Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.09.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-19654
Tsiviilasi
DD hagi XX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hüpoteegi kustutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.01.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DD ja XX apellatsioonkaebused Tsiviilasja hind apellatsiooni- DD apellatsioonkaebus 9500 eurot menetluses XX apellatsioonkaebus 6000 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
(apellant/vastustaja): DD (isikukood nende Hageja XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott Lepmets ja vandeadvokaadi abi Tauri Tigasson Kostja (apellant/vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja vandeadvokaadi abi Merit Tammik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kostja kaebus apellatsioonkaebusele lisatud uute tõendite (diivani makse, foto ja tellimusleht; magamistoa makse, tellimusleht ja foto; kostja AS Swedbank konto väljavõte perioodil 01.09.2005-10.09.2006; 26.03.2006 AA kulutabel kostjale; AA konto väljavõte perioodil 01.10.2005 - 06.10.2006; selgitav tabel AA poolt 187 000 ülekantud kulude kohta; kostja AS SEB Pank konto väljavõte perioodil 01.09.2005-10.09.2006; Austraalia maali eest tasumise tõendid; Taani reisi kulude tõend) vastuvõtmiseks rahuldamata ja nimetatud tõendid asja materjali juurde võtmata.
2.Harju Maakohtu 14.01.2020 otsus tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult.
3.Tunnistada DD suhtes läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 008/2019/2447 lubamatuks ja jätta täitekulud XX kanda.
4.Kohustada XX andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX ( katastritunnus XXX XXX reaalosa korter nr X) neljandasse jakku XX kasuks kantud hüpoteegi kustutamiseks.
5.DD apellatsioonkaebus rahuldada.
6.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
8.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.DD (hageja) esitas 31.12.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hüpoteegi kustutamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt suri AA 01.04.2018 ja tema ainsaks pärijaks on hageja. Pärimismenetlus on lõpule viidud. Pärimistunnistus koostati ja tõestati 03.07.2018.
3.18.10.2018 esitas kostja Tallinna kohtutäitur Mati Kadakule täitmisavalduse, millega palus pöörata täitmisele 29.01.2013 AA ja kostja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu, millega AA seadis kostja kasuks korteriomandile asukohaga XXX, Tartu hüpoteegi hüpoteegisummaga 70 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda koheselt sundtäitmisele. Hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded AA vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Täitmisavalduse kohaselt on kostjal AA vastu seltsingulepingust tulenev rahaline nõue 63 466,90 eurot. Täitmisavalduses märgitud võlgnikuks on hageja kui eeltoodud kinnisasja omanik.
4.Sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel. AA ja kostja vahel ei ole sõlmitud seltsingulepingut, mistõttu ei ole võimalik läbi viia ka seltsingu likvideerimist. Kostja ja AA elasid 12 aastat ühiselt koos AA poolt ehitatud majas aadressil KKK, Tallinn. Kostja ei ole teinud poolte ühise eluaseme parendamiseks olulisi rahaliselt hinnatavaid panuseid. Täitmisavaldusele lisatud kontoväljavõttel toodud kulutused ei ole käsitletavad kostja panustena, sest raha kulutuste tegemiseks on kostjale kandnud AA. AA ehitas kõnealuse maja ainult oma vahenditest. AA kandis kostjale suure
summa raha, et kostja saaks maja sisustamises kaasa lüüa. Hagejal puudub ülevaade, mida kostja täpselt selle rahaga tegi. Nii nähtub AA pangakonto väljavõttelt, et ajavahemikul 21.04.2003 - 03.10.2010 on AA kandnud kostjale rohkem kui 1 050 000 krooni, märkides maksekorralduse selgitusse üksnes „ülekanne“. AA-le kuulunud ettevõte OÜ H kandis kostjale 12.09.2005 üle 800 000 krooni ning maksekorralduse selgituseks on märgitud „ostu-müügi leping,“ kuid tegelikkuses mingisugust vastusooritust ei järgnenud.
5.Isegi kui kostja on mingisuguseid kulutusi seoses kostja ja AA ühise eluasemega kandnud, siis ei kuulu need kulud kostjale hüvitamisele. Kostja elas AA-le kuulunud elamus tasuta kasutamise lepingu alusel.
6.Kuivõrd kostjal hüpoteegi aluseks olevat nõuet ei eksisteeri, siis nõuab hageja hüpoteegi kustutamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 alusel.
7.Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada lubamatuks täitemenetluse täiteasjas nr 008/2019/2447 ja jätta kõik täitekulud kostja kanda, tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX neljandasse jakku kostja kasuks kantud hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.
8.Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja, et AA seadis XXX, Tartu korteriomandile kostja kasuks tühja hüpoteegi korteril lasuvate riskide maandamiseks. 11.11.2016 e-kirjas hagejale märgib AA, et võitles temale kahjuliku korteriühistu tegevuse vastu aastatel 20132014. Sama kirja viimases lõigus märgib AA, et riskid on tema jaoks maandatud. AA maandas enda jaoks riskid selliselt, et seadis XXX korteriomandile hüpoteegi kostja kasuks. Puudub mõistlik selgitus, miks peaks AA väidetavate elukaaslase nõuete tagamiseks pantima oma ema korteri, mida viimane igapäevaselt kasutab, mitte AA ja kostja ühise eluaseme (KKK, Tallinn), millest väidetavad nõuded tulenevad.
9.Kostja konto väljavõttest ei nähtu laekumised, st rahaliste vahendite päritolu, mida ta kasutas välja toodud ehitus- ja sisustuskaupade või -teenuste soetamiseks.
10.AA pangakontolt nähtub, et aastatel 2005-2006 kanti sealt kostja pangakontole üle 688 000 krooni, s.o 43 971,21 eurot. Kõikide ülekannete selgituseks oli „ülekanne“. OÜ H pangakontolt kanti 12.09.2005 kostjale üle 800 000 krooni (s.o 51 129,32 eurot). Makse selgituseks oli „OSTU-MÜÜGI LEPING“. Kostja märgib, et selle tehingu puhul on tegemist kuldmüntide müügiga. Hageja on seisukohal, et mingisugust kuldmüntide müüki ei ole aset leidnud ja selle tehingu toimumist peab tõendama kostja.
11.Kostja ei kandnud AA ja hageja elamiskulusid.
12.Kostja ja AA tahtsid tagatiskokkuleppe sõlmimisega jätta kolmandatele isikutele mulje hüpoteegi seadmisest AA teiste võlausaldajate võimalike nõuete välistamise eesmärgil, s.o kahjustada nende huve. Sellisel eesmärgil tehtud tehing on näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 valguses ning ühtlasi vastuolus heade kommetega TsÜS § 138 mõttes. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
14.Käesoleval juhul on tegemist seltsingu lõppemisel tekkinud panuse tagastamise nõudega, mille tagamiseks seadsid pooled 30.01.2013 hüpoteegi kinnistule asukohaga XXX, Tartu. Kostja ja AA alustasid ühist kooselu mais 2003. Kooselu algusaastatel elati kostjale kuuluvas korteris. 2004. aasta sügisel hakkasid kostja ja AA koos ehitama elumaja AA-le kuuluvale kinnistule asukohaga KKK, Tallinn. Majja koliti 2006. aasta suvel. Maja ehitusse panustasid oma raha nii kostja kui ka AA. Kostja investeeris seltsinglepingu alusel KKK elumaja parendamisse kokku 63 466,90 eurot. Seltsinglepingu raames tehtud kostja poolsed kulud AA-le kuulunud KKK kinnistu parendamiseks pärinevad aastatest 2005 ja 2006. 2012. aasta lõpus ilmnesid AA-l tervisehäired, millest tulenevalt otsustasid kostja ja AA
seada kostja nõuete tagamiseks hüpoteegi AA-le kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, Tartu. Hüpoteegi seadmise põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et AA soovis pärandada oma vara küll hagejale, kuid tahtis samas ka tagada, et kostja panus maja ehituseks saaks kostjale kompenseeritud. Seltsinguleping sõlmiti suuliselt ja see lõppes 01.04.2018 AA surma tõttu.
15.Kostja ja AA vahelise seltsinglepingu olemasolu on tõendatud sellega, et mõlemad pooled on eseme parendamiseks teinud olulisi ja võrreldavaid majanduslikke (rahaliselt hinnatavad) panuseid VÕS § 581 mõttes ning pooltel oli eset parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks.
16.Kostja maksis vahemikus 13.09.2005 – 19.10.2006 ühise eluaseme ehituseks kokku vähemalt 63 466,90 eurot, seda erinevate ehitusmaterjalide, mööbli ja ehitusteenuse eest. Kostja ei olnud AA poolt ülalpeetav, vaid kostjal oli isiklik vara, mida ta maja ehitusse panustas. Kostja panustas seltsingusse ka oma füüsilist tööd ja aega. Kostja tegeles ainuisikuliselt maja ehitusega seotud asjaajamistega väljaspool kodu, sh maja ehituseks materjali muretsemisega.
17.AA poolt teostatud ülekannete osas märkis kostja, et AA kandis kostjale üle rahasummasid peamiselt siis, kui AA-l oli vaja, et kostja võtaks pangast sularaha välja ja tasuks sellega kas seoses Venemaal toimunud vaguni vaidlusega või seoses AA rahakollektsiooniga. Lisaks tegeles kostja ka kodu ülalpidamisega (maja hooldus-ja ülalpidamiskulud, toidukulud, autokulud), seega AA kandis talle aeg ajalt summasid eesmärgiga kompenseerida oma osa ülalpidamiskuludest. AA poolt vahemikus 2003-2005 kostjale tehtud ülekanded kogusummas ca 430 500 krooni olid eelkõige mõeldud A ja ta tütre elamiskulude katmiseks.
18.OÜ H ei kandnud kostjale üle raha maja ehituseks ega ka muuks eriotstarbeks. 800 000 krooni suurune makse kostjale oli osaliselt (summas 500 000 krooni) kostja mündikogu eest ning summa 300 000 krooni võttis kostja laekunud rahast sularahas välja ja andis üle S ASi kaasosanikule Venemaa advokaatidele maksmiseks.
19.10.02.2006 ülekanne summas 3000 krooni oli tehtud selleks, et kostja saaks tuua Eesti Panga muuseumist hagejale ära mündid. Kostjale 07.05.2007 tehtud ülekanne summas 25 000 krooni oli AA poolt kostjale OÜ T dividendide ülekandmine, kuna AA oli eelnevalt ka kostjale väljamakstavad dividendid enda kontole kandnud. Kostjale 25.03.2008 tehtud ülekanne summas 12 000 krooni oli aga selleks, et kostja saaks muretseda hagejale sünnipäevaks kingituse Esimese astme kohtu otsus
20.Harju Maakohtu 14.01.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tunnistati hageja suhtes läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 008/2019/2447 lubamatuks 4545,41 eurot ületavas osas. Täitekulud, mis on tekkinud ülemäärase nõude sundtäitmisega jättis maakohus kostja kanda. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude XXX (registriosa nr XXXXXX) neljandasse jakku kostja kasuks kantud hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks ja vastava kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Maakohus jättis hageja menetluskulud 92,84% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 7,16% ulatuses hageja kanda.
21.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja poolt hageja suhtes algatatud täitemenetlus on seaduslik, sh kas esineb sundtäidetava nõude aluseks olev võlasuhe (seltsinguleping) ja kas kostja on teinud seltsinguvarasse panuseid, kas panused kuuluvad hüvitamisele, kas võlasuhet ja hüpoteeki siduv tagatiskokkulepe on kehtiv, kas hageja korteriomandil lasuv hüpoteek on põhjendatud kustutada.
22.Maakohus tuvastas, et AA ja kostja vahel sõlmiti 2005. aastal septembris suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli KKK eramu ehitamine. Asjas esitatud tõenditest võib järeldada, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt AA panustas seltsingu eesmärgi saavutamisse valdava osa vajaminevatest rahalistest vahenditest ning kostja seevastu
panustas nii rahalisi vaheneid kui ka tegi valdava osa elamu rajamiseks vajalikest muudest toimingutest – s.o panustas elamu valmimisse tööga (sh soetas materjale, mööblit, juhendas ehitajaid, muretses lubasid). Seltsingu juhtimises osalesid AA ja kostja võrdsel määral (VÕS § 582 lg 2). Seltsingu olemasolule viitab ka poolte käitumine – vaatamata sellele, et eramu rajati AA ainuomandis olevale kinnistule ja kostja ei olnud AA-ga abielus, tegi kostja eramu valmimiseks märkimisväärseid pingutusi ning panustas ka rahalisi vahendeid.
23.Seltsing lõppes 01.04.2018, mil AA suri (VÕS § 596 lg 1 p 4). Seltsingu lõppemisel oli seltsinguvaraks KKK eramu (v.a kinnistu, kuivõrd see oli AA omandis juba enne seltsingulepingu sõlmimist), seltsinguvara väärtuseks on 434 939,75 eurot (560 000 - 125 060,25).
24.Kostja rahalised panused seltsinguvarasse olid märkimisväärselt väiksemad kui AA omad ning kostja mitterahalised panused seltsinguvarasse olid seevastu märkimisväärselt suuremad kui AA omad. Seega olid kostja ja AA panused seltsinguvarasse võrdsed. Kostja on tõendatult enda rahalisi vahendeid KKK eramu ehitamisse panustanud 71 120,26 krooni ehk 4 545,41 euro ulatuses.
25.Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttelt (I kd, tl 12-13) nähtuvad erinevad ülekanded ja kaardimaksed kogusummas 993 041,21 krooni (s.o 63 466,90 eurot) ning sularaha väljamaksed kogusummas 406 000 krooni (s.o 25 948,13 eurot). Kostja on ostnud erinevaid ehitus- ja sisustuskaupu või -teenuseid. 2005. aastal nähtuvad seal kulutused ehitus- ja sisustuskaupadele kogumahus 351 889,50 krooni (s.o 22 489,84 eurot) ja 2006. aastal kogumahus 641 151,71 krooni (s.o 40 977,06 eurot).
26.Paljude ülekannete selgituses on ära märgitud otsene seos, et makse tehakse seoses KKK eramuga – kõik nimetatud maksed on kohtu hinnangul võimalik kvalifitseerida kostja panusena KKK eramu valmimisse, so seltsinguvarasse. Nimetatud maksed on järgmised: kuupäev summa kuupäev summa kuupäev summa 24.09.2005 55126 11.05.2006 14640 10.07.2006 11895 28.10.2005 12000 11.05.2006 1719 10.07.2006 26300 11.11.2005 120500 05.06.2006 26300 20.07.2006 32500 29.11.2005 14521,40 13.06.2006 7383 02.08.2006 11558 29.03.2006 33600 14.06.2006 7000 05.09.2006 2197 01.04.2006 9299 21.06.2006 52750 19.04.2006 4799,06 21.06.2006 3993 08.05.2006 18454 26.06.2006 19845 Maksete kogusumma on 486 379,46 krooni.
27.Kohus lisab eelmises lõigus nimetatud summadele ka kõik kontoväljavõttelt nähtuvad Fennica Köögi OÜ-le tehtud maksed (15.12.2005 summas 50 000 krooni, 08.06.2006 summas 20 626 eurot), kuivõrd esitatud tõenditest (sh I kd, tl 63 pöördel kuni 65 pöördel) on tuvastatav, et maksed on tehtud KKK eramu köögi soetamiseks. Samuti lisab kohus 03.03.2006 makse Andrese Klaasi Dekoori AS-ile summas 13 932 krooni ja 27.03.2006 makse summas 14 010,90 krooni, kuivõrd kaup on tõenditest tulenevalt soetatud KKK eramu tarbeks (I kd, tl 97 pöördel). Samadel põhjendustel lisandub Tarsimani AS-le 18.04.2006 ja 28.05.2006 tasutud 14 560 krooni (I kd, tl 106-107), OÜ-le Grand Mööblistuudio 20.04.2006 tasutud 10 405 krooni (I kd, tl 108 pöördel), AS-le Marisabel 24.04.2006 tasutud 5073 krooni (I kd, tl 109), OÜ-le Unolik 08.05.2006 ja 15.06.2006 tasutud 22 030 krooni (I kd, tl 113 pöördel), RR-le 24.05.2006 tasutud 26 000 krooni (I kd, tl 121), 23.03.2006 Andrese Klaasi Dekoori AS-le tasutud 251,35 krooni (I kd, tl 126) ja 23.03.2006 tasutud 852,55 krooni (I kd, tl 126 pöördel). Kokku lisab kohus makseid 151 740,80 krooni ulatuses.
28.Seega on kohus tuvastanud, et kostja on KKK eramu valmimisega seotud kulusid kandnud kokku 638 120,26 krooni ehk 40 783,32 euro eest.
29.Ülejäänud kuludokumendid ei ole kohtu hinnangul asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd neid ei ole võimalik üheselt ja selgelt seostada KKK eramuga ja selle ehitamisega, sh osa arveid on esitatud tasumiseks kostja äriühingutele ning kostja ei ole põhjendanud, kuidas saab neid kostja kui füüsilise isiku panusteks lugeda.
31.Kuivõrd hageja on vaidlustanud kostja võimekuse seltsinguvarasse väidetud ulatuses panuseid teha, tuleb analüüsida kostja majanduslikku seisu 2005. aasta septembri seisuga, mil kostja asus KKK eramuga seoses kulutusi tegema. 13.09.2005 seisuga, s.o enne panuste tegemist, oli kostja pangakontol vahendeid 528 633,95 krooni ulatuses (I kd, tl 146). Valdav osa vahenditest pärines H OÜ-le võõrandatud rahakogust.
32.Kostja on väitnud, et ta on aastatel 2003 - 2006 saanud AS-lt S ja OÜ-lt T kokku töötasu 405 606 krooni (25 922,95 eurot) – kohus leiab, et nõude perioodi arvestades on asjakohane üksnes OÜ-lt T saadud töötasu. Tõenditest nähtub, et töötasu suurus oli 7780 krooni kuus (I kd, tl 137 pöördel), perioodi 13.09.2005 – 19.10.2006 jääb 14 kuud, mistõttu on saadud töötasu suuruseks 108 920 krooni (14 x 7780). Lisaks on kostja tõendanud, et ta sai vaidlusalusel perioodil üüritulu 16 000 krooni (II kd, tl 128). Maksu- ja Tolliametilt saadu, toetused, kingitused ja laenutagastused on tõendamata. Muud sissetulekud jäid panuste tegemise alguse suhtes sedavõrd varasesse perioodi (valdavalt 2003. aasta), et neid ei ole põhjendatud arvestada. Seega oli 13.09.2005 seisuga kostjal endal rahalisi vahendeid 528 633,95 krooni ning perioodil 13.09.2005 – 19.10.2006 lisandus 124 920 krooni. Seega oli kostjal piisavalt rahalisi vahendeid, et kanda ülaltuvastatud ulatuses KKK eramu ehitamisega seotud kulusid.
33.AA arveldusarvelt nähtuvad kostjale tehtud järgmised ülekanded: 10.02.2006 summas 3000 krooni (II kd, tl 2), 13.02.2006 summas 100 000 krooni (II kd, tl 2), 17.04.2006 summas 140 000 krooni (II kd, tl 2 pöördel), 30.04.2006 summas 3000 krooni (II kd, tl 2 pöördel), 05.06.2006 summas 240 000 krooni (II kd, tl 2), 03.07.2006 summas 20 000 krooni (II kd, tl 3), 04.07.2006 summas 40 000 krooni (II kd, tl 3), 21.07.2006 summas 21 000 krooni (II kd, tl 3). Kõigi ülekannete selgituseks oli märgitud „ülekanne“. Kokku on vaidlusalusel perioodil AA kontolt kostja kontole tehtud makseid 567 000 krooni ulatuses.
34.Kostja on välja toonud erinevaid põhjendusi, mille katteks nimetatud ülekanded tehtud olid. Siiski ei ole kostja oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Olukorras, kus läbi aastate on maksete selgituseks lakooniliselt märgitud „ülekanne“, on sisuliselt võimatu neid väidetavate tehingutega siduda. Venemaalt vagunite tagastamise temaatika ei ole asjakohane, kuivõrd sellega seotud raha oli kostja pangakontolt panuste tegemise alustamise hetkeks juba ära võetud.
35.Ülal on kohus tuvastanud, et kostja on KKK eramu valmimisega seotud kulusid kandnud kokku 638 120,26 krooni eest. Kokku on vaidlusalusel perioodil AA kontolt kostja kontole tehtud makseid 567 000 krooni ulatuses. Seega leiab kohus, et kostja on enda rahalisi vahendeid KKK eramu ehitamisse panustanud 71 120,26 krooni (s.o 4545,41 eurot) ulatuses (638 120,26 – 567 000).
