2-12-40151/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ajutise halduri aruanne 08.11.2012 esitas Eve Selberg kohtule ajutise halduri aruande. Ajutisele haldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, tema sissetulekuks on töötasu 494 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku on 54 996,19 eurot. Võlgnikul on üks alaealine laps, ka võlgniku abikaasa M M on esitanud kohtusse pankrotiavalduse. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on seisukohal, et maksejõuetus on olulisel määral tingitud muudatustest tema isiklikus elus. Aastaid tagasi, mil sõlmiti laenuleping suurima võlausaldajaga, oli nii võlgnikul endal kui ka tema abikaasal kindel ja stabiilne sissetulek. Tänaseks on võlgniku abikaasa töötu ning pere ainsaks sissetulekuks on võlgniku töötasu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur leiab, et kuivõrd võlgnik on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb NM pankrot välja kuulutada. Kohtuistung Kohtuistungil 12.11.2012 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde, palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja välja mõista ajutise halduri tasu võlgniku varast. Võlgnik nõustus pankroti väljakuulutamisega ja ajutise halduri tasu arvestusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada NM pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus vandeadvokaat Eve Selbergi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku 54 996,19 euro ulatuses, vara puudub ning

võlgniku sissetulekuks on üksnes töötasu 494 eurot kuus. Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust, esitades pankrotiavalduse. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus NM pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 400 eurot. Tasu arvestamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ning ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 400 eurot ajutise pankrotihalduri Eve Selbergi kasuks välja mõista võlgnik NM .