Kui S.Õ. keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 vabatahtlikult täitmast, tõsta S.Õ. korteriomandist registriosa nr XXX, aadressiga XXX, koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata käesolev otsus pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud menetlusabikulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud kostja S.Õ. kanda
2.Mõista S.Õ. H.Õ. kasuks välja hüvitis tasutud riigilõivu eest summas 300 eurot (kolmsada eurot ja 0 senti).
3.Mõista S.Õ. välja riigi tuludesse hüvitis H.Õ. riigi õigusabi osutamisest tekkinud kulude eest summas 649,20 eurot (kuussada nelikümmend üheksa eurot ja 20 senti). Nimetatud summa tuleb S.Õ. riigi tuludesse tasuda kolme kuu möödumisel alates käesoleva otsuse jõustumisest. Tasumiseks vajalikud makserekvisiidid nähtuvad käesolevale otsusele lisatud makseinfolehelt.
4.Eelmises punktis märgitud summa riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-20-7937
Edasikaebamise kord Pool saab esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.H.Õ. (hageja) esitas kohtusse hagi S.Õ. (kostja) vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja taotles kohustada kostjat hagejale üle andma korteriomandi (registriosa nr XXX), aadressiga XXX (edaspidi ka korter), valdus. Hagi põhjenduste ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt on kostja kasutanud hagejale kuuluvat korterit XXX, tasuta kasutamise lepingu alusel VÕS § 389 mõttes. Tegemist on suulise tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga, mille kostja on suuliselt üles öelnud 02.02.2020. Riigikohtu praktika kohaselt võib tähtajatu tasuta kasutamise lepingu võib üles öelda ka ilma põhjuseta. Seega ei vaja hageja kostjaga lepingu lõpetamiseks põhjust. Lepingu ülesütlemise on tingitud kostja käitumisest. Kostjal kui korteris püsivalt elaval isikul on konfliktsed suhted teiste XXX ning kostjapoolne naabrite häirimine on viinud olukorrani, kus korteriühistu nõuab hagejalt korterit võõrandamist. Tartu Maakohus on oma 27.10.2020 määrusega menetlusse võtnud XXX (edaspidi ka XXX) hagi H.Õ. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes (tsiviilasi nr XXX). Esitatud hagi põhjuseks on justnimelt S.Õ. käitumine, naabrite häirimine, öörahu rikkumine ja selles osas tehtud politseiväljakutsed. Hageja on kostjat korteriühistu otsusest nõuda hagejale kuuluva korteri sundvõõrandamist korduvalt teavitanud ning palunud asuda endale sotsiaaltöötaja kaudu korterit otsima, mistõttu on praeguseks hetkeks kahtlemata möödunud ka VÕS § 195 lg-st 3 tulenev mõistlik etteteatamistähtaeg. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on hagi põhjendamatu ja hageja väited alusetud. Kostja ei häiri naabreid, naabritel temaga probleeme pole. Hageja on loonud endast subjektiivse ja ilustatud pildi ning on tegelikult ise probleemse käitumise ja vaimse tervise probleemidega inimene. Hageja ei peaks olema korteri ainuomanik, selline formaalne omanikukanne ei saa olla seaduslik. Korter peaks olema vanematelt päritud ning hageja, kostja ja nende kolmanda XXX. Kostja on kandnud korteriga seonduvaid kulusid, hageja on tekitanud võlgnevusi korteri osas, samuti elektriarve ja sideteenuste eest. Samuti on hageja eksitanud kostjat kostja pensioni suuruse osas ning seeläbi kostja tagant raha varastanud. Samuti ei vasta tõele andmed, et korteriühistu on kuidagi hagejat kohustanud hagi esitama. XXX otsus on kvoorumi puudumise tõttu pettus ning H.Õ. pole seda vaidlustanud. Kohtuistungid
3.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 08.12.2020. Kohtuistungil taotles kostja, et asjas toimuv istung lükataks edasi, kuni teise tsiviilasja lahendi selgumiseni. Nimelt on kostja S.Õ. esitanud hagi H.Õ. vastu tuvastamaks, et ka S.Õ. on korteri omanik. Kohus selgitas, et käsitleb
Tsiviilasi nr 2-20-7937
