Osaühingu Lamaran Grupp kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 30.01.2019 otsusele täiteasjas nr 025/2015/495
Menetlusosalised
Avaldaja Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja LJ Puudutatud isik I kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II BORGINO CONSULTING LTD (Briti Neitsisaarte registrikood 421715)
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 10.10.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 10.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-2514 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu Lamaran Grupp kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Kohtutäitur Kaire Põlts algatas BORGINO CONSULTING LTD (sissenõudja) avalduse alusel Osaühingu Lamaran Grupp (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 025/2015/495). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 27.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-0739299, millega avaldajalt mõisteti sissenõudja kasuks välja võlg 5000 eurot.
2-19-2514
2.Kohtutäitur arestis 03.11.2015 arestimise aktiga avaldaja nõude AS TKE Grupp (pankrotis) vastu ning määras selle hinnaks 500 000 eurot.
3.Kohtutäitur viis ajavahemikul 25.05.2018–04.06.2018 läbi arestitud vara enampakkumise alghinnaga 500 000 eurot. Enampakkumine nurjus, kuna ühtegi pakkumist ei esitatud.
4.Kohtutäitur viis ajavahemikul 04.12.2018–12.12.2018 läbi arestitud vara kordusenampakkumise alghinnaga 500 000 eurot. Kuna ühtegi pakkumist ei esitatud, kuulutas kohtutäitur 12.12.2018 aktiga kordusenampakkumise nurjunuks ning andis avaldajale ja sissenõudjale tähtaja uue kordusenampakkumise alghinna kohta seisukoha esitamiseks kuni 19.12.2018 kell 15.00. Sissenõudja palus 13.12.2018 määrata kordusenampakkumise alghinnaks 375 000 eurot. Võlgnik seisukohta ei esitanud.
5.Kohtutäitur koostas 19.12.2018 vara ümberhindamise akti, millega alandas arestitud vara hinda TMS § 100 lg 5 teise lause alusel 375 000 euroni, s.o 25%. Kohtutäitur põhjendas hinna alandamist sellega, et kahel enampakkumisel alghinnaga 500 000 eurot oli vähe osalejaid (esimesel kaks ja teisel üks registreerunu) ning mõlemad nurjusid. Praktika näitab, et madalam alghind toob enampakkumisele suurema hulga ostuhuvilisi ning viib lõppkokkuvõttes parema enampakkumise tulemini ja aitab kaasa täitemenetluse eesmärgi saavutamisele.
6.Avaldaja esitas 07.01.2019 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 19.12.2018 vara ümberhindamise akti tühistamiseks. Kohtutäitur peab tagama võlgnikule ja sissenõudjale reaalse võimaluse olla vara allahindamise osas ära kuulatud, mh andma mõistliku tähtaja seisukoha esitamiseks. Kohtutäitur märkis 12.12.2018 akti edastamise kaaskirjas, et loeb akti TMS § 10 ja TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Kohtutäituri 12.12.2018 akt tuli seega lugeda võlgnikule kättetoimetatuks 18.12.2018 kel 23.59.59. Avaldajal jäid seisukoha esitamiseks vaid mõned tunnid, mis on ebamõistlikult lühike aeg niivõrd olulises küsimuses kaalutletud seisukoha võtmiseks ja esitamiseks. Kuna kohtutäitur rikkus oluliselt avaldaja ärakuulamise õigust, on 19.12.2018 vara ümberhindamise akt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Arestitud vara allahindamine maksimaalses ulatuses on motiveerimata ja põhjendamata. Kohtutäitur ei ole väitnud, et 375 000 eurot vastaks arestitud vara harilikule väärtusele. Kohtutäituri kaalutlused on asjakohatud ja vastuolus seadusega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vara allahindamisel tuleb analoogia korras lähtuda TMS §-st 74 ehk vara harilikust väärtusest, kuna TMS § 100 lg 5 ei sätesta põhimõtteid, millest vara alla hindamisel lähtuda. Kohtutäituri põhjendused muudavad vara (alla)hindamise regulatsiooni sisutühjaks. Kui täitemenetluse eesmärgile ning sissenõudja ja võlgniku huvidele vastaks alati väikseim võimalik (kordus)enampakkumise alghind, ei oleks mõtet seaduse nõudel lähtuda vara hindamisel ja sellest lähtuvalt vara alghinna määramisel vara harilikust väärtusest. Vara allahindamise ulatus on meelevaldne ja kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire. Vara allahindamise ainus põhjendus on asjakohatu, kuna eelmistel enampakkumistel oli osalejaid. Algne alghind 500 000 eurot ei ole seega liiga suur ega ostuhuvilisi tõrjuv.
7.Kohtutäitur jättis 30.01.2019 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Seadus ei sea vara allahindamise eelduseks muid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamist, mis tähendab, et eelmine enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge alghinna
2(6)
2-19-2514 tõttu. Seega on enampakkumise nurjumine piisav alus alghinna langetamiseks (Riigikohtu 22.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-14, p 15). Arestitud varale arestimise käigus määratud hinda 500 000 eurot ei saa enam vaidlustada, kuna selle kohta on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-17-18064. Kohtutäitur ei pea enne iga kordusenampakkumist vara TMS § 74 alusel uuesti hindama. Vara allahindamise eesmärk ei ole võlgnikule kasumliku ja turuhinnale vastava tehingu tegemine, vaid sissenõudja nõude tõhusaks rahuldamiseks müügitehinguni jõudmine hinnatasemelt, millega müüdavale varale leidub ostuhuvilisi. Võlgniku huve kaitsevad TMS § 100 lg-s 5 sätestatud allahindamise piirmäärad. Kohtutäitur jääb 19.12.2018 vara ümberhindamise aktis toodud põhjenduste juurde. Arestitud vara alla hindamine 25% võrra oli põhjendatud, kuna väiksemas ulatuses hinna alandamise korral on ostja leidmine vähem tõenäoline. Alandatud hind on kõigest vara alghind kordusenampakkumisel ega pruugi kattuda vara müügihinnaga. Vara avalikul enampakkumisel kujunevat hinda on asjakohane lugeda vara turuhinnaks, kuna enampakkumisel saavad osaleda kõik huvitatud isikud. Kahel varasemal enampakkumisel oli küll osalejaid, kuid see ei viinud enampakkumise eesmärgini, kuna vara ei ostetud ära. Kohtutäituri 12.12.2018 akti saab TsMS § 3141 lg 2 alusel lugeda avaldajale kätte toimetatuks hiljemalt 18.12.2018 kell 00.00, mitte 18.12.2018 kell 23.59.59. Avaldajale jäi seega rohkem kui poolteist tööpäeva seisukoha kujundamiseks, mida saab pidada piisavaks vara alghinna muutmise osas seisukoha kujundamiseks ja esitamiseks.
8.Avaldaja esitas 15.02.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada kohtutäituri tegevus arestitud vara allahindamisel, kordusenampakkumise alghinna määramisel ja kordusenampakkumise läbiviimisel õigusvastaseks ning tühistada kohtutäituri 30.01.2019 otsus. Avaldaja jäi 07.01.2019 kaebuses toodu juurde. Avaldaja ei nõustu, et kohtutäituri 12.12.2018 akti saab lugeda avaldajale kätte toimetatuks 18.12.2018 kell 00.00. Kohtutäitur ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis sellist TsMS § 3141 lg 1 tõlgendust toetaks. TsÜS § 136 lg-st 6 ja § 137 lg-st 1 tuleneb üheselt, et kui dokument loetakse saajale kätte toimetatuks teataval päeval, tähendab see, et dokument on saajale kätte toimetatud hiljemalt vastava päeva kell 24.00, st antud juhul 18.12.2018 kell 24.00. Avaldajal jäid seega seisukoha esitamiseks loetud tunnid. Avaldaja on mikroettevõtte, kellel ei ole töötajaid. Avaldaja ainus juhatuse liige ei jõudnud selle aja jooksul seisukohta kujundada. TMS § 100 lg 5 teine lause sätestab vara allahindamise maksimaalse määra, kuid konkreetse määra valimine on kohtutäituri diskretsioon. Kohtutäitur peab kordusenampakkumise alghinna määramisel lähtuma vara harilikust väärtusest ja kui selle üle tekib vaidlus, tuleb kasutada eksperdi abi. Vara allahindamise peamine ja sisuliselt ainus põhjendus on asjakohatu, kuna alghind 500 000 eurot ei olnud liiga suur ega tõrjunud ostuhuvilisi.
9.Kohtutäitur esitas 23.04.2019 vastuse, milles taotles avaldaja kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtutäitur on nii 19.12.2018 vara ümberhindamise aktis kui ka 30.01.2019 otsuses põhjendanud arestitud vara alla hindamist ning jäänud selle alla hindamisel seadusega sätestatud piiridesse. Kohtutäitur jääb nende põhjenduste juurde.
3(6)
2-19-2514 Kohtutäitur ei pea enne iga kordusenampakkumist vara TMS § 74 alusel uuesti hindama, kuna selliselt muutuks vara müük täitemenetluses väga pikaajaliseks või isegi võimatuks. Vara allahindamisel puudub vajadus kohaldada analoogia korras TMS § 74 lg-t 5, kuna vara allahindamist reguleerib TMS § 100 lg 5. Avaldajale sai kohtutäituri 12.12.2018 akti igal juhul kätte toimetatuks lugeda hiljemalt 18.12.2018. Vara allahindamise kohta seisukoha kujundamine ja esitamine ei nõua menetlusosaliselt pikka ettevalmistusaega. Sissenõudja esitas oma seisukoha juba 13.12.2018. Kui avaldaja on mikroettevõtte, peaks avaldaja juhatuse liikmel olema esmajärjekorras aega avaldaja jaoks oluliste küsimustega tegelemiseks. Kuna avaldaja seisukohta ei esitanud, siis järelikult ei olnud vara allahindamine tema jaoks oluline küsimus. Avaldaja ei taotlenud ka tähtaja pikendamist. Avaldajale jäi piisavalt aega vara allahindamise küsimuses seisukoha esitamiseks. Pärast 19.12.2018 vara ümberhindamise akti koostamist ei ole ühtegi kordusenampakkumist läbi viidud, mistõttu ei ole kordusenampakkumise vaidlustamiseks alust.
10.Sissenõudja kaebusele ei vastanud.
11.Harju Maakohus jättis 10.10.2019 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kuna TMS ei sätesta, kui palju tuleb anda võlgnikule ja sissenõudjale aega vara ümberhindamise kohta seisukoha kujundamiseks, tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kohtutäituri 12.12.2019 akti sai lugeda avaldajale TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatuks 18.12.2018. Kohtutäitur andis avaldajale seisukoha esitamise tähtaja kuni 19.12.2018 kell
15.00.Avaldajale seisukoha esitamiseks jäänud 15 tundi saab pidada mõistlikuks ajaks. Vara alghind oli teises tsiviilasjas selgeks vaieldud ning selleks oli 500 000 eurot. TMS § 100 lg 5 lubab kordusenampakkumisel vähendada vara alghinda kuni 25%. TMS ega TsMS ei näe vara ümberhindamise kohta esitatavale seisukohale ette erilisi vorminõudeid ning selle koostamine ei nõua eriteadmisi ega ole ajamahukas. Avaldaja ei ole esile toonud, miks ta ei saanud tähtaja jooksul seisukohta esindada. Mikroettevõtjaks olemine ei ole takistav asjaolu. Kui mikroettevõtjale kuulub 500 000-eurone nõue, peab tal olema eriline huvi sellega seotud küsimuste vastu. Kohtutäitur sai vara ümberhindamisel lähtuda alghinnast 500 000 eurot. Asjaolu, et kahele varasemale enampakkumisele registreerunud ei teinud ühtegi pakkumist, tõendab, et enampakkumiste alghind ületas vara turuväärtuse. Madalam alghind kordusenampakkumisel viib eeldatavasti suurema hulga huvilisteni ja suurendab eduka enampakkumise tõenäosust. Enampakkumise eesmärgiks ei ole tingimata maksimaalse tulu saamine, vaid enampakkumise õnnestumine. Pärast kahte nurjunud enampakkumist saab pidada mõistlikuks vara allahindamist 25% võrra. Avaldaja kaebus on kantud pigem täitemenetluse venitamise soovist kui eesmärgist saada enampakkumisel parem hind. Vara arestimise aktis märgitud hinna on avaldaja ja kohtutäitur selgeks vaielnud tsiviilasjas nr 2-17-18064. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et vara harilik väärtus oleks teine, ega esitanud selle kohta tõendeid. Kohtutäituri tegevus vara ümberhindamisel on seega olnud seaduslik ja kaebus jääb rahuldamata. Avaldaja taotlus tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri tegevus kordusenampakkumise läbiviimisel jääb rahuldamata põhjusel, et kohtutäitur ei ole pärast 19.12.2018 vara ümberhindamise akti koostamist ühtegi enampakkumist läbi viinud.
4(6)
2-19-2514
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja kaebuse rahuldamist, jäädes kaebustes toodu juurde. Kohtutäituri ja kohtu käsitlus muudab vara (alla)hindamise regulatsiooni, eeskätt TMS § 74 lg-s 5 sätestatud põhimõtte lähtuda asja hindamisel selle harilikust väärtusest, sisutühjaks. Maakohtu järeldused on vastuolulised. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäitur peab täitemenetluse eesmärgi kiiremaks saavutamiseks määrama kordusenampakkumisel alati väikseima võimaliku alghinna, mistõttu ei oma vara harilik väärtus vara allahindamisel mingit tähtsust. Samas leidis maakohus, et kohtutäitur lähtus vara allahindamisel õigesti eeldusest, et 19.12.2018 vara ümberhindamise akti koostamisel oli vara harilik väärtus 375 000 eurot. Veelgi enam, maakohus heitis avaldajale ette, et ta ei ole kohtule esitanud tõendeid, et vara harilik väärtus oleks muu kui 375 000 eurot. Kohtutäitur ei ole tegelikult väitnud, et ta oleks vara allahindamisel lähtunud selle harilikust väärtusest. Kohtutäitur põhjendas vara allahindamise ulatust üksnes sellega, et 25% on suurim võimalik vara allahindamise ulatus. Avaldaja peab õigeks maakohtu teist käsitlust, et vara allahindamisel tuleb lähtuda selle harilikust väärtusest. Kohtutäituri 19.12.2018 vara ümberhindamise akti õigusvastasus tuleneb seega mh maakohtu määruse põhjendustest. Määrusest ei nähtu, millele tuginedes asus maakohus seisukohale, et vara harilik väärtus on 375 000 eurot. Maakohus jättis arvestamata, et avaldaja pidi ärakuulamisõiguse realiseerimiseks kujundama seisukoha. Selleks pidi avaldaja pöörduma advokaadi poole, kes vajas aega asjaolude ja täitemenetluse dokumentidega tutvumiseks. Määruses viidatud 15 tunnist moodustab tavaline tööaeg üksnes kuus tundi (09.00–15.00). Sellist tähtaega ei saa pidada mõistlikuks, mistõttu rikkus kohtutäitur avaldaja ärakuulamisõigust.
13.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
14.Sissenõudja määruskaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
16.Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri ja maakohtuga, et kohtutäitur ei ole vara allahindamisel avaldaja ärakuulamisõigust rikkunud. Kohtutäitur küsis 12.12.2018 aktis kooskõlas TMS § 100 lg 5 teise lausega avaldajalt ja sissenõudjalt seisukoha arestitud vara allahindamise kohta. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et avaldajale sai kohtutäituri 12.12.2018 akti TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks lugeda 18.12.2018 kell 00.00 (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt (koost). Tallinn, 2017, lk 83, p 3.2.f). TsMS § 3141 lg 1 seob kättetoimetatuks lugemise kolme tööpäeva möödumisega ning kolm tööpäeva, mis hakkasid kulgema alates neljapäevast (13.12.2018), möödusid esmaspäeva öösel (17.12.2018) vastu teisipäeva (18.12.2018). Avaldajale jäi seega
5(6)
2-19-2514 poolteist tööpäeva vara allahindamise kohta seisukoha kujundamiseks ja esitamiseks. Kui avaldajale sellest ei piisanud, saanuks ta taotleda tähtaja pikendamist. Avaldaja seda ei teinud.
17.TMS § 100 lg 5 teine lause annab kohtutäiturile õiguse otsustada, kas ja mis ulatuses (kuni 25%) vara võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga alla hinnata. Vara allahindamine on seega kohtutäituri diskretsiooniotsus, millesse kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud selgelt diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole avaldaja toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks seda järeldada. Kohtutäitur on vara allahindamisel järginud TMS § 100 lg-s 5 sätestatud piire. Kohtutäitur ei pea vara alla hinnates hakkama uuesti hindama vara harilikku väärtust. Vara allahindamist kordusenampakkumise jaoks TMS § 100 lg 5 mõistes tuleb eristada asja hindamisest TMS § 74 lg 1 mõistes (Riigikohtu 22.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-14, p 15). TMS § 100 lg 5 seob vara allahindamise eelmise ja esimese enampakkumise alghinnaga, mitte vara turuväärtusega allahindamise hetkel. Seejuures ei sea TMS vara allahindamise eelduseks muid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamist, st eelmise enampakkumise nurjumine on piisav alus alghinna langetamiseks. Praegusel juhul olid kaks enampakkumist alghinnaga 500 000 eurot nurjunud pakkumiste puudumise tõttu. Sellises olukorras oli vara allahindamine ostuhuvi tõstmiseks igati põhjendatud ja puudub alus pidada vara allahindamise määra liiga suureks. Avaldaja väide, et maakohus on lähtunud sellest, et 19.12.2018 vara ümberhindamise akti koostamisel oli vara harilik väärtus 375 000 eurot, on väär. Maakohus ei ole kordagi väitnud, et vara harilik väärtus oleks 375 000 eurot, vaid et avaldaja ei ole esitanud tõendeid, et vara harilik väärtus oleks teistsugune kui arestimise aktis märgitud ja tsiviilasjas nr 2-17-18064 selgeks vaieldud hind ehk 500 000 eurot. Lisaks tuleb märkida, et kohtutäituri 22.02.2021 e-kirja järgi ei ole 18.12.2018 vara ümberhindamise aktile enampakkumisi järgnenud, mistõttu ei saa see avaldaja õigusi ka kuidagi rikkuda.
18.Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Lisaks avaldajale on määruskaebemenetluses osalenud üksnes kohtutäitur. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Asja materjalidest ei nähtu ka muude menetluskulude kandmine kohtutäituri poolt. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.