Punane Keskus OÜ hagi Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu 102 000 euro ja viivise saamiseks alates 20.02.2020
Tsiviilasja hind
110 193,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Punane Keskus OÜ (14459618, Harju maakond, Tallinn, Kalmuse tee 19, 11911), esindaja v.adv Raiko Lipstok (e-post [email protected]) Kostja: Eesti Energia Aktsiaselts (10421629, Harju maakond, Tallinn, Lelle tn 22, 11318), esindaja S. R., J. S.S.
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Punane Keskus OÜ hagi Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu.
2.Välja mõista Eesti Energia Aktsiaseltsilt Punane Keskus OÜ kasuks põhivõlg 102 000 eurot ja alates 20.02.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras arvestatuna 102 000 eurolt kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
3.Jätta menetluskulud Eesti Energia Aktsiaseltsi kanda.
4.Välja mõista Eesti Energia Aktsiaseltsilt Punane Keskus OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 1500 eurot ja õigusabikulu 3840 eurot.
5.Eesti Energia Aktsiaseltsil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Punane Keskus OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Punane Keskus OÜ esitas 20.02.2020 Harju Maakohtusse hagi Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu 102 000 euro saamiseks. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist seadusest tulenevas viivisemääras põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hageja osales kostja poolt läbi viidud xxx, xxx ja xxx kinnistute avalikul kirjalikul enampakkumisel, mille viitenumber riigihangete registris oli XXX. Hageja esitas 22.08.2019 pakkumuse positsioonide 1-5 ehk tervikvara ostuks ning maksis kostjale tagatisraha kogusummas 102 000 eurot. Kostja teavitas hagejat 10.09.2019, et hageja pakkumus tunnistati edukaks.
3.Enampakkumisel osalemise tingimuste punkti 5.5 kohaselt on enampakkumise võitnud osaleja kohustatud sõlmima notariaalse müügilepingu 40 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui teda on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeeritud pakkumuse tulemuste kinnitamisest. Seega oleks hageja pidanud notariaalse müügilepingu sõlmima hiljemalt 20.10.2019. Enampakkumise tingimuste punkti 5.8 kohaselt kaotab enampakkumise võitja lepingu sõlmimise õiguse, kui ta 40 kalendripäeva jooksul kostjaga notariaalset müügilepingut ei sõlmi. Sellisel juhul ei tagastata pakkumuse esitajale ka tagatisraha.
4.Pärast pakkumuse esitamist sai hageja teada, et kostja poolt riigihangete registris enampakkumise alusdokumendina esitatud DWG-formaadis detailplaneeringu põhijoonis, millest hageja pakkumuse tegemisel lähtus, sisaldas valeinformatsiooni. DWG-formaadis detailplaneeringu põhijoonise kohaselt oli positsioonide 1-5 hoonealune pind kokku 16 000 m2. Tegelikkuses oli nende positsioonide hoonealune pind aga ainult 12 300 m2 ehk siis 30% väiksem DWG-formaadis joonisel näidatust.
5.Hageja teavitas 16.10.2019 kostjat, et tal ei ole võimalik enampakkumisel pakutud hinnaga müügilepingut sõlmida, kuna pakutud hind põhineb kostja poolt avaldatud ebaõigetel andmetel. Hageja tegi kostjale ettepaneku alustada läbirääkimisi kompromissi leidmiseks. 17.10.2019 hageja ettepanekule saadetud vastuses keeldus kostja läbirääkimisi pidamast. Ühtlasi teavitas kostja hagejat, et on 21.10.2019 broneerinud notaribüroos aja notariaalse müügilepingu sõlmimiseks. Hageja 21.10.2019 notariaalset müügilepingut sõlmima ei läinud. 24.10.2019 teavitas kostja hagejat kirjalikult müügilepingu sõlmimise õiguse ning tagatisraha tagastamise õiguse kaotusest. 31.10.2019 esitas hageja kostjale teistkordse ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks. 07.11.2019 toimus poolte esindajate kohtumine, kus kostja teatas resoluutselt, et keeldub mistahes ulatuses tagatisraha tagastamisest. Kostja põhjendab keeldumist asjaoluga, et enampakkumine oli läbi viidud korrektselt. DWG-formaadis avaldatud detailplaneeringu põhijoonis oli põhijoonise tööversioon, mitte ametlik dokument, millest enampakkumisel osalejad oleksid pidanud pakkumuste tegemisel lähtuma.
6.Kostja poolt avaldatud DWG-formaadis failist nimega „Detailplaneeringu põhijoonis (DWG)“ ei ilmne kuskilt, et tegemist on põhijoonise tööversiooniga, mis ei vasta tegelikule detailplaneeringule. Samuti ei nähtu kuskilt, et tegemist on mitteametliku dokumendiga. Kuna fail oli üles laetud riigihangete registri alusdokumentide jaotises, pidas hageja seda enampakkumise lisaks, millest tuli pakkumuse esitamisel lähtuda. Samuti sai hageja pärast pakkumuste tegemist konkureeriva pakkumuse teinud isikult teada, et mainitud isik oli kostjat juba enne pakkumuste esitamise tähtaega informeerinud sellest, et kostja poolt riigihangete registris alusdokumentide jaotises avaldatud detailplaneeringu põhijoonis sisaldab ebaõigeid andmeid. Sellele vaatamata jättis kostja detailplaneeringu põhijoonise riigihangete registris asendamata ning pakkujate tähelepanu ebaõigetele andmetel juhtimata. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja korraldas avaliku kirjaliku enampakkumise eesmärgiga müüa üheksa kostjale kuuluvat kinnistut kalleima pakkumuse teinud huvilistele. Üksikasjalik informatsioon enampakkumise raames müüdavate kinnistute koosseisu, omaduste ja võimalike kitsenduste kohta oli kõigile enampakkumisel osalejatele algusest peale kättesaadav nii kostja poolt riigihangete registris avaldatud enampakkumise alusdokumentides kui ka avalikult ning tasuta ligipääsetavates registrites. Enampakkumisel osalejad pidid kostjale digitaalselt allkirjastatud kujul kinnitama, et on tutvunud kostja poolt enampakkumise tingimuste punktis 1.2.2 viidatud allikatega, sealhulgas detailplaneeringuga nr DP039440. Hageja on allkirjastanud digitaalse kinnituse punktis 1.2.2 kirjeldatud teabeallikatega tutvumise kohta.
8.Kaamos Kinnisvara AS palus 16.07.2019 kostjal esitada detailplaneeringu põhijoonis DWG-formaadis. Vastuseks Kaamos Kinnisvara AS palvele, laadis kostja 17.07.2019 DWGformaadis faili üles riigihangete registrisse, et see oleks kõigile huvilistele kättesaadav. Kostja ei olnud teadlik, et riigihangete registrisse sai üles laetud detailplaneeringu põhijoonise tööversioon, mis ei vastanud tegelikule detailplaneeringu põhijoonisele, sest ükski enampakkumisel osaleja ei teavitanud kostjat vigasest põhijoonisest. Kuna tõene informatsioon detailplaneeringu kohta oli hagejale kättesaadav allikatest, millega tutvumist kostja enampakkumisel osalejatelt nõudis ja millega tutvumist on hageja kostjale ka digitaalselt allkirjastatud viisil kinnitanud, pidi hageja DWG-formaadis joonise ebaõigsust märkama ning tal oli võimalus esitada kostjale DWGformaadis joonise kohta täiendavaid küsimusi. Kostja hinnangul ei tutvunud hageja tegelikult dokumentidega, millega tutvumist ta digitaalse allkirjaga kinnitas. Ent isegi juhul, kui hageja teiste dokumentidega ei tutvunud, oleks hageja kinnisvaraarendajana pidanud DWG-formaadis joonist analüüsides aru saama, et tegemist on vale dokumendiga, sest sellel ei olnud tähistatud likvideerimiseks määratud haljastuselemente ega kajastatud servituute, mis on vajalikud planeeritavate hoonete varustamiseks kommunaalteenustega.
