Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-18-19654
Kohtuasi
XX hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hüpoteegi kustutamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott Lepmets ja advokaat Tauri Tigasson Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindaja vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Merit Tammik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.10.2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohus rahuldas 14.01.2020 otsusega XX (hageja) hagi YY (kostja) vastu osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2020 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning tehti uus otsus, millega rahuldati hagi täielikult ja jäeti maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 10.10.2020.
2.Hageja esitas 02.01.2020, 19.08.2020 ja 26.08.2020 kohtule menetluskulude nimekirjad. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad riigilõivus 1100 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 10 908,24 eurot (käibemaksuga, ajakulu 64,93h, tunnihind 168 eurot), kokku 12 008,24 eurot. Hageja lisab, et ei ole arvestanud ühegi toimingu eest kahe advokaadi kulu kokku. Nende menetlustoimingute puhul, mille sooritasid mõlemad esindajad üheskoos, on kulu arvestatud üksnes ühe esindaja põhiselt.
3.Hageja lepinguliste esindajate kulud kujunesid järgmiselt: - sundtäitmise dokumentatsiooni analüüs, kohtupraktika analüüs, tõendite kogumine ja analüüs, positsiooni kujundamine, hagi koostamine, hagi tagamise taotluse koostamine 8,9h; - kostja 01.02.2019 vastuse ja selle lisade analüüs, küsimuste koostamine kliendile, kliendi vastuste analüüs ja eeltoodu pinnalt seisukoha kujundamine 2,7h; - kohtu 06.02.2019 nõudele vastuse koostamine, st hageja 27.02.2019 menetlusdokumendi koostamine, tõendite kogumine ja analüüs 6,8h; - kostja 08.04.2019 seisukoha ja taotluste analüüs, seisukoha kujundamine kostja taotluste osas, järelpärimiste koostamine kliendile 1,9h; - hageja 26.04.2019 seisukoha koostamine 2,2h; - kostja 02.08.2019 seisukoha ja selle lisade analüüs, vastuolude kaardistamine, küsimuste koostamine kliendile, tõendite võrdlemine 4,2h; - eelistungi ettevalmistamine ja sellel osalemine 2,4h; - kohtuistungi protokolliga tutvumine 0,3h; - hageja 18.10.2019 seisukoha ja taotluse koostamine, kohtupraktika analüüs seoses kohtulikul eelistungil kõlanud kohtu suunistega 4,5h; - kostja 18.10.2019 seisukoha ja selle lisade analüüs ja nende mõju analüüs menetlusele 2,4h; - kostja 04.11.2019 menetlusdokumendi analüüs 0,1h; - kirjaliku menetluse määramisega seonduvad toimingud 0,2h; - Harju Maakohtu otsuse analüüs ja seisukoha kujundamine 1,1h; - arutelu kliendiga Harju Maakohtu otsuse kitsaskohtade ja võimaliku apellatsioonkaebuse ulatuse üle, otsuse võrdlemine sarnastes asjades tehtud lahenditega 1,6h; - apellatsioonkaebuse koostamine 7,93h; - apellatsioonkaebuse muutmine ja täiendamine lähtudes kliendi tähelepanekutest ja märkustest 2,2h; - apellatsioonkaebuse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine 1,05h; - vastaspoole apellatsioonkaebuse ja selle juurde esitatud lisade analüüs, seisukoha kujundamine 1,67h; - arutelu kliendiga vastaspoole apellatsioonkaebuses esitatud väidete ja selle juurde lisatud lisade üle 1h; - vastuse koostamine vastaspoole apellatsioonkaebusele 10,46h; - tutvumine kliendi poolt vastuse kohta teostatud analüüsiga ning vastuse muutmine ja täiendamine vastavalt kliendi analüüsile ja selles esitatud ettepanekutele 1,85h;
2-18-19654 - kostja 20.03.2020 menetlusdokumendi analüüs, seisukoha kujundamine, arutelu võimaliku vastuse vajaduse kohta 1,2h; - vastuse edastamine kohtule 0,17h; - menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine 0,4h; - kostja 26.08.2020 menetlusdokumendi analüüs, võimalik mõju kohtumenetlusele ja vastuse esitamise vajaduse hindamine 1,6h; - 26.08.2020 dokumendi koostamine 2,2h.
4.Kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude põhjendatuse ja õigusabiteenuse ajakulu osas. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 19.10.2020 määrusega hageja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 9082,52 eurot ja viivise.
6.Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks hageja kohtukuluks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 500 eurot ja apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 600 eurot.
7.Hageja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates leidis maakohus, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnihind 168 eurot (käibemaksuga) on käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades keskmisest mõnevõrra kõrgem ja leidis, et põhjendatud on lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaatide mõistlikuks tunnihinnaks 156 eurot (käibemaksuga).
8.Hageja lepinguliste esindajate kulude osas leidis maakohus, et kokku on põhjendatud lepinguliste esindajate ajakulu 51,17h, mis vastab 7982,52 eurole (käibemaksuga) (51,17x156).
9.Maakohus vähendas 26.04.2019 seisukoha koostamise ajakulu 1,2h võrra, kostja 02.08.2019 seisukoha ja selle lisade analüüsimise, vastuolude kaardistamise, küsimuste koostamise ja tõendite võrdlemise ajakulu 1,7h võrra, 18.10.2019 seisukoha ja taotluse koostamise ajakulu 1,5h võrra, kostja 18.10.2019 seisukoha ja selle lisade analüüsi ajakulu 0,9h võrra, maakohtu otsuse analüüsimise ja apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingute ajakulu 4,88h võrra, kostja apellatsioonkaebuse ja selle lisade analüüsi, kliendiga arutamise ning vastuse koostamise ajakulu 2,98h võrra, kostja 20.03.2020 menetlusdokumendi analüüsi ja arutelu ajakulu 0,6h võrra. Ülejäänud menetlustoimingute ajakulu pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Määruskaebus
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldamata jäeti, ja teha uue määruse, millega rahuldada hageja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult.
11.26.04.2019 seisukoha koostamise ajakulu hindamisel jättis maakohus tähelepanuta, et kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude, tõendite ning seisukohtade analüüsi ning õigusliku positsiooni kujundamist mõttetöö toimel. Sel viisil tegutsedes on põhjendatud, et kahe lehekülje pikkust sisulist teksti luuakse lepingulise esindaja poolt üldjuhul kauem kui
2-18-19654 üks tund. Teksti formaalne kirjutamine on vaid üks osa kogu tööle kuluvast ajast. Nimetatud dokumendis esitas kaebaja sisulised argumendid kostja poolt taotletud kahe tunnistaja ülekuulamise osas ning samuti argumendid kostja vastuväidetele hageja tunnistajate ülekuulamiseks.
12.02.08.2019 kostja seisukoha analüüsimise ja vastuolude kaardistamise ajakulu on tervikuna põhjendatud. Analüüsitava dokumendi näol oli tegemist faktirohke dokumendiga, millele ka maakohus õigesti tähelepanu juhtis. Kostja esitatud seisukoht sisaldas nii OÜ Hansatravel majandusaasta aruandeid, kui ka kaebaja isa pangakonto väljavõtet ja lisa 12 sisaldas kostja tehtud kulutusi perioodil 2008–2018. Kuivõrd vaidluses oli määrava tähtsusega just rahaliste panuste analüüs, siis vajasid kostja lisatud dokumendid eraldi tähelepanu. Kuivõrd DD oli hageja isa, siis ei olnud hageja ise vaidluse all olevate rahaliste panuste tegija, vaid kogu analüüs tuli teha n.ö eelteadmiste baasita ning see võttis arusaadavalt tavapärasest rohkem aega.
13.18.10.2019 seisukoha ja taotluse koostamise ajakulu vähendamisel tõi maakohus välja, et dokumendis sisalduv vaheotsuse tegemise taotlus oli menetluse seisu arvestades alusetu. Kohus jättis tähelepanuta, et taotluse esitamisest rääkisid pooled juba 15.08.2019 eelistungil, sellega nõustusid mõlemad menetlusosalised ning taotlus esitati eesmärgiga hoida kokku poolte menetluskulusid. Hageja nõustub, et taotluse osas ei pruugiks ajakulu olla põhjendatud ja vajalik juhul, kui kostja oleks vaidlustanud taotluse esitamise, aga kostja oli taotluse esitamisega nõus.
14.18.10.2019 kostja seisukoha ja selle lisade analüüsimise ajakulu vähendamise puhul jääb arusaamatuks, kui kohus sarnastel asjaoludel pidas 5 lk pikkuse dokumendi analüüsimise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks vähemalt 2,5 tundi, siis kuidas 6 lk pikkuse dokumendi analüüsimise põhjendatud ja vajalik ajakulu saaks olla üksnes 1,5 tundi. Maakohus jättis tähelepanuta faktilise asjaolu, et 18.10.2019 kostja seisukoht sisaldas ulatuslikke viiteid kohtupraktikale, mille läbitöötamine oli vastuse ja õigusliku positsiooni kujundamiseks tingimata arvestatav menetluskulu.
15.Ka maakohtu otsuse analüüsimise ja apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingute ajakulu vähendamisel jättis maakohus tähelepanuta, et kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude, tõendite ning seisukohtade analüüsi ning õigusliku positsiooni kujundamist.
16.Maakohus vähendas ebaõigesti kostja apellatsioonkaebuse, selle lisade analüüsi, kliendile selgitamise ja vastuse koostamise ajakulu. Vastuapellatsioonkaebuse sisuline osa oli u 10 lk ja sellele lisati 10 dokumenti ja vastuapellatsioonkaebuse vastuse sisuline osa oli u 9 lk. Seejuures selgitas hageja vastuapellatsioonkaebuses kostja uute lisatud dokumentide analüüsimisel, et need tuleb jätta asja juurde võtmata, millega ka ringkonnakohus nõustus.
17.20.03.2020 kostja menetlusdokumendi analüüsimise ja kliendile sisu selgitamise ajakulu vähendamisel tõi maakohus välja, et dokumendi analüüsimise järgselt hageja kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohus jättis tähelepanuta, et ringkonnakohtu 13.08.2020 määrusega anti pooltele võimalus esitada seni esitamata seisukohad, mitte ei kohustatud selleks pooli. Seetõttu jääb kohtu etteheide arusaamatuks.
18.Kohtuvaidlus oli põhjustatud kostja tegevusest. Ringkonnakohtu 09.09.2020 otsusega tunnistati hageja suhtes läbiviidav täitemenetlus lubamatuks ja seega tuleb järgida ringkonnakohtu suunist ning jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
2-18-19654
19.Seoses õigusteenuse tunnihinnaga märgib hageja, et Riigikohus on senises praktikas pidanud vajalikuks tasusid 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) ja isegi 170 eurost tunnitasu (ilma käibemaksuta). Kohtupraktikast tulenevalt tuleb arvestada ka asjaoluga, et advokaadi keskmine ja seega põhjendatud tunnitasu tõuseb aastate vältel. Kuivõrd käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest keerukam, siis tuleb hagejale osutatud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks pidada 168 eurot koos käibemaksuga. Kostja seisukohad
20.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
23.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi ei rahuldatud. Hageja leiab, et maakohus hindas hageja lepinguliste esindajate kulusid põhjendatuse ja vajalikkuse aspektist vääralt ning jättis seetõttu ekslikult hageja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 13,76 tunni osas, s.o 2925,72 euro ulatuses. Sealhulgas ei nõustu hageja maakohtuga ka lepinguliste esindajate tunnihinna osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust hageja lepinguliste esindajate menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse ning esindaja tunnitasu osas, lähtudes määruskaebuse väidetest.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
25.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepinguliste esindajate töö mahtu ning sellest
2-18-19654 tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepinguliste esindajate õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
26.Vastuseks määruskaebuse etteheidetele, mis puudutavad menetlustoimingute ajakulu hindamist selgitab kolleegium järgmist. Ringkonnakohus nõustub iseenesest hagejaga selles, et kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Samas see, et hageja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga konkreetsete menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Menetluskulud määras kindlaks maakohtu kohtunik, kes asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute ja –dokumentide mahust ja asja keerukusest. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub tema hinnangul rohkem aega. TsMS § 175 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata, milline on põhjendatud ja vajalik ajakulu konkreetse menetlustoimingu tegemiseks. Kolleegium leiab, et nende konkreetsete menetlustoimingute ajakulu, mida hageja määruskaebuses vaidlustab, on maakohus hinnanud õigesti ning oma sellekohaseid järeldusi ka piisavalt põhjendanud.
27.Hageja märgib määruskaebuses, et kohtuvaidlus oli põhjustatud kostja tegevusest ning tema hinnangul tuleb järgida ringkonnakohtu suunist ning jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäidki kostja kanda. Maakohus ei eksinud menetluskulude jaotuses, vaid määras hageja menetluskulude suuruse kindlaks ulatuses, mida pidas antud asjas vajalikuks ja põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus kulud vastaspoolelt välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
28.Ka lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on tasumäära osas juhindunud konkreetsest vaidlusest ja Riigikohtu senisest praktikast ning vähendanud esindaja tunnitasu hinda 12 euro võrra. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire leides, et põhjendatud on lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaatide mõistlikuks tunnihinnaks 156 eurot (käibemaksuga).
29.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks.
30.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
2-18-19654
31.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.