A M hagiavaldus Estonian Lines OÜ vastu töölepingu ülesütlemisel hüvitise nõudes Estonian Lines OÜ vastuhagi A M vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, kahjuhüvitiste ja viiviste nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
4894,93 eurot
Menetlusosalised
Hageja (vastuhagis kostja): A M (isikukood XXX; elukoht: XXX) Lepinguline esindaja Jaanek Pahka Kostja (vastuhagis hageja): Estonian Lines OÜ (registrikood 12483162; asukoht: Paldiski mnt 75-148 Tallinn) Lepinguline esindaja: advokaat Piret Schasmin (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A M hagiavaldus Estonian Lines OÜ vastu töölepingu ülesütlemisel hüvitise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Estonian Lines OÜ A M kasuks hüvitis 623 (kuussada kakskümmend kolm) eurot 71 senti.
3.Jätta Estonian Lines OÜ vastuhagi A M vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-20-14144 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
TSIVIILASJA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.A M (töötaja) esitas 28.05.2020 Töövaidluskomisjonile avalduse Estonian Lines OÜ (tööandja) vastu, milles palus määrata töötajale hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel töölepingu ülesütlemisel lepingu rikkumise tõttu. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude osaliselt.
2.Samas töövaidluses vaadati läbi Estonian Lines OÜ nõue A M vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, kahjuhüvitiste ja viiviste nõudes, mis jäeti rahuldamata. Kostja (tööandja) töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas 28.09.2020 kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.Hageja (vastuhagis kostja, edaspidi töötaja) hagiavalduse kohaselt pidi poolte vahel pidi olema sõlmitud kirjalik tööleping alates 29.11.2019 töötaja tööle asumisega. Tööandja esitas töölepingu allkirjastamiseks alles 20.05.2020, mille töötaja ka allkirjastas. Töötaja allkirjastas töölepingu 20.05.2020, kuigi tööandja kohustas töötajat allkirjastama lepingut alates novembrist 2019, sest vastasel juhul lubas tööandja ühepoolselt muuta töötingimusi ja võtta töötaja maha töölepingus nimetatud bussiliinilt. Töötaja ei teadnud täpselt seni ajani kas ta on tööle võetud täistööajaga ja kuidas arvestatakse tööaega, samuti oli ebaselge töötasu suurus. Töötaja on seisukohal, et tööandja on rikkunud lepingust tulenevat kohustusi alljärgnevalt:
tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
tööandja on kaks korda (märts 2020 ja aprill 2020) oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (töölepingust p.4.4 tulenevast kohustust rikkunud (tööandja kohustub maksma Töötajale palka vähemalt korra kuus, iga kuu 12-ndaks kuupäevaks pangakontole) – palk oli töötaja kontol alles 15-ndal kuupäeval kl 21.00, seoses millega töötajal tekkisid raskused oma laenukohustuste täitmisega (pank esitas viiviseid);
tööandja ei teavitanud suuliselt ega kirjalikult töötajat palga suuruse vähenemisest, millega on ta rikkunud töölepingu seaduse § 37 lõige 4, mis omakorda sätestab, et tööandja peab kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või usaldusisiku puudumisel otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette teavitama;
Tööandja poolt oli rikkunud töötasu hüvitist, mille järgi tööandja saab hüvitise avalduse Töötukassale esitada e-töötukassas kohe, kui on töötajatele töötasu välja maksnud. Tegelikult töötaja pangakontole esialgu tuli töötasuhüvitist töötukassalt 15.04.2020 ja 15.05.2020 2(16)
2-20-14144 ja ainult pärast seda kandis tööandja üle töötajale oma osa. Tööandja esitas töötukassasse ebaõiged andmed töötaja töötasu kohta 2019. ja 2020. aasta eest, mille tulemusena töötukassa ei hüvitanud 70% töötaja eelnevast keskmisest töötasust vaid 1,5 vähem. Töötukassa esindaja palus tööandjat parandada vead ja saata avaldus uuesti, aga tööandja loobus sellest. Töötaja oli võetud tööle bussiliinile Narva-Tallinn-Narva seoses asjaoluga, et töötaja alaline elukoht asub Narvas. Alates 25.05.2020.a tööandja pani töötajat tööle bussiliinile algusega Tallinnast, kindlalt ette teades, et töötajal puudub Tallinnas ööbimisvõimalus ja tööandja ka ei saa võimaldada ööbimiskohta.
4.27.05.2020 ütles töötaja töölepingu üles ja teavitas sellest tööandjat 14 kalendripäeva ette. 28.05.2020 kuni 10.06.2020 oli töötaja haiguslehel seoses tööandja poolt pideva tagakiusamise ja alusetute süüdistamiste tõttu tekkis töötajal närvipinge, mille tulemusena ta haigestus. Haigusleht on perearsti poolt lõpetatud ja saadetud tööandjale elektrooniliselt. Tööandja teadis töötaja haigestumisest, kuna ta saatis tööandjale sellekohase teate sms-ga 27.05.2020. Tööandja on ignoreerinud töötaja saadetud e-kirju ja pole haiguslehte kuni 18.06.2020 kinnitanud. 15.06.2020 palus töötaja e-kirjas tööandjal saata talle lõpparve/palgalehte selleks, et kontrollida arvestuse käigu (kuupalk, kasutamata puhkus jne), kuid tööandja ignoreeris töötaja palvet. Seoses eelpoolmainitud rikkumistega soovis töötaja suurendada nõutavat hüvitist ja esitas hüvitise nõudena 3500 eurot (neto), mille hulka kuulub 3 kuu keskmise palk töölepingu seaduse § 100 lg 4 alusel, haiguslehe kompensatsioon ja moraalne kahju. Töötaja vastus vastuhagile
5.Asjaolu, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei ole olnud õigusvastane puudub hagejal alus nõuda kostjalt hüvitist TLS § 109 lg 4 alusel. Tööandja ei ole tõendanud, et avarii toimus kostja süül. Kostja teavitas koheselt tööandjat, kui tuvastas, et on toimunud avarii ning õhtul teavitas ka politseid. Hageja on tõendina esitanud toimunud avarii kohta 26.05.2020 e-kirjaga antud tagasiside taksofirmalt tööandjale. Ainuüksi taksofirma teade ei anna alust süü või kohustuse rikkumise tuvastamiseks. Samuti ei nähtu hageja poolt esitatud videosalvestusest, et avariis oleks süüdi olnud kostja. Puuduvad tõendid selle kohta, et bussi remonditi ja tööandja kandis bussi remontimisega kahju 339,60 eurot. Esitatud remonditööde hinnapakkumine ei tõenda reaalselt bussi remontimisega seotud kahju. Tegemist on liisingusse võetud bussiga ja remontida saab seda vaid Volvo esinduses. Sellekohaseid tõendeid, et buss oleks Volvo esinduses remonditöödel olnud pole hageja esitanud. Lähtuvalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja esitatud nõuded on tõendamata ja hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Töötaja lõplikud seisukohad
6.Keskmise töötasu arvestuse aluseks võetakse eelnenud kuue kuu keskmine töötasu, mis jagatakse möödunud kuue kuu tööpäevade arvuga, mille tulemusena saadakse ühe tööpäeva keskmine töötasu. Avaldaja on aluseks võtnud tööpäevad detsember 2019 – mai 2020 kaasaarvatud. Sellel ajavahemikul oli 123 tööpäeva. 123/6 = 20,5 tööpäeva. Töötaja kuue kuu töötasu oli 7485,33 eurot (MTA-s deklareeritud töötasu+ töötasu hüvitis töötukassalt märts, aprill) 7485,33 /123= 60,85 eurot ühe tööpäeva keskmine töötasu. 20,5x60,85= 1247,42 eurot bruto. Lähtuvalt eeltoodust on töötaja keskmine töötasu 1247,42 eurot ning sellest tulenev kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõue tööandja vastu on 3742,26 eurot.
