Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-20-18193

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD

Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus esitas 09.12.2020 Harju Maakohtule hagi Aktsionär OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjades nr 197/2020/1541 ja 197/2020/1542 koos hagi tagamise taotlusega. Harju Maakohus edastas 10.12.2020 määrusega hagiavalduse koos hagi tagamise avaldusega kostjale hagi tagamise avalduse osas kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kostja esitas 15.12.2020 seisukoha hagi tagamise taotlusele. Kohus jättis 16.12.2020 määrustega hagi tagamise taotluse rahuldamata ja edastas tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Viru Maakohus võttis 18.01.2021 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Hageja esitas 25.01.2021 kohtule avalduse hagist loobumiseks, milles palub menetluse lõpetada, menetluskulud poolte endi kanda jätta ning tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Avalduse kohaselt tegi kohtutäitur 05.01.2021 otsuse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 197/2020/1542 ja 06.01.2021 otsuse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 197/2020/1541. Hageja selgitab, et loobub hagist seetõttu, et täitur on täitemenetlused lõpetanud ja hagiga taotletud eesmärk on saavutatud. Seejuures täiteasja 197/2020/1542 lõpetamise aluseks oli asjaolu, et hageja esitas 17.12.2020 täiturile samad dokumendid, mille hageja oli esitanud 26.10.2020 (enne täitemenetluse algatamist) ka kostjale. See tähendab, et hageja oli täitemenetluse ajaks täitedokumendist tuleneva kohustuse ära täitnud ja kostja esitas täitemenetluse alustamiseks põhjendamatu avalduse. Kostja ei ole täiteasja 197/2020/1542 lõpetamist vaidlustanud. Seega vähemalt ühe täiteasja osas tingis hagi esitamise kostja poolt põhjendamatu täitmisavalduse esitamine. Sellises olukorras oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kui hageja peaks kandma kostja menetluskulusid. Kostja palub 01.01.2021 seisukohas mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1530 eurot ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määrast ning hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja leiab, et hageja on hagist loobunud, kusjuures kostja pole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Kostja märgib, et heitis hagejale ette, et kohtulahendi täitmiseks on ilma volitusteta ja volikirjata isik esitanud kostjale kui sissenõudjale ilma allkirjade, nimede, kuupäeva jmt tunnusteta dokumendid ja väitnud, et tegemist on juhatuse selgitustega. Hageja 17.12.2020 avaldus täitemenetluse lõpetamiseks oli esimene dokument, kus esindusõiguslik isik (võlgniku lepinguline esindaja) kinnitas, et tegemist on hageja nimel esitatud dokumentidega. Seega ei ole kostja põhjendamatut täitmisavaldust esitanud, vaid võlgnik (hageja) on keeldunud enne täitemenetlust kohtulahendit täitmast. Teise täiteasja (nr 197/2020/1541) osas võlgnik isegi ei väida, et täitmisavaldus oleks olnud alusetu. Seega puudub vaidlus, et võlgnik ei olnud enne täitemenetlust selles asjas kohtulahendit täitnud. Menetluskulude hageja kanda jätmise põhjendatust kinnitab ka asjaolu, et peaaegu kõik käesolevas asjas tekkinud menetluskulud seonduvad hageja hagi tagamise taotlusega, mis jäeti kohtu poolt rahuldamata. Hageja on käesoleva vaidluse ja täitemenetlused põhjustanud, keeldudes täitmast tema suhtes tehtud Riigikohtu lahendeid. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja menetluskulude 8,5 tunni eest tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta), summas 1530 eurot (koos käibemaksuga) kohta. 2(6)

2-20-18193 10.02.2021 seisukohas hageja jääb selle juurde, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. Juhul, kui kohus peaks jätma menetluskulud hageja kanda, palub hageja vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust põhjendatud ulatuseni. Hageja leiab, et kostja poolt täiteasja 197/2020/1541 alustamine oli põhjendamatu, sest hageja oli tsiviilasjas 2-18-13213 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2020 määruse vabatahtlikult juba täitnud. Hageja esitas täiteasjas täiendavalt (a) vaid mõne üksiku kirjalikult protokollitud nõukogu otsuse täies ulatuses ja (b) dokumendid selle kohta, kuidas hageja liitus S AS-i ja AS-i M G vahel sõlmitud kontsernikonto lepinguga. Kostja vaidlustas täiteasja lõpetamise, kuid kostja kaebus jäi rahuldamata. Kostja poolt täiteasja 197/2020/1542 alustamine oli põhjendamatu, sest hageja oli tsiviilasjas 2-19-9918 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2020 määruse vabatahtlikult juba täitnud. Hageja esitas täiteasjas koopia täpselt samadest kirjalikest selgitustest, mille hageja oli vabatahtliku täitmise käigus kostjale juba esitanud. Täitur otsustas täiteasja lõpetada. Kostja ei vaidlustanud täiteasja lõpetamist. Sellises olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulusid hageja kanda. Hageja leiab, et kostja möönis vabatahtlikul täitmisel viibinud R S esindusõigust. Kostja samas keeldus dokumentidega tutvumise kohta kinnituse andmisest, põhjendades seda väitega, et kostja saab kinnitada dokumentidega tutvumist vaid siis, kui talle esitatakse dokumentide koopiad, mille saamiseks kohtulahend talle õigust ei andnud. Isegi kui kostjal oleks olnud alus R S esindusõiguses kahelda, oleks kostja saanud heauskselt käitudes hageja käest esindusõigust kontrollida, mitte hageja vastu täitmisavaldust esitada ja sellega käesolevat kohtuvaidlust tingida. Käesolev kohtuvaidlus oli tingitud asjaolust, et kostja survestas täiturit määrama hageja suhtes sunniraha.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõtte kohaselt saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud, kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mille saavutamiseks hageja kohtusse pöördus. Antud asjas oli hageja eesmärgiks saavutada täitemenetluste lõpetamine täiteasjades nr 197/2020/1541 ja 197/2020/1542. Kohus, tutvudes hagimaterjalide ja poolte selgitustega, asub seisukohale, et antud juhul ei saa 3(6)

2-20-18193 haginõude aluseks olevates täiteasjades kohtutäituri otsuse alusel täitemenetluse lõpetamist pidada kostja poolt nõude rahuldamiseks pärast hagiavalduse esitamist. Hageja seisukohale lisatud täitemenetluse lõpetamise otsustest nähtub, et hageja võlgnikuna esitas taotlused täitemenetluste lõpetamiseks 17.12.2020, s.o pärast hagi esitamist 09.12.2020. Seega on täitemenetluste lõpetamine toimunud eelkõige hageja tegevuse tulemusel. Kohus märgib siinkohal, et seejuures ei ole kostja nõustunud täiteasjas nr 197/2020/1541 täitemenetluse lõpetamisega, esitades kohtutäituri antud otsusele kaebuse. Kohtu hinnangul käesolevas asjas esitatust ei tulene, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes ka sedavõrd ebaõiglane või ebamõistlik, et see õigustaks kostja menetluskulude tema enda kanda jätmist. Kohus osutab siinkohal, et kostja menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu seondub suuremas osas seisukoha andmisega hagi tagamise taotlusele, mis jäeti rahuldamata. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud jätta TsMS § 169 lg 3 alusel menetluskulude jaotamisel hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 01.02.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest. Kostjal oli kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat, kes osutasid kostjale järgmisi õigusabiteenuseid tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta): 1) 10.12.0202 tutvumine hagiga, õiguslik analüüs – 0,75 tundi, 2) 11.12.2020 hagiavalduse analüüs – 0,5 tundi, 3) 14.12.2020 seisukoht hagi tagamise taotlusele – 4 tundi, 4) 15.12.2020 seisukoha koostamine – 1 tund, 5) 16.12.2020 kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga – 0,25 tundi, 6) 07.01.2021 tutvumine kohtu teatega, suhtlus kliendiga – 0,25 tundi, 7) 25.01.2021 tutvumine vastaspoole avaldusega, suhtlus kliendiga – 0,25 tundi, 8) 01.02.2021 seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund. Kokku õigusabikulu 8,5 tunni eest 1530 eurot (käibemaksuga). Kostja taotleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest. Hageja on palunud menetluskulude hagejalt väljamõistmisel piirata nende suurust, esitamata sisulisi vastuväiteid kostja menetluskuludele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjal oli menetluses kaks lepingulist esindajat, kes vastavad TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales kostja menetluses lepingulise esindaja kaudu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et menetluskulude nimekirjas esitatud kogusumma ja kohtule esitatud menetlusdokumentide põhjal, 4(6)

2-20-18193 et kostja esindajad ei ole teinud üksteist dubleerivat tööd. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt RKTKm 3-2-1-145-13, p 14), 140 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-18-7296 p 25), 156 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-34-17 p 15) ja ka 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16 p 24). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist õiguslikult keskmisest oluliselt keerukama tsiviilasjaga, kuigi hageja nõude aluseks olev vaidlus on olnud arutlusel erinevates kohtuastmetes. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 150 eurot käibemaksuta jääb keskmise tasu piiridesse ning on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kostja menetluskulude põhjendatuse kaalumisel lähtub kohus seisukohast, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine ja analüüs ning kliendiga suhtlemine hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi menetlusosalised kohtule esitavad. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Kohtu kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb lähtuda seega sellest, et vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetses menetluses olid esindatava õiguste kaitseks vajalikud ja põhjendatud ning õigusabiga seoses sooritatud toimingud peavad olema kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Kohus märgib ühtlasi, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades muuhulgas asjaoluga, et kostja esindajad olid juba enne käesoleva hagi esitamist tuttavad vaidlusesemega seoses kostja esindamisega tsiviilasjades nr 2-18-13213 ja 2-19-9918, kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks Harju Maakohtu 10.12.2020 kohtunõude täitmisel 5 tundi ning ülejäänud menetluskulude nimekirjas loetletud õigusabiteenustele 1,5 tundi. Kohus kontrollis, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks 975 eurot (6,5 x 150), millele lisandub käibemaks 195 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nimetatud taotluse esitanud. Hagejalt tuleb seega välja mõista kostja kasuks menetluskuludelt kogusummas 1170 eurot viivis seadusjärgses määras, alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 5(6)

2-20-18193 Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 eurot. Hageja palub tagastada riigilõivu summas 225 eurot. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus seoses hagist loobumisega pool tasutud riigilõivust, s.o summas 225 eurot, hageja arveldusarvele XXX. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.