Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kaebuse sisu ja avaldaja nõue Lamaran Grupp OÜ esitas 15.02.2019.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 30.01.2019.a otsusele täiteasjas nr 025/2015/2495. Kaebuse kohaselt alustas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 13.08.2015.a täiteasja nr 025/2015/2495 Borgino Consulting Ltd nõude summas 5 000 eurot sundtäitmiseks OÜ Lamaran Grupp vara suhtes. 03.11.2015.a arestimisaktiga arestis täitur võlgnikule kuulunud varalise nõude AS-i xxx (pankrotis) pankrotimenetluses. 15.12.2015.a hindamisaktiga määras kohtutäituri abi arestitud nõude hinnaks 500 000 eurot. 19.12.2018.a koostatud vara allahindamise aktiga hindas kohtutäitur TMS § 100 lg 5 alusel arestitud vara alla 25% võrra 375 000 euroni, põhjendusega, et 04.06.2018.a ja 12.12.2018.a lõppenud enampakkumised arestitud vara müügiks on nurjunud ja 25% alginnast on vara allahindamise kõige suurem võimalik seadusega lubatud ulatus. 07.01.2019.a esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri 19.12.2018.a akti peale, mille kohtutäitur jättis oma 30.01.2019.a otsusega rahuldamata. Otsus on avaldajale kätte toimetatud e-posti teel 05.02.2019.a. Avaldaja on seisukohal, et nii vara alla hindamine kui ka iseäranis alla hindamise ulatus on ebaseaduslikud ja vastuolus kehtiva regulatsiooni selge eesmärgiga. Kohtutäituri otsuses toodud vastupidised põhjendused on ebaveenvad ja osaliselt asjakohatud ning palub kohtul anda neile kaebuse lahendamisel hinnang TsMS § 442 lg 8 (koostoimes § 477 lg-ga 1) sätestatud korras ja ulatuses. Lisaks 07.01.2019.a kohtutäiturile esitatud kaebuses toodule soovib avaldaja märkida veel, et kohtutäitur on vara alla hindamisel rikkunud võlgniku ärakuulamise õigust andes võlgnikule arvamuse avaldamiseks liiga lühikese tähtaja. Kohtutäitur saatis menetlusosalistele 12.12.2018.a koostatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, milles sisaldus mh ettepanek esitada seisukohad vara alla hindamise osas hiljemalt 19.12.2018.a kell 15:00, märkides, et dokument loetakse saajale kättetoimetatuks TMS § 10 ja TsMS § 3141 lg 1 alusel saatmisest 3 tööpäeva möödumisel, s.o 18.12.2018.a. Avaldaja on seisukohal, et TsMS § 3141 lg 1 kohaselt tuleb dokument lugeda kätte toimetatuks vastava päeva, s.o 18.12.2018.a, kell 23:59:59. Sellest hetkest jäi kohtutäituri poolt määratud seisukoha esitamiseks 19.12.2018.a kell 15:00 loetud tunnid. Avaldaja puhul on tegemist mikroettevõttega, kellel ei ole töötajaid ja kelle juhatuse ainuliikmel ei olnud neil tundidel võimalik tegeleda kohtutäituri nõutud seisukoha kujundamise ja esitamisega. Selliselt muutus võlgniku ärakuulamise õigus fiktiivseks. Lisaks ülaltoodule heidab avaldaja kohtutäiturile ette kordusenampakkumisel vara allahindamist seaduses sätestatud maksimummääras s.o 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes. Avaldaja hinnangul peab kohtutäitur arestitud vara kordusenampakkumise alghinna määramisel lähtuma vara harilikust väärtusest, mitte aga otstarbekuse kaalutlustest. Antud juhul ei ole kohtutäitur 19.12.2018.a vara alla hindamise akti

