Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Silverfox Accounting & Finance OÜ ja Anto Variku hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 008/2020/1562 Hagihind 6000 eurot Hageja I: Silverfox Accounting & Finance OÜ (registrikood 14714387, asukoht Sõlme 14, 11612 Tallinn, e-post [email protected]); Hageja II (hageja I lepinguline esindaja): Anto Variku (isikukood 37601222724, elukoht Lõkke 3-6, 10122 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Triin Uukkivi (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Silverfox Accounting & Finance OÜ ja Anto Variku hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 008/2020/1562.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 008/2020/1562 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue
1.Tallinna kohtutäitur Mati Kadak edastas võlgnikule 22. juulil 2020 täiteasjas nr 008/2020/1562 koos lisadega täitmisteate, mille kohaselt alustas kostja poolt 21. juulil 2020 esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetlust nr 008/2020/1562. Täitemenetluses on täitmisel nõue, mille SEB Pank AS esitas Silverfox Accounting & Finance OÜ vastu ja selle sisu on hüpoteegiga tagatud nõue, millele lisanduvad viivised. Nõude suurus koos kõrvalnõuetega on kostja poolt märgitud kokku 76 897,05 eurot.
2.Kostja nõue tuleneb 01. veebruaril 2007 kostja ja P L vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx, mille punkti 2.1. kohaselt andis kostja laenusaajale P Lle eluasemelaenu summas 116 392,00 eurot. Laenu kasutamise sihtotsatarve oli xxxx asuva kinnistu xxxx mõttelise osa omandamiseks võetud laenukohustuse refinantseerimine Nordea Bank Finland Plc. ees. Laen anti P Lle vastavalt laenulepingu punktile 5.1. tähtajaga kuni 25. jaanuar 2036. Eelnimetatud laenukohustuse tagamiseks seati 07. veebruaril 2007 P Lle kuulunud kinnistu 13/22 mõttelisele osale aadressil xxxx (registriosa nr xxxx) kostja hüpoteek summas 2 366 000,00 krooni juhul, kui on täidetud lepingu punktis 4.4. nimetatud kohustused.
3.Harju Maakohtu poolt 09. oktoobril 2018 tsiviilasjas nr 2-18-12339 tehtud kohtumäärusega kuulutati välja P L pankrot ja pankrotihalduriks nimetati J T. Vastavalt PsnkrS § 42 loetakse pankroti väljakuulutamisega, s.o. alates 09. oktoobrist 2018 võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks juhul, kui seadusest ei tulene otseselt teisiti. P L pankrotihaldur on hagejatele selgitanud, et ei ole sõlminud kostjaga mistahes kokkuleppeid laenulepingu nr xxxx täitmiseks, kuna kostja ei ole olnud sellest huvitatud. Kostja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnistada oma laenulepingust nr xxxx tulenevalt nõuet summas 80 358,22 eurot. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul, mis toimus 26. juunil 2019, kostja nõudele teised võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud ning seda tunnustati täies ulatuses.
4.xxxx OÜ (registrikood xxxx) omandas pankrotimenetluses toimunud avalikul enampakkumise 14. augustil 2018 P Lle kuulunud 13/22 suurune mõttelise osa xxxx asuvast kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega selliselt, et seda jäi koormama kostja kasuks seatud hüpoteek. Hageja I omandas kinnistu omakorda xxxx OÜ-lt 28. oktoobril 2019 sõlmitud kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel ning vastav kanne tehti kinnistusraamatusse 29. oktoobril 2019.
5.Hageja I seadis 21. novembril 2019 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel hageja 2 kasuks teisele (220 000,00 EEK), kolmandale (580 000,00 EEK) ja neljandale (35
000,00 EUR) järjekohale hüpoteegid hagejale I kuuluvale 13/22 suurusele mõttelise osale xxxx asuvast kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu punkti
2.2.1.kohaselt on hagejal II tagatud kõik sissenõudja nõuded T U vastu, mis tulenevad hageja II ja T U vahel 02. augustil 2019 sõlmitud lepinguliste kohustuste ülevõtmise kokkuleppe ja garantii lepingust ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Hageja II, T U ja xxxx OÜ sõlmisid 02. augustil 2019 lepinguliste kohustuste ülevõtmise kokkulepe ja garantiikokkuleppe, mille alusel T U võttis üle xxxx OÜ laenukohustused sissenõudja ees põhinõudes summas 73 700,00 eurot. Vastavalt kokkuleppe punktile
3.1.kohustus T U laenusumma tagastama 01. märtsil 2020, millist kohustust hageja II ees ei ole täidetud. Eelneva tõttu esitas hageja II 10. septembril 2020 Tallinna kohtutäitur Mati Kadakule täitmisavalduse ja avalduse ühinemiseks täiteasjaga nr 008/2020/1562 koos lisadega. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak tegi 14. septembril 2020 otsuse, millega algatas hageja II avalduse alusel täitemenetluse ja ühendas hageja 2 nõude täitemenetlusega nr 008/2020/1562.
6.Kostja edastas 13. jaanuaril 2020 hagejale I tagatava laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate ja ettepaneku nõude tasumiseks, milles teatati, et laenulepingust tuleneva võlgnevuse suurus seisuga 10. jaanuar 2020 on kokku 1603,14 eurot. Samuti teatas kostja, et kogu laenulepingust nr xxxx tulenev laenujääk on seisuga 10. jaanuar 2020 kokku 75 321,29 eurot. Kostja tegi samas dokumendis hagejale I kui hüpoteegiga koormatud vara omanikule ettepanku tasuda laenulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt
30.jaanuariks 2020 ning vastasel juhul ütleb kostja laenulepingu nr xxxx erakorraliselt üles.
7.Kostja poolt hagejale I edastatud teatis laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest ja kohustuse täitmise nõue ja kohustuse täitmise nõue jääb arusaamatuks, kuna hageja I ei ole laenulepingu nr xxxx pool. Küll aga tegi hageja I kostjale nii suuliselt kui kirjalikult enne täitemenetluse algust ettepanekuid P L kohustuse ülevõtmiseks, kuid kostja keeldus sellest kategooriliselt vaatamata sellele, et tegelikkuses oli hageja I seaduslik esindaja ilma poolte kokkuleppeta juba tasunud osaliselt laenulepingust nr xxxx tulenevaid nõudeid.
8.Nagu nähtub täiteasjas nr 008/2020/1562 esitatud lisadest, siis on kostja õigusvastaselt ja vastuolus PankrS § 42 arvestanud intresse perioodil 25. august 2019 kuni 25. september 2017 summas 180,00 eurot ja viiviseid perioodil 25. september 2019 kuni 21. juuli 2020 summas 2863,76 eurot. Nendele summadele lisandub veel hagejatele arusaamatuks jääv teenustasu summas 32,00 eurot.
9.Haru Maakohus kinnitas 16. oktoobril 2019 tsiviilasjas nr 2-18-12339 tehtud kohtumäärusega P L pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Määrusest selgub, et müümata pankrotivara puudub ja kogu pankrotivara summas 32 923,40 eurot on hoiustatud võlgniku kontol Swedbank AS-is. Määruses märkis kohus, et võlausaldajate tunnustatud nõudeid on 712 636,91 eurot, millest kuulub kostjale jaotise alusel väljamaksmisele 11,2763%. Hagejatele teadaolevalt on pankrotihaldur J T käesoleva hagi esitamise hetkeks kostjale pankrotivarast vastava väljamakse juba ka teinud, mistõttu kostja nõue on olulises ulatuses vähenenud.
10.Kuna võlgnik P L suri pärast pikka haigust xxxx, siis tegi Harju Maakohus 19. juunil 2020 tsiviilasjas nr 2-18-12339 määruse, millega rahuldas pankrotihaldur J Ti taotluse ning jätkes P L pankrotimenetlust pärandvara pankrotimenetlusena ja nimetas P L pärandvara pankrotihalduriks J Ti. Pankrotihaldur oli seisukohal, et tulenevalt pankrotimenetluse eesmärgist ja menetlusökonoomika põhimõttest tuleks P L pankrotimenetlust jätkata ning menetleda seda edasi pankrotimenetlusena tema pärandvara suhtes.
