MT AUTOSPA OÜ hagiavaldus I L vastu töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitamise hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
210 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: MT AUTOSPA OÜ (registrikood 14186497) Hageja seaduslik esindaja: Merilin Laur Hageja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja Kostja: I L (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Lepinguline esindaja: Harland Paas (e-post [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista I L MT AUTOSPA OÜ kasuks välja 50 eurot.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Viru Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
1.Kostja esitas 07.10.2020 Viru Maakohtule taotluse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Töövaidluskomisjon rahuldas MT AUTOSPA OÜ avalduse I L vastu osaliselt ja mõistis I L MT AUTOSPA OÜ kasuks välja hüvitise 216 eurot (neto). Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata tööandja nõude tööruumi võtmete tagastamiseks ja alternatiivse nõude hüvitada lukkude vahetamisest tekkinud kahju. Kohus võttis MT AUTOSPA OÜ hagiavalduse I L vastu töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitamise hüvitise nõudes menetlusse ja kohustas hagejat esitama kohtule nõuetekohane hagiavaldus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Hageja esitas 30.10.2020 hagiavalduse. Hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe. Kostja lahkus omal soovil päeva pealt. Tööleping kehtis 04.02.2019 – 20.05.2020. Seaduse kohaselt peab töölepingu korralisest ülesütlemisest ette teatama 30 kalendripäeva ja kui töötaja seda ei tee, siis on tööandjal töölepingu seaduse TLS 100 lg 5 kohaselt õigus saada hüvitist. Hageja viitab Riigikohtu 22.04.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-111-14, milles on selgitatud, et olukorras, kus lepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ja töötaja on lahkunud enne seaduses ettenähtud tähtaega, siis võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt hüvitist TLS § 74 lg 1 või 2 alusel. Hageja leiab, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja lahkus töölt päeva pealt, ilma etteteatamistähtaega järgimata s.t kostja rikkus kohustust teavitada töölepingu korralisest ülesütlemisest 30 kalendripäeva ette. Kahju seisneb selles, et tööandja oli sunnitud tühistama juba tehtud broneeringud, kuna töötaja ei olnud tööl 20.05.2020 – 22.05.2020 ja 25.05.2020 – 29.05.2020. Tööandjal ei olnud võimalik määrata tööle asendustöötajat. 21.05.2020 tühistati kaks tellimust kolmest, 22.05.2020 tühistati üks tellimus, 26.05.2020 tühistati üks tellimus, 03.06.2020 tühistati üks tellimus, 05.06.2020 tühistati üks tellimus, 08.06.2020 tühistati üks tellimus. Töötaja M L andis ütlusi, et tema puhastas busse. Hageja leiab, et põhjuslik seos seisneb selles, et kui töötaja oleks tööl olnud, siis ei oleks broneeringuid olnud vaja tühistada. Selline kahju tekkimine pidi olema ka töötajale ettenähtav, kuna töötaja oli tööl alates 04.02.2019 ja oli tööprotsessidest ning majandustegevuse mudelist teadlik. Hageja leiab, et esineb ka kostja süü, kuna kostjale pidi olema arusaadav ja ettenähtav, et tööandjale võib töötaja päeva pealt lahkumisest kahju tekkida. Ka pidi töötajale olema arusaadav, et nii lühikese aja jooksul ei pruugi tööandja leida asendajat. Tööandja nõustub, et kahju hüvitise suuruse määramisel on vajalik arvestada, et autopesula töös võib ette tulla, et kliendid tühistavad broneeritud aegu klientidest tulenevatel põhjustel. Hageja nõustub töövaidluskomisjoni järeldusega, et 216 eurot netos oleks välja mõistetav tasu.
Kostja seisukohad
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja pöördus 20.05.2020 hageja seadusliku esindaja M L poole palvega saada puhkust. Vastuseks kostja palvele kirjutas M L omakäeliselt kostja nimelt avalduse töölepingu ülesütlemiseks kostja algatusel (avalduse sõnastuse kohaselt „töölt lahkumiseks ... päeva pealt“). Šokis kostja 2/7
2-20-14673 allkirjastas hageja esindaja nõudel kõnealuse avalduse. Kostjal puudus tegelik tahe lepingu lõpetamiseks. Hageja väited, et tööandja esindaja kirjutas töölepingu ülesütlemise avalduse vastutulekuna töötajale ei ole eluliselt usutav. Avalduse sõnastus on ebaloogiline arvestades kostja majanduslikku olukorda. Ilmselt sai hageja esindaja aru kostja soovi põhjendamatusest, kuna 07.07.2020 saatis ta SMS-i, et maksab lõpparve, kuid soovib saada etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitist 270 eurot. Arusaamatu, miks oleks tööandja pidanud maksma töötajale lõpparve, kui viimane seda ei soovinud. Tahte puudumist lepingu lõpetamiseks tõendab ka kostja perearsti 21.05.2020 kohtumise epikriis, kus kirjeldatakse konflikti ja asjaolu, et töötajat sunniti lahkumisavaldusele alla kirjutama.
4.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja töötas hageja juures osalise tööajaga töölisena, töötasu 270 eurot kuus. Kostja ei vaidlusta TLS § 98 lg 1 kehtivust. Küll aga väidab kostja, et tal puudus 20.05.2020 igasugune soov töölepingu (korraliseks või erakorraliseks) ülesütlemiseks. Töölepingu ülesütlemise vormistamisel ei selgitanud M. L töötajale töölepingu korralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimise vajadust. Tööandja esindaja esitas töötajale töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmisest tuleneva hüvitise maksmise nõude alles 07.07.2020, s.o peale töölepingu lõpetamise vaidlustamise tähtaega. Tööandja arvestas tõenäoliselt teadlikult, et nõude varasemal esitamisel vaidlustab töötaja töölepingu lõpetamise seaduslikkuse.
5.Tõendamata on töötaja süü ja ka väidetav kahju. Hageja väited on ebaõiged ja paljasõnalised. Autopesula broneeringuid tehti äärmisel juhul mõnepäevase etteteatamisega. Seepärast ei ole kostja jaoks kuidagi usutav hageja väide, et kostja töölt lahkumise tõttu tuli tühistada broneeringuid mai lõpus ja juuni alguses. Seda väidet ei tõenda ka hageja esitatud nn väljavõtted sõidukite puhastamise aegade broneerimistest ja nende tühistamistest – selliste kirjete sisu tegelikkusele vastavust ei ole võimalik kostjal ega kohtul kuidagi kontrollida. Hageja täiendav seisukoht
6.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemisega seonduv ei puutu asjasse. Hageja tõi välja töövaidluskomisjonis esitatu, kus tööandja püüdis 20.05.2020 töötajat veenda jääma, tunnistaja kinnitas, et töötaja avaldas soovi lahkuda ja tööandja seaduslik esindaja püüdis leida võimalusi, et töötaja jääks tööle. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõue on aegunud ning puudub töövaidluskomisjoni- või kohtulahend, et töölepingu ülesütlemine oleks tühine.
7.Kuna töövaidluskomisjon mõistis töötajalt tööandja kasuks välja 216 eurot netos, siis seetõttu esitaski tööandja nõude suuruseks 216 eurot neto kohtule. Lisaks leiab tööandja, et töövaidluskomisjoni otsus oli tehtud väga põhjalikult ning hageja arvates ei ole alust töövaidluskomisjoni otsust tühistada. Tööandja jääb kõikide varem esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Hageja lõplik seisukoht
8.Lähtuvalt töölepingu seaduse kommenteeritud väljaandest leiab hageja, et töötajal oleks olnud kohustus maksta tööandjale töölepingu lõpetamisel etteteatamise tähtaegu järgimata jätmise eest hüvitist etteteatamata päevade eest. Kuna töövaidluskomisjon 3/7
2-20-14673 mõistis välja 216 eurot netos, siis seetõttu esitaski hageja nõudena 216 eurot. Kostja lahkumine tuli üllatusena ka pesula töötajatele ja külastajatele. Kostjat üritati ümber veenda (K K sõnumid kostjale). Hageja tegi oma hinnangul kõik endast oleneva, et töötaja jääks tema juurde edasi, kuid kuna töötaja lahkus päeva pealt, siis rikkus ta töölepingut. Töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Hageja leiab, et on eluliselt usutav, et tööandjal tuli tühistada sõidukite puhastamiseks ette planeeritud tööd, kuna kostja lõpetas päeva pealt töötamise. Kui töötaja oleks töötamist jätkanud, siis ei oleks broneeringuid tühistada tulnud. See pidi töötajale olema arusaadav ja ettenähtav. 216 euro nõude esitamisel lähtus hageja töövaidluskomisjoni otsusest. Kostja lõplik seisukoht
9.Kostja on seisukohal, et esitatud tõendid broneeringute tühistamise kohta ei tõenda hagejale tekitatud kahju, tõendamata on kahju summaline suurus ja selle kujunemine. Kohtul ei ole esitatud tõendite pinnalt võimalik kontrollida hageja väidete õigsust ning kostja kinnitab, et tema töötamise ajal sellist süsteemi ei kasutatud. Tõendamata on kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Hageja repliik
10.Hageja kordas juba oma varasemalt esitatud seisukohti.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
12.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagihind on alla 2000 € ja tegemist on lihtmenetluse vaidlusega. Kohtu põhjendused on antud seetõttu lühidalt.
13.Esmajoones selgitab kohus hagejale, et vastavalt töövaidluse lahendamise seaduse § 58 lg-le 2 on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Hageja väited selle kohta, et kuna töövaidluskomisjon on 216 eurot välja mõistnud, siis see on põhjus sama suure nõude kohtusse esitamiseks ning viited töövaidluskomisjoni analüüsile ei ole kuidagi kohtu jaoks siduvad. Kohus küll võtab asja juurde töövaidluskomisjonis esitatud tõendid ja neid ei pea kohtumenetluses uuesti esitama (TvLS § 58 lg 6), kuid see ei tähenda, et pooled ei peaks oma nõudeid põhistama ja neid tõenditega siduma.
14.Kohus leiab, et käesoleva kaasuse puhul ei ole võimalik tugineda TLS § 100 lg 5. Riigikohus on 15.04.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 punktis 13 selgitanud, et: „TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega.“.
4/7
2-20-14673
15.Sama otsuse punktis 14 on Riigikohus selgitanud, et: „olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks, võib tööandjal olla õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi nt juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju. TLS § 1 lg 1 ning § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on töötaja peamiseks kohustuseks teha tööd. Kui töötajal ei ole alust töö tegemisest keelduda, nt ei esine TLS §-s 19 sätestatud tööst keeldumist õigustavaid asjaolusid, võib töö tegemata jätmist, sh tööandja loata töölt lahkumist pidada töölepingu rikkumiseks. Kolleegium selgitab, et töölepingu rikkumiseks võib mh olla ka töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on sätestatud VÕS §-s 115 ja
7.ptk-s. Töötaja vastutuse piirangud on sätestatud TLS 4. ptk-s. Võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid saab tööandja TLS § 72 järgi kasutada üksnes juhul, kui töötaja on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumises süüdi. Töötaja kahju hüvitamist reguleeriv TLS § 74 ei sätesta sõnaselgelt tööandja õigust nõuda kahju hüvitamist, kui töötaja ütleb töölepingu üles ette teatamata või seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud etteteatamistähtajast varem. Küll aga tuleneb TLS § 74 lg-test 1 ja 2, et töötaja vastutab töölepingu süülise rikkumise tagajärjel tööandjale tekitatud kahju eest. Seega juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja möödumist ja selline rikkumine on toime pandud tahtlikult või hooletusest, peab ta hüvitama tööandjale tekitatud kahju TLS § 72, § 74 lg-te 1 või 2 järgi. Tulenevalt VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatust peab tööandja sellisel juhul tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3. Kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh ka VÕS §-d 139 ja 140.“
16.Kohus leiab, et tuvastatud on, et töötaja lahkus enne TLS § 98 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist, selles osas pooltel vaidlus puudub. Seega töötaja rikkus töölepingut. Kohus leiab, et asjaolu, kas töötaja soovis või ei soovinud lepingu lõppemist ja kas töötajale selgitati töölepingu lõpetamise tagajärgi, ei oma käesoleva vaidluse juures tähtsust. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida töölepingu lõpetamise asjaolusid puudutavat, kuna see ei ole esitatud nõudega seotud. Töölepingu ülesütlemine on jõustunud, kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ning tööandjal on õigus sellele tugineda.
17.Järgnevalt analüüsib kohus kahju tekkimist. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15 punktis 22 märkinud, et: „VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg.“ Tööandja on esitanud töötaja graafiku (dtl 157), millest nähtub, et kostja pidi olema tööl 20.05 – 22.05.2020 ning 25.05 – 29.05.2020. 20.05.2020 tühistati 2 5/7
2-20-14673 broneeringut, 21.05.2020 tühistati 2 broneeringut, 22.05.2020 tühistati 1 broneering. 26.05.2020 tühistati 1 broneering, lisaks nähtub, et juunis 2020 on tühistatud veel 3 broneeringut (dtl 153 – 155). Graafikust nähtub, et tööl oli kaks töötajat, kostja ning M. Töövaidluskomisjoni istungil on tunnistaja M L selgitanud (dtl 143), et tema koristab terve päeva busse. Eeltoodud tõendite pinnalt leiab kohus, et on tõendatud asjaolu, et arvestades seda, et tööd tegi kaks töötajat, siis kostja päeva pealt lahkumine tõi kaasa tööjõu puuduse ning tingis broneeringute tühistamise. Kohus möönab, et esitatud tõenditega ei ole tõendatud küll kahju suurus, kuid samas hageja on tõendanud kahju tekkimist.
18.Kohus leiab, et kostja ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult, puuduvad tõendid, et kostja oleks soovinud hagejale kahju tekkimist. Samas kostja pidi mõistma ja ette nägema, et olukorras, kus ta tööle ei ilmu ning töölepingust tulenevaid kohustusi ei täida, võib tööandjal tekkida vajadus broneeringud tühistada, mis toob hagejale kaasa kahju. Seda veelgi enam olukorras, kus kostja lõpetas töösuhte päevapealt. Seega on kostja kohustusi rikkunud süüliselt (hooletusest).
19.VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus on leidnud, et kostja on rikkunud töölepingust ja TLS § 1 lg-st 1 tulenevat töötaja põhikohustust – teha töölepingu alusel tööandjale tööd. Kohus leiab, et tööandjale tekkinud kahju hüvitamine olukorras, kus töötaja on süüliselt töölepingust ja TLS §-st 15 tulenevaid kohustusi rikkunud ja kahjustanud sellega tööandjale töösuhtest tulenevat põhihuvi, kuulub broneeringute tühistamisega tekkinud kahju hüvitamisele. Seega on kohus seisukohal, et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.
20.TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kahju täpset summalist suurust. Hageja väide, et kahju suurus on 216 eurot, kuna seda on leidnud töövaidluskomisjon on arusaamatu ning tõendamata. Samas leiab kohus, et käesoleva kaasuse juures on kahju täpse suuruse kindlakstegemine komplitseeritud, kuna sisuliselt saab tegemist olla hageja saamata jäänud kasumiga (hageja ei ole tõendanud, et broneeringute tühistamisega oleks kaasnenud muud tagajärjed). Kohus leiab, et kahju suurus on hinnanguliselt 50 eurot. Kohus on hinnangu aluseks võtnud broneeringute arvu ning hagejale makstava 6/7
2-20-14673 töötasu, mille pinnalt on kohus hinnanud võimalikke kulusid ning hinnanud, milline võiks olla võimalik hagejal saamata jäänud kasu.
21.VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 13.02.2014 tehtud otsuses tsiviilasjas 3-2-1-178-13 punktis 12 selgitanud, et kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kohus leiab, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja pidi hageja töötajaks asumisel ning ka tööle mitteilmumisel arvestama võimalusega, et olukorras, kus kostja tööle ei ilmu ega täida töölepingust tulenevaid kohustusi, võib hagejal tekkida kahju, kuna tal ei ole piisavalt tööjõudu.
22.Riigikohus on 25.02.2009 tehtud tsiviilasja 3-2-1-121-08 otsuse punktis 12 selgitanud, et: „tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kolleegium osutab oma 26. septembril 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06 tehtud otsuse p-s 11 väljendatud seisukohale, et VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks.“ Kohus leiab, et põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel on olemas, kuna kui kostja oleks tööle ilmunud, siis oleks tühistatud broneeringuid olnud võimalik täita.
23.Seega leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ning hagi tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, mille tõttu kohus hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.