Xi (X) hagi Y ́s OÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1506,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja Y ́s OÜ (registrikood xxxxxxxxx), seaduslik esindaja Oksana Kukebal
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Y ́s OÜ-lt Xi kasuks saamata jäänud töötasu 1506,60 eurot (bruto).
3.Jätta menetluskulud Y ́s OÜ kanda.
4.Välja mõista Y ́s OÜ-lt Xi kasuks menetluskulud 2 706 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Y ́s OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16. veebruar 2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel
juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja) esitas 7. augustil 2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y ́s OÜ (kostja) vastu. Hageja palus TVK-l välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu ajavahemikus alates 1. augustist 2018 kuni 17. septembrini 2018 kokku 4959,81 eurot. TVK rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1506,60 eurot.
2.Kostja esitas 20. oktoobril 2019 kohtule taotluse vaadata läbi hageja poolt TVK-le esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina.
3.Hageja esitas 20. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 20. jaanuaril 2020), kus palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu alates 1. augustist 2018 kuni
17.septembrini 2018 kokku 1506,60 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. augustil 2018 suulise töölepingu. Hageja ülesandeks oli kostja teenuste müük, projektide juhtimine ja tehniku töö. Kokkulepitud töötasu oli 3306,54 eurot kuus, millele lisandus 30% müügi kasumist. Kostja ei ole hagejale töötasu maksnud, mistõttu hageja on töölepingu 17. septembril 2018 erakorraliselt üles öelnud. Poolte vahel olid töösuhted, sest hageja allus kostja juhtimisele ja kontrollile. Hageja kasutas kostja tööruume, e-posti aadressi, töövahendeid, teenuste pakkumiste platvormi. Hageja esindas kostjat suhtlemises klientidega ja töötas kostja määratud tööajal. Hageja ei nõustunud kostjaga, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. Töövõtuleping oli sõlmitud Q OÜ, kus hageja oli varem juhatuse liige ja kostja vahel.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole pooled töölepingut sõlminud. Kostja märkis, et ta tegi koostööd Q OÜ-ga suulise töövõtulepingu alusel. Hageja oli märgitud äriühingu juhatuse liige ja turvatehnikust spetsialist. Q OÜ ülesandeks oli kostja nõrkvoolu projektide juhtimine. See tähendas kostja nimel pakkumiste koostamist, nõrkvoolu tööde organiseerimist ja vajadusel ka hageja poolt tööde teostamist, kui Q OÜ ei leidnud tööjõudu nende tegemiseks. Q OÜ esitas kostjale 5. oktoobril 2018 tööde eest arve 1200 eurot, mille kostja tasus. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel olid töösuhted. Hageja väitel sõlmisid pooled suulise töölepingu, mille järgi oli hageja ülesandeks kostja teenuste müük, projektide juhtimine ja tehniku töö tegemine. Kostja on seevastu seisukohal, et töösuhted poolte vahel puudusid. Kostja väitel sõlmis ta suulise töövõtulepingu Q OÜ-ga. Hageja oli äriühingu juhatuse liige ja täitis äriühingu nimel töövõtulepingust tulenevaid ülesandeid. Kohus peab otsustama, kas hageja ja kostja olid töösuhtes.
7.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg
2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohtupraktikas märgitakse, et töösuhte tuvastamisel tuleb teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 14). TLS § 1 lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt tööd tegema kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega peab väidetav tööandja TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. /.../ Seega on lepingu olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada mh sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. Selliselt võib olla põhjendatud arvestada mh nt töötamise registri kannetega ja poole avaldatuga teistes menetlustes. Kriteeriume, mille alusel õigussuhet kindlaks määratakse ja millele tuginetakse, tuleb vaadelda kogumis. Isegi kui iga esitatud asjaolu iseseisvalt ei kinnita väidetavat lepingut, võivad need koos seda tõendada (Riigikohtu 20. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6908, p 13). Kohtupraktikas märgitakse ka järgmist. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Seega tuleb eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu (Riigikohtu 20. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-6908, p 11). Kohus on 5. oktoobri 2020. a kirjas pooltele tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormist selgitanud (tl 74).