11.Hagejatele teadolevalt ei ole selgunud pärijate ring ning pärandist ei ole loobutud, P L pärandavarale ei ole tehtud ka inventuuri. Kostjale oli võlausaldajana teada Harju Maakohtu poolt 19. juunil 2020 tsiviilasjas nr 2-20-12339 tehtud kohtumääruse sisu ning asjaolu, et pärandvara pankrotimenetlus ei ole lõpuni viidud. Seetõttu ei ole võimalik kostja poolt esitatud nõude alusel ka täiteasja nr 008/2020/1562 menetlemine kuni kõikide asjaolude selgimiseni ja pärandvara pankrotimenetluse lõppemiseni.
12.Käesoleval juhul rikutakse täitemenetluses nr 008/2020/1562 nii võlgniku kui ka teise sissenõudja õiguseid, kuna täitemenetluse algatamise avalduses on tulenevalt PankrS § 42 arvestatud ebaseaduslikult intresse ja viiviseid pärast P L pankroti väljakuulutamist
09.oktoobril 2018, kostja ei ole arvestanud pankrotivarast tehtud väljamaksega ja pärandavara pankrotimenetluse toimumisega. Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2020/1562 lubamatuks. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejad on ebaõigesti märkinud, et Xxxx OÜ omandas pankrotimenetluses toimunud avalikul enampakkumisel 14.08.2018 P Lle kuulunud 13/22 suuruse mõttelise osa kinnistust. Laenusaaja pankrot kuulutati välja alles 09.10.2018. Kinnistusraamatust nähtub, et kanne Xxxx OÜ kui kinnistu 13/22 mõttelise osa omaniku kohta tehti enne pankroti väljakuulutamist, s.o 4.09.2018 kohtutäituri 14.08.2018 avalduse alusel.
14.Hageja I kanti 29.10.2019 kinnistusraamatusse kinnistu 13/22 mõttelise osa omanikuna. Riigikohus on leidnud (otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-81-12 ja 3-2-1-114-14), et PankrS § 42 järgne nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes ei mõjuta nõuete sissenõutavust pantija suhtes. Seega oli hagejal I kui pantijal õigus jätkata laenumaksete tasumist. Hageja I ei tasunud laenumakseid, mistõttu esitas kostja 13.01.2020 hagejale I laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles teatas, et ütleb laenulepingu erakorraliselt üles 31.01.2020 ja nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist, kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 30.01.2020. Kuna hageja I ei tasunud kogu võlgnevust teates näidatud kuupäevaks, ütles kostja hageja I suhtes laenulepingu üles ning kogu nõue muutus tema osas sissenõutavaks 31.01.2020.
15.Kostja esitas 21.07.2020 kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele Tallinna notari Robert Kimmeli poolt 07.02.2007 notariaalselt tõestatud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Laenulepingust tulenevad nõuded olid 21.07.2020 seisuga kokku 76 897.05 eurot, millest põhiosa võlgnevus 73 821.29 eurot ja alates täitemenetluse avalduse esitamisest põhinõudelt jooksva viivise määraks 8.0% aastas (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Kostja esitas koos täitmisavaldusega ka intressiarvestuse ja viivisearvestuse. Kostja ei nõustu hagejate seisukohaga, et kostja on õigusvastaselt ja vastuolus PankrS §-ga 42 arvestanud intresse ja viiviseid. PankrS 35 lg 1 p 6 järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. See ei tähenda, et pantija suhtes ei või arvestada intressi või viivist.
16.Võttes arvesse, et 14.09.2020 laekus kostjale laenulepingu põhiosa katteks pankrotimenetlusest 3140,78 eurot (selgitusega „jaotis, II rahuldamisjärk, P L xxxx pärandvara pankrotimenetluses“), on saadud summa võrra nõue vähenenud ning 05.10.2020 seisuga on laenulepingust tulenev nõue kokku 74 971,78 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 70 680,51 eurot, intressivõlgnevus 180 eurot, viivis 4079,27 eurot ning leppetrahv tagatisvara kindlustamata jätmise eest 32 eurot.
17.Asjakohatu on hagejate tuginemine laenusaaja pärandvara pankrotimenetlusele. Kostja ei nõustu hagejate väitega, et kuna pärandvara pankrotimenetlus ei ole lõpule viidud, siis ei ole võimalik ka täiteasja nr 008/2020/1562 menetlemine kuni kõikide asjaolude
selgumiseni ja pärandvara pankrotimenetluse lõppemiseni. Ühestki õigusaktist ega kohtupraktikast ei tulene, et laenusaaja pärandvara pankrotimenetlus on aluseks peatada tagatiseandja suhtes alustatud täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks kuni pärandvara pankrotimenetluse lõppemiseni.
18.Kostja leiab, et hageja II ei ole õigustatud esitama kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täiteasjas nr 008/2020/1562. Hagiavalduse kohaselt on hageja II sissenõudja ning kohtutäitur ühendas hageja II nõude täitemenetlusega nr 008/2020/1562. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal II kui täitemenetlusega ühinenud sissenõudjal puudub vastav õigus.
19.Kinnistusraamatusse on sisse kantud hüpoteek kostja kasuks, samuti igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Laenulepingust tulenevad kohustused on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks – seega on kostja alustanud õiguspäraselt täitemenetlust sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks. Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Kostja nõue ei ole rahuldatud: 05.10.2020 seisuga on laenulepingust tulenev nõue kokku 74 971,78 eurot.
20.Kokkuvõtvalt soovib kostja märkida, et isegi kui kohus leiab, et hagejate poolt hagiavalduses esitatud väited on põhjendatud ja tõendatud, ei anna see siiski alust hagi rahuldamiseks ja kohtuotsuse tegemiseks, millega tunnistataks lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 008/2020/1562 notariaalselt tõestatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
22.Asjas puudub vaidlus, et Tallinna kohtutäitur Mati Kadak edastas võlgnikule 22. juulil 2020 täiteasjas nr 008/2020/1562 koos lisadega täitmisteate, mille kohaselt alustas kostja poolt 21. juulil 2020 esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetlust nr 008/2020/1562. Täitemenetluses on täitmisel nõue, mille SEB Pank AS esitas Silverfox Accounting & Finance OÜ vastu ja selle sisu on hüpoteegiga tagatud nõue, millele lisanduvad viivised. Nõude suurus koos kõrvalnõuetega on kostja poolt märgitud kokku 76 897,05 eurot.
23.Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2020/1562 lubamatuks.
24.Kohus leiab, et hageja I nõude alus saab olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja II nõudealus saab olla TMS § 222 lg 1, millest tulenevalt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
25.Kohus märgib, et kooskõlas TMS § 221 lõikega 1 on kohtul alus tunnistada sundtäitmine lubamatuks, kui hageja I toob kohtu ette eelkõige asjaolud ja tõendid, millest ilmneb, et
kostja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus märgib, et hagejad ei ole antud menetluses väitnud või tõendanud, et kostja nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagejad on asunud seisukohale, et käesoleval juhul rikutakse täitemenetluses nr 008/2020/1562 nii võlgniku kui ka teise sissenõudja õiguseid, kuna täitemenetluse algatamise avalduses on kooskõlas PankrS §-ga 42 arvestatud ebaseaduslikult intresse ja viiviseid pärast P L pankroti väljakuulutamist 09. oktoobril 2018. aastal, kostja ei ole arvestanud pankrotivarast tehtud väljamaksega ja pärandavara pankrotimenetluse toimumisega.
26.Kohus on seisukohal, et nimetatud hagejate välja toodud asjaolud ei anna alust tunnistada sundtäitmine täitemenetluses nr 008/2020/1562 lubamatuks. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-81-12 p-s 13 asunud seisukohale, et PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leiab ekslikult, et eeltoodu tõttu ei saanud tagatud nõue võlgniku pankrotistumise tõttu intressi ja viivise arvel suureneda. Kolleegiumi arvates ei mõjuta nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes nõuete sissenõutavust pantija suhtes ning tema puhul ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld. Need sätted peavad silmas pankrotimenetluse eripära ega kahjusta kolmandast isikust pantijat rohkem kui kahjustaks olukord, mil põhivõlgnik ei oleks pankrotis, kuid tema hüpoteekidega tagatud võlg on tagastamata.