seda taotlusena menetluse peatamiseks ning jättis istungil protokolli kantud suulise määrusega menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Kohus selgitas S.Õ. võimalust taotleda riigi õigusabi, kuid S.Õ. hinnangul tema seda ei vaja. Hageja esindaja selgitas, et kostjaga oli korteri kasutamiseks suuline leping, tegemist on tähtajatu lepinguga. H.Õ. ei ole väljendanud, et oli kasutamine elu lõpuni ehk tähtajaline. XXX poolt on probleemiks karjumine, liigse müra tekitamine, mistõttu korduvalt kutsutud politsei. On täidetud nii korralise kui ka erakorralise ülesütlemise tingimused. Esitatud tõenditest nähtub, et PPA-le on tehtud 73 väljakutset. Hageja täpsustas oma taotlust, et soovib lisaks, et kostja annaks korteri valduse üle ja vajadusel kohaldada kohtutäituri sundi valduse üleandmisel. Kostja selgituste kohaselt on temal õigus elada korteris kui pärija. Pole esitatud dokumente, kuidas H.Õ. on saanud omanikuks, praegu õiguslik alus puudub. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsusega ka veel lahendamata taotlused. 10.12.2020 esitas kostja dokumendi, mis oli pealkirjastatud kui taotlus Tartu Maakohtu esimehele. Kuna dokument ei sisaldanud selget taotlust või kaebust kohtu esimehele, seda kohtu esimehele ei edastata. Taotluse sisust nähtuvalt on tegemist selgituste ja seisukohtadega tsiviilasjas nr 2-20-7937, mis suuremalt jaolt puudutavad hageja isikut ning hageja ja kostja omavahelisi suhteid. Kostja hinnangul tegeles kohus 08.12.2020 kohtuistungil liiga palju korteriühistu nõuetega H.Õ. vastu, kuid kostja oli ennast ette valmistanud, et istungile tuleb arutlusele hageja ja kostja vahel sõlmitud suusõnaline leping. Kohus kvalifitseeris kostja hinnangul asja ebaõigesti ümber XXX asjaks H.Õ. vastu. Kuna tegemist on konkreetse etteheitega kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, käsitleb kohus seda kostja vastuväitena kohtu tegevusele (TsMS § 333). Kohus leiab, et nimetatud vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei kvalifitseerinud istungil asja ümber KÜ asjaks H.Õ. vastu. XXX ja H.Õ. vahelise vaidluse asjaolud leidsid istungil käsitlemist üksnes niivõrd, kuivõrd need olid olulised käesoleva asja lahendamisel. Eelkõige arutati küsimusi sellest, kas ja kuivõrd häirib S.Õ. käitumine teisi korteriomanikke ning milliseid samme on XXX sellest lähtuvalt astunud. Selliste aspektide arutamine käesolevas menetluses oli vajalik, kuna S.Õ. teisi korteriomanikke häiriv käitumine oli toodud esile tasuta kasutamise lepingu ülesütlemist põhjendava asjaoluna. Seetõttu on kostja vastuväide põhjendamatu. Kohus selgitas istungil S.Õ. ka võimalust taotleda enda õiguste kaitseks riigi õigusabi, mida viimane ei soovinud.
5.Järgnevalt lahendab kohus asja sisuliselt. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud nähtub kinnistusraamatust, et korteriomand kuulub hagejale ning samuti puudub vaidlus, et kostja seda valdab. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt (tlk 10 ja 44) on XXX korteri ainuomanik H.Õ. Asjaõigusseaduse § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega käsitab kohus praegusel juhul H.Õ. korteriomanikuna ning jätab tähelepanuta S.Õ. väited, mille kohaselt võib ka tema olla korteri kaasomanikuks.
6.Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja H.Õ. ja kostja S.Õ. vahel oli korteri kasutamiseks sõlmitud suuline tasuta kasutamise leping võlaõigusseaduse § 389 mõttes. Kuivõrd poolte poolt kohtule avaldatust ega asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et leping oleks sõlmitud konkreetse
Tsiviilasi nr 2-20-7937
tähtajaga või mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks või S.Õ. eluaegse tähtajaga, nõustub kohus hagejaga selles, et tegemist oli tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga. VÕS § 393 lg 3 kohaselt kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Seadus tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avaldusele vorminõudeid ei sätesta. Praegusel juhul on hageja enda hinnangul lepingu suuliselt üles öelnud 02.02.2020. Kostja on esitanud ülesütlemise osas üldisemaid vastuväiteid, kuid ei ole vaidlustanud ülesütlemise täpset kuupäeva. Isegi, kui poolte vahel on vaidlus ülesütlemise asjaolude osas, võis ülesütlemisavaldus sisalduda ka hagiavalduses ning leping oli üles öeldud hiljemalt 06.07.2020 hagiavalduse kostjale kätte toimetamisega (tlk 17). Seega on käesoleva otsuse tegemise ajaks ilmselgelt möödunud ka VÕS § 195 lg 3 lepingu ülesütlemiseks nõutav mõistlik etteteatamistähtaeg. Seega on H.Õ. kehtivalt üles öelnud S.Õ. sõlmitud korteri tasuta kasutamise lepingu.
7.Kohtu järeldust ei muudaks ka asjaolu, kui leping oleks olnud tähtaegne ning sõlmitud S.Õ. eluajaks. VÕS § 394 p 2 kohaselt kasutusse andja võib tasuta kasutamise lepingu, sõltumata käesoleva seaduse §-s 393 sätestatust, üles öelda ja kasutusse antud eseme tagasi nõuda, kui kasutaja kasutab eset vastuolus käesoleva seaduse §-s 392 sätestatuga, eelkõige kui ta annab eseme kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui ese on tõsiselt ohustatud kasutaja kohustuste rikkumise tõttu. Praegusel juhul on H.Õ. esitatud XXX poolt korteriomandi võõrandamise nõue seoses S.Õ. teiste XXX jaoks talumatu käitumisega (tlk 7-8) ning selles osas on esitatud ka hagi kohtusse (tlk 92109, tsiviilasi nr XXX, asjas menetlus peatatud kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-20-7937 lõpplahendi jõustumiseni). Eelnevast nähtub, et S.Õ. on oma käitumisega pannud ohtu H.Õ. korteri omandiõiguse säilimise. Seega on H.Õ. õigus S.Õ. sõlmitud tasuta kasutamise leping igal juhul üles öelda ja korteri valdus tagasi nõuda. Üksnes S.Õ. poolt esitatud ühe tunnistaja kirjalik kinnitus, mille kohaselt S.Õ. käitumine teda ei häiri, ei ole piisav järeldamaks, et S.Õ. käitumine teisi XXX ei häiri. XXX koosoleku protokollist (tlk 8) nähtub, et korteri võõrandamise nõude esitamise poolt on olnud XXX.
8.Eelneva põhjal leiab kohus, et H.Õ. hagi S.Õ. vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb rahuldada ja vaidlusalune korteriomand AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse. Tasuta kasutamise leping, mis andis S.Õ. õiguse korteriomandi valdamiseks, on üles öeldud. Seega puudub S.Õ. korteriomandi valdamiseks õiguslik alus ning ta peab korteri valduse vabastama. 08.12.2020 istungil täpsustas hageja esindaja oma nõuet ja märkis, et kui S.Õ. ei anna korteri valdust vabatahtlikult üle, paluvad nad sekkuda kohtutäituril valduse üleandmisesse. Kohus selgitab, et kui kostja nõuet vabatahtlikult ei täida, on hagejal õigus pöörduda kohtulahendi sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kui kostja keeldub korteriomandit vabatahtlikult vabastamast, tuleb kostja koos talle kuuluva varaga korteriomandist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta. Kohus selgitab, et kohtutäituri juurde saab pöörduda alles pärast lahendi jõustumist ning TsMS § 180 lg 1 kohaselt annab eluruumi valduse vabastamise nõude puhul kohtutäitur võlgnikule täiendava kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks.
9.Kohus jättis käesolva tsiviilasja lahendamisel arvesse võtmata arvukad S.Õ. esitatud tõendid H.Õ. isikuomaduste, varasemate töösuhete ning poolte omavaheliste varaliste suhete, võlgnevuste ja tervisliku seisundi kohta. Nimetatud tõendid on asjakohatud ega aita kaasa käesoleva vaidluse lahendamisele. Kohus vaatas käesoleva vaidluse raames läbi üksnes H.Õ. nõuet S.Õ. korterist väljatõstmiseks. Kui S.Õ. on H.Õ. vastu muid kahjunõudeid või varasemast varalisi pretensioone, on nende nõuete läbivaatamiseks võimalik esitada kohtule eraldi hagi(d). Praeguse menetluse raames need läbivaatamisele ei kuulu.
Tsiviilasi nr 2-20-7937
Menetluskulud
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja S.Õ. kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 alusel määrab kohus ka menetluskulud rahaliselt kindlaks. H.Õ. on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seetõttu tuleb S.Õ. välja mõista H.Õ. kasuks riigilõivu hüvitis summas 300 eurot.
12.Hagejale H.Õ. on Tartu Maakohtu 28.10.2020 määrusega antud riigi õigusabi kohustusega osamaksetena kuue kuu jooksul pärast asjas lõpplahendi jõustumist hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna kõik H.Õ. menetluskulud jäid S.Õ. kanda, tuleb S.Õ. TsMS § 180 lg 4 ja § 190 lg 3 alusel hüvitada ka riigi tuludesse ka H.Õ. riigi õigusabi osutamisest tekkinud kulud. TsMS § 190 lg 3 tulenevalt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tartu Maakohtu 12.01.2021 määrusega käesolevas tsiviilasjas määras kohus H.Õ. advokaat J.R.B. poolt riigi õigusabi osutamisest tekkinud kulud kindlaks summas 649,20 eurot (541 eurot + käibemaks 20%). Seega tuleb S.Õ. hüvitada riigi tuludesse 649,20 eurot. RÕS § 26 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Kohus leiab, et S.Õ. sissetulekute ja väljamõistetava summa suurust võrreldes võib lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul riigi tuludesse kulude tasumine panna S.Õ. majanduslikult raskesse olukorda. Eelnevast tulenevalt määrab kohus S.Õ. tasumiseks tähtaja 3 kuud alates käesoleva lahendi jõustumisest. TsMS § 179 lg 1 ja lg 3 alusel saab S.Õ. kui menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada kaebuse riigi kasuks menetlusabikulude välja mõistmise peale, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt tühistatud (07.05.2021.a.) RKK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.