36.Vaidlusalune tagatiskokkulepe on kehtiv ja seaduslik ning muuhulgas tagab ka vaidlusalusest seltsingulepingust tulenevaid nõudeid. Kohus lähtub siinjuures üksnes 29.01.2013 hüpoteegi seadmise lepingus sätestatust, kuivõrd lepingus kokkulepitust nähtub poolte lõplik tahe. Hüpoteek ei eelda AÕS § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu, mis tähendab, et ka n-ö „tühja hüpoteegi“ seadmine on seadusega kooskõlas ega kahjusta teiste võlausaldajate huve. Olukorras, kus hüpoteegiga tagatud nõuded puuduvad, ei ole teised võlausaldajad kuidagi halvemas positsioonis kui hüpoteegiga soodustatud isik. Seega ei ole tegemist näiliku tehinguga. Kuivõrd kostjal on AA-ga sõlmitud seltsingulepingust tulenev
nõue summas 4545,41 eurot, siis ei ole täidetud AÕS § 349 lg-s 1 sätestatud eeldused hüpoteegi kustutamiseks ning see nõue jääb rahuldamata.
37.Kuivõrd AA ja kostja vahel oli 13.09.2005 – 01.04.2018 sõlmitud suuline seltsinguleping, kostja on selle raames teinud aastatel 2005 – 2006 tõendatult oma vahenditest rahalisi panuseid 4545,41 euro ulatuses, seltsing on 01.04.2018 seisuga lõppenud, kostja soovib seltsingu likvideerimise raames oma rahaliste panuste tagastamist, tagatiskokkulepe on kehtiv ja tagab mh vaidlusalust nõuet, siis on sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/2447 lubamatu 4 545,41 eurot ületavas osas. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt. Hüpoteegi kustutamise ja tahteavalduse asendamise osas jääb hagi rahuldamata.
38.Kohus rahuldas hageja nõude 92,84% ulatuses, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta 92,84% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta 7,16% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
39.Hageja palub 13.02.2020 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
40.Sundtäitmise aluseks olev tagatiskokkulepe on näilik ja seetõttu tühine.
41.AA ja kostja ei sõlminud seltsingulepingut. AA-l puudus tahe ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks kostjaga. Kostja oli sisuliselt AA ülalpeetav ning kostja tegi vaidlusalusel perioodil kulutusi AA-lt saadud vahenditest.
42.Kostja ei ole võõrandanud 800 000 krooni eest H OÜ-le rahakogu. Maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel loeb kohus mündikogu võõrandamise tõendatuks.
43.Kohus leidis, et kostja tegi vaidlusalusel perioodil kulutusi summas 638 120,26 krooni, s.o 40 783,32 eurot ning kostjal oli vaidlusalusel perioodil rahalisi vahendeid summas 653 553,95 krooni, s.o 41 769,71 eurot. Isegi kui tõdeda isiklikke vahendeid mündikogu võõrandamisest saadud raha arvelt, siis pidanuks kostja vaidlusalusel perioodil, s.o 402 päeva vältel elatuma ära 986,39 eurost.
44.Lisaks jättis kohus kostja panuste tuvastamisel ekslikult arvestamata enne 13.09.2005 AA poolt kostjale tehtud maksed kogusummas 121 000 krooni, s.o 7733,31 eurot. Kostja tasus eeltoodud summa arvelt KKK elamu ehitamisega seotud kulusid.
45.AA ja H OÜ poolt aastatel 2005-2006 kostjale tehtud maksed olid 31 633,63 euro võrra suuremad kui kostja väidetavad kulutused ehitus- ja sisustuskaupadele või -teenustele. Järelikult ei saa kostja kantud väljaminekuid lugeda tema panusteks seltsingulepingu tuvastamise mõttes.
46.Isegi kui tõdeda rahakogu võõrandamist ning lähtuda kohtuotsuses tuvastatud kostja poolt aastatel 2005-2006 tehtud panustest (40 783,32 eurot), siis ületavad AA poolt kostjale maksed aastatel 2005-2006 (43 971,21 eurot) ikkagi 3187,89 eurot võrra kostja tehtud väljaminekuid.
47.Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja poolt tehtud kulutusi pidada kostja panusteks seltsingu mõttes. Igal juhul ei saa poolte rahaliselt hinnatavaid panuseid pidada võrdväärseteks. AA panustas seltsingu eesmärgi saavutamisse valdava osa vajaminevatest rahalistest vahenditest. Kostja panusena ei saa arvestada tema isiklikult tehtud tööd, mis seisnes eramu ehitamistegevuse organiseerimises, vaid seda tuleb lugeda VÕS § 603 lg 3 mõttes mittehüvitatavaks teenuseks. Samuti tuleb kostja mittehüvitatavaks teenuseks pidada erinevate ehitus- ja sisustuskaupade või teenuste ostmist, mis on tehtud AA raha eest. Õiguslikus mõttes sõlmisid pooled teenuse osutamise lepingu, mis vastab eelkõige käsunduslepingu tunnustele.
48.Kuna sõlmitud tagatiskokkulepe on tühine ning kostjal puuduvad seltsingulepingust tulenevad nõuded, siis on ka hüpoteegi kustutamise nõue põhjendatud.
Kostja apellatsioonkaebus
49.Kostja palub 13.02.2020 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
50.Kostja esitas taotluse uute tõendite (diivani makse ja foto ja tellimusleht; magamistoa makse, tellimusleht ja foto; kostja AS Swedbank konto väljavõte perioodil 01.09.200510.09.2006; 26.03.2006 AA kulutabel kostjale; AA konto väljavõte perioodil 01.10.2005 06.10.2006; selgitav tabel AA poolt 187 000 ülekantud kulude kohta; kostja AS SEB Pank konto väljavõte perioodil 01.09.2005-10.09.2006; Austraalia maali eest tasumise tõendid; Taani reisi kulude tõend) vastuvõtmiseks. 26.03.2006 kulutabelit ei saanud varem esitada, kuna kostja suutis taastada esitatava e-kirja AA vanast arvutist alles pärast maakohtu menetluse lõppemist. Ka kostja AS SEB Pank konto väljavõtet ja Austraalia maali eest tasumise tõendeid ei saanud samal põhjusel esitada. Lisaks ei täitnud maakohus oma selgitamiskohustust piisavalt ja lahend oli üllatuslik.
51.Kui kohus oleks kostjale selgitanud, et iga esitatud kuludokumendi peal peab olema kirjas, et kulu on kantud seoses KKK eramuga, siis oleks kostja esitanud täiendavaid selgitusi, täpsustusi, fotomaterjali, e-kirju jm tõendeid, mis aitaks kuludokumenti KKK eramuga seostada. Lisaks on kohus jätnud arvesse võtmata või osaliselt arvesse võtnud kuluarveid, millel on kirjas KKK ja kostja nimi. Näiteks on 24.04.2006 AS-le Marisabel magamistoa mööbli eest tasutud ettemaks summas 5073 krooni arvesse võetud, aga sama asja eest kostja pangakaardiga 06.06.2006 tasutud lõppsumma 5677 krooni on jäetud arvesse võtmata.
52.Kostja esitab apellatsioonkaebuses täiendavate tõenditena 21.10.2005 soetatud suure toa diivani täiendavad kuludokumendid ja tõendid, kuna maakohus on oma lahendis üllatuslikult asunud seisukohale, et ei ole tõendatud, et diivan osteti KKK eramusse, kuigi hageja vastavat kuluartiklit kahtluse alla ei seadnud. KKK maja müügikuulutuse fotodel olevad asjad sisaldusid nõudes ja on kostja poolt tasutud, kuid ei ole kohtu poolt arvesse võetud. Arvestusest on välja jäetud ka diivanilaud, lükanduksed, kõikide tubade uste ja välisuste käepidemed, kaminatoa mööbel ja eritellimusel valminud kapp pesumasinaga, esiku garderoob, vannitoa seina- ja põrandaplaadid, vannitoa peegel, klaasukse nupp, käteräti kuivatustoru, vannitoa ja WC kraanikausid, teise korruse korkpõranda materjal ja liimid, põrandaliistud, kabineti radiaator, magamistubade tapeedid, seinavärvid ja paljud valgustid. Lisaks ei ole kohus selgitanud, mida ja kuhu kostja kuludokumentidega tõendatud ülejäänud 354 920,95 krooni (993 041,21 – 638 120,26) ehk 22 683,58 euro eest alternatiivselt soetas.
53.Kostja kandis kulusid isiklikest vahenditest, mitte AA vahenditest. Kostja esitas täiendava tõendina kostja pangakonto väljavõtte perioodil 01.09.2005-10.09.2006. Toodud perioodil olid väljaminekud 1 504 466,26 krooni ja sissetulekuid 1 498 692,28 krooni + algjääk 17 906,63. Sissetulekutest 567 000 krooni laekus AA ülekannete teel.
54.Sissetulekutest 300 000 krooni võttis kostja välja sularahas ja andis AA palvel S AS-ile Venemaal olevate vagunite probleemi lahendamiseks.
55.Ülejäänud 1 204 466,26 krooni (1 504 466,26 – 300 000) ulatuses väljaminekud kulusid maja ehitusele, sisustusele, bensiinile ja elamiskuludeks. Nimetatud summa sees on ka AA ülekanded summas 567 000 krooni, millest 380 000 eurot koosnes kostjale tagastatavatest laenudest ja ülejäänud 187 000 eurot AA ja ta tütre elamiskuludest ja osaliselt ka KKK eramu ehituskuludest.
56.17.06.2006 ülekanne summas 140 000 oli laenu tagasimakse kostjale, kes oli oma vahenditest tasunud ehitajale seisuga 22.09.2005 sularahas 70 000 krooni ja seisuga 10.11.2005 sularahas 75 000 krooni. Asjaolu, et nimetatud summad maksti ehitajatele, kajastub AA enda poolt 2006. aastal peetud KKK kuluaruandes. AA konto väljavõttest
nähtub, et AA ei tasunud ise nimetatud summasid ehitajatele ega võtnud ka sularahas välja. Kostja poolt ehitajatele makstud 145 000 kroonist tagastas AA kostja kontole 140 000 krooni seisuga 17.04.2006, pärast seda kui oli võtnud 300 000 krooni laenu KT-lt.
57.Seisuga 05.06.2006 tagastas AA kostjale viimase poolt UU-le advokaatide tasuks isiklikest vahenditest antud summast 240 000 krooni. 2005. aasta juulis AA-le laenu andmiseks võttis kostja lisaks oma säästudele ja T OÜ turistidelt sularahas saadud tasule ka AS-st SEB Pank laenu ja pani oma Viimsi korteri tagatiseks. Kostja pangakonto väljavõttelt (apellatsioonkaebuse lisa 8) on näha vaidlusaluse perioodi laenumaksed ja ka sissetulekud T OÜ-lt.
