Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-13-18536
Kohtuasi
Alderton OÜ hagi Nurmak OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/817
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.09.2020 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Alderton OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Alderton OÜ (registrikood 12217851), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja: Nurmak OÜ (registrikood 11453199), lepinguline esindaja Ants Kuningas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-13-18536
Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 10.06.2015 otsusega Alderton OÜ hagi Nurmak OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.01.2016 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus rahuldas 09.01.2020 otsusega osaliselt hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.05.2020 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 05.08.2020 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirjade kohaselt kandis kostja menetluskulusid järgmiselt: − asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus 1724 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta); − asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 972 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga); − asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus 2804 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga); − asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 1967 eurot (õigusabikulud 1542 eurot ja riigilõiv 425 eurot), tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja vaidles vastu kostja menetluskulude suurusele asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus, märkides, et kostja kulud on ülepaisutatud. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus määras 16.09.2020 määrusega kindlaks kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 7321 euro ulatuses (õigusabikulu 6896 eurot, riigilõiv 425 eurot) ning mõistis selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Ühtlasi kohustas maakohus hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7321 eurot.
2-13-18536 Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse jättis maakohus kindlaks määramata. Kohus määras kostja taotlusel kindlaks ka kohtulahendi täitmise korra.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 785 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostja menetluskulud. Kostja ei vaidlustanud määrust osas, milles tema õigusabikulud jäid hagejalt välja mõistmata. Selles osas on vaidlustatud määrus jõustunud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasemat praktikat).
2-13-18536 Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, kui lähtus kostja õigusabikulu kindlaksmääramisel esindaja tunnitasu keskmisest määrast ning luges põhjendatuks taotletust suurema ajakulu. Vaidlustatud määruses märkis maakohus, et õigusabikuluna taotletud 6946 euro eest on võimalik keskmise tunnitasu 100 euro korral osutada õigusabi 69,46 tunni ulatuses. Vähendades toimingutele kulunud ajakulu 0,5 tunni võrra leidis maakohus seejärel, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu saab olla kokku maksimaalselt 68,96 tundi, pidades menetluse käiku arvestades taotlust selles ulatuses ka põhjendatuks. Seejuures ületas kohus aga taotluse piire, kuna suurendas kostja taotlustes märgitud õigusabi mahtu (kokku 65,87 tundi) omal algatusel 68,96 tunnini (koos juba maha arvestatud 0,5 tunniga koguni 69,46 tunnini). Kuigi kohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), siis ei paku see võimalust hüvitada õigusabikulu konkreetsete toimingute eest taotletust suuremas ulatuses. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada, vähendades väljamõistetud menetluskulusid kooskõlas kostja taotlustega, vastates seejuures kaebuse väidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline, et rakendada mitteadvokaadist esindajale 100 eurost (käibemaksuga) kõrgemat tunnitasu. Küll aga ei saa tunnitasu põhjendatuse leidmisel tugineda taotletud tasumäärade keskmisele, nagu tegi maakohus, vaid lähtuda tuleb eelkõige juhtumi keerukusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Põhjendatud ja kooskõlas asja keerukusega on kostja esindaja tasumäär kuni 100 eurot/h (käibemaksuga), mis vastab senises kohtupraktikas aktsepteeritud juristi poolt osutatud õigusteenuse tunnitasule. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Maakohus ei ole kostja õigusabikulusid hinnates toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust toimingute vajalikkust ümber hinnata. Hageja ei ole määruskaebuses ka tuginenud sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming neile tingimustele ei vastanud.
2-13-18536 mille osas ei saa toimingut või sellele kulunud aega pidada põhjendatuks. Nii on maakohus käesoleval juhul talitanud ja see jääb eespool p-s Tõrge! Ei leia viiteallikat.1 kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.