8.Hageja esitas TVK-le isikuandmete kaardi, kus olid toodud välja tema pangakonto, isikuandmed, kutseharidus ja perekonnaseis. Hageja on kaardi lõpus allkirjaga andmete õigsust kinnitanud ja andnud kostjale nõusoleku selleks, et kostjal oleks õigus karistusregistrist andmeid hageja karistatuse kohta kontrollida (dtl 191). Kohtu hinnangul kinnitab isikuandmete kaart, et hageja soovis kostja juurde tööle asuda. Tavapärane on, et tööandja soovib saada teavet töötaja hariduse kohta ja pangakonto andmeid, kuhu töötasu maksta. Need andmed on esitatud hageja isikuandmete kaardil. Tööandja huvides võib olla saada teavet ka töötaja varasema karistatuse kohta, et töötaja usaldusväärsust hinnata. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kui kaks äriühingut soovivad lepingu sõlmida, palub võlausaldaja enne lepingu sõlmimist võlgniku juhatusel liikmel isikuandmete kaardi täita, kus on toodud välja andmed juhatuse liikme hariduse ja perekonnaseisu kohta ning pangakonto number. Taolist käitumist ei saa äripraktikas tavapäraseks pidada. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt täidetud isikuandmete kaart ei ole kostjale siduv. Samas aga tuleb kaarti hinnata koos teiste tõenditega, et tuvastada, kas poolte vahel olid töösuhted või muud
võlasuhted. Isikuandmete kaardi täitmine hageja poolt kinnitab tema väidet, et pooled olid töösuhtes. Kaardi täitmine seab kahtluse alla kostja väite, et pooled sõlmisid töövõtulepingu.
8.1.Hageja on esitanud tõendi, et kostja on loonud hageja jaoks e-posti aadressi xxx (dtl 192-193; tl 34–38, tl 73, tl 84, tl 131). Märgitud e-posti aadress sisaldab kostjale viitavat laiendit. Hageja on pooltevahelise suhte jooksul, st august – september 2018, kasutanud e-posti aadressi, et vahetada e-kirju nii kostja kui ka kolmandate isikutega. E-posti aadressi loomine ja kasutamine tööülesannetega seotud kirjavahetuse pidamiseks viitab töösuhtele. Töösuhtele on omane see, et tööandja võimaldab töötajal e-posti tööandja nimelise laiendiga kasutada. Kostja väitel viitab töösuhte puudusemisele see, et hageja kasutas Q OÜ-le viitavat e-posti aadressi yyy. Kohus ei nõustu kostja väitega. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja kasutas augusti 2018 alguses e-posti yyy kirjavahetuse pidamiseks (tl 119a–120). Hageja selgitas, et ta kasutas vana e-posti aadressi seni, kuni kostja lõi talle uue aadressi. Hageja selgitus on usutav, sest hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et ta on kogu võlasuhte jooksul e-posti aadressi xxx kasutanud (dtl 192-193; tl 34–38, tl 73, tl 84, tl 131).
8.2.Hageja esitas tõendina kostja esindaja C 13. augusti 2018. a e-kirja, kus C palus hagejal koostada kiiremas korras, täna õhtuks, pakkumise automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) süsteemi töökorda seadmiseks. Samas kirjas palus C kostjal pärast pakkumise saatmist helistada (dtl 192, tl 34). Kohus leiab, et Ct saab käsitleda kostja esindajana, kellel on õigus kostja nimel korraldusi jagada. TVK istungil ülekuulatud tunnistaja S ütlustega on tõendatud, et C on tunnistaja tööle kutsunud ja talle tööülesandeid andnud (dtl 94–97). Seega oli Cl õigus kostja nimel ülesandeid jagada. C 13. augusti 2018. a kiri hagejale kinnitab, et kostja jagas hagejale korraldusi, milliseid hageja pidi täitma. Kostja määras hagejale korralduste täitmise aja. Korralduste andmine ja nende täitmise aja määramine näitab, et hageja on kostja korraldustele ja kontrollile allunud. Hageja ei olnud iseseisev ülesannete täitmisel.
8.3.Hageja esitas ajavahemikus 7. august 2018 – 23. august 2018 toimunud kirjavahetuse, kus kostja kooskõlastas kliendiga projekti ning tegi hagejale ülesandeks kliendi objekt külastada, et lõplik hinnapakkumine teha. Kirjavahetuse järgi sobis kliendile esmaspäev objekti külastamiseks (tl 37-38). Hageja esitas perioodil 3. august 2018 – 7. september 2018 toimunud kirjavahetuse, kus kostja klient palus nõrkvoolutööde pakkumine koostada. Kostja tegi hagejale ülesandeks pakkumine teha (tl 73). Märgitud kirjavahetused kinnitavad, et kostja andis hagejale korraldusi ning määras nende täitmise aja ja koha. Hageja ei olnud korralduste täitmisel iseseisev. Hageja esitas 11. septembri 2018. a e-kirjad, kus kostja kliendid nõustusid pakkumistega ja saatsid oma nõusoleku hageja e-posti aadressile (tl 35-36, tl 84). Need e-kirjad kinnitavad, et hageja täitis ülesandeid kostja nimel.
8.4.Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et kostja on andnud hagejale projektide koostamiseks ja klientide külastamiseks korraldusi. Kostja on määranud korralduste täitmise viisi, tähtaja ja koha. Hageja on olnud seotud kostja korralduste täitmisega ja tal on puudunud õigus otsustada korralduste täitmise viisi, tähtaja ja koha üle.
8.5.Kostja avaldas TVK-le esitatud vastuses, et hageja kasutas kostja bürood tööruumina, et hageja kasutas kostja tööriideid, et kostja võimaldas hagejal juurdepääsu oma infrastruktuurile ja andis mobiiltelefoni kasutada (dtl 209–211). Kohtu hinnangul on need asjaolud omased töösuhtele, kus tööandaja võimaldab töötajal oma tööruume töökohana kasutada, annab tööriideid ja -vahendeid. Kohtu hinnangul ei ole usutav kostja väide, et ta lubab kõigil oma alltöövõtjal oma bürood tööruumina kasutada, annab neile töö- ja muid tehnilisi vahendeid. Kostja kirjeldatud töökorraldus ei ole ärisuhtes tavaline. Kostja ei ole usutavaks teinud, et tema kirjeldatud töökorraldus on tavapärane tema suhetes lepingupartneritega.
8.6.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, on kohtu hinnangul ilmne, et hageja allus ülesannete täitmisel kostja juhtimisele ja kontrollile ning kasutas kostja tööruume ja -vahendeid. Sellega on tõendatud, et poolte vahel olid töösuhted (TLS § 1 lg 1). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja ülesandeks oli automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja turvasüsteemi nõrkvoolutööde projektide ja hinnapakkumiste koostamine. Asjaolu, et kostja juures töötas müügimees (tl 117– 119), ei välista seda, et hageja võis kostja teenuste müügiga tegeleda. Hageja poolt kostja juures tehtud töö eest oodatakse tasu maksmist. Seetõttu eeldatakse, et pooled sõlmisid töölepingu (TLS § 1 lg 2). Hageja esitatud tõendid töösuhte kohta jäävad ajavahemikku august – september 2018. Seetõttu on usutav hageja väide, et poolte tööleping kehtis alates
1.augustist 2018 kuni 17. septembrini 2018.
9.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu kui töölepingu. Asjaolu, et kostja ja Q OÜ võisid sõlmida lepingu, mida kostja soovis Q OÜ-le väljastatud arvetega tõendada (dtl 218-222; tl 66-66, tl 121–124), ei välista töösuhet hageja ja kostja vahel. Kostja poolt Q OÜ-le esitatud arved viitavad, et kahe äriühingu vahel olid lepingulised suhted. Arved ei tõenda aga suhte sisu ja seda, millal ja milliseid töid pidi Q OÜ tegema ning kes pidi Q OÜ nimel neid töid tegema. Q OÜ arved ei lükka ümber eelnevalt tuvastatut, et hageja ja kostja vahel olid töösuhted.
10.TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja märkis, et pooled leppisid kokku bruto töötasus 3306,54 eurot kuus, millele lisandus 30% müügi kasumist. Hageja ei ole poolte kokkulepet tõendanud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu (TLS § 29 lg 2). Hageja esitas tõendi, et tema poolt kostja juures tehtud sarnase töö eest pakutakse projektijuhile töötasuna 3500 eurot kuni 4800 eurot kuus (tl 39), hooldustehnikule pakutakse töötasuna 1326 eurot kuni 1926 eurot kuus (tl 40). Hageja praegune töötasu sama töö eest jääb vahemikku 1936,62 eurot kuni 5109 eurot kuus (lk 55). Töötasu suuruse määramisel tuleb arvestada seda, et hagejal on turvasüsteemide tehniku tunnistus (tl 133-134), mis mõjutab tavaliselt makstava tasu suurust. Kohus möönab, et töökuulutustes toodud tööülesanded ja hageja praegused tööülesanded ei pruugi täielikult tema ülesannetega kostja juures kattuda. See võib mõjutada sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat töötasu. Hinnates hageja poolt esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et hageja poolt kostja juures tehtud sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu on keskmiselt 2800 eurot kuus bruto. Seega on hagejal õigus nõuda töötasu 2800 eurot kuus. Hageja ei ole tähtaegselt vaidlustanud TVK otsust, millega TVK on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud töötasu brutosummas 1506,60 eurot. Vaidlustamata osas on TVK otsus jõustunud (töövaidluse lahendamise seaduse § 59 lg 11). Kohus ei saa kostjalt hageja kasuks välja mõista suuremat töötasu, kui 1506,60 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu alates 1. augustist 2018 kuni 17. septembrini 2018 brutosummas 1506,60 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on TLS § 28 lg 2 p 2, § 29 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1.
11.Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes. Kohus selgitab, et kuivõrd menetluskulud jäävad kostja kanda, ei käsitle kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kostja menetluskulusid.
13.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad 13. jaanuaril 2021, 25. jaanuaril 2021 ning 2. veebruaril 2021. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 2 706 eurot (13. jaanuari 2021. a menetluskulude nimekirja kohaselt 2 032,80 eurot + 25. jaanuari 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt 336,60 eurot + 2. veebruari 2021. a menetluskulude nimekirja kohaselt 336,60 eurot). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja osutatud õigusabi mahus kokku 20,5 tundi (13. jaanuari 2021. a menetluskulude nimekirja kohaselt 15,4 tundi + 25. jaanuari 2021. a menetluskulude nimekirja kohaselt 2,55 tundi + 2. veebruari 2021. a menetluskulude nimekirja kohaselt 2,55 tundi). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osundati hagejale õigusabiteenust tunnitasuga 110 eurot (ilma käibemaksuta).
14.Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
15.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hageja õigusabiteenust tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta), s.o 132 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on hageja esindaja tasumäär lepingulise esindaja tasuna põhjendatud.
18.Hagejale on õigusabi teenust osutatud kokku 20,5 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ja seoses nendega kantud kulusid summas 2706 eurot (20,5 tundi x 132 eurot (koos käibemaksuga)).
19.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2706 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
20.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
22.Kostja tasus 20. oktoobri 2019. a taotluse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Kohus selgitab, et hagi on riigilõivuvaba ja kostja ei pidanud taotluse esitamisel lõivu tasuma. Kostjal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.