Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kogunud 400 eurot, mis on võlausaldajate vahel jagatud ning nendele üle kantud. Koos usaldusisiku aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 17.11.2020 esitas seisukoha võlausaldaja SA K, mille kohaselt ei ole võlausaldajale teada asjaolusid, mis võiksid olla takistuseks võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja täiendas oma seisukohta 07.12.2020, märkides, et kui võlgnik on tegutsenud täistööajaga (40 tundi nädalas), siis peaks vähemalt eeldama, et on täidetud pankrotiseaduse § 173 sätestatud kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Väikese töötasu etteheitmine ei tundu õiglane (pigem võib riigile ette heita, et me pole veel jõudnud ühiskonda, mille osad liikmed ei peaks töötama väga väikese tasu eest). Normkoormusest (näiteks 60 või 80 tundi nädalas) suurema koormuse pealesundimine ei tundu samuti õiglasena. 18.11.2020 esitas seisukoha võlausaldaja I AS (esialgne võlausaldaja D A/S). Võlausaldaja märgib, et seitsme aasta jooksul on võlgnik rahuldanud võlausaldaja nõudeid kokku 1,22%, s.t võlgnik on teinud kokku 632,96 euro ulatuses makseid ning võlgnevuse jääk on 51 449,22 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et põhjendatud on järeldus, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud arvestatavas ulatuses võlausaldaja nõudeid seitsme aasta jooksul täita, siis ei ole võlgnik tegelenud kohustusest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning on sellega rikkunud PankrS § 173 tulenevat kohustust ning tuleb jätta kohustustest vabastamata. Kohtupraktika kohaselt, kui võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni üldse tulu, siis on see PankrS § 173 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud seitse aastat, millise aja jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale marginaalsed väljamaksed. PankrS § 173 lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on küll vahetanud töökohta septembris 2020 aastal, kuid esitatud pangaväljavõttest nähtuvalt mitte tasuvama töö vastu. Võlgnik on eelneva menetluse jooksul väitnud, et tasuvama töö leidmist takistab tema keeleoskus ning kohus selgitas võlgnikule 25.02.2019 kohtumääruses, et võlgnik peab sel juhul oma keeleoskust parandama. Võlgnik on esitanud kohtule Eesti Töötukassas 14.01.2020 toimunud karjäärinõustamise kokkuvõtte, mille kohaselt seati võlgniku eesmärgiks õppida eesti keelt, et arendada keeleoskust ning võlgnik pidi välja selgitama oma eesti keele taseme, otsima koolituspartneri ja ennast registreerima ning läbima koolituse. Usaldusisik märgib oma aruandes, et keeleõppe kursused kevadel COVID-19 laienemise pärast ei toimunud, siiski ei ole esitatud tõendeid, et võlgnik oleks 14.01.2020 karjäärinõustamisel ettenähtud järgnevaid samme enda poolt astunud (tõendit registreerimisest, tõendit koolituse ära jäämisest). Võlausaldaja rõhutab, et kohus selgitas võlgnikule keeleoskust parandamise vajadust juba 25.02.2019, kuid võlgnik on nähtuvalt esitatud tõendist alles 2020 aasta alguses Eesti Töötukassa poole pöördunud. Seega pea aasta aega ei ole võlgnik midagi teinud, et oma keeleoskust parandada ja seeläbi tasuvamat tööd leida. Eeltoodu näitab, et võlgnik ei suhtu tõsiselt talle pankrotiseaduse kohaselt lasuvatesse kohustustesse. Lisaks rõhutab võlausaldaja, et võlgniku väited, et tal ei õnnestu tulusamat tööd leida või et ta seda üldse on otsinud, on paljasõnalised. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid kaalutud tööpakkumiste ja temapoolsete kandideerimiste ega ka äraütlemiste kohta. Seega ei ole võlgnik tõendanud asjaolu, et tal ei ole võimalik tasuvamat tööd leida (ei keeleoskuse ega madala kvalifikatsiooni tõttu). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 18.11.2020 esitas seisukoha võlausaldaja S AS. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest

vabastamisega. Võlgnik on terve menetluse kestel rahuldanud võlausaldaja nõuet ligikaudu 1,2% ulatuses, s.o 28,36 eurot. Lisaks eeltoodule ei ole võlgnik endiselt asunud otsima kõrgema töötasuga töökohta. Võlgnik on küll töökohta vahetanud, kuid usaldusisiku aruannetele lisatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgniku töötasu on langenud. Selliselt käitudes on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida. Võlgnik on selgitanud, et tema tööturule sisenemist on pärssinud puuduv eesti keele oskus, mille parandamist on võlgnikult nõudnud ka kohus. 25.02.2019 kohtumääruses on kohus võlgnikule selgitanud, et kui seitsme aasta möödudes on võlgnikul endiselt probleem eesti keele oskusega, ei ole usutav, et võlgnikul on tegelikult olemas tahe keelt õppida ning seeläbi parandada võimalusi tasuvama töö leidmiseks. Võlgniku väitel tühistas Töötukassa eesti keele kursused Covid-19 pandeemia tõttu, kuid võlausaldaja arvates ei ole Töötukassa koolitused ainus viis keelt õppida. Võlgniku elukoht on Eestis, mis tähendab, et võlgnik elab igapäevaselt eesti keele ruumis ning keelt on võimalik ka iseseisvalt õppida. Selleks leidub tänapäeval palju tasuta võimalusi (erinevad mobiilirakendused, veebikoolitused, samuti on võimalik õppida raamatutest). Seega ei ole võlausaldaja arvates võlgnik näidanud üles piisavat tahet end tööturule sisenemiseks parandada. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et võlgnik on üldsegi üritanud kandideerida töökohtadele, mille eest saadav töötasu oleks praegusest kõrgem. Juhul, kui võlgnik oleks oma kohustesse tõsiselt suhtunud ning aktiivselt tööd otsinud, oleks see tal ka suure tõenäosusega õnnestunud, eriti Tallinnas, kus on teatavasti Eesti suurim tööturg. Võlgniku viimaselt arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et võlgnik on vähemalt kahel korral teinud ülekandeid Xxxx-le, mis on teatavasti majutusasutus. Maksed on tehtud 12.08.2019 ning 06.10.2020. Samuti on 28.09.2020 võlgnik ostnud lennukipiletid Xxxx lennufirmalt. Selle põhjal tundub, et võlgnik on otsustanud reisidel käia. Samuti nähtub võlgniku pangakonto väljavõtetelt, et võlgnik eelistab elada pigem pillavalt, näiteks tellides vähemalt igakuiselt esemeid xxxx veebipoest. Võlgnik ei ole selgitanud, miks on võlgnik selliseid väljaminekuid teinud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 09.12.2020 määratud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et töötab koolis xxxx. Töötasu on 550 eurot kuus. Võlgniku laps on tihti haige ning koroonaviiruse tõttu ei võeta lasteaeda lapsi, kes on nohus. Võlgnik selgitas, et ei teadnud 2019. aastal, et on keelekursuseid. Töötukassa poole ei pöördunud enne, kui 2020. aastal, kui sai teada, et Töötukassa kaudu on võimalik saada tasuta keelekursuseid. Ei leidnud õpetajaga ühist keelt, kuid proovib minna veel keelekursusele. Võlgnik selgitas, et kandideeris paljudesse kohtadesse ning tal on CV keskuses avaldus, aga kõik töökohad nõuavad eesti keele oskust. Võlgnik ei oska nii palju eesti keeles rääkida. Täiendavalt selgitas võlgnik, et tellib asju (nt laste mänguasjad, telefonikaaned) xxxx, kuna seal on asjad palju odavamad kui mujal. Kohus kohustas võlgnikku esitama haiglusloost väljavõtte, kust nähtuvad lapse haigused, mis takistavad võlgnikul tööl käia ning avaldused, kuhu võlgnik on tööle kandideerinud. 16.12.2020 esitas võlgnik kohtu poolt nõutud tõendid. 06.01.2021 esitas võlausaldaja S AS seisukoha esitatud tõendite osas, milles märgib, et tõendid ei ole piisavad, et võlausaldaja seisukohta ümber veenda. Võlausaldaja märgib, et esitatud tõenditest nähtub, et võlgnik on aktiivselt tööle kandideerimist alustanud alles 29.05.2020, enne seda on järgmine kandideerimine aastast 2008. Võlausaldajale jääb selgusetuks, kuidas otsis võlgnik tulutoovamat tegevust vahepealsel ajal, kuivõrd võlgniku suhtes on kohustustest vabastamise menetlus kestnud seitse aastat ning kohustus tegeleda tulutoovama tegevuse või selle otsimisega on kohaldunud võlgnikule terve selle aja vältel. Võlausaldaja on endiselt arvamusel, et võlgnik ei ole eesti keele õppimiseks huvi üles näidanud. Võlgnik on ärakuulamisel selgitanud, et sai Töötukassa poolt pakutavatest keelekursustest teada sõbrannalt 2020. aastal. Ka oma 18.11.2020 seisukohas on võlausaldaja välja toonud erinevaid võimalusi keele omandamiseks, eriti Eesti Vabariigis elades, kus igapäevaselt viibib võlgnik eestikeelses keskkonnas. Samuti pakutakse palju keeleõppe koolitusi internetis. Google otsingumootorisse sisestades ’’eesti keele kursused tasuta’’ leiab väga palju

erinevaid kursuseid, kusjuures on Töötukassa pakutavad tasuta kursused Google otsingumootori neljas vaste. Seega kui võlgnik oleks soovinud tõsiselt eesti keelt õppida, oleks see võlgnikul ka õnnestunud. Isegi kui võlgnikul puudub endal arvuti kasutamise võimalus, on endiselt olemas avalikud internetipunktid, kust oleks võimalik infot saada. Samuti leidub eesti keele õpikuid näiteks vene õppekeelega kooli erinevatele klassidele Tallinna Keskraamatukogus ja muudes raamatukogudes. Seega on võlausaldaja endiselt arvamusel, et võlgnik oleks suutnud selle aja jooksul, mil kohus menetlust pikendas ning pööras tähelepanu võlgniku keeleoskusele kuni praeguseni, oma eesti keele oskust parandada. Eesti keele oskuse omandamine ei oleks võlgnikku aidanud vaid kohustustest vabastamise menetluse ajal, vaid annaks võlgnikule võimaluse paremaks sotsiaalseks eluks ka pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Võlausaldaja palub lõpetada võlgnik kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku N. M. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle seitsme aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku N. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas võlgniku ära 09.12.2020. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Samuti ei ole võlgnik tegelenud eesti keele õppimisega, mis on takistuseks tööturul töö leidmisel. Kohus on 25.02.2019 määruses, millega kohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 26.08.2020, märkinud, et kui 7 aasta möödudes selgub, et võlgnikul on jätkuvalt probleemiks tasuvama töö leidmisel puudulik eesti keele oskus, siis ei ole usutav, et võlgnikul on tegelikult olnud tahe keelt õppida ja selle kaudu parandada võimalusi tasuvama töö leidmiseks. Kohtule esitatud tõenditest ja võlgniku poolt 09.12.2020 toimunud ärakuulamisel avaldatust selgus, et võlgnik hakkas eesti keele õppimisega tegelema 2020. aasta alguses – s.o alles üks aasta pärast kohtu 25.02.2019 määruse tegemist, kus kohus juhtis võlgniku tähelepanu eesti keele õppimise vajalikkusele. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole täie tõsidusega suhtunud keeleõppe olulisusesse, millest tulenevalt leiab kohus, et võlgnikul ei ole olnud selget tahet keelt õppida ning selle kaudu parandada võimalusi tasuvama töö leidmiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei nähtu, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmisel. Võlgnik esitas 16.12.2020 kohtule tõendid töö otsimise kohta, millest nähtub, et võlgnik alustas tööle kandideerimist 29.05.2020, olles eelnevalt viimati tööle kandideerinud 2008. aastal. Kohus nendib, et võlgnikul sündis laps xxxx. aastal, kuid võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algas juba 26.08.2013, s.o peaaegu 4 aastat enne võlgniku lapse sündi. Samas ei nähtu, et võlgnik

oleks selle aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või tasuvamat tööd otsinud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on selliselt rikkunud võlausaldajate huve. Eesti keele mitteõppimine olukorras, kus ka võlgnik ise peab puudulikku keeleoskust takistuseks tasuvama töö leidmisel, ning tasuvamale tööle mitte asumine väljendab kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Kohus leiab, et võlgnik on järjekindlalt seitsme aasta kestel vähemalt raskest hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoovat tegevust, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures osas rahuldada. Võlgnik ei ole tõendanud, et oleks järjepidevalt tööle kandideerinud ning eesti keelt õppinud, et tasuvamat tööd leida. Kohus rõhutab, et võlgnik on 05.11.2012 avalduses kinnitanud kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti on kohus 26.08.2013. a pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning võlgnik on oma kohustustest vabastamise avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12). Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt otsinud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku N. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.01.2021 kohtumäärus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.