koostamisel isegi üritanud välja selgitada vara tegelikku harilikku väärtust ega väida, et tema poolt varale määratud uus hind 375 000 eurot võiks kohtutäituri veendumuse kohaselt vastata kas või ligikaudselt vara harilikule väärtusele. 19.12.2018.a vara alla hindamise aktis põhjendas kohtutäitur vara allahindamise ulatust järgmiselt: „Täitemenetlusalane praktika näitab, et madalam alghind toob enampakkumisele suurema hulga ostuhuvilisi ja viib seetõttu lõppkokkuvõttes parema enampakkumise tulemini ning lõppkokkuvõttes täitemenetluse eesmärgi saavutamiseni (võlanõuete täitmine, menetlusosaliste täitemenetlusega koormatusest vabanemine). Toodut aluseks võttes leiab kohtutäitur, et vara hinda tuleb alandada 375 000 euroni“. Avaldaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks kohtutäitur Kaire Põltsi tegevus täiteasjas nr 025/2015/2495 arestitud vara alla hindamisel, kordusenampakkumise alghinna määramisel ja sellest tulenevalt kordusenampakkumise läbiviimisel ning tühistada kohtutäituri 30.01.2019.a otsus avaldaja 07.01.2019.a kaebuse rahuldamata jätmisest. Avaldaja, vaatamata kohtu korduvatele nõuetele, seisukohta kohtutäituri 23.04.2019.a vastusele ei esitanud. Kohtutäituri vastus Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts esitas vastuse kaebusele 23.04.2019.a. Vastuse kohaselt alustas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 13.08.2015.a täiteasjas nr 025/2015/2495 täitemenetlust sissenõudja võlanõude, summas 5 000 eurot, sundtäitmiseks võlgniku, OÜ Lamaran Grupp, vara suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 27.11.2014.a otsus tsiviilasjas nr 2-07-39299 ning nõude sisuks kohtuotsusega sissenõudja kasuks väljamõistetud võlg (kohtulikud menetluskulud). Nimetatud nõudele lisanduvad kohtutäituri täitekuludena täitemenetluse algatamise tasu 19.16 eurot (sh käibemaks) ning kohtutäituri põhitasu summas 690 eurot (sh käibemaks). Täitemenetlust viib läbi Talllinna kohtutäitur Kaire Põlts ning antud võlanõude täitmise asjas on avatud täitetoimik nr 025/2015/2495. 08.05.2018.a kuulutas kohtutäitur välja võlgniku vara (võlgnikule kuuluv nõudeõigus) osas, milleni jõuti pärast täitemenetluses läbitud erinevate kaebuste lahendamist, esimese enampakkumise, alghinnaga 500 000 eurot, mis algas 25.05.2018.a ning lõppes 04.06.2018.a. Vara enampakkumine nurjus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 99 lg 1 p 1 sätestatud alusel, kuna enampakkumisel ei esitatud ühtegi pakkumist. 16.11.2018.a kuulutas kohtutäitur välja võlgniku sama vara uue enampakkumise, sama alghinnaga (500 000 eurot), mis algas 04.12.2018.a kell 15:00 ning lõppes 12.12.2018.a kell 10:00. Vara enampakkumine nurjus TMS § 99 lg 1 p 1 sätestatud alusel, kuna enampakkumisel ei esitatud ühtegi pakkumist. 12.12.2018.a koostas ja edastas kohtutäitur akti Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ja vara allahindamisest teatamine, millega teatas menetlusosalistele (võlgnik, sissenõudja) enampakkumise nurjumisest ning palus menetlusosalistel avaldada kohtutäiturile kirjalik seisukoht vara kordusenampakkumise korraldamise ja vara allahindamise (TMS § 100) osas hiljemalt 19.12.2018.a kell 15:00-ks. 12.12.2018.a avaldas sissenõudja kohtutäiturile, et palub määrata ülaltoodud vara uueks alghinnaks 375 000 eurot. Võlgnik ei ole oma seisukohta kohtutäiturile kordusenampakkumise ja vara hinna alandamise kohta avaldanud.

19.12.2018.a koostas kohtutäitur akti Vara ümberhindamise akt, millega kohtutäitur hindas TMS § 100 lg 5 alusel arestitud vara alla 500 000 eurolt 375 000 eurole (hinda alandati 25% võrra), põhjendusega, et /.../ kuna on läbi viidud kaks enampakkumist alghinnaga 500 000.eurot, mõlemal enampakkumisel on olnud osalejaid vähe (esimesel enampakkumisel 2 registreerunut, teisel enampakkumisel 1 registreerunu) ning mõlemad enampakkumised on nurjunud, mis tuleb vara hinda alandada. Müüdava vara hinna alandamine tõstab potentsiaalsete ostuhuviliste arvu ning seeläbi ka ostuhuvi võlgniku vara ostmiseks. TMS § 100 lg 5 kohaselt, kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Sissenõudja palub müüdava vara hinda alandada 25% esialgsest alghinnast. Täitemenetlusalane praktika näitab, et madalam alghind toob enampakkumisele suurema hulga ostuhuvilisi ja viib seetõttu lõppkokkuvõttes parema enampakkumise tulemini ning lõppkokkuvõttes täitemenetluse eesmärgi saavutamiseni (võlanõuete täitmine, menetlusosaliste täitemenetlusega koormatusest vabanemine). Toodut aluseks võttes leiab kohtutäitur, et vara hinda tuleb alandada 375 000.- euroni, vara alghinna alandamine, on põhjendatud ülaltooduga, allahindamise määr jääb seadusega sätestatud määradesse. Arvestades eeltoodut, hindab kohtutäitur võlgniku vara alla 500 000.- eurolt 375 000.- eurole (allahindamise määr 25%). 07.01.2019.a esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse, millega palus 19.12.2018.a vara ümberhindamise akt tühistada. Täitur jättis 07.01.2019.a kaebuse oma 30.01.2019.a otsusega rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd kohtutäituri Otsus ja selles kajastatud menetlustoimingud on õiguspärased ning seaduslikud. Kohtutäitur on jäänud vara ümberhindamisel seadusega sätestatud diskretsioonimäärade piiridesse. Riigikohus on lahendis 3-2-1-83-15 p 15 märkinud, et seadus ei sea vara allahindamise eelduseks muid täiendavaid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamist, mis tähendab, et eelmine enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu. Seega on enampakkumise nurjumine piisav alus alghinna langetamiseks. TMS § 100 lg 5 kohaselt, kohtutäitur võib vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast (esimese enampakkumise alghinnaks oli seejuures 500 000 eurot). Seega on seadusega sätestatud allahindamise piirmääraks 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes (s.t. 500 000 eurot) ning absoluutne allahindamismäär aga 70% esimese enampakkumise alghinnast (antud juhul 500 000 eurost). Vara allahindamisel on kohtutäitur nimetatud nõudeid järginud, seega on allahindamine teostatud seadusega lubatud piirmääras. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus. TMS § 82 lg 1 kohaselt on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Vara alghinnaks on selle arestimisel määratud 500 000 eurot ja nimetatud menetlustoimingu (hinna määramine vara arestimisel) vaidlustamine on ammendunud asjakohase kohtulahendi jõustumisega 15.11.2018.a (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-17-18064). Eeltoodu aga ei tähenda, et enne kordusenampakkumist tuleks kohtutäituril

hakata igakordselt vara uuesti hindama sarnaselt vara hindamisega vara arestimisel (TMS § 74 lg 1, lg 8 sätestatu järgi), sest sellisel juhul muutuks vara müük täitemenetluses sisuliselt väga pikaajaliseks või võimatuks täitemenetluse pikalevenimise tõttu. Vara ümberhindamisel (hinna alandamisel) ei kohaldu aga TMS § 74 lg 5 üldse, kuivõrd allahindamine on reguleeritud õigusselgelt TMS § 100 lg 5 sätetega, mistõttu on avaldaja kaebuses tuginemine TMS § 74 lg 5 sätestatule ja tuginemine vastavale seaduse analoogiale täielikult põhjendamatu. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude kiire ja efektiivne rahuldamine. Kordusenampakkumisel on hinna langetamise seadusandja lubanud mitte eesmärgiga võlgnikule kasumliku ja turuhinnale vastava tehingu tegemine, vaid eelkõige tuleks kordusenampakkumisel nõude tõhusaks rahuldamiseks jõuda müügitehinguni hinnatasemelt, millega müüdavale varale on reaalselt ostuhuvilisi, kes esitavad hinnapakkumise ostetava vara ostmiseks ja selle ka omandavad ostuhinna tasumise tulemusena. Võlgniku huvisid kaitsevad TMS § 100 lõikes 5 sätestatud allahindamise piirmäärad. 