58.Eeltoodust tulenevalt kandis AA kostjale üle kokku 380 000 krooni (140 000 + 240 000), kuna tegemist oli laenude tagastamisega kostjale, mitte AA rahaga, mille arvelt kostja KKK kulusid kandis. Seega 380 000 krooni ulatuses kulude maha arvamine kostja nõudest ei ole põhjendatud.
59.AA ülekannetest kostjale kokku summas 187 000 krooni ehk 11 951,48 eurot kulus osa AA ja ta tütre elamiskuludeks ja ka näiteks pere Taani reisi kulude katteks ning osa rahast ka KKK kodu jaoks, mis ei kajastunud kostja kulude nõudes. AA konto väljavõttest nähtub et AA ei ole tasunud ise KKK eramu nende kulude eest, mille hüvitamist kostja täitemenetluse kaudu nõudis. Kostja esitas parema ülevaate saamiseks selgitusena tabeli ja AA konto väljavõtte vaidlusaluse perioodi 01.10.2005-06.10.2006 kohta.
60.Seega kostja kontole laekunud rahalistest vahenditest kokku 567 000 krooni laekus AA arveldusarvelt. Nimetatud summast 380 000 eurot oli laenu tagastus kostjale. AA poolt üle kantud ülejäänud 187 000 krooni kulus AA ja hageja elamiskuludeks, reisikuludeks ja muudeks jooksvateks kuludeks.
61.Hageja ei vaidlustanud menetluse jooksul kordagi kostja kulude suurust, vaid ainult asjaolu, et need ei pruugi olla kantud kostja isiklikest vahenditest.
62.Pärast 70 000 euro suuruse hüpoteegi seadmist, perioodil 29.01.2013 - 01.04.2018, tegi AA kostja nimele ülekandeid kokku vaid summas 1009,50 eurot, mis tõendab, et AA ei hüvitanud kostjale panust enne oma surma. Vastustajate seisukohad
63.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta kostja poolt esitatud tõendid vastu võtmata.
64.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
65.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb täielikult rahuldada.
66.Kostja lisas apellatsioonkaebusele hulgaliselt uusi tõendeid tõendamaks enda kantud kulutusi seoses KKK elamuga.
67.TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uusi faktilise asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Kõik lisatud tõendid olid olemas asja lahendamise ajal maakohtu menetluses. Asjaolu, et kostja asus neid hankima alles peale maakohtu menetlust, ei ole aluseks uute tõendite vastuvõtmiseks ringkonnakohtus. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval
põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt nt RKTKo 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt nt RKTKo 3-21-112-16, p 27). Kumbki tingimus antud juhul täidetud ei ole. Kostjale oli teada, et lepingust tuleneva rahalise nõude tõendamiseks peab ta tõendama nii vastava lepingu olemasolu, kui tehtud kulutusi. Kohus ei pea poolele selgitama, et tema esitatud tõenditest ei piisa nõude rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.
68.Neil kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid asja materjali juurde võtmata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse.
69.29.01.2013 on AA ja kostja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, millega AA seadis kostja kasuks korteriomandile, asukohaga XXX, Tartu hüpoteegi hüpoteegisummaga 70 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda koheselt sundtäitmisele. Hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded AA vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles, et vaidlusalune tagatiskokkulepe on kehtiv ja seaduslik. Hüpoteek ei eelda AÕS § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu, mis tähendab, et ka n-ö „tühja hüpoteegi“ seadmine on seadusega kooskõlas ega kahjusta teiste võlausaldajate huve. Igaks juhuks hüpoteegi seadmine ei tähenda, et tegemist oleks näiliku tehinguga.
70.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et kostjal on AA vastu seltsingulepingust tulenev nõue, mis annab aluse hüpoteegi realiseerimiseks.
71.Tuvastamaks seltsingulepingu sõlmimist, märkis maakohus, et asjas esitatud tõenditest võib järeldada, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt AA panustas seltsingu eesmärgi saavutamisse valdava osa vajaminevatest rahalistest vahenditest ning kostja seevastu panustas nii rahalisi vaheneid kui ka tegi valdava osa elamu rajamiseks vajalikest muudest toimingutest – s.o panustas elamu valmimisse tööga ning seltsingu juhtimises osalesid AA ja kostja võrdsel määral.
72.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest, et AA ja kostja abieluvälise kooselu ajal ehitati KKK elamu, kus AA ja kostja ühiselt elasid. Ühegi esitatud tõendi põhjal ei ole aga võimalik järeldada, et maja ehitati seltsingulepingu alusel ja nende eesmärk oli luua seltsinguvara. Maakohus ei ole ühelegi konkreetsele tõendile viidanud, millest sellise kokkuleppe sõlmimine nähtuks.
73.Riigikohus on leidnud, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks ja kohaldada sellele seltsingulepingu kohta käivaid sätteid. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Seltsingu puhul on tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Kui vabaabielulises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist
majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel ( vt RKTKo 3-2-1-109-14 p-d 13 -15).
74.Riigikohtu seisukoha kohaselt saab seltsingu likvideerimissätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ja 2) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks ( RKTKo 3-2-1-109-14, p 19).
75.Seega on seltsingu sätete kohaldamine, sealhulgas seltsingu olemasolu ning selle likvideerimine võimalik üksnes juhul, kui mõlemad Riigikohtu seisukohast tulenevad eeldused on täidetud.
76.Seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kostja, kes sellele tugineb. Seega pidanuks kostja tõendama nii võrdsete majanduslike panuste tegemist elamu soetamiseks kui ka ühist tahet ühisvara kestvaks loomiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kostja seda teinud ei ole.
77.Maakohus tuvastas ja ringkonnakohtul pole alust seda ümber hinnata, et kulutused, mida kostja tegi KKK elamu osas, tegi ta valdavalt AA-lt saadud rahaliste vahendite eest. Kuna kostja ei ostnud ehitusmaterjali oma raha eest, vaid osutas üksnes teenust materjali ostmiseks, ei saa kostja poolt enamikku kulutustest pidada tema panuseks seltsingu mõttes. Igal juhul ei saa poolte rahaliselt hinnatavaid panuseid pidada võrdväärseteks.
78.Kolleegium leiab, et kostja panusena VÕS § 581 lg 1 mõttes ei saa arvestada kostja isiklikku tööd, mis seisnes elamu ehitustegevuse organiseerimises, vaid seda tuleb lugeda VÕS § 603 lg 3 mõttes mittehüvitatavaks teenuseks. VÕS § 603 lg 3 alusel ei maksta hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb teenuse all eelkõige silmas pidada seltsinglase poolt seltsingu juhtimis- ja organiseerimistööd jms tegevust (vt RKTKo 3-2-1-36-07, 16). Kostja ei ole ka ise oma organiseerimistööd rahaliselt hinnanud. Samuti ei ole seda teinud maakohus. Seetõttu ei ole tuvastatav, mille alusel pidas maakohus poolte rahaliselt hinnatavaid panuseid võrdväärseteks ning luges seltsingulepingu olemasolu tuvastatuks.
79.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud ka poolte ühine tahe ühisvara kestvaks loomiseks. Maakohus viitas poolte käitumisele ning täpsemalt sellele, et kuigi eramu rajati AA ainuomandis olevale kinnistule ja kostja ei olnud AA-ga abielus, tegi kostja eramu valmimiseks märkimisväärseid pingutusi ning panustas ka rahalisi vahendeid. Kolleegiumi arvates ei ole ainuüksi selle põhjal, et ka kostja panustas elamu valmimisse, võimalik tuvastada poolte ühist tahet ühisvara kestvaks loomiseks. Asjas esitatud tõendid AA sellist tahet ei kinnita. Nimelt tegi AA kõigest kolm kuud peale väidetava suulise seltsingulepingu sõlmimist testamendi, millega pärandas kogu oma vara, sealhulgas KKK kinnistu, hagejale, arvestamata seejuures kostja panust või õigust sellele kinnistule. Kui AA tahe olnuks tõepoolest kostjaga ühise elamu näol ühist kestvat väärtust luua, siis oleks AA selle ka kirjalikult vormistanud või seda vähemalt testamendis märkinud.
80.Kuivõrd täitmata on mõlemad Riigikohtu seisukohast tulenevad eeldused, siis ei saa antud juhul poolte kooselu ajal elamu ehitust pidada seltsinguks ega kohaldada seltsingu likvideerimissätteid.
81.Kostja tugineb täitmisasjas suulisest seltsingulepingust tulenevatele nõuetele, mille sõlmimine pole tõendamist leidnud. Muudele lepingutele ei ole kostja tuginenud. Kuna hüpoteek tagab üksnes AA ja kostja vahelistest võlaõiguslikest lepingutest tulenevat kohustust, ei analüüsi kolleegium võimalikke kostja lepinguväliseid nõudeid AA vastu. Eeltoodu alusel on sundtäitmine täies ulatuses lubamatu ja hageja nõue selles osas tuleb täielikult rahuldada.
82.Kuna kostjal puudub lepingust tulenev nõue hageja vastu, puudub alus hüpoteegi realiseerimiseks. AÕS § 349 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kustutamist. Hüpoteegi lõpetamiseks on AÕS § 642 esimese lause järgi vajalik kostja kui hüpoteegipidaja ja õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta ja hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust. Kuna kostja on kohustatud hüpoteegi lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks nõusoleku andma, saab vajalikud nõusolekud asendada TsÜS § 68 lg 5, TMS §184 lg 1ja KRS § 341 lg 8 alusel. KRS § 341 lg 1, lg 2 p 2 ning lg-te 5 ja 51 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik kostja kui hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek.
83.Eeltoodu alusel tuleb rahuldada ka hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks.
84.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati. Vaidlust pole maakohtu poolt tuvastatus asjaolus, et vaidlusalusel perioodil tehti AA kontolt kostja kontole makseid 567 000 krooni ulatuses, mille selgituseks on märgitud „ülekanne“. Kostja on välja toonud erinevaid põhjendusi, mille katteks nimetatud ülekanded tehtud olid, kuid kostja ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja järeldusega, et valdava osa kulutustest on kostja teinud AAlt saadud raha arvelt. Kuna ringkonnakohus asus eelpool seisukohale, et seltsingulepingu sõlmimine ei ole üldse tõendamist leidnud, on kostja apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
85.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
86.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
87.Seoses hagi rahuldamisega jäävad TsMS § 162 lg 1 kohaselt nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
88.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.