7.Tööandja esitatud andmetest nähtub, et töötaja on teinud ületunde, kuid tööandja ei ole nende eest tasunud. Töötukassa 06.07.2020. a otsusest nähtub, et Töötukassa on teinud 13.05.2020 otsuse nr 420023585 töötajale väljamakstud töötasu muutmise ja lugenud töötaja keskmiseks töötasuks 3(16)
2-20-14144 1328,44 eurot ning määranud töötajale hüvitise suuruseks 929,91 eurot. Töötukassa maksab töötasu hüvitist neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Antud juhul töötaja tööaega ei vähendatud, töötaja tegi tööd täismahus, seega tööandja pidi töötajale töötasu maksma vastavalt kokkuleppele. Lähtuvalt ülaltoodust on töötaja töölepingu ülesütlemine õigustatud ja töölepingu ülesütlemine ei ole tühine.
8.Tööandja väide, et töötaja ja tööandja vahel puudus kokkulepe, et töötaja sõidab ainult NarvaTallinn-Narva liinil on alusetu. Asjaolu, et mõningatel juhtudel kalduti kokkuleppest kõrvale ja seoses vajadusega tuli töötajal mõned korrad sõita teist liini ei tee olematuks poolte kokkulepet NarvaTallinn-Narva liini osas. Kinnituskirjast ei nähtu, et asendusbussijuht Ivo Karp võeti tööle, et asendada A M. Vastavalt töögraafikule asus asendusbussijuht tööle 10.06.2020, samas kui ju-hikaardi väljavõtte kohaselt on I K tööd teinud juba alates 27.05.2020. Kohtule ei ole esitatud dokumente, mis kinnitaksid renditööjõu kasutamist ning mis tõendaks, et asendusbussijuht oli just nimelt I K. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole käesolevas vaidluses tõendanud, et asendusbussijuht oli tööle võetud ja et ta asendas just hagejat, seega tuleb kostja nõue hageja vastu sellest tekkinud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
9.Bussikaamera salvestus ei näita kuidagi seda, et bussijuht oleks põhjustanud liiklusõnnetuse. Kostja väide, sellest, et salvestusest on näha, kuidas pärast ümberreastumist vasakusse sõiduritta (ca kl 13:55:03) hakkab töötaja korduvalt vaatama vasakusse küljepeeglisse ning jätkab seda ka tagasi paremasse sõiduritta reastudes ning järeldus, et sellest on ilmne, et töötaja märkas või vähemalt pidi märkama takso teelt väljasõitmist ohutussaarele on paljasõnaline ja on puhtalt kostja oletustel põhinev, millel pole mingit pistmist tegelikkusega. Liiklusõnnetuse toimumist saaks kinnitada see, kui sündmuskohale oleks kutsutud politsei, kes oleks liiklusõnnetuse fikseerinud. Kuna liiklusõnnetuse toimumine on tõendamata tuleb kostja kahjunõue jätta rahuldamata.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
Tööandja seisukohad
10.Kostja (vastuhagis hageja; edaspidi tööandja) palub jätta hüvitise nõude rahuldamata. Tööandja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 10.06.2020 mõista välja töötajalt TLS § 109 lg 4 alusel hüvitis 952 eurot ja lisanduv viivis. Tööandja palub töötajat välja mõista kahju 3369,60 euro ning sellele lisanduv viivis. Jätta menetluskulud töötaja kanda.
11.Töötaja nõude osas leiab tööandja, kuna tööandja ei ole pannud toime ülesütlemisavalduses viidatud rikkumisi, puudus töötajal alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Töötaja ei täpsusta samas, milles ebaväärikas kohtlemine seisneb. Tööandja ei ole mitte kuidagi töötajat ebaväärikalt kohelnud ega ka sellega ähvardanud.
12.Töötasu viivitamise osas tööandja möönab, et vastavalt töölepingule kohustus tööandja tasuma töötasu hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks ning märtsikuu töötasu hilines 2 päeva ja aprillikuu töötasu 3 päeva. Samas ei saa paaripäevast hilinemist pidada nii oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötasu väljamaksmine hilines põhjusel, et tööandja oli sunnitud ära ootama Töötukassa otsuse selle kohta, kui palju maksab Töötukassa palgatoetust ning sellest tulenevalt, kui palju peab tööandja ise juurde maksma. Sellest tulenevalt ei saanud tööandja töötasu varem tasuda.
4(16)
2-20-14144
13.Tööandja ei ole töötaja töötasu vähendanud. Seega ei saanudki tööandja teavitada suuliselt ega kirjalikult töötajat töötasu suuruse vähendamisest. Töötajaga sõlmitud töölepingu kohaselt on töötaja töötasuks 4 eurot tunnis, millele lisandub lisatasu 2 eurot tunnis. Töötaja sai märtsis 2020 ja aprillis 2020 töötasu 1050 eurot bruto vastavalt töötatud töötundidele. Perioodil 29.11.2019 kuni 29.02.2020 koosnes töötaja palk järgmistest komponentidest: 1) põhitasust (tunnitasu alusel), mis sõltus töötatud tundidest, sh töötatud öötundidest ja tundidest pühade ajal, 2) lepinguga ettenähtud lisatasust (2 eurot tunni kohta) 3) lisapreemiast (tööandja tasus detsembris ja veebruaris), mida töölepinguga ei oldud kokkulepitud, vaid tööandja tasus neid omast heast tahtest töötajale.
14.Seoses tekkinud eriolukorraga, kui ettevõtte käive ja tulu langes rohkem kui poole võrra, ei olnud tööandjal enam vahendeid lisapreemiaid maksta.
15.Perioodil 29.11.2019 kuni 29.02.2020 kujunes töötaja töötasu seega järgmiselt: 1) detsember 2019: põhitasu 746 eurot + lepinguga ettenähtud lisatasu 354 eurot, täiendav preemia 100 eurot, kokku 1200 eurot (bruto)3 (tööandja töövaidlusavalduse lisa 11 – detsembri palgaleht); 2) jaanuar 2020: põhitasu 1015,32 eurot + lepinguga ettenähtud lisatasu 446 eurot, kokku 1461,31 eurot (bruto)4 (tööandja töövaidlusavalduse lisa 12 – palgaleht); 3) veebruar 2020: põhitasu 880 eurot + lepinguga ettenähtud lisatasu 364 eurot + täiendav preemia 80,02 eurot, kokku 1324,02 eurot (bruto).
16.Seega ei vähendanud tööandja töölepinguga töötasu, vaid töötasu sõltus töötatud tundide arvust ning tulenevalt eriolukorrast ei olnud tööandjal enam võimalik maksta lisapreemiaid.
17.Tööandja ei ole Töötukassale andmeid esitanud, vaid need on Töötukassa poole võetud maksuameti andmetest. Seega on töötaja keskmise töötasu suuruse arvutanud Töötukassa töötuskindlustuse andmekogu alusel ning töötaja väited valeandmete esitamise kohta on alusetud. Eelnevat kinnitab asjaolu, et töötaja vaidlustas Eesti Töötukassa 13.05.2020 otsuse nr 420023585 ning selle tulemusel otsustas Eesti Töötukassa määrata töötaja keskmiseks töötasuks 1328,44 eurot ning töötaja määratud hüvitise suuruseks 929,91 eurot.
18.Töötaja väidab, et 25.05.2020 ütles tööandja töölepingu üles ja pani töötaja tööle bussiliinile algusega Tallinnast, teades, et töötajal puudub Tallinnas ööbimisvõimalus. Tööandja sellega ei nõustu. Töölepingu järgi on töötaja töökoha asukohaks Eesti Vabariik või muu tööandja poolt määratud koht. Samuti teatas töötaja tööle asumisel tööandjale oma korteri rendilepingust aadressil XXX. Töötaja töögraafiku väljavõttest on näha, et töötaja on korduvalt sõitnud erinevatel marsruutidel, mis algasid ja lõppesid alati Tallinnas (nt Tallinn - Kuressaare; Tallinn - Pärnu; Tallinn Kallaste; Tallinn – Mustvee). Töötaja on teinud ka Tallinnas töötajate vedusid ja juhuvedusid. Samuti pole tööandja töötajaga töölepingut üles öelnud, nagu töötaja ette heidab.
19.Eelnevast nähtub seega, et tööandja ei ole töölepingut rikkunud ning töötajapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Tööandja hinnangul on töötaja poolt töölepingu ülesütlemise tegelikuks põhjuseks tööandja bussiga avarii põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine ning soovimatus tööandjale tekkinud kahju hüvitada ja ennetada võimalike meetmete kasutuselevõttu (hoiatuse tegemine, töölepingu ülesütlemine, kahjunõude esitamine) tööandja poolt. Töötaja rikkumised ei anna töötajale õigust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
20.Samuti ei nõustu tööandja, et poolte vahel puudus kirjalik tööleping. Tööandja tutvustas töötajale töölepingut tööle asumisel ning andis lepingu töötaja kätte. Käesolevas asjas ei ole vaidlust sel5(16)
2-20-14144 les, et töötaja allkirjastas lepingu 20.05.2020. Seetõttu on alusetu töötaja väide, et tööandja ei ole esitanud töötajale kirjalikku töölepingut. TLS § 5 lg 3 sätestab, et kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Töölepingu allkirjastamine 20.05.2020 töötaja poolt kinnitab selgelt, et tööandja esitas töötajale kirjaliku lepingu. Käesolevas asjas ei ole ka vaidlust selles, et töötaja esitas ülesütlemise avalduse 27.05.2020 ehk pärast seda, kui tööandja oli töölepingu töötajale esitanud, töötaja oli töölepinguga tutvunud ning töötaja oli omalt poolt töölepingu allkirjastanud.
21.Väide, et puudus kokkulepe tööajas, st tööandja pole teatanud töötajale, kas ta töötab täistööajaga või osalise tööajaga, samuti, milline on tööaja summeerimise periood, ei ole asjakohane. Tööandja juhib tähelepanu sellele, et töötaja ei ole oma 27.05.2020 ülesütlemise avalduses (töötaja 02.06.2020 avalduse eelnimetatud etteheitele tuginenud. Samuti pole töötaja esitanud mitte kordagi tööandjale pretensioone, et töötaja ei saa aru, kas ta töötab täistööajaga või osalise tööajaga, samuti milline on tööaja summeerimise periood1. Nende andmete esitamist pole töötaja tööandjalt ka kordagi nõudnud (TLS § 5 lg 3).
22.Samuti ei ole töötaja tuginenud asjaolule, et tööandja on detsembris 2019 ja veebruaris 2020 tasunud vähem töötasu kui ettenähtud. Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et töötaja heidab tööandjale ette üksnes märtsis 2020 ja aprillis 2020 oluliselt töötasu maksmisega viivitamist ning palga suuruse vähenemisest teavitamata jätmist. Seetõttu ei ole töötaja väide käesolevas asjas kuidagi asjakohane. Samas märgib tööandja, et vaidleb töötaja väitele ka sisuliselt vastu. Tööandja ei ole detsembris 2019 jätnud lisatasu ületundide eest maksmata. Ületunnitöö tasu oli arvestatud 2019. a detsembri väljamakseteatises lisatasu all. Samuti jääb tööandjale arusaamatuks töötaja viide kollektiivlepingule, kuivõrd tööandja ei ole Autoettevõtete Liidu ega ka Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liige. Riigikohtu 15.06.2020 otsusega nr 2-18-7821 ei laiene kollektiivleping ettevõtjatele, mille sõlminud ühingu või liidu liige ta ei ole. Samas märgib tööandja, et töötaja töötasu on olnud võrdväärsel ning isegi kõrgemal tasemel, kui on kollektiivlepingu osapooled kokku leppinud. Seega tuleb sõitjateveo üldtöökokkulepe kollektiivlepinguna käesolevas asjas jätta kohaldamata.
23.Töötaja heidab oma hagivastuses tööandjale ette seda, et tööandja pole esitanud tõendeid selle kohta, et bussi remonditi ja tööandja kandis bussi remontimisega kahju. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 2-16-8344, p 12, 3-2-1-55-11, p 14, nr 3-2-1-139-05, p 12, nr 3-2-1-75-07, p 13). Seega ei ole kahju nõude rahuldamise eelduseks see, et tööandja oleks juba remondikulud kandnud, mistõttu puudub tööandjal kohustus kulude kandmist tõendada. Samuti on ebaõige ja ka tõendamata töötaja väide, et tööandja busse saaks remontida ainult Volvo esinduses. Sellist kohustust tööandjal ei ole. Tööandjal on õigus bussi remontida enda valitud remonditöökojas. Tööandja on ka varasemalt sama bussi (XXX) remontinud mujal kui Volvo esinduses. Samuti puudub Volvo esindusel oma värvi ja keretööde remonditöökoda Eestis. Juhul kui tööandja oleks pöördunud Volvosse kere ja värvitööde sooviga, siis oleks Volvo otsinud mõne teise teenusepakkuja, võttes selle eest ka vahendustasu. Kuigi töötaja ei esitanud sisulisi vastuväited tööandja kahjuhüvitise nõude suurusele TLS § 109 lg 4 alusel, esitab tööandja käesolevaga maksekorralduse, mis tõendab asendusbussijuhi rendi arve nr 40 tasumist. Tööandja palub selle kulu tekkimist tööandjale võtta arvesse TLS § 109 lg 4 alusel hüvitise väljamõistmisel.
6(16)
2-20-14144 Vastuhagi
24.Vastuhagi kohaselt sõlmisid A M ja Estonian Lines OÜ töölepingu nr 412 , mille alusel asus töötaja tööandja juures alates 29.11.2019 tööle bussiuhina. 25.05.2020 põhjustas töötaja tööandja bussiga avarii ja lahkus sündmuskohalt olukorda fikseerimata. Töötaja väitis algul, et tema ei ole liiklusõnnetust teinud ning et bussi lõhkus ära bussijuht, kes enne teda seda sõidukit juhtis. Turvavideoid kontrollides selgus, et buss oli terve, kui eelmine bussijuht selle tööandjale tagastas. Alles pärast seda tunnistas töötaja avariid ning väitis siis, et sama päeva õhtul koju sõites meenus, kus avarii toimus ja kes bussi riivas. Sealjuures väitis töötaja, et bussi riivas valge takso, kes sõitis sündmuskohalt minema. Alles 25.05.2020 õhtul koju jõudes tegi töötaja väidetavalt liiklusõnnetuse kohta politseisse avalduse. Suheldes taksofirmaga, sai tööandja aga teada, et hoopis töötaja oli põhjustanud liiklusavarii, keerates taksole bussiga ootamatult ette, mille tulemusel riivas buss taksot ning takso oli sunnitud sõitma teelt välja ohutussaarele. Bussi salongikaamera videolt on näha, et kell 13.55.00 vahetas töötaja hooletult bussiga rida, mille tagajärjel riivas buss taksot ning takso sõitis teelt välja haljasribale. Buss sõitis peatumata edasi. Avarii tulemusel sai bussi tagumine nurk kannatada ning tööandjale tekkis kahju 339,60 euro ulatuses.
25.27.05.2020 esitas töötaja tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse alates 10.06.2020 viidates erinevatele tööandjapoolsetele rikkumistele, sh sellele et tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt, viivitanud oluliselt palga maksmisega, jätnud teavitamata töötasu vähendamisest ning kohustanud ühepoolselt sõitma teistel marsruutidel kui kokkulepitud. Samal päeval (so 27.05.2020) andis töötaja tööandjale teada, et alates 28.05.2020 viibib töötaja haiguslehel.
26.Kuivõrd töötajapoolne töölepingu ülesütlemine on olnud õigusvastane, on tööandjal õigus mõistlikule hüvitisele TLS § 109 lg 4 alusel. Töötaja ütles tööandjaga lepingu üles üksnes 14 päeva ette (korraliselt lepingut üles öeldes oleks töötaja pidanud tööandjat teavitama 30 päeva ette), mistõttu oli tööandja sunnitud töötaja asemele rentima olulisemalt kõrgema tunnihinnaga asendusbussijuhi (tööandja töövaidlusasjas esitatud 09.07.2020 menetlusdokumendi lisa 1), tekitades sellega tööandjale täiendava kulu. Nimelt, kui renditööjõu hind on 20 eurot/tunnis (tööandja töövaidlusasjas esitatud 09.07.2020 menetlusdokumendi lisa 1), siis töötaja tööjõukulu koos maksudega oleks olnud tööandjale ca 8,10 eurot/tunnis. Seega kuivõrd töötaja rikkus ülesütlemise etteteatamistähtaega (teatades 30 päeva asemel 14 päeva ette), oli tööandja sunnitud rentima asendusbussijuhi, mis tõi tööandjale kaasa täiendava kulu 952 eurot ((20 eurot/tunnis – 8,10 eurot/tunnis)x 80h). Seetõttu palub tööandja kohtul töötajalt tööandja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 952 eurot.
27.Kuivõrd töötajapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine, palub tööandja TLS § 107 lg 2 alusel töötaja ja tööandja vahel 29.11.2019 sõlmitud tööleping nr 412 lõpetada kohtu otsusel alates 10.06.2020.
28.Võttes arvesse, et töötaja on õppinud ja kogenud bussijuht, kelle põhiülesandeks ongi tunda liiklusseadust ning liigelda teedel ohutult punktist A punkti B, ohustamata isikute elu, tervist või vara, on töötaja tööandja hinnangul käitunud raske hooletusega. Eeltoodust tulenevalt on tööandja nõude eeldused täidetud ning töötaja on kohustatud tööandjale kahju hüvitama. Tööandja lõplikud seisukohad
29.Töötaja töögraafik märts-mai 2020. Tööandja esitab täiendavalt töötaja töögraafikud märtsikuu, aprillikuu ning maikuu kohta, millest nähtub, et sellel perioodil sõitis töötaja erinevaid liine (nt Tallinn-Pärnu-Tallinn, Tallinn-Kuressaare-Tallinn, Tallinn-Kallaste- Tallinn) ning et tööpäev algas ning lõppes sageli Tallinnas. Seega on ebaõiged töötaja töövaidluskomisjoni istungil esitatud väi7(16)
2-20-14144 ted, et eriolukorra ajal oli tööandja ja töötaja vahel kokkulepe, et töötaja sõidab üksnes Narva-Tallinn-Narva liinil ning tööandja survestas töötajat selle kokkuleppe muutmisega. Asendusbussijuhi I K kinnituskiri. I K kinnituskirjast nähtub, et bussijuht I K teenindas Estonian Lines OÜ erinevaid bussiliine OÜ R renditöötajana ajavahemikul 27.05.2020 kuni 26.06.2020 Estonian Lines OÜ töötaja ootamatu töölt lahkumise tõttu Estonian Lines OÜ-st. Eelnev kinnitab, et tööandja oli sunnitud töötaja ootamatu lahkumise tõttu töötaja asemele rentima asendusbussijuhi, mille tõttu tekkis tööandjale täiendav kulu. Sellel perioodil asendusbussijuhi teenuse kasutamise tõendamiseks esitab tööandja ka I K töögraafiku perioodil 10.06-26.06.2020, I K juhikaardi väljavõtte ning tööandja registreeritud sõidukite väljavõtte liiklusregistrist.
30.Bussikaamera salvestusest nähtub, et 25.05.2020 kell 13:54:56 on märgata teel takistust (parkiv auto teel) ning bussijuht (st töötaja) alustab bussiga ümberreastumist vasakusse sõiduritta. Sealjuures nähtub videost, et töötaja ei aeglustanud sõidukiirust, vaid jätkas ümberreastumist samasuguse sõidukiirusega (56,5-58km/h). Lisaks nähtub salvestusest, et pärast ümberreastumist vasakusse sõiduritta (ca kl 13:55:03) hakkab töötaja korduvalt vaatama vasakusse küljepeeglisse ning jätkab seda ka tagasi paremasse sõiduritta reastudes. Sellest on ilmne, et töötaja märkas või vähemalt pidi märkama takso teelt väljasõitmist ohutussaarele. Sellest hoolimata jätkas töötaja sõitu ega peatunud asjaolude selgitamiseks. Tööandja on jätkuvalt seisukohal, et eelnevast nähtub, et töötaja ei veendunud enne manöövri tegemist (rea vahetamist) selle ohutuses, rikkudes sellega LS § 33 lg 2 p 8. Seetõttu toimus kokkupõrge, mille tulemusel sai bussi tagumine nurk kannatada ning tööandjale tekkis kahju 339,60 euro ulatuses. Isegi kui selles olukorras oli süüdi takso, nagu töötaja väidab, siis töötaja tegevuse tõttu jäi toimunud kokkupõrge fikseerimata. Kuigi töötaja märkas takso teelt väljasõitmist, jätkas töötaja sõitmist, mistõttu jäi süüdlane politsei poolt tuvastamata. Sellises olukorras ei olnud tööandjal võimalik taotleda ka liikluskindlustushüvitist bussi tagumise nurga parandamiseks. Kindlustuspoliisi väljavõttest nähtub, et bussi numbrimärgiga XXX kaskokindlustuse omavastutus oli 640 eurot. Seega ei kata kaskokindlustus tööandjale bussi tagumise nurga parandamise kulusid (339,60 eurot). Väljamakseteatis detsember 2019 kohta. Töötaja heidab tööandjale ette, et on detsembris 2019 vähem töötasu kui ettenähtud. Nagu tööandja on varasemalt juba selgitanud, siis tööandja ei ole detsembris 2019 jätnud lisatasu ületundide eest maksmata.
KOHTUISTUNG
31.16.12.2020. a kohtuistungil jäi töötaja esitatud nõuete juurde, selgitades, et keskmise töötasu arvestus on võetud töötukassa arvestusest. Tööandja poolt ei ole tõendatud, et töötaja oleks kahju tekitanud. Tööandja saaks tõendada, kes asendusbussi mis päeval juhtis, mida tehtud ei ole. Samuti ei ole reaalselt tõendatud, et avarii üldse oleks toimunud.