12.12.2018.a koostatud Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ja selles seisukoha küsimine uue kordusenampakkumise alghinna kohta saadeti menetlusosalistele juba 12.12.2018.a kell 16:40. Täitemenetluse seadustiku § 10 lg 2 kohaselt, dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule (antud kontekstis kohtutäiturile) enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seega saab lugeda dokumendi kaebajale kätte toimetatuks igal juhul hiljemalt 18.12.2018.a. Võlgnikul ja sissenõudjal tuli avaldada kohtutäiturile kirjalik seisukoht vara kordusenampakkumise korraldamise ja vara allahindamise osas hiljemalt 19.12.2018.a kell 15:00-ks. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluses vara alghinna muutmise kohta seisukoha avaldamine ei ole menetlustoiming, mis nõuaks menetlusosaliselt pikka ettevalmistusaega seisukoha kujundamiseks/esitamiseks. Kohtutäitur märgib, et sissenõudja esitas oma seisukoha kohtutäiturile viimati toodud küsimuses juba 13.12.2018.a, mis eeltoodut (vähese ettevalmistusaja vajadus seisukoha avaldamiseks kohtutäiturile) kinnitab. Asjaolu, et võlgniku näol on tegemist mikroettevõttega, nagu võlgnik oma kaebuses esile toob, viitab sellele, et võlgniku juhatuse liikmel peab olema aega esmajärjekorras võlgniku jaoks oluliste küsimuste lahendamiseks (eeldusel muidugi, et vara allahindamine on võlgnikule oluline küsimus). Kui vara alghinna muutmine ei ole olnud võlgnikule oluline menetluslik küsimus, siis võlgnik arusaadavalt ei esitagi võlgnik selles osas kohtutäiturile oma seisukohta. Menetlusosalistele kohtutäituri poolt 12.12.2018.a määratud ärakuulamistähtaja kestel oli võlgnikul mh võimalik kohtutäiturile esitada seisukohti ja taotlusi, sh võimalus selleks põhjendatud vajaduse olemasolul taotleda kohtutäiturilt lisaaega seisukoha esitamiseks hinna alandamise osas. Võlgniku poolt oma seisukoha mitteavaldamine vara allahindamise osas kohtutäituri poolt määratud tähtajaks põhistab võlgnikul täitemenetluse jaoks enam kui piisava ajaressursi olemasolu: kohtutäiturile seisukoha avaldamise asemel esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse, seejärel, kohtule puudustega kaebuse, kõrvaldas kohtumenetluses esinenud puudused jms, eesmärgiga, et täitemenetlus võimalikult veniks (täitetoimikus on seejuures tehtud enam, kui 180 menetlustoimingut ning lahendatud 11 kaebust, sh osalenud nende lahendamisega seotud kohtumenetlustes Harju Maakohtus). Kaebajale (võlgnikule) on jäänud piisav aeg kordusenampakkumisel vara alghinna alandamise osas kohtutäiturile seisukoha kujundamiseks/edastamiseks. Võlgnikule on olnud tagatud ärakuulamisõigus, mistõttu ei ole võlgniku suhtes rikutud tema ärakuulamisõigust. Vara

allahindamise hind on üksnes alghinnaks uuel enampakkumisel, mitte vara võõrandamise hinnaks. Kokkuvõtvalt leiab kohtutäitur, et võlgnikule on olnud tagatud ärakuulamisõigus enampakkumisel müüdava vara alghinna muutmise osas seisukoha avaldamiseks, vara on alla hinnatud seadusega sätestatud määras (TMS § 100 lg 5), kohtutäitur on allahindamist motiveerinud, võlgniku eesmärk on täitemenetluse venitamine (võimalikult pikk viivitamine võla tasumisega), mistõttu puuduvad alused võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik, täitemenetluses sissenõudja Borgino Consulting Ltd, milline on registreeritud Briti Neitsisaartel, oma seisukohta kaebusele ei esitanud. 26.03.2019.a kohtumääruse sai puudutatud isik kätte 22.05.2019.a.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 punktist 15 tulenevalt vaatab kohus kaebuse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Täitur tegi kaevatava otsuse 19.12.2018.a. Avaldaja esitas kohtutäituri otsusele kaebuse 07.01.2019.a. TMS § 100 lg 1 kohaselt võib enampakkumise nurjumise korral sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusaluses täitemenetluses viidi läbi 2 enampakkumist alghinnaga 500 000 eurot ning need nurjusid kuna müüdavale varale ei esitatud ühtegi pakkumust (kaebuse p 4.2, tl 3 pöördel ja 19.12.2018.a vara ümberhindamise akt, tl 5 pöördel). TMS § 100 lg 5 teise ja kolmanda lause järgi võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on küsinud nii sissenõudja kui ka võlgniku seisukohta vara ümberhindamise osas. Vaidlus on selles, kas kohtutäituri poolt antud aeg võlgnikule seisukoha kujundamiseks oli piisav või mitte. Täitemenetluse seadustik ei sätesta tähtaega, kui palju on sissenõudjal või võlgnikul aega vara ümberhindamise osas seisukoha kujundamiseks. Seega tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ja jälgida, kas kohtutäituri antud aeg oli asjaolusid arvestades mõistlik või mitte. Vaidlus puudub selles, et kohtutäitur küsis sissenõudja ja võlgniku seisukohta vara ümberhindamise osas, mis saadeti pooltele 12.12.2018.a e-kirjaga. Tulenevalt TsMS § 3141 lg 2 järgi, kui menetlusosaline on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma

esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 12.12.2018.a, mil kohtutäitur küsis poolte seisukohta, oli kolmapäev. 13.12 ja 14.12 oli neljapäev ja reede, kolmas tööpäev oli esmaspäev 17.12.2018.a. Seega loetakse menetlusdokument TsMS § 3141 lg 2 alusel võlgnikule/avaldajale kätte toimetatuks 18.12.2018.a. Kohtutäitur andis kaebajale tähtaja kuni 19.12.2018.a kell 15:00 oma seisukoha esitamiseks vara alla hindamise osas. Kaebaja tähtaegselt oma seisukohta ei esitanud. Kohus leiab, et täituri poolt antud aeg vara ümberhindamise osas seisukoha esitamiseks oli mõistlik ja asjakohane. Vara alghind oli varasemalt teises tsiviilasjas kohtutäituri ja avaldaja vahel selgeks vaieldud ning see oli 500 000 eurot. TMS § 100 lg 5 lubab kordusenampakkumisel vara alghinda vähendada kuni 25%. Seisukohale, millega võlgnik väljendab oma arvamust vara ümberhindamise osas, ei kehti TMS-st või TsMS-st tulenevaid erilisi vorminõudeid. Sisuliselt on võimalik seisukohta väljendada e-kirjaga kohtutäiturile ning selle koostamine ei ole eriteadmisi nõudev ega ajamahukas. Konkreetses vaidluses oleks võlgnikul piisanud täiturile ühe e-kirja saatmisest, milles öelda, kas ta nõustub enampakkumisel oleva vara hinna alandamisega või mitte. Kohus on seisukohal, et kättetoimetatuks lugemisest kuni tähtaja saabumiseni jäänud 15 tunni jooksul oli avaldajal võimalik oma seisukohta mõistlikul viisil täiturile väljendada. Avaldaja ei ole esile toonud ka ühtegi takistavat asjaolu, miks avaldaja seaduslik esindaja või tema poolt volitatud isik ei oleks saanud täiturile enampakkumise hinna osas seisukohta väljendada. Asjaolu, et avaldaja on mikroettevõtja, ei ole kohtu hinnangul takistavaks asjaoluks. Kohus on seisukohal, et kui mikroettevõtjale kuulub 500 000 euro suurune nõue, siis peab tal olema eriline huvi sellega seotud küsimuste vastu. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja etteheited kohtutäiturile ärakuulamisõiguse rikkumise kohta asjakohatud. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur ei tohtinud vara alla hinnata 25% ulatuses. TMS § 100 lg 5 sätestab kordusenampakkumisel täituri õiguse vara alla hinnata kuni 25% eelmise enampakkumise hinnast, aga mitte rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast. Avaldaja ei ole käesolevas menetluses vaidlustanud enampakkumise alghinda 500 000 eurot, seega on see hind, millest saab lähtuda vara ümberhindamisel. Vaidlus puudub ka selles, et 2 enampakkumist alghinnaga 500 000 eurot on ebaõnnestunud, sest enampakkumisele registreerunute poolt ei ole tehtud ühtegi pakkumust. Asjaolu, et enampakkumistele registreerunud ei teinud ühtegi pakkumust, tõendab kohtu hinnangul seda, et enampakkumise asja alghind ületas selle turuväärtuse, kuna ükski turuosaline ei pidanud mõistlikuks sellise hinnaga asja omandada. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt madalam alghind enampakkumisel meelitab suurema tõenäosusega enampakkumisel osalema suurema hulga huvilisi, mistõttu suureneb tõenäosus edukaks enampakkumiseks. Kohus nõustub ka kohtutäituri seisukohaga, et eesmärgiks ei ole ilmtingimata mitte maksimaalne tulu enampakkumisel oleva vara müügist,

vaid enampakkumise õnnestumine. Kohus peab mõistlikuks peale kahte nurjunud enampakkumist vara alghinna alandamist 25% võrra. Avaldaja ei ole esile toonud mitte ühtegi muud hinda, mis tema arvates oleks kordusenampakkumisel õigem või mõistlikum. Kohtu hinnangul on kaebus kantud pigem soovist venitada täitemenetlust, mitte soovist saada müüdava vara eest enampakkumisel parem või õigem hind. Kohus nõustub täituri 23.04.2019.a vastuses toodud käsitlusega, mille kohaselt TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus. TMS § 82 lg 1 kohaselt on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Arestimisaktil märgitud hinna on avaldaja ja kohtutäitur selgeks vaielnud tsiviilasjas nr 2-1718064. Tõendeid, et asja harilik väärtus oleks teistsugune, avaldaja esitanud ega sellele tuginenud ei ole. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituri tegevusele vara ümberhindamisel ei saa etteheiteid esitada ning kohtutäituri tegevus vara ümberhindamisel on olnud seaduslik ja korrektne. Kohus jätab ülaltoodud põhjustel rahuldamata avaldaja taotluse tunnistada õigusvastaseks kohtutäitur Kaire Põltsi tegevus täiteasjas nr 025/2015/2495 arestitud vara alla hindamisel ja kordusenampakkumise alghinna määramisel. Kohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse kohtutäitur Kaire Põltsi tegevuse kordusenampakkumise läbiviimisel õigusvastaseks tunnistamiseks. Peale 19.12.2018.a vara ümberhindamise akti koostamist ei ole kohtutäitur täiteasjas nr 025/2015/2495 enampakkumist läbi viinud, mida avaldaja saaks vaidlustada. Kohtutäituri 30.01.2019.a otsus avaldaja 07.01.2019.a kaebusele on kohtu hinnangul õige ja puudub alus selle tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd kohtutäitur Kaire Põlts menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, siis ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille suurust kindlaks määrata. Kohus peab vajalikuks käesolev määrus avaldajale kätte toimetada TsMS § 3141 lg 2 alusel, sest avaldaja ei ole käesolevas menetluses menetlusdokumente vastu võtnud avaliku e-toimiku kaudu. Avaldaja esitas avalduse Harju Maakohtule 15.02.2019.a. Kohus tegi 19.02.2019.a kaebuse käiguta jätmise määruse ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määrus tehti avaldajale e-toimiku kaudu nähtavaks 19.02.2019.a. Avaldaja määrust e-toimikus avanud ei ole. Kohus saatis määruse avaldaja poolt avalduses näidatud e-posti aadressile ([email protected]) nii 12.03.2019.a kui ka 18.03.2019.a, paludes kinnitada määruse kättesaamist. Vaatamata sellele, et avaldaja kohtumääruse kättesaamist kohtule kinnitanud ei ole, teavitas avaldaja kohut 25.03.2019.a e-kirjaga, et tema eest on tasunud kohtumääruses nimetatud riigilõivu 15 eurot kolmas isik. Eeltoodust järeldab kohus, et e-posti aadress [email protected] on kehtiv ja sinna saadetud e-kirju avaldaja saab kätte. Kohtutäitur Kaire Põlts esitas 23.04.2019.a oma seisukoha avaldusele. Kohus tegi kohtutäituri vastuse avaldajale e-toimikus nähtavaks 03.06.2019.a ning edastas samal päeval ka e-kirjaga aadressil [email protected] koos kohustusega esitada oma seisukoht täituri vastusele 10 päeva jooksul kirja saamisest arvates. Kirja kättesaamist, vaatamata kohtu nõudele, avaldaja

kinnitanud ei ole. E-toimikus avaldaja kohtutäituri vastust avanud ei ole ega ole tähtaegselt esitanud seisukohta täituri vastusele. Kohus kordas oma nõuet esitada seisukoht täituri vastusele 09.09.2019.a ja 24.09.2019.a ekirjadega. Kohtu kirjade kättesaamist avaldaja kinnitanud ei ole ega ole esitanud oma seisukohta täituri vastusele. Avaldaja käitumisest senises menetluses nähtuvalt ei võta ta vastu menetlusdokumente etoimikus ega kinnita nende kättesaamist ka e-kirjadena. Samas on avaldaja tegevusest nähtav, et ta saab menetlusdokumendid e-posti teel kätte, sest kõrvaldas avalduses esineva puuduse, kuigi kohtumääruse kättesaamist ta kinnitanud ei ole. Vältimaks menetluse venimist, peab kohus asjaolusid arvestades mõistlikuks toimetada kohtumäärus avaldajale kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.