9.Kostja on enampakkumise läbi viinud korrektselt. Asjaolu, et hageja on enda hooletuse tõttu teinud pakkumuse tuginedes ebaõigetele andmetele, ei anna alust nõuda kostjale makstud tagatisraha tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * kostja viis läbi xxx, xxx ja xxx kinnistute avaliku kirjaliku enampakkumise viitenumbriga XXX (t.lk 6-15);
* hageja esitas 22.08.2019 pakkumuse positsioonide 1-5 ehk tervikvara ostuks ning maksis kostjale tagatisraha kogusummas 102 000 eurot (t.lk 50-59); * kostja laadis 17.07.2019 riigihangete registrisse detailplaneeringu põhijoonise DWG-formaadis faili (t.lk 16); * kostja teavitas hagejat 10.09.2019, et hageja pakkumus tunnistati edukaks (t.lk 76); * hageja oleks pidanud notariaalse müügilepingu sõlmima hiljemalt 21.10.2019 (t.lk 25); * hageja soovis peale pakkumuse edukaks tunnistamist pidada läbirääkimisi avaliku kirjaliku enampakkumise müügihinna ning müügitingimuste osas, millest kostja keeldus (t.lk 17-22, 2830); * kostja teatas 24.10.2019, et kuna hageja ei sõlminud 40 kalendripäeva jooksul arvates kostja juhatuse ja/või nõukogust otsuse teavitamise päevast müügilepingut, siis kaotas hageja lepingu sõlmimise õiguse ja tagatisraha ei tagastata (t.lk 23-27).
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas: • poolte vahel sõlmiti tagatisraha tasumiseks müügileping, müügilepingu eelleping või pidasid pooled lepingueelseid läbirääkimisi; • ebaõige detailplaneeringu põhijoonis (DWG) sai mõjutada hageja otsust pakkumise tegemisel; • kas hagejal on õigus nõuda tagatisraha tagastamist.
13.Pooltevahelisest õigussuhtest
13.1.Hageja on seisukohal, et kuna enampakkumisel müüdi kinnisasju, mille omandi üleandmiseks on vajalik notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimine, siis ei saa TsÜS § 83 lõikest 1 tulenevalt lugeda müügilepingut sõlmituks ainuüksi sellega, et enampakkumise korraldaja teeb teisele poolele teatavaks oma otsuse sõlmida kinnisasja müügileping. Kuni kinnisasja notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmimiseni on poolte vahel lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe, mida reguleerib VÕS § 14. Samas on hageja ka leidnud, et pakkumuse esitamisega sõlmiti hageja ja kostja vahel eelleping kinnisasjade omandamiseks enampakkumise alusdokumentides ja pakkumuses esitatud tingimustel, kuid eelleping on tühine, kuna see ei ole sõlmitud seaduses sätestatud notariaalses vormis.
13.2.Kostja on seisukohal, et hageja pakkumusele aktsepti andmisega tegid pooled kohustustehingu vaidlusaluste kinnisasjade ostmiseks, mis muutunuks kehtivaks kokkulepitud moel notariaalse lepingu sõlmimisega.
13.3.Kohus leiab, et pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi ja seega kohalduvad pooltevahelisele suhtele ka seda õigussuhet reguleerivad sätted. Enampakkumisel osalemiseks tagatisraha tasumist saab aga kohtu hinnangul kvalifitseerida eellepingu sõlmimisena.
13.4.Kohus leiab, et kostja avaldatud teadet kinnisasja enampakkumisel müümiseks saab pidada kindlaks määramata isikute ringile suunatud ettepanekuks esitada kinnisasja müügilepingu sõlmimiseks pakkumus VÕS § 16 lg-te 2 ja 3 järgi. Enampakkumisel hageja esitatud pakkumist saab käsitada pakkumustena (ofert) VÕS § 16 lg 1 mõttes, st lepingu sõlmimise ettepanekuna, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. TsÜS § 72 järgi saab isik võtta tagasi oma tahteavalduse üksnes siis, kui tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus jõuab tahteavalduse saajani enne tahteavaldust või sellega ühel ajal. Pakkumus lõppeb VÕS § 19 lg 1 järgi siis, kui pakkumusele ei ole õigel ajal nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Enampakkumisega lepingu sõlmimise korral reguleerib pakkumise tagasivõtmist VÕS § 10 lg 2. Kostja otsustust sõlmida hagejaga müügileping saab VÕS § 10 lg 1 esimese lause järgi pidada nõustumuseks (aktsept) VÕS § 20 lg 1 järgi.
