Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
23. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-10813
Tsiviilasi
Digipost OÜ kaebus kohtutäitur Raigo Pärsi 16. juuli 2020 otsuse peale täiteasjas nr 158/2019/645
Vaidlustatud kohtulahendid
Viru Maakohtu 9. novembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Digipost OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Digipost OÜ (registrikood 10925584), esindaja juhatuse liige Virgo Kruve Puudutatud isik I (vastustaja): Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs Puudutatud isik II (sissenõudja): Complexis OÜ (registrikood 12756453), esindaja juhatuse liige Marek Sauber
RESOLUTSIOON
1.Jätta Digipost OÜ määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. novembri 2020. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Digipost OÜ kanda.
3.Määruskaebuse menetlemisest menetluskulud puuduvad.
tingitud
rahaliselt
kindlaksmääratavad
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 187 lg 6).
1.Digipost OÜ (avaldaja; võlgnik) esitas 27. juulil 2020 Viru Maakohtule kaebuse täiteasjas nr 158/2019/645 kohtutäitur Raigo Pärsi (täitur) 16. juuli 2020. a otsusele, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus 16. juuni 2020. a sunniraha määramise otsuse tühistamise ja täitemenetluse seaduslikkuse vaidlustamise osas. Avaldaja palub menetluskulud jätta Complexis OÜ (sissenõudja) kanda. Kaebuse asjaolude kohaselt jõustus täitedokumendiks olev Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-15649 6. mail 2019. Otsus täideti samal päeval, st kaks artiklit kustutati ja kolm artiklit muudeti. Sissenõudja esitas täitmisavalduse järgmisel päeval, s.o
7.mail 2019. Kui kohtumenetluses oli sissenõudja kontaktideks märgitud [email protected] ja esindaja aadressiks [email protected], siis täitemenetluse avaldus esitati aadressilt [email protected]. Domeeni complexis.ee omanik on Internetikaubamajad OÜ, domeeni sauber.ee omanik on Proweb OÜ ja domeeni proweb.ee omanik on Proweb OÜ. Ükski neist aadressidest ei ole sissenõudja registrikaardi järgne aadress, milleks 2020. a juuni seisuga [email protected]. Järelikult suhtlesid maakohus ja täitur erinevate äriühingutega, sest domeen complexis.ee on registreeritud Internetikaubamajad OÜ poolt ja sauber.ee ning proweb.ee on registreeritud Proweb OÜ poolt. Eelmärgitule tuginedes taotles võlgnik täitemenetluse ebaseaduslikuks tunnistamist. Täitmisavaldus esitati e-maililt, mis ei ole ametlikult sissenõudja aadress ega kuulu ka sellele firmale. Täituri 16. juuni 2020. a sunniraha määramise otsus on ebaseaduslik. Sunniraha on määratud nende artiklite kustutamata jätmise eest, mille osas jäi hagi rahuldamata. Artikli "Marek Sauberi laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta" osas jäi hagi rahuldamata. Kohtuotsus täideti selle jõustumise päeval.
Avaldaja esitas 5. oktoobril 2020 taotluse nõuda täiturilt välja tõendid kirjavahetusest menetluse algatajaga; küsida täiturilt selgitust, kuidas seostub täitemenetluse jätkumise ja sunniraha määramisega artikkel, mille kohta jäeti hagi rahuldamata.