32.Tööandja arvestusega ei nõustu, selgitades, et Töötukassa arvestusi aluseks ei saa võtta, kuna keskmise töötasu arvestus tuleks teha VV poolt kehtestatud määruse alusel. Siis kujuneks keskmiseks töötasu suuruseks 960,72 eurot kuus. Asendusbussi, millega hageja sõitis, on remonditud. Tegemist on tegelikult õigusvastase ülesütlemise kahjuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus: 8(16)
2-20-14144 Töötaja asus tööandja juures tööle 29.11.2019.a bussijuhina; Pooled leppisid 20.05.2020 kokku, et töö toimub vahetustena graafiku alusel, mis hõlmab ka nädalavahetusel ja õhtuti töötamist; Tööandja kohustus maksma palka vastavalt igas kuus töötatud tundidele tunnitasuga 4 eurot (bruto) ja lisatasu 2 eurot (bruto) töötatud tundidest juhul, kui piletikassa ja kütuse tankimised on korrektsed ning ei ole tekitatud süülisi avariisid või liikluskahjusid; Töötaja teavitas tööandjat haiguslehele jäämisest 27.05.2020 telefonisõnumiga kell 18.38; Tööandjale tehtud hinnapakkumise järgi bussi nr 9700 kere välitööde tegemise maksumus koos käibemaksuga on 339,60 eurot; Tööandja on töötajale välja maksnud töötasu 2020 märtsis töötatud 164 tunni eest sh öötunnid 22:00-06:00 - 16 tundi, sh tunnid pühade ajal – 8 tundi kokku 420 eurot. Töötukassa on töötajale hüvitanud 630 eurot (bruto); Tööandja on töötajale välja maksnud töötasu 2020 aprillis töötatud 165 tunni eest, sh öötunnid 22:00- 06:00 - 12 tundi summas 525 eurot. Töötukassa tasus hüvitist 525 eurot (bruto); Tööandja on töötajale välja maksnud töötasu 2020 maikuu 121 töötunni eest, sh öötunnid 3 tundi – 487 eurot ja välja maksnud ka lisatasu summas 242 eurot; Töötaja esitas 27.05.2020 tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg 2 punktide 1 – 3 alusel alates 10.06.2020 ja tööandja on avalduse samal päeval saanud kätte. Poolte vahel on vaidlus: Kas töölepingu ülesütlemiseks oli alust TLS § 91 lg 2 1-3 alusel; Kas Tööandja peab maksa hüvitist töölepingu ülesütlemise eest; Kas töötaja on tööandjale tekitanud kahju Töölepingu erakorraliseks ülesütlemine Kohtule esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt allkirjastas töötaja töölepingu alles 20.05.2020, kuid tööandja soovis, et see oleks allkirjastatud novembri kuupäevaga. (dtl 49-50,6061,80-81,89-90,140-141). Töötaja poolt on töölepingu ülesütlemise alusteks asjaolud: tööandja on käitunud töötajaga ebaväärikalt või ähvardanud või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. tööandja on kahel korral oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, kui töötasu pidi olema makstud 12-ndal kuupäev, kuid laekus 15-ndal kuupäeval, millega seoses tekkiski töötaja omapoolsete kohustuste täitmine tööandja ei teavitanud töötajat töötasu vähendamisest ei kirjalikult ega suuliselt tööandja viivitas töötasu maksmisega, kuigi oleks saanud enne Töötukassa poolse hüvitise maksmist seda teha ning esitas Töötukassale ebaõiged töötasu andmed, mistõttu laekus töötajale väiksemal määral töötasu; tööandja on ühepoolselt muutnud töö tegemise alguskohta, mis oli muudatustega viidud Tallinna, kuigi töötaja elukohaks on Narva. Hiljem lisas töötaja, et töölepingu ülesütlemise aluseks olid ka asjaolud, et puudus kirjalik tööleping ning tööandja on vähema maksnud detsembris 2019 ja veebruaris 2020.
34.TLS § 91 lg 2 p 1-3 sätestavad, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandja kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel, tööandja on oluliselt 9(16)
2-20-14144 viivitanud töötasu maksmisega, töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
35.Töötaja on töölepingu üles öelnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mistõttu vastab ülesütlemise avaldus formaalsetele nõuetele (TLS § 95 lg 1). Tööandja oma seisukohtades ei nõust, et töölepingu ülesütlemise avalduses toodud väited oleks põhjendatud, seega tööandja ei nõustu, et töölepingu ülesütlemine vastaks materiaalõiguslikele alustele.
36.Tööandja juhib tähelepanu, et töötaja ei ole viidanud töölepingu üleüstlemises põhjusteks, et poolete vahel oli puudu kirjalik tööleping. Olenemata sellest, et tööandja tutvustas töötajale töölepingut, siis töötaja ei see ei ole seda allkirjastanud varem kui 20.05.2020, kuid töötaja tegi tööd kokkulepitud alustel. Samuti ei ole töötaja varem viidanud asjaolule, et töötaja oleks töötasu vähem maksnud.
37.Töölepingu ülesütlemise avalduses toodud põhjuste osas leiab tööandja, et need on põhjendamata, kuna tööandja ei ole töötajat ebaväärikalt kohelnud ega lubanud seda ka teistel teha. Töötasu vähendamist ei ole toimunud, vaid tööandja pöördus raskel ajal (pandeemia tõttu) Töötukassa põlle palgatoetuse saamiseks, mistõttu toimus töötasu maksmisega hilinemine ning ekslikult on ka Töötukassa arvestanud väiksemal määral töötasu hüvitist, mille osas on tööandja ka Töötukassa poole pöördunud. Samuti ei ole tööandja muutnud töö tegemise agukohta, kokkuleppe kohaselt on töö tegemise kohta eesti vabariik ning varem oli töötaja selliste kokkulepetega nõus.
38.Töötaja on esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse 27.05.2020, milles ütleb töölepingu üles alates 10.06.2020 TLS § 91 lg 2 alusel. Avalduses on selgelt ja pikalt toodud välja põhjused, miks e poolte tööleping üles öeldakse. Ülesütlemise avalduses märgib ka töötaja, et tööleping on allkirjastatud mais. Töötaja on menetluse ajal lisanud ka teisi põhjuseid. Kohus selgitab, et kui neid põhjuseid ei toodud välja töölepingu ülesütlemise avalduses, siis ei saa eeldada, et need olid töölepingu ülesütlemise ajal sellise kaaluga, mis oleks töötajale andnud põhjuse kestvuslepingu ülesütlemiseks.
39.Töötaja on menetluses märkinud, et tööandja on detsembris 2019 ja veebruaris 2020 maksnud töötasu vähem. Töötaja ei ole oma töölepingu ülesütlemises seda põhjuseks toonud, mistõttu leiab kohus, et olenemata oletavast rikkumisest ei pidanud töötaja seda töölepingu ülesütlemisel oluliseks. Seega ei oma see põhjus antud juhul olulist tähtsust ka menetluses, seda enam, et töötaja ei ole esitanud ka vähem makstud töötasu nõuet.
40.Kohus selgitab, et mitte iga tööandjapoolne kohustuste rikkumine ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, vaid ainult oluline rikkumine.
41.Töötaja heidab ette, et tööandja ei ole sõlminud kirjalikku lepingut. Kohus nõustub töötajaga, et tööandjal on kohustus tööleping sõlmida kirjalikult (TLS § 4 lg 2), kuna töösuhe ei olnud lühiajaline (TLS § 4 lg 5). Väide, et tööandja andis töötajale töölepingu, kuid viimane ei allkirjastanud seda, ei ole eluliselt küll usutav, kuid samas on seaduseandja näinud ka ette töötajapoolse kohustuse nõuda kirjalikus vormis töölepingut, mida töötaja ei ole tõendanud, kas seda on ka tehtud. Paljasõnaline väide ei anna alust eeldada, et seda on ka tehtud. Antud juhul on tõendatud, et tööleping on töötaja poolt allkirjastatud 20.05.2020 (dtl 53-54; 64-64,82-83; 93-94). Seega on tööandja kirjaliku töölepingu vorminõuet rikkunud. Samas on töötaja täitnud nõuetekohaselt töökohustusi ning poolte vahel ei olnud vastastikku varasemaid etteheiteid töökohustuste täitmata jätmise või muude lepinguliste tingimuste rikkumise osas. Seega saab järeldada, et poolte vahel olid selged kokkulepped, mille alusel töötaja tegi tööd ja tööandja tagas töö ning tasus tehtud töö eest.
42.Töötaja heidab ette, et tööandja on teda kohelnud ebaväärikalt. Kohus juhib tähelepanu, et rämedat ja alandavat suhtlusstiili ei tohi tööandja endale lubada. Töötajal on õigus tööleping erakorra10(16)
2-20-14144 liselt üles öelda, kui teda on ebaväärikalt koheldud. Samas peavad tal selleks olema mõjuvad tõendid, ühekordne solvang pole piisav põhjus. Ebaväärikaks käitumiseks saab lugeda, kui tööandja on näiteks kasutanud sõimamist, halvustavate ja ka ebatsensuursete väljendite kasutamist, mis on käsitletavad ka ähvardamisena ning mis on töötaja suhtes olnud ebaväärikad. TLS § 28 lg 2 p 11 sätestab tööandjale piirangu, mille kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Antud juhul ei ole kohtu ette toodud ühtegi põhjust, mida töötaja ise käsitleks ebaväärikaks käitumiseks tööandja poolt. Nimetatud selgitusi ei ole toodud ei töölepingu ülesütlemise avalduses ega ka avaldustes töövaidlusorganitele. Seega leiab kohus, et tõendamata on mida saab antud juhul lugeda ebaväärikaks käitumiseks tööandja poolt, mille alusel saaks lugeda, et tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud.
43.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kokkuleppe kohaselt kohustus tööandja tasuma töötasu iga kuu
12.kuupäevaks. Seega pidi märtsikuu töötasu olema töötajale makstud hiljemalt 12.04.2020 ning aprillikuu töötasu 12.05.2020. Tööandja on rikkunud kokkulepet ning tasunud märtsis ja aprillis töötasu mitte 12-ndaks kuupäevaks vaid 15-ndaks kuupäevaks. Kohtule esitatud konto väljavõtte (dtl 77-79; 150) kohaselt on töötajale laekunud 16.03.2020 töötasu avansimakse märtsikuu eest 300 eurot ning 14.04.2020 märtsi kuu tööandja osa töötasust 113,28 eurot. 15.05.2020 on töötasu aprillikuu eest tasutud 513,28 eurot. Töötukassa poolt on tehtud töötajale ülekanne 14.04.2020 485,86 eurot ning 14.05.2020 404,88 eurot. Seega märtsikuu töötasu väljamaksed on tehtud 16.03.2020 ja 14.04 nii tööandja kui Töötukassa poolt ning aprillikuu töötasu maksed on tehtud tööandja poolt m 15. kuupäeval ning Töötukassa poolt 14. kuupäeval. Töötaja ei ole väitnud, et tööandja poolt oleks tasud olnud väiksemad vaid töötaja väidab, et tööandja kandis töötasu hilinemisega. Kohus nõustub töötajaga, et kui kokkulepe on, et töötas tuleb maksta
12.kuupäevaks, siis hilisemad kanded on töölepingu rikkumine. Samas selgitab kohus, et töötasuga maksmise viivitamine ei ole alati rikkumine, kuna see peab olema oluline. Antud juhul tööandja märtsikuu töötasu osas teinud ka avansi makse, mis on tehtud juba 16.03.2020, seega töötasu maksmise päeva, s.o 12.04.2020 saigi töötaja eeldada, et makstakse teine osa töötasust. Antud juhul on laekumised toimunud 15. kuupäeval, mis on kolm päeva hiljem kui kokkulepe. Kohus leiab, et see ei ole oluline rikkumine, mis annaks aluse töölepingu erakorraliselt üles öelda. Samuti väide, et rikkumised on ka varasemad olnud ei ole tõendatud, kuna laekumised on eelnevalt toimunud 10.kuupäeval.
44.Tööandja ei teavitanud töötajat töötasu vähendamisest ei kirjalikult ega suuliselt. Samuti tööandja esitas Töötukassale ebaõiged töötasu andmed, mistõttu laekus töötajale väiksemal määral töötasu. Kohus juhib tähelepanu, et tööandjal on kohustus teavitada töötajat töötingimuste muudatustest. Kui tööandja vähendab töötasu, siis tuleb ka sellest töötajat eelnealt teavitada, et viimane saaks otsustada kas öeldakse tööleping üles või mitte. Kokkuleppe kohaselt kinnitavad pooled, et töötasu suuruseks oli 4 eurot tunnis. Töötaja leiab, et tööandja pidi lähtuma Autoettevõtete Liit ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu 30.01.2017 üldtöökokkuleppest. Riigikohtu lahendi nr 2-18-7821 (15.06.2020) p 18 kohaselt: KLS § 4 lg 4 ega muud KLS-i sätted ei anna kollektiivlepingu sõlminud isikutele õigust tekitada sama lepinguga kohustusi tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pooleks ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate ühingusse või liitu. Kollektiivlepingu poolte kokkuleppel eelnimetatud tööandjale kollektiivlepingu tingimuste 11(16)
2-20-14144 laiendamine ja kohustuste panemine on kehtivaid norme järgides võimalik juhul, kui viimane on andnud selleks nõustumuse (VÕS § 9). Tööandja ei ole üldtöökokkuleppe lepingu pooleks, samuti ei nähtu avalikest andmetest, et tööandja kuuluks nimetatud liitu. Seega loeb kohus, et antud juhul ei kohaldu üldkokkulepe, kuna tööandja ei ole kokkuleppega liitunud. Seega lähtub kohus kokkuleppest, et töötasu suuruseks on 4 eurot tunnis. Esitatud töötasu arvestustest nähtub, et töötaja töötas märtsikuus 164 tundi (normtunnid 176), seega kohustus töötaja tasuma 656 eurot (brutos). Töötaja on tasunud töötasu netos 413,28 eurot (brutos 428,71 eurot). Aprillis on töötaja teinud tööd 165 tundi (normtunnid 168), seega töötasu suuruseks kujuneb 660 eurot ja tööandja maksis töötasu 513,28 eurot (535,89 eurot brutos). Kohtule esitatud töötasu arvestused (palgalehed) (dtl 122, 125) on töötajale arvestatud: Märtsis töötasu 164 tundi, millest 16 tundi olid öötunnid, tunnid pühade ajal 8 tundi. Töötasu kujunes seega järgmiselt: tunnitasu töötatud tundide alusel: 164 x 4= 656 eurot; täiendav tasu öötundide eest: 16 x 0,25 x 4=16 eurot; täiendav tasu pühade ajatöötamise eest: 8 x 4= 32 eurot; lepingujärgne lisatasu 2 eur/tundi: 164 x 2=328 eurot. Kokku 1050 eurot brutos ning väljamakseks kujuneks 1043,28 eurot. Töötaja sai töötasu tööandja kui Töötukassa kaudu kokku netos 899,14 eurot (dtl 77-79). Aprillis 2020 töötas töötaja 165 tundi, millest öötunde oli 12 h. Töötasu kujunes seega järgmiselt: 165 x 4=660 eurot; täiendav tasu öötundide eest: 12 x 1,25 x 4=60 euro, lepingujärgne lisatasu 2 eur/h: 165 x 2= 330. Kokku 1050 eurot brutos, mis teeb netos 1038,28 eurot. Töötajale on makstud netos kokku 918,16 eurot (dtl 77-79).
45.Tööandja väidab, et Töötukassa maksis töötasu hüvitist, kuna käiva oli langenud üle 50%. Kohtule esitatud Eesti Töötukassa otsustest nähtub, et tööandja on esitanud hüvitise taotluse. Esitatud Töötukassa 10.04.2020. a otsusest nr 420002700 (dtl, 51, 62, 84, 91, 123-124) nähtub, et töötajale makstakse töötasu hüvitist märtsi kuu eest summas 630 eurot (keskmine töötasu suurus 900 eurot). 13.05.2020 Töötukassa otsuse nr 420023585 kohaselt (dtl 52, 63, 92, 126-127) töötajale makstakse töötasu hüvitist aprillis 525 eurot (keskmine töötasu 750 eurot). Töötukassa 06.07.2020 otsusest nr 420040111 (dtl 143) nähtub, et Töötukassa on teinud 13.05.2020 otsuse nr 420023585 töötajale väljamakstud töötasu muutmise ja lugenud töötaja keskmiseks töötasuks 1328,44 eurot ning määranud töötajale hüvitise suuruseks 929,91 eurot. Töötukassa maksis 2020 hüvitist kui tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga; tööandjal ei olnud vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda. Tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani. Töötasu hüvitise taotlemine märtsi, aprilli ja mai eest lõppes 30.06.2020. [https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis]
46.Tööandja selgitas, et töömaht vähenes. Avalikult teadaolevalt kehtestas perioodil 12.03.2020 kuni 17.05.2020 riigis eriolukorra, mis tõi kaasa põhimõtteliselt majanduse seiskumise, mille tagajärjel vähenes ka bussiliiklus, mis on toonud kaasa ka tööandja käbe vähenemise. Seega on nimetatud väide eluliselt usutav. Seega nõustub kohus, et tegemist ei olnud töötasu vähendamisega, kuna tööandja taotles töötasu hüvitist, mis pidigi antud olukorras tagama reaalselt makstava ja kokkulepitud töötasu vahe. 12(16)
2-20-14144 Samas nõustub kohus töötajaga, et tööandjal oli kohustus teavitada töötajat, et käibe tõttu taotletakse Töötukassast töötasu hüvitist, mis võib tuua olukorra, kus töötasu maksmine hilineb. Kohus pöörab töötaja tähelepanu asjaolule, et Töötukassa lähtub Maksu- ja Tolliameti andmetest hüvitiste määramisel, mistõttu ei küsita tööandjatelt keskmise töötasu arvestust ning muid töötasuga seotud andmeid. Seega ei saa tööandjale esitada etteheidet, et Töötukassale oleks ebaõiged andmed esitatud. Samas nõustub kohus töötaja põhimõttega, kui Töötukassa poolt on ebaõiged arvestused teha, tuleb ka tööandjal kõik endast olenev teha, et toetada töötajat, et viimasele saaks õiged tasud välja maksta. Töötaja on küll peale vaidlustamist saanud juurde maksed, kuid seda alles juulis.
47.Kohus nõustub, et tööandja rikkus lepingut, jättes täitma teavitamiskohustuse, mis lõi töötajale ebaõige arusaama töötasu laekumisest. Kohus juhib tähelepanu, et tööandja peab arvestama töötasu, mistõttu ka sellistel olukordades ei saa tööandja jääda lootma ainult riigile, vaid peab kontrollima, et oleks tagatud töötajale õigetel alustel arvestus. Olukorras kus riigis on eriolukord ei ole ainult tööandjad olukorras, kus tekib küsimusi ja esineb palju teadmatust, kuid sama kehtib ka töötajate suhtes. Seega tööandjal on kohustus hoida töötajad infoga kursis.
48.Töötaja heidab ette, et oli tööle võetud sõitma liinile Narva-Tallinn-Narva, kuid tööandja on seda alates 25.05.2020 ühepoolselt muutnud. Tööandja väidab, et töötaja on ka varem sõitnud liini algusega Tallinn ning tööle asumisel oli juttu, et tal on ka selline võimalus. Tööandja väidab, et peale eriolukorda pidi üüri korterist loobuma. Kohtule 20.05.2020 allkirjastatud töölepingu kohaselt (dtl 53-54; 64-65; 83-84: 93-94) kohaselt on töö tegemise kohaks Eesti Vabariik või muu tööandja poolt määratud koht. Kohus möönab, et bussijuhi ametikoht eeldab töökoha kokku leppimist laiemalt kui seda on sätestatud TLS § 20 (kohaliku omavalitsuse täpsusega). Seega kokkulepe töökohas Eesti Vabariik on antud juhul põhjendatud. Samas ei nähtu kokkuleppest, kust bussijuhi liin algab ja kus lõpeb. Pooled ei vaidle, et töötaja elukoht on Narva, mistõttu arvestades bussiliinide algusaega on loogiline, et tööpäev algab ja lõpeb Narvas. Kuid ei saa ka välistada töö iseloomust, et bussiliini algus ei alga kodulinnas, kuid sellisel juhul tuleb ka seda kajastada. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub (dtl 108-109), et tööandjal puudub bussipark Narvas, mida töötaja ei ole vaidlustanud. Samuti on kohtule esitatud tõendid (tellimusvedu), et töötaja ka varem kui 25.05.2020 on sõitnud erinevaid marsruute erinevate alguskohtadega ning perioodil 27.01.2020 kuni 10.02.2020 on näiteks kolmel korral kaheksast liini algus Narva linn. Seega ei ole nimetatud väide usutav, et kokkulepet on muudetud. Samas leiab kohus, et asjaolu, et töötajal oli üürikorter ei vähenda tööandja kohustust selgitada ja kokku leppida, kuidas tööandja hüvitab tööülesannete täitmisega seotud kulud (tööpäeva algus või lõpp Tallinnas, kui töötaja elukoht asub Narvas), kas töötajale võimaldatakse kojusõit tööandja kulul või ööbimiskoht, seda enam Vabariigis kehtinud eriolukorra ajal. TLS § 6 lg 7 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks TLS § 5 nimetatule teatama töötajale kokkuleppe sisu. TLS § 15 lg 1 ja TLS § 28 lg 1 kohaselt on pooled kohustatud käituma teineteise suhtes lojaalselt ja mitte kahju tekitama teisele poolele.
49.Kohus selgitab pooltele, et tööleping on kestvusleping, mistõttu tuleb mõlemal osapoolel käituda heas usus ja seaduslikult. Samuti tuleb ka mõlemal osapoolel arvestada, et iga rikkumine ei too kaasa koheselt erakorralist töölepingu ülesütlemist.
50.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tööandja poolt on toime pandud kaks olulist rikkumist, milleks on töölepingu kirjaliku vormikohustuse täitmata jätmine ning teavitamiskohustuse rikkumine. Kohus selgitab, et töösuhe alguses peab tööandja sõlmima kirjaliku töölepingu, antud juhul on see allkirjas13(16)
2-20-14144 tatud 20.05.202. Olenemata asjaolust, et töösuhe on alguse saanud varem ning poole on ka kokkuleppe alusel tööd teinud, peab tööandja sõlmima töölepingu kirjalikult. Samuti on töötamise juures oluline töötasu maksmine. Kohus möönab, et paaripäevased hilinemised ei ole oluline rikkumine, samuti ei saa antud juhul etteheited teha, et tööandja oleks jätnud Töötukassale õiged andmed esitamata, kuid oluline rikkumine on see, et töötajat ei ole teavitatud, et tööandja ei maksa täies ulatuses kahe kuu eest töötasu vaid taotleb hüvitist Töötukassat. Kohus mõistab, et tegemist oli erikolukorraga, kuid see ei vähenda seaduse täitmise kohustust.
51.Eeltoodud alusel leiab kohus, et poolte tööleping on üles öeldud TLS § 91 lg 2 alusel alates 10.06.2020. Töölepingu ülesütlemise hüvitise nõue
52.Töötaja palus välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 3742,26 eurot (bruto). Tööandja töötaja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta rahuldamata. Töötaja arvestuste kohaselt moodustab keskmiseks töötasuks ühes kuus 1247,42 eurot.
53.TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
54.Töövaidluskomisjon mõistis töötaja kasuks välja hüvitise 1328,44 eurot. Kohtu poole pöördus tööandja, seega lähtuvalt Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2020. a otsusest 2-18-19593 (p 18) ei saa kohus välja mõista suuremat hüvitist, kui seda on teinud töövaidluskomisjon. Samas leiab kohus, et välja mõistetud hüvitist tuleb vähendada. Kohus leiab, et hüvitise määramisel tuleb arvestada lisaks töösuhte kestusele ja asjaolule, et töötaja on hetkel teise tööandja juures tööl, arvestada ka mõlema poole huve, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõppemisel. Kohus leiab, et vastaspoolelt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 623,71 eurot.
55.Eeltoodu alusel jäävad rahuldamata tööandja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja TLS § 109 lg 4 alusel hüvitise nõue. Kahju hüvitamise nõue
56.Tööandja palub töötajalt välja mõista kahjuhüvitis 339,60 eurot, millel lisanduvad viivised.
57.Tööandja väidab, et töötaja on tekitanud 25.05.2020 avarii tagajärjel bussiga kahju, lahkudes sündmuskohalt. Töötaja vaidleb vastu, et ei ole tõendatud, et tema oleks avarii tekitanud. Kohus selgitab, et töötaja vastutust töölepingulistes suhetes tuleneb töölepingu seaduse neljandast peatükist. TLS § 72 lg 1 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 74 kohaselt lg 1-2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja 14(16)
2-20-14144 tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Tööandja esitas kohtule tõendid, mille kohaselt on kahju tekitatud, tööandja on kahju kandnud ja selle ka ettevõtetele, kes on bussi parandanud, hüvitanud. (dtl 99, 119, 120, 121). Töötaja leiab, et antud tõendid ei tõenda, et just tema oleks kahju tekitaja. Kohtule on esitatud ka töötaja selgituskiri, mille kohaselt töötaja 25.05.2020 sõitis liinil NarvaTallinn ning kell 11.30 jõudis Tallinna. Peale seda sõitis bussifirma parkla, koristas bussi ja jäi töökorralduse ootele. Päeval teist tööliini täites tuvastas, et bussi tagumine vasaku tule klaas on katki ning stangel olid kriimustused. Tegi koheselt ka pildid ning edastas need tööandjale. Õhtul Narva jõudes sai juhtumist ka politseile teavitatud. Päevasündmusi kirjeldades mainib töötaja, et kui Mustakivi peatusest välja sõitis TRAFOTEKI töölistega Kivika bussipeatuse poole siis silmanurgast märkas, et üks valge sõiduauto sõitis natukese aega kõrval ning andis gaasi ja sõitis ees minema, vaatas numbrit 878 valge Toyota takso logoga. See autojuht oleks pidanud tulema ja ütlema, et riivas bussi tagumist vasakut nurka sest ega juhil silmi taga ei ole vaid jälgib ees liiklust. Kui ikka tagant otsa sõidetakse siis tunned seda pauku ka ette aga lihtsalt riivamist ei tunne. Taksofirma vastuse kohaselt (dtl 120) keeras buss järsult ette, mille tulemusena rammis takso esi- paremat nuka ning takso oli sunnitud sõitma haljasalale.
58.Tööandja 6.12.2020 kohtule esitatud pardakaamera väljavõttest (lisa 6) nähtub nimetatud päevasündmus. Tööandja väidab, et bussikaamera salvestusest nähtub, et 25.05.2020 kell 13:54:56 on märgata teel takistust (parkiv auto teel) ning bussijuht (st töötaja) alustab bussiga ümberreastumist vasakusse sõiduritta. Sealjuures nähtub videost, et töötaja ei aeglustanud sõidukiirust, vaid jätkas ümberreastumist samasuguse sõidukiirusega (56,5-58km/h). Lisaks nähtub salvestusest, et pärast ümberreastumist vasakusse sõiduritta (ca kl 13:55:03) hakkab töötaja korduvalt vaatama vasakusse küljepeeglisse ning jätkab seda ka tagasi paremasse sõiduritta reastudes. Sellest on ilmne, et töötaja märkas või vähemalt pidi märkama takso teelt väljasõitmist ohutussaarele. Sellest hoolimata jätkas töötaja sõitu ega peatunud asjaolude selgitamiseks.
59.Kohus selgitab, et seaduseandja on ette näinud, et töötaja süülise vastutuse põhimõte. Seega vastutab töötaja üksnes juhul, kui ta on kohustusi rikkunud süüliselt. Süülise tegevusega on tegemist juhul, kui on tegemist tahtlusega, raske hooletusega või hooletusega (VÕS § 104). Süü tuvastamisel võetakse aluseks hoolsuse määra, mille raames arvestatakse ka tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametilaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi.
60.Kohus, tutvunud salvestisega leiab, et antud salvestis ei tõenda, et sellel ajal sündmus aset leidis. Kohus möönab, et töötaja vaatas korduvalt vasakule, kuid samas nähtub, et enne möödasõitu tegemist ei ole näha, et buss oleks ette sõitnud taksole. Buss, nähes takistust teel reastab ümber ning peale takistusest möödumist reastub oma ritta tagasi. Pardakaamerast ei nähtu mingil moel, et reastumisel oleks teel olnud takistus. Samuti tekib küsimus, kui väidetavalt bussijuht sõitis taksole ette, siis mis põhjusel taksojuht ei teavitanud sellest vaid alles hilisema tööandja pöördumise peale väitis juhtumit.
61.Kohus möönab, et tööandjale on kahju tekitatud, kuid ei ole selge, kes on kahju tekitaja ja millal kahju tekitati. Tuvastatud on kahju fikseerimise aeg ja kahju suurus, kuid kelle poolt ja millal see tekitatud on see on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
15(16)
2-20-14144
62.Tõendid, millele ei ole viidatud, leiab kohus et ei ole asjasse puutuvad ja tuleb jätta tähelepanuta.
Menetluskulud
63.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
64.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
65.Kohus leiab, et olenemata asjaolust, et hagi rahuldati osaliselt ja vastuhagi jäeti rahuldamata, tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2021 kohtuotsusega.
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.