varasemalt oli väga raske laps (dtl 379-383). Võlgnik selgitas, et töötamine ja lisatulu teenimine lapse kõrvalt oli võimatu. Võlgniku teine laps sündis 27.07.2017 (dtl 319). Väiksel lapsel on tihti nohu ja palavik, mille tõttu jääb laps sageli koju (dtl 505-506). Võlgnik avaldas, et kui väike laps on haige, siis tõuseb ta varem, kuid öösel töötamise tõttu on võlgnik väsinud. Koroonaviiruse tõttu ei võeta lasteaeda lapsi, kes on nohus. Viiruse leviku tõttu on lasteaiad ka olnud suletud (dtl 495). 04.02.2019 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta vaatab eesti televisiooni, kuulab eest raadiot ja kolm-neli aastat tagasi käis eesti keele kursustel, kus sai kvalifikatsiooni A1. Proovis saada tasuta keeleõppe kursustele, aga ei saanud. Sellel ajal oli tasuta kursus ainult Narvas (72 tundi ca 400 euro eest), mis oli võlgniku jaoks suur raha. Võlgnik nägi keele õppimise parima võimalusena asuda tööle eesti kollektiivi, kuid sinna oli raske saada keele oskamatuse tõttu (dtl 381). Teise lapse sünni kõrvalt ei olnud võimalik eesti keelt õppida (dtl 380). Pärast 2019 toimunud ärakuulamist käis võlgnik Töötukassas karjäärinõustamisel (dtl 430). Ta soovis täiendada eesti keele oskust, kuid COVID-19 tõttu
kursusi ei toimunud (dtl 433). 09.12.2020 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et 2019. aastal ta ei teadnud, et on keelekursused ja töötukassa poole pole pöördunud enne 2020 aastat. Koroonaviiruse tõttu kursusi ei ole. Kui laps on haige, siis ei saa minna keelekursustele (dtl 496). Eeltoodust asjaolusid arvestades on alusetu heita võlgnikule ette parema töö mitteotsimist ja aktiivset keeleõppel mitteosalemist. Võlgniku selgitused on eluliselt usutavad, et tulenevalt oma haridustest, sissetulekutest ja perekondlikest kohustustest, ei olnud võimalik leida parema sissetulekuga tööd või osaleda keeleõppel. Koristaja tööd saab pidada füüsiliselt raskeks. Samuti on raske täistööajaga töötamise kõrvalt erinevas vanusegrupis ja erinevast soost laste kasvatamine, kellel on erinevad mured ja vajadused. Väikese lapse kasvatamisel tuleb arvestada, et laps vajab suuremat hoolt ja tähelepanu. Lisaks nähtub, et viimasel ajal ei olnud keeleõpe õnnestunud koroonaviiruse leviku tõttu. Keeleõppe puhul ei saa eeldada, et kõik inimesed oleksid võimelised keelt omandama vaid veebi teel või televiisorit vaadates/raadio kuulates. Käesoleval juhul tuleb arvestada konkreetse võlgnikuga ja tema taustaga ning oskustega - võlgnik on vene rahvusest, elanud, õppinud ja töötanud venekeelses keskkonnas. Arvestades ka võlgniku vanust ja senist elukorraldust, on võlgniku senine eesti keele oskus jätkuvalt algtasemel. Seega pole sellise võlgniku puhul võimalik eeldada, et tema keeleoskused võiksid paraneda sedavõrd lühikese ajaga osaledes vaid veebikoolitustel või kuulates raadiot/vaadates televisiooni. Kohapeal keeleõppe koolitustel osalemine ei ole aga koroonaviiruse tõttu võimalik. Maakohus selgitas võlgnikule alles 2019 vajadust aktiivselt osaleda keeleõppel ja et sellest võis sõltuda käesoleva menetluse lõpptulemus. Pärast selliseid selgitusi astus võlgnik samme keele õppimiseks. Lisaks on võlgnik selgitanud, mis põhjusel ei ole keeleõpe õnnestunud. Käesoleval juhul puudub alus võlgnikule etteheidete tegemiseks.
16.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine kaebaja käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine oli suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Võlgnik on täitnud TsMS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires. Väited, et võlgnik oleks saanud tasuda võlausaldajale suuremas ulatuses, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Samuti pole võlgnik oma sissetulekuid vähendanud ega vara varjanud. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ringkonnakohus ei tuvasta võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Võlgnik on püüdnud oma võimaluste piires oma kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus rahuldamisele.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane käesoleval juhul jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Menetlus toimus võlgniku huvides, kuid teiste menetlusosaliste menetluskulude jätmine võlgniku kanda ei ole põhjendatud.
18.Määruse peale võivad esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldajad ja võlgnik (PankrS § 175 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.