27.Kohus leiab kooskõlas eelviidatud Riigikohtu lahendiga, et hagejal I kui pantijal oli õigus jätkata kostjale laenumaksete tasumist ka pärast P L pankroti välja kuulutamist, kuid hageja I seda ei teinud, mistõttu oli kostjal õigus esitada hagejale I 13.01.2020 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate (dtl 32), milles teatas, et ütleb laenulepingu erakorraliselt üles 31.01.2020 ja nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist, kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 30.01.2020. Kuna hageja I ei tasunud kogu võlgnevust teates näidatud kuupäevaks, ütles kostja hageja I suhtes laenulepingu üles ning kogu nõue muutus tema osas sissenõutavaks 31.01.2020. Samuti on kostjal kooskõlas eelviidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-81-12 p-s 13 avaldatuga õigus nõuda viiviseid ja intresse ka pärast P L pankroti välja kuulutamist ning hagejate vastavasisuline vastuväide on põhjendamatu.
28.Hagejad on esitanud täiendavalt väited, et 21. juulil 2020 kostja poolt algatatud täitemenetluse nr 008/2020/1562 aluseks oleva nõude asjaolud on ebaselgsed ning nõude suurus vale, kuna nõude suuruse arvutamisel ei ole lähtutud PankrS § 35 lg 1 punktis 6 sätestatust, kostja ei ole arvestanud pankrotihalduri koostatud 04. oktoobril 2019 jaotusettepanekuga ega asjaolu, et hetkel toimub pankrotivõlgniku pärandvara menetlus, mille tulemi arvelt on võib olla võimalik täita laenulepingust tulenvaid kohustusi.
29.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole täitemenetluse aluseks oleva nõude asjaolud ebaselged või nõude suurus vale. Kostja on selgitanud, et laenulepingust tulenevad nõuded olid 21.07.2020 seisuga kokku 76 897,05 eurot, millest põhiosa võlgnevus 73 821,29 eurot ja alates täitemenetluse avalduse esitamisest põhinõudelt jooksva viivise määr 8,0% aastas (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra). Kostja esitas koos täitmisavaldusega ka intressiarvestuse (dtl 51-55) ja viivisearvestuse (dtl 56). Võttes arvesse, et 14.09.2020 laekus kostjale laenulepingu põhiosa katteks pankrotimenetlusest 3140,78 eurot, on saadud summa võrra nõue vähenenud ning 05.10.2020 seisuga on laenulepingust tulenev nõue kokku 74 971,78 eurot, millest
põhiosa võlgnevus on 70 680,51 eurot, intressivõlgnevus 180 eurot, viivis 4079,27 eurot ning leppetrahv tagatisvara kindlustamata jätmise eest 32 eurot. Kostja esitas tulenevalt eelnimetatud põhiosa laekumisest korrigeeritud viivisearvestuse (dtl 121-128). Seega on kostja ära toonud nõude kujunemise ja suuruse.
30.Samuti ei anna hagejate viited pankrotivõlgniku pärandvara menetlusele alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks, kuna olenemata pärandvara menetluse tulemusest, on kostjal õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.
31.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hageja I ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse tunnistada sundtäitmine lubamatuks kooskõlas TMS § 221 lõikega 1. Samuti ei ole hageja II toonud kohtu ette asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et hagejal II on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, seega puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks lähtuvalt TMS § 222 lõikest 1. Tulenevalt eeltoodust asub kohus, et hagejate nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub alus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2020/1562 lubamatuks.
32.Kohus on käesolevas asjas kohaldanud 21.09.2020 määrusega hagi tagamist. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kooskõlas TsMS § 386 lõikega 4 tühistada 21.09.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 008/2020/1562 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 5 alusel on hagihind 6000 eurot. Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg-st 1 tulenevalt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda.
35.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses kostjal menetluskulud puuduvad, kuna kostja ei ole tasunud riigilõive, kostjat esindas kostja töötaja ning kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.