13.5.Selleks, et müügileping hakkaks kehtima, pidid pooled veel teatavaks tegema oma nõustumuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi. Kuna kinnisasja võõrandamiseks peavad pooled olema sõlminud asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud lepingu, siis ei sõlminud pooled TsÜS § 83 lg-st 1 tulenevalt kinnisasja kehtivat müügilepingut sellega, et kostja tegi hagejale teatavaks oma otsuse sõlmida hagejaga kinnisasja müügileping. Seega oli poolte vahel lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe VÕS § 14 järgi. (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-11 punkt 16).
14.Tagatisrahast
14.1.Hageja leiab, et tagatisraha tasumisega sõlmisid pooled eellepingu, mis on vormi järgimata jätmise tõttu tühine.
14.2.Kostja on seisukohal, et pakkumusele aktsepti andmisega tegid pooled kohustustehingu vaidlusaluste kinnisasjade ostmiseks, mis muutunuks kehtivaks kokkulepitud moel notariaalse lepingu sõlmimisega.
14.3.Poolte vahel puudub vaidlus, et käesoleval juhul on hageja enampakkumisel osalemiseks tasunud kostjale tagatisraha 102 000 eurot ning kostja korraldatud enampakkumine oli suunatud kinnisasjade omandamisele.
14.4.Kohus leiab, et hageja poolt kostjale kinnistu ostmiseks tagatisraha maksmist saab lugeda eellepinguks VÕS § 33 lg 1 mõttes, mis kooskõlas AÕS § 119 lg 1, VÕS § 33 lg 2 ja TsÜS § 83 lg 1 on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine (vt nt Riigikohtu 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 15) ning TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega tuleks kohtu hinnangul kostjal hagejalt tühise tehingu alusel saadu (102 000 eurot) tagastada.
15.Enampakkumise tingimustest kui erikokkuleppest
15.1.Alternatiivselt hindab kohus seda, kas enampakkumisel osalemiseks tagatisraha sõlmimisega võis olla tegu poolte n.ö erikokkuleppega, mitte müügilepingu tingimustega, millega hageja kaotas õiguse nõuda tagatisraha tagastamist.
15.2.Lepingu punkti 5.8 (t.lk 14 pöördel) kohaselt kui parima pakkumise esitaja ei ole neljakümne kalendripäeva jooksul arvates Eesti Energia AS-i juhatuse ja/või nõukogu otsusest teavitamise päevast sõlminud müügilepingut, kaotab ta lepingu sõlmimise õiguse ja sellisel juhul temale tagatisraha ei tagastata. Seega on viidatud punktist tulenevalt kostjal õigus jätta tagatisraha tagastamata, kui täidetud on vaid üks tingimus s.o notariaalset müügilepingut ei sõlmita.
15.3.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja otsuse kohaselt oli hageja parima pakkumise esitaja ja ta ei sõlminud kostjaga müügilepingut. Samuti ei vaidle selle üle, et hageja ei saanud enampakkumise punkti 5.8. kostjaga läbirääkida. Kostja kinnitas 17.06.2020 istungil (t.lk 65), et tagatisraha on avalikul enampakkumisel seatud tingimus. Seega ei räägitud poolte vahel enampakkumise tingimusi läbi ja punktis 5.8. sätestatud kokkuleppe puhul on tegemist oli tüüptingimusega (VÕS § 35).
15.4.Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul hinnata, kas viidatud tüüptingimus on tühine (VÕS § 42) s.t kas see kahjustab kostjat ebamõistlikult. Kohus leiab, et käesoleval juhul on oluline hinnata, kas kostjal on enampakkumisel parima pakkumise teinud isikule õigus jätta kogu tagatisraha tagastamata vaid ühe tingimusel s.o notariaalse müügilepingu sõlmimata jätmisel.
15.5.Kohtu hinnangul on enampakkumise tingimuse punkt 5.8. ostjat ebamõistlikult kahjustav, kuna ei arvesta mingil viisil hagejal enampakkumise korraldamisega tegelikkuses tekkinud kuludega. Tegemist on sisuliselt leppetrahviga. Kuivõrd nimetatud tüüptingimus on hagejat ebamõistlikult kahjustav, siis on tegemist tühise lepingupunktiga ning seetõttu tuleb tagatisraha hagejale tagastada.
15.6.Alternatiivselt, juhuks, kui nimetatud tingimus (enampakkumise punkt 5.8) lugeda kehtivaks, siis hindab kohus järgnevalt, kas hageja on enampakkumise käigus järginud VÕS § 14 lg 1 sätestatud tõekohustuse ja sama paragrahvi lg 2 sätestatud teavitamiskohustuse täitmist.
16.Detailplaneeringu põhijoonisest
16.1.Hageja märkis hagis, et pärast pakkumuse esitamist sai ta teada, et kostja poolt riigihangete registris enampakkumise alusdokumendina esitatud DWG-formaadis detailplaneeringu põhijoonis, millest hageja pakkumuse tegemisel lähtus, sisaldas valeinformatsiooni. DWGformaadis detailplaneeringu põhijoonise kohaselt oli positsioonide 1-5 hoonealune pind kokku 16 000 m2. Tegelikkuses oli nende positsioonide hoonealune pind aga ainult 12 300 m2 ehk siis 30% väiksem DWG-formaadis joonisel näidatust. 16.10.2019 teavitas hageja kostjat, et tal ei ole võimalik enampakkumisel pakutud hinnaga müügilepingut sõlmida, kuna pakutud hind põhineb kostja poolt avaldatud ebaõigetel andmetel.
16.2.Kostja märkis vastuses hagile, et 16.07.2019 palus Kaamos Kinnisvara AS kostjal esitada detailplaneeringu põhijoonis DWG-formaadis. Vastuseks Kaamos Kinnisvara AS palvele, laadis kostja 17.07.2019 DWG-formaadis faili üles riigihangete registrisse, et see oleks kõigile huvilistele kättesaadav. Kostja ei olnud teadlik, et riigihangete registrisse sai üles laetud detailplaneeringu põhijoonise tööversioon, mis ei vastanud tegelikule detailplaneeringu põhijoonisele, sest ükski enampakkumisel osaleja ei teavitanud kostjat vigasest põhijoonisest. Kuna tõene informatsioon detailplaneeringu kohta oli hagejale kättesaadav allikatest, millega tutvumist kostja enampakkumisel osalejatelt nõudis ja millega tutvumist on hageja kostjale ka digitaalselt allkirjastatud viisil kinnitanud, pidi hageja DWG-formaadis joonise ebaõigsust märkama ning tal oli võimalus esitada kostjale DWG-formaadis joonise kohta täiendavaid küsimusi.
16.3.Kohus leiab, et kostja eksimus vigase detailplaneeringu põhijoonise faili üleslaadimisel riigihangete registrisse, ei ole vabandatav. Kostjal oli VÕS § 14 lõikest 1 ja 2 kohustus esitada/teavitada tõesed andmed. Kostja on vastuoluliste andmete riigihangete üleslaadimisega rikkunud tõeste (üheselt mõistetavate) andmete esitamise kohustust. Kohtu hinnangul ei saa kostja müüjana ebaõigeid andmeid esitades delegeerida vastutust ostjale, võttes ostjalt allkirja selle kohta, et ta on kõigi dokumentidega tutvunud ja peab andmete vastuolulisuse korral esitama kostjale kui müüjale täiendavaid küsimusi. Kostjal tuli müüjana esitada õiged andmed. Kostja ei saanud andmete üleslaadimisel eeldada, et potentsiaalsed ostjad peavad tegema müüjale märkuse ebaõigete andmete üleslaadimise kohta. Kohus leiab, et hagejal oli õigus kostja poolt ebaõigete andmete esitamise tõttu jätta müügileping sõlmimata ning hagejal on seoses müügilepingu sõlmimata jätmisega tekkinud kahju, kuna on kooskõlas enampakkumise punktiga 5.8 jäänud ilma tagatisrahast.
17.Tagatisraha tagastamisest
17.1.Kohus leiab, et enampakkumisel esitatud andmete õigsus on asjaoluks, mille vastu on enampakkumisel osaleval ostjal äratuntav oluline huvi ning millest tuleks enampakkumise korraldajal ostjat teavitada lepingueelsete läbirääkimiste käigus ilma, et enampakkumisel osalev ostja peaks selle kohta küsima. Juhul kui enampakkumise korraldaja on rikkunud VÕS § 14 lg-s 1 sätestatud tõeste andmete esitamise kohustust, võib enampakkumisel osaleja nõuda kahju
hüvitamist VÕS § 115 alusel (vt selle kohta Riigikohtu 5. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-62-13, p 18) Kohus leiab, et kostja on rikkunud hageja suhtes tõeste andmete esitamise kohustust. Seega on hageja tõendanud, et kostja on lepingueelsetel läbirääkimistel oma kohustusi rikkunud s.o esitanud ebaõigeid andmeid (VÕS § 115 lg 1) ja hagejale on tagatisraha tasumisega tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Hagejal on õigus nõuda VÕS § 14 ja 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi läbirääkimisest ja sellele tuginemisest tingitud negatiivsete varaliste tagajärgede kõrvaldamine, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine, milleks on otsene varaline kahju VÕS § 128 lõike 3 mõttes. Hageja on esitanud otsese varalise kahju s.o enampakkumisel tagatisrahana tasutud 102 000 euro tagastamiseks. Kohus leiab, et hagejale tuleb kahju hüvitada s.t tagastada tagatisraha.
17.2.Osundatust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hagejale välja mõista 102 000 eurot.
18.Viivisest
18.Hageja taotleb kooskõlas TsMS §-ga 367 tagatisrahalt s.o 102 000 eurolt alates hagi esitamisest viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse.
19.Menetluskulud
19.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
19.2.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1500 eurot ja õigusabikulu 4320 eurot (käibemaksuga). Hagejale on osutatud õigusabi 22 tundi ja 30 minutit. Õigusabi hind on 160 eurot tund (+ km).
19.3.Kostja leiab, et hageja menetluskulude nõue on ebamõistlikult suur ja palub seda vähendada mõistliku summani. Hageja on kohtuväliselt esitanud suuresti samu seisukohti nagu ka kohtumenetluses. Varasemate läbirääkimiste sisu arvestades pidi hageja juba enne vastuse analüüsi ja kohtuistungiks ettevalmistamise alustamist olema teostanud õigusliku analüüsi ja formuleerinud täpselt sama õigusliku seisukoha, mida hageja on läbivalt esitanud tsiviilasja menetluse vältel. Seetõttu on põhjendamatult suur hageja menetluskulu nimekirja punktides 2, 3 ja 5 kirjeldatud õigusabi kulu, mis on tekkinud seoses õigusliku analüüsiga. Kostja leiab ka et hageja õigusabikulu tunnihind on põhjendamatult kõrge.
19.4.Kohus leiab, et kuna riigilõiv TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, tuleb see kostjalt hagejale välja mõista summas 1500 eurot.
19.5.Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
19.6.Hagejal on õigusabi osutamisele kulunud 22 tundi ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on hageja kulud õigusabile põhjendatud osaliselt. Kohus peab põhjendatuks vähendada kostja 17.04.2020 vastuse analüüsile ja kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud aega 1 tunni ja 30 minuti võrra ja kostja 17.08.2020 seisukoha analüüsi ja hageja 18.09.2020 vastuse koostamise õigusabile kulunud aega 1 tunni võrra. Ülejäänud osas on kulud vajalikud ja põhjendatud ning toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Seega on hagejale osutatud põhjendatud õigusabi kokku 20 tundi.
19.7.Hageja lepingulise esindaja õigusabi tasu määr on olnud keskmisest kõrgem, so 160 eurot tund + km, mida antud tsiviilasja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab mõistlikuks pidada. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja palub menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Seega peab kostja hüvitama hageja menetluskulud summas 3840 eurot, so 20 tunni esindaja töö eest.
19.8.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse.