lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-18536/170

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-18536/170
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
11.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1788
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Alderton OÜ12217851(Hageja)A. Kuningas ja Partnerid OÜ12460126

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021, Tallinn Kohtuasja number

2-13-18536

Kohtuasi

Alderton OÜ hagi Nurmak OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/817

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.09.2020 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Alderton OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Alderton OÜ (registrikood 12217851), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja: Nurmak OÜ (registrikood 11453199), lepinguline esindaja Ants Kuningas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 16.09.2020 määrus osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 6536 eurot ja sellelt summalt viivis. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 6536 eurot ületavas summas ja sellelt viivise saamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Jätta kindlaks määramata Nurmak OÜ Riigikohtus kantud menetluskulude rahaline suurus.
3.2.Rahuldada osaliselt Nurmak OÜ avaldus maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks.
3.3.Määrata Nurmak OÜ maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 6536 eurot.
3.4.Välja mõista Alderton OÜ-lt Nurmak OÜ kasuks menetluskulud 6536 eurot ning viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 6536 eurot.

2-13-18536

3.5.Jätta rahuldamata Nurmak OÜ avaldus maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude 835 eurot kindlaksmääramiseks.
3.6.Menetluskulud tuleb tasuda L.P Konsultatsioonid OÜ (registrikood 12460126) pangakontole nr EE311010220235423222.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 10.06.2015 otsusega Alderton OÜ hagi Nurmak OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.01.2016 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus rahuldas 09.01.2020 otsusega osaliselt hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.05.2020 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 05.08.2020 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirjade kohaselt kandis kostja menetluskulusid järgmiselt: − asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus 1724 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta); − asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 972 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga); − asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus 2804 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga); − asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 1967 eurot (õigusabikulud 1542 eurot ja riigilõiv 425 eurot), tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja vaidles vastu kostja menetluskulude suurusele asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus, märkides, et kostja kulud on ülepaisutatud. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus määras 16.09.2020 määrusega kindlaks kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 7321 euro ulatuses (õigusabikulu 6896 eurot, riigilõiv 425 eurot) ning mõistis selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Ühtlasi kohustas maakohus hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7321 eurot.

2-13-18536 Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse jättis maakohus kindlaks määramata. Kohus määras kostja taotlusel kindlaks ka kohtulahendi täitmise korra.

5.1.Maakohus lähtus kostja 08.09.2020 menetlusdokumendis märgitud menetluskulude kogusummast 7371 eurot, millest 425 eurot moodustab riigilõiv ning 6946 eurot õigusabikulu. Asja õiguslikku keerukusest, menetlusdokumentide sisu ning tehtud toiminguid arvestades pidas maakohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 68,96 tundi ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades õigustatuks keskmist tunnitasu 100 eurot (käibemaksuga). 68,96 tundi ületavas osas ei pidanud maakohus kostja õigusabikulu põhjendatuks, jättes 50 euro (= 6896 – 6946) osas avalduse rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 01.10.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega maakohus kostja menetluskulude taotluse rahuldas. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. − Maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire ega ole põhjendanud, millises ulatuses ja miks peab menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohus ei kontrollinud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust. − Käesolev tsiviilasi ei ole ilmselgelt sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks põhjendatud menetluskulude väljamõistmine nõutud ulatuses. − Kostja lepinguline esindaja pole esitanud tõendeid menetlusega seonduva ajakulu kohta. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
7.1.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus on määranud menetluskulud kindlaks õiguspäraselt ja õigesti. Kaebuses esitatud väited on alusetud ja põhistamata. Määruskaebuse esitamine on kantud üksnes soovist lükata määruse jõustumist edasi. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 785 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostja menetluskulud. Kostja ei vaidlustanud määrust osas, milles tema õigusabikulud jäid hagejalt välja mõistmata. Selles osas on vaidlustatud määrus jõustunud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasemat praktikat).

2-13-18536 Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, kui lähtus kostja õigusabikulu kindlaksmääramisel esindaja tunnitasu keskmisest määrast ning luges põhjendatuks taotletust suurema ajakulu. Vaidlustatud määruses märkis maakohus, et õigusabikuluna taotletud 6946 euro eest on võimalik keskmise tunnitasu 100 euro korral osutada õigusabi 69,46 tunni ulatuses. Vähendades toimingutele kulunud ajakulu 0,5 tunni võrra leidis maakohus seejärel, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu saab olla kokku maksimaalselt 68,96 tundi, pidades menetluse käiku arvestades taotlust selles ulatuses ka põhjendatuks. Seejuures ületas kohus aga taotluse piire, kuna suurendas kostja taotlustes märgitud õigusabi mahtu (kokku 65,87 tundi) omal algatusel 68,96 tunnini (koos juba maha arvestatud 0,5 tunniga koguni 69,46 tunnini). Kuigi kohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), siis ei paku see võimalust hüvitada õigusabikulu konkreetsete toimingute eest taotletust suuremas ulatuses. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada, vähendades väljamõistetud menetluskulusid kooskõlas kostja taotlustega, vastates seejuures kaebuse väidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline, et rakendada mitteadvokaadist esindajale 100 eurost (käibemaksuga) kõrgemat tunnitasu. Küll aga ei saa tunnitasu põhjendatuse leidmisel tugineda taotletud tasumäärade keskmisele, nagu tegi maakohus, vaid lähtuda tuleb eelkõige juhtumi keerukusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Põhjendatud ja kooskõlas asja keerukusega on kostja esindaja tasumäär kuni 100 eurot/h (käibemaksuga), mis vastab senises kohtupraktikas aktsepteeritud juristi poolt osutatud õigusteenuse tunnitasule. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Maakohus ei ole kostja õigusabikulusid hinnates toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust toimingute vajalikkust ümber hinnata. Hageja ei ole määruskaebuses ka tuginenud sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming neile tingimustele ei vastanud.

14.1.Kostja kulunimekirjades märgitud toimingud vastavad asja arutamise käigule etappide kaupa. Seejuures on ajamahukamad olnud just menetlused maakohtus, kus toimus asja sisuline arutamine kõige laiemalt ja korraldati rohkem istungeid: − Maakohtu I menetluses saab õigusabikulu 1724 eurot (21,55 tunni eest tasumääraga 80 eurot/h) pidada tervikuna põhjendatuks. Hageja sellele vastuväiteid ei esitanud. − Ringkonnakohtu I menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 8,1 tunni eest (= 852 : 120 + 1), millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Eelneva põhjal oli vajalik ja põhjendatud kulu 815 eurot (= 8,1 × 100). − Maakohtu II menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 23,37 tunni eest (= 2528 : 120 + 2,3), mida maakohus vähendas 0,5 tunni võrra. Eelneva põhjal oli vajalik ja põhjendatud kulu 2287 eurot (= 22,87 × 100). − Ringkonnakohtu II menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 12,85 tunni eest, millele lisandus riigilõiv 425 eurot. Seega oli vajalik ja põhjendatud kulu kokku 1710 eurot (= 12,85 × 100 + 425).
14.2.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maakohus ei kontrollinud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus vähendas kostja esindaja toimingutele kulunud aega põhjendatud ulatuses. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada, tuues eraldi välja vaid need,

2-13-18536 mille osas ei saa toimingut või sellele kulunud aega pidada põhjendatuks. Nii on maakohus käesoleval juhul talitanud ja see jääb eespool p-s Tõrge! Ei leia viiteallikat.1 kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

14.3.Hüvitatava menetluskulu vähendamise põhjus ei ole pelgalt hageja seisukoht, et temalt kostja kasuks väljamõistetud lepingulise esindaja kulu on liiga suur. Hageja ei ole kaebuses selgitanud ega põhjendanud, et mõni kuludokumentides kajastatud töö oleks olnud ebavajalik. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla ka üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei saa alles määruskaebuses tugineda väitele, nagu ei oleks kostja õigusabikulude maht põhjendatud. Kuigi kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse reegleid järgides, ei anna see poolele õigust laiendada oma vastuväiteid vastaspoole kuludele alles kulude kindlaksmääramise määruse peale kaevates. Eeltoodust tulenevalt on maakohus 6536 euro (= 1724 + 815 + 2287 + 1710) ulatuses kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määranud õiguspäraselt. Seejuures on maakohtu poolt vähendamata ajakulu kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega. Ringkonnakohus vähendab maakohtu määrusega hagejalt välja mõistetud kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid kokkuvõttes 785 euro võrra (= 7321 – 6536). Asjakohatu on hageja etteheide, et kostja lepinguline esindaja ei ole esitanud tõendeid menetlusega seonduva ajakulu kohta. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kostja menetluskulude rahaline suurus oli võimalik kindlaks määrata tsiviilasja materjalide ja menetluskulude nimekirjade alusel. Samuti ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kostja menetluskulude nimekirjades tehtud toiminguid on tegelikult tehtud või et kostja lepinguline esindaja on nimetatud mahus õigusabi osutanud. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg 22 esitab ringkonnakohus kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sellest tuleb siiski jätta välja menetlusosaliste registrikoodid, summad sõnadega ja määruse kättetoimetamist puudutav korraldus, sest need ei oma määruse vaidlustamisel ega täitmisel tähtsust. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium