Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-18-18871
Kohtuasi
KA, IG, JH, LK, AL, AP ja JT avaldus Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
EE määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad: KA (isikukood XXXXXXXXXX), IG (isikukood XXXXXXXXXXX), JH (isikukood XXXXXXXXXXX), LK (isikukood XXXXXXXXXXX), AL (isikukood XXXXXXXXXXX), AP (isikukood XXXXXXXXXXX), JT (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Marina Suhnjova Puudutatud isik I: Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (registrikood 80328223), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): EE (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik III: JS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV: RV (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-18-18871
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata EE taotlus määruskaebusele lisatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja jätta tõendid vastu võtmata.
2.Jätta tähelepanuta EE 13.08.2020 (täpsustatud 16.08.2020) menetlusdokument ja tagastada see koos lisadega taotluse esitajale.
Jätta avaldajate 13.12.2018 esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta Harju Maakohtu 12.03.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5.Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta EE kanda.
6.Rahuldada avaldajate taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata avaldajate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 100 eurot ja mõista see summa puudutatud isikult EE-lt solidaarselt avaldajate KA, IG, JH, LK, AL, AP ja JT kasuks välja. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KA, IG, JH, LK, AL, AP ja JT esitasid 13.12.2018 maakohtule avalduse Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu vastu 24.11.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Avaldust põhjendasid nad järgmiselt.
1.1.Initsiatiivgrupi korraldatud ühistu 16.11.2018 üldkoosolek ei olnud kvoorumi puudumisel otsustusvõimeline ja initsiatiivgrupp kutsus 18.11.2018 kokku korduskoosoleku, kus 24.11.2018 võeti vastu järgmised otsused: „Kinnitada 2017. aasta aruanne märkustega. Juhatusel kanda 2019. a KÜ üldkoosolekul ette märkuste alusel rakendatud meetmetest. Kinnitada 2017. a revisjoni aruanne märkustega. Juhatusel viia läbi toodud märkuste lisakontroll ning võtta KÜ-le Raadiku 9 kahju tekkimisest süüdi olevad isikud vastutusele. Viia läbi 2012–2016. revisjon. Kinnitada 2018. aasta majandustegevuse plaan vastavalt tabelis toodud ettepanekutele. Individuaalsete arvestite ja 10A automaatide paigaldust teostada 2019–2020. aastal. Kinnitada KÜ Raadiku 9, 2018. aasta palgafond 88 000 eurot suuruses, rahatasu juhatuse esimehele määrata 750 eurot/bruto. Kinnitada ekspluatatsioonmaksete suurus 2018. aastal – 14,50 eurot/kuus, 2019. aastal – 15,00 eurot/kuus. Tunnistada volinike 16.07.2018. aasta koosoleku otsused tühiseks täismahus.
2-18-18871 Lugeda EE, ik XXXXXXXXX ja RV, ik XXXXXXXXX taastatud juhatuse liikmetena. Kutsuda juhatusest tagasi MG, TL, VP. Valida juhatuse esimeheks EE. Lugeda seaduslikuks esindajaks pankades, kohtutes juhatuse liikmeid EE (ik XXXXXXXXX), JS (ik XXXXXXXXXXX), RV (ik XXXXXXXXXXX) registreerimisega registris. Otsus jõustub selle vastuvõtmisest, KÜ Raadiku 9, 16.11.2018 ja 24.11.2018 üldkoosoleku läbiviimise kulud kannab ühistu.“
1.2.Avaldajate sõnul ei järgitud korduskoosoleku kokkukutsumisel selleks ette nähtud korda. Koosoleku kokku kutsunud isikud ei omanud selleks õigust, kuna ei pöördunud esmalt nõuetekohase taotlusega korteriühistu juhatuse poole. Korduskoosolek kutsuti kokku seaduses sätestatud tähtajast varem ning koosoleku kokkukutsumise ja toimumise vahele ei jäänud vähemalt 7-päevast ajavahemikku. Üldkoosoleku kutse eestikeelne versioon ei sisaldanud viidet selle kohta, et tegemist on korduskoosolekuga, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
2.Maakohus võttis avalduse menetlusse 04.02.2019 ja luges puudutatud isikuteks lisaks korteriühistule ka vaidlusalusel koosolekul juhatuse liikmeteks valitud EE, JS ja RV. Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isik I pidas avaldust põhjendatuks. Vaidlusalune koosolek kