Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr X
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. augusti 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijeva Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Alina Rychlewska
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda kostja B.B. 28. novembril 2020 esitatud lõplikele seisukohtadele lisatud dokumentaalse tõendite (konto väljavõtted) vastuvõtmisest.
1(5)
2.Jätta A.A. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 12. augusti 2020. a otsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud A.A. kanda. B.B.l apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 21. juunil 2020 Viru maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr X. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja isa. Hagejale saadeti Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani täitmisteade täiteasjas nr X nõudega tasuda elatist alates 1. juulist 2020. Hageja on elatist tasunud ja pole rikkunud selle tasumise kohustust. Tegemist on kostja ema pahatahtliku käitumisega.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Viru Maakohtu
22.jaanuari 2020. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-19491 on hagejalt välja mõistetud elatis kostja kasuks alates 1. jaanuarist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise nõue ei ole rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega puuduvad alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 12. augusti 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 22. jaanuari 2020. a tagaseljaotsusega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 summas 270 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud alammääras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus on jõustunud. Hageja on elatist tasunud 2020. aastal alljärgnevalt (tl 10):
16.jaanuaril 2020. a 270 eurot (jaanuarikuu elatis);
15.veebruaril 2020. a 292 eurot (veebruarikuu elatis);
15.märtsil 2020. a 292 eurot (märtsikuu elatis); 2(5)
17.aprillil 2020. a 292 eurot (aprillikuu elatis);
12.mail 2020. a 292 eurot (maikuu elatis);
11.juunil 2020. a 292 eurot (juunikuu elatis);
12.juunil 2020. a 292 eurot (elatise avanss juulikuu eest).
Täitmisteate kohaselt (tl 7) on kostja esitanud kohtutäiturile 4. juunil 2020 täitmisavalduse, nõude sisuks on igakuine elatis alates 1. juulist 2020 summas 292 eurot. Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva. Kohtutäitur on nõude vabatahtliku täitmise tähtaega pikendanud kuni 30. juunini 2020 (tl 27). TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kuna kohtuotsuses ei fikseeritud konkreetset maksekuupäeva oli hagejal aega maksta juunikuu elatist kuni 30. juunini 2020. Kohtuotsuses (tagaseljaotsuses) ei ole fikseeritud elatise maksmise konkreetset kuupäeva, kuid see ei tähenda seda, et hagejal oli õigus maksta juunikuu elatist juunikuu viimasel kalendripäeval, s.o 30. juunil 2020. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-st 4 tuleneb, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. See tähendab, et järgmise kalendrikuu elatis tuleb ette maksta hiljemalt eelmise kalendrikuu viimasel päeval ehk 2020. a juunikuu elatis kuulus tasumisele hiljemalt
31.mail 2020. Hageja tasus juunikuu elatise 11. juunil. Täitemenetluse alustamise avalduse esitamise aja seisuga oli hageja juunikuu elatise tasumisega viivituses 4 päeva. Hageja on tasunud juuni- ja juulikuu elatise maksed peale täitmisteate kättesaamist. Kohus märkis, et juulikuu elatis on tasutud kooskõlas PKS § 100 lg-ga 4. Täitemenetluse alustamise ajal puudus hagejal kostja ees ka võlgnevus elatise eelmiste kuude eest (jaanuar-mai). Septembrikuu elatis tuleb tasuda edaspidi augustikuu viimaseks päevaks jne. Sellisel juhul saab lugeda, et võlgnik täidab dokumenti vabatahtlikult ning kohtutäituril puudub alus sundtäitmist läbi viia. Kohus märkis, pooltel on võimalik omavahel kokku leppida elatise maksmise konkreetses kuupäevas, arvestades hageja palga laekumise aega ning vastav kokkuleppe esitada kohtutäiturile. Samuti olnuks sissenõudja seaduslikul esindajal mõistlik pöörduda esmalt hageja poole. Eeltoodut arvestades jättis kohus poolte menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4).
poolte
endi
kanda
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub 10. septembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja seaduslik esindaja esitanud täitmisavalduse kohtutäiturile pahatahtlikult. Kohtuotsuses ei olnud maksekuupäeva fikseeritud. Täitmisavalduse esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
3(5)
Hageja tasub elatist 10. kuupäeva paiku, sest siis on palgapäev. Olles põhjalikult tutvunud kohtuotsusega, avastas ta, et elatis tuleb tasuda üks kalendrikuu ette. Hageja tasus juuli elatise korrektselt. Hageja pole nõus täituri tasu maksma, sest täituri töö on olematu. Juulikuu elatise osas oleks saanud täitmisavalduse esitada juuli algul, mitte juunis.
Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Täitmisavalduse esitamise hetkel oli hagejal elatise võlgnevus. Hageja ei tasunud elatist PKS § 100 lg 4 kohaselt.
6.Kostja esitas 28. novembril 2020 ringkonnakohtule lõplikud seisukohad ja konto väljavõtted ajavahemiku 1. detsember 2019 kuni 27. november 2020 eest. Hageja tasus 2020. a jaanuaris elatist 270 eurot, kuid pidi tasuma 292 eurot. Seega oli hagejal täitmisavalduse esitamise hetkel võlgnevus 314 eurot (22 + 292).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja 28. novembri 2020. a menetlusdokumendis esitatud taotluse dokumentaalse tõendite – konto väljavõtted – vastuvõtmiseks. Kostja on esitanud konto väljavõtted hageja poolt tasutud elatise maksete kohta. Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitatud tõendil esitatud põhjendustel apellatsioonkaebuse õige lahendamise seisukohalt tähtust. Kostja on maakohtu menetluses esitanud konto väljavõtted (tl 10), millest nähtuvad hageja poolt tasutud elatise maksed alates 2020. a jaanuarist kuni 2020. a juunini. Samuti ei ole poole vahel vaidlust selles, millal ja mis suuruses on hageja kostjale elatist tasunud. Lisaks on tõendid esitatud apellatsioonimenetluses hilinenult. Tulenevalt TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 saab apellatsiooniastmes uusi tõendeid esitada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning TsMS § 644 lg-st 5 järeldub, et üldjuhul tuleb apellatsiooniastmes tõendid esitada koos apellatsioonkaebusega (vt ka Riigikohtu 29. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-199-07, p-d 18, 19). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
4(5)
Hageja väitel on kostja seaduslik esindaja esitanud täitmisavalduse pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja märgib, et kohtuotsuses ei olnud fikseeritud maksekuupäeva. Kuigi täitedokumendiks olevas Viru Maakohtu 22. jaanuari 2020. a tagaseljaotsuses ei ole kindlaks määratud konkreetset elatise maksmise kuupäeva, pidi hageja elatise maksmisel arvestama kehtiva PKS § 100 lg-ga 4, mille kohaselt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus kuni 2020. a juunikuuni elatist kuu keskel jooksva kuu eest ehk rikkus PKS § 100 lg-s 4 sätestatut. Hageja rikkus elatise tasumise kohustust sellega, et ta ei tasunud jooksva kuu elatise makset eelmisel kuul hiljemalt kuu viimasel päeval. Hageja on ise apellatsioonkaebuses tunnistanud, et ta ei teadnud, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. 2020. a juulikuu elatise on hageja tasunud juba PKS § 100 lg-t 4 järgides. Maakohus on põhjendatult leidnud, et täitmisavalduse esitamise aja seisuga (s.o 4. juunil 2020) oli hageja juunikuu elatise maksmisega viivituses neli päeva. Hageja tasus juunikuu elatise alles 11. juunil 2020. Kuna hageja oli elatise tasumisega võlgnevuses, oli kostjal õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja seaduslik esindaja oleks võinud oma nõudega esmalt pöörduda hageja poole, kuid asjaolu, et kostja ei pöördunud hageja poole, vaid esitas täitmisavalduse kohe kohtutäiturile, ei ole aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist KTS-is sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Juhul kui hageja leiab, et täitur on nõudnud temalt tasu põhjendamatult, on võimalik tasu otsust vaidlustada täitemenetluse seadustikus (§-des 217 ja 218) sätestatud korras. Eelmärgitust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul puudub TMS § 221 lg-s 1 toodud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
10.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. Kostjal asja materjalide põhjal apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.