2.Täitur vaidles kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Võlgnik ei ole täitnud temale pandud kohustust, mis tuleneb Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsusest tsiviilasjas nr 2-18-15649. Kohtuotsuses toodud pealkirjade, tekstide ehk sisu muutmine ei ole avaldatud artiklite kustutamine. Täitmisavalduses on sissenõudjaks märgitud Complexis OÜ. Täitmisavalduse on digitaalselt allkirjastanud ja täitmiseks esitanud sissenõudja esindaja Marek Sauber. Asjaolu, et täitmisavaldus on saadetud kohtutäituri e-postile teiselt e-postiaadressilt kui [email protected] ei muuda täitmisele esitatud avaldust kehtetuks. Täitemenetluse alustamise eeldused olid täidetud.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus 4. mail 2019 ja kuna avaldaja ei olnud kohtuotsust selleks ajaks täitnud, andis sissenõudja asja edasi täiturile menetlemiseks. Avaldaja ei täitnud kohtuotsust. Sissenõudja eelistab suhelda täituriga oma teise meiliaadressi kaudu: [email protected], kuna on põhjust kahelda, et algselt suhtlemiseks kasutatud meiliaadressi [email protected] kaudu saadetud kirjad ei jõua täiturile korrektselt kohale.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Viru Maakohus jättis 9. novembri 2020. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata, samuti jättis kohus rahuldamata avaldaja 5. oktoobril 2020. a menetlusdokumendis esitatud taotlused. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja märkis, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. Vaidlust ei ole selles, et Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1). Täitmisavaldus esitati 7. mail 2019. Täitmisavalduse on digitaalselt allkirjastanud Marek Sauber, kes on Complexis OÜ juhatuse liige. 10. mail 2019 on avatud täiteasi nr 158/2019/645. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud samal päeval, s.o 10. mail 2020. Eelmärgitu põhjal leidis kohus, et täitur algatas õigesti täitemenetluse. Sissenõudja seadusliku esindaja Mark Sauberi esindusõigus oli kontrollitav äriregistrist ning asjaolu, et täitmisavaldus esitati e-posti aadressilt [email protected], ei muuda täitemenetluse algatamist ebaseaduslikuks. Seadus ei keela menetlusosalisel või täitemenetluse osalisel kasutada kohtuga või kohtutäituriga suhtlemisel mõnda muud kasutatavat ja kehtivat e-posti aadressi. Võimalikul domeeni ümberregistreerimisel ei ole kaebuse läbivaatamisel tähtsust. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille järgi kontrollib täitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele. Formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud
algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida materiaalõiguslikke asjaolusid ega hinnata täitedokumendi sisu. Täitmisteates on hoiatatud, et kui täitedokumenti ei täideta (vastavat toimingut tähtajaks ei tehta), võib määrata sunniraha. Sunniraha suuruseks on määratud 400 eurot. 5. juunil 2020 saadetud e-kirjas andis täitur võlgnikule täiendava tähtaja 8. juunini 2020, et kustutada kõik artiklid, alamartiklid ja viited, mis on välja toodud kohtuotsuse (täitedokumendi) resolutsiooni p-des 2 ja 3. Samuti selgitas täitur, et pealkirjade ja tekstide osade kustutamine tähendab seda, et nad ei saa olla enam kättesaadavad. Pealkirjade, tekstide ja sisu muutmine ei ole kustutamine. Täitur saatis uuesti võlgnikule e-kirja 11. juunil 2020, milles hoiatas, et määrab sunniraha 400 eurot. 16. juunil 2020 tegi täitur sunniraha määramise otsuse, mille edastas samal päeval võlgnikule. Sunniraha määramise otsusest nähtub mh, et kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud kohustused ei ole 16. juuni 2020 seisuga täidetud. Seega ei ole avaldaja 12 kuu jooksul kohtuotsust täitnud. Avaldaja esitas viidatud otsuse peale kaebuse täiturile, mille täitur lahendas 16. juuli 2020. a otsusega. Täituri 16. juuli 2020 otsusest nähtub, et täitur ei nõustu avaldaja seisukohtadega. Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsuse resolutsioonis tsiviilasjas nr 2-18-15649 on selgelt kirjas, millised on avaldaja kohustused, s.o konkreetsete artiklite, pealkirjade, lisatud tekstide kustutamine. Kõik need tekstid on Google’i otsingumootori kaudu leitavad ja kõigile kättesaadavad. Kaebuse esitaja on küll muutnud pealkirju, aga see ei tee olematuks tekstide sisu, mis peaksid vastavalt kohtuotsusele olema samuti kustutatud. Avaldajale on korduvalt juhitud tähelepanu, et otsus ei ole täidetud. Avaldajat on täitmisteates hoiatatud, et kohustuse mittetäitmisel võib kohtutäitur rakendada sunniraha. Tulenevalt eelnevast koostas täitur sunniraha määramise otsuse, millega määrati tasumiseks 400 eurot ja anti avaldajale veelkord tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks ehk otsuses nimetatud pealkirjade, tekstide, artiklite kustutamiseks. Tänaseni on otsus korrektselt täitmata. Kohtutäituri õigus määrata avaldajale sunniraha tuleneb TMS §-dest 183 ja 261. Sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida TMS §-des 183 ja § 261 sätestatud sunniraha kohaldamise eeldusi. Õige ei ole avaldaja väide, et sunniraha on määratud artikli eest, mille osas on jäetud hagi rahuldamata. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et mingite artiklite osas oleks hageja (sissenõudja) nõue jäetud rahuldamata. Käesolevas asjas kontrollib kohus üksnes seda, kas sunniraha määramine täituri poolt on olnud õiguspärane. Täitur on määranud sunniraha õiguspäraselt ning täituri otsuste tühistamiseks alust ei ole. Eeltoodud põhjendustel jättis maakohus kaebuse rahuldamata. Avaldaja on 5. oktoobri 2020 menetlusdokumendis esitanud taotluse dokumentide väljanõudmiseks selleks, et veenduda täitedokumendi, s.o kohtuotsuse seaduslikus aluses ja sellest tulenevas täitemenetluses. Kuivõrd jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik, ning kohtutäitur ega täituri tegevuse peale esitatud kaebust läbivaatav kohus ei saa hinnata
jõustunud kohtulahendi põhjendatust, ei pidanud maakohus avaldaja nimetatud taotlust põhjendatuks ja jättis selle rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja palub 24. novembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada. Avaldaja palub mõista sissenõudjalt välja menetluskulud 65 eurot. Määruskaebuse kohaselt ei teinud maakohus selgeks sunniraha määramise põhjust. Kohtule esitati täituri kiri sunniraha määramise otsusega. Täituri kiri ei ole otsusest tulenev, sest selliste pealkirjadega artikleid hageja ei vaidlustanud. Kohtuotsus on täidetud. Avaldaja rõhutab, et kohtuotsus on tehtud artikli sisu ehk laimu eemaldamiseks, mitte konkreetse artikli või pealkirja eemaldamiseks. Eemaldamise nõue kehtib artikli sisule, kuna kohus leidis, et just artikli sisu on ebatõene. Täitur ja kohus on valesti järeldanud, et sunniraha määramist saab põhjendada artikli "Marek Sauber ́i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta" eemaldamata jätmise eest. Täitur ei selgitanud otsuses ega kohtuistungil sunniraha suurust 400 eurot, mis on poole suurem kui väikseim võimalik summa. Kokkuvõttes määrati sunniraha mitte kohtuotsuse resolutsioonis toodud artiklite osalise kustutamise (muutmise) või täieliku kustutamise eest, vaid selliste tekstide eest, mida hagis ei vaidlustatud või mille kohta hagi jäeti rahuldamata. Nii täitur kui kohus on artiklite täieliku või osalise kustutamise (muutmise) kontrollimiseks kasutanud google.com otsingut, aga see ei ole õiguspärane viis kontrollida otsuse täitmist. Määrusest ei ilmne, et kohus oleks külastanud eta.ee lehte täitemenetluse jooksul (kuupäev) ja leidnud resolutsiooni täitmata jätmise.
6.Täitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub täitur jätta menetlusosaliste enda kanda. Avaldaja leiab ekslikult, et ta on kohtuotsuse täitnud ja sunniraha on määratud alusetult. Avaldaja tunnistas ise 20. oktoobri 2020. a kohtuistungil, et osad artiklid on kustutatud ja osad muudetud. Avaldaja ei olnud kõiki artikleid kustutanud. Täitur lähtus sunniraha määramisel mh sellest, et sunniraha määratakse ettevõtjale. Sunniraha määramisel füüsilisele isikule võinuks täitur kaaluda ka väiksemat summat. Täitemenetlus on kestnud juba rohkem kui 18 kuud.
7.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Täitur on sunniraha määramise põhjuse võlgnikule selgelt välja toonud. Kohus on võlgnikule selgitanud, et avaldajal on võimalik esitada eraldiseisev hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kui tal esineb vastuväiteid antud asjaga seoses, aga seda ei saa taotleda kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise raames.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
10.Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud, maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Valdavas osas kordab avaldaja määruskaebuses oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Maakohus on avaldaja väiteid vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega käsitletud, mistõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks neile veelkord vastata.
10.2.Ekslik on avaldaja seisukoht, et maakohus ei teinud kindlaks sunniraha määramise põhjust. Maakohus tuvastas määruses, et kuna avaldaja ei täitnud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul kohustust, mis tulenes Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsuse resolutsiooni p-dest 2 ja 3, määrati avaldajale sunniraha põhjendatult. Maakohus tuvastas, et täitur andis avaldajale korduvalt võimalusi kohtuotsuse täitmiseks, kuid avaldaja ei täitnud oma kohustust vaidlusalused artiklid kustutada. Sunniraha määramise ajal oli avaldaja jätnud kohustuse enam kui 12 kuu jooksul täitmata. Täitur on sunniraha määranud TMS § 183 ja § 261 alusel. TMS §-s 183 on sätestatud, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras.
10.3.Sarnaselt maakohtuga ei nõustu ringkonnakohus avaldaja seisukohaga selles, et sunniraha määrati nende artiklite kustutamata jätmise eest, milliste osas jäi hagi tsiviilasjas nr 2-18-15649 rahuldamata. Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 kohustati kostjat Digipost OÜ-d kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud artiklite "Marek Sauber (Webshopper.ee) laimas kliendi petturiks", "Marek Sauber laimas petturiks Omniva" ja "Marek Sauber laimas petturiks Tarbijakaitseameti" pealkirjad ja kogu kostja lisatud tekstide osad; kohustada kostjat täielikult kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud artiklid "Ärikataloog b24.ee valetab 100 korda" ja "Disaini kopeerinud Proweb OÜ laim hävitas Billion OÜ".
Täituri 16. juuni 2020. a sunniraha määramise otsuses (I kd, tl 177) on nõude sisu sõnastatud täpselt selliselt, nagu Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsuse resolutsioonis. Avaldaja väide, et sunniraha on määratud artiklite eest, mis osas jäi hagi rahuldamata või mida ei vaidlustatud, ei ole tõene.
10.4.Avaldaja leiab määruskaebuses, et kohtuotsus kohustab artikli sisu ehk laimu eemaldama, kuid ei kohusta konkreetset artiklit või pealkirja eemaldama. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja vastava seisukohaga. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on menetlusosalistele siduv kohtuotsuse resolutsioon. Ka täitur saab täita kohtulahendi resolutsiooni. Seetõttu peab otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Viru Maakohtu 3. aprilli 2019.a otsuse resolutsioonist tuleneb selgelt, et eemaldada tuleb kõik vaidlusaluste artiklite pealkirjad ja artiklite kostja lisatud tekstide osad. Avaldaja viited tsiviilasjas nr 2-18-15649 tehtud otsuse põhjendustele ei ole eelmärgitut arvestades asjakohased.
10.5.Avaldaja heidab määruskaebuses ette, et täitur ei ole otsuses ega kohtumenetluses selgitanud määratud sunniraha suurust. TMS § 261 lg 4 esimese lause kohaselt märgitakse sunniraha rakendamise hoiatuses ettenähtud sunniraha summana. Sunniraha suurus on TMS § 261 lg 4 teise lause kohaselt esmakordsel määramisel mitte väiksem kui 192 eurot ja mitte suurem kui 767 eurot. Korduval sunniraha määramisel ei või see olla suurem kui 1917 eurot. Sunniraha suuruse üle otsustamine ülalmärgitud piirides on kohtutäituri kaalutlusotsus. Sellist otsust peab täitur põhjendama sunniraha määramisel või hiljemalt sunniraha määramise otsuse peale esitatud kaebuse (TMS § 217 lg 1) läbivaatamisel. Samas, kuna seadusest tulenevad kaalutlusõiguse piirid on kitsad, ei ole selline põhjendamiskohustus ulatuslik. Sunniraha peab olema piisavalt suur, et motiveerida võlgnikku kohustust täitma. Samas ei tohi see olla kõiki asjaolusid, sh sissenõudja huve, arvestades võlgnikku ebaproportsionaalselt koormav. Käesoleval juhul on täitur 16. juuli 2020. a otsuses (I kd, tl-d 177–180) esitanud piisavad põhjendused sunniraha suuruse kohta. Otsusest nähtuvalt on täitur lähtunud eelkõige sellest, et varasemad läbirääkimised ja tegevused ei ole andnud tulemust ning täitedokument on 12 kuu jooksul jäänud täitmata. Määruskaebuse väited ei anna alust arvata, et täitur oleks ületanud sellega diskretsiooni piire. Täituri poolt määratud 400 euro suurune sunniraha on kooskõlas TMS § 261 lg 4 teises lauses sätestatuga. Seadusest ega senisest kohtupraktikast ei tulene, et sunniraha esmakordsel määramisel tuleb see määrata väikseimas võimalikus summas.
10.6.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et kuna avaldaja ei täitnud kohtuotsusest tulenevat kohustust eemaldada vaidlusaluste artiklite pealkirjad ja sisu, siis oli täitur õigustatud määrama avaldajale sunniraha. Sunniraha määramine ja selle suurus on õiguspärane ning avaldaja määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks kaebuse rahuldamiseks.
11.Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg-st 31 tuleneb, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad menetlusosalistel menetluskulud, mille rahaline suurus tuleks TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi kindlaks määrata. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
12.Ringkonnakohus märgib, et avaldajal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg-st 15 tulenevalt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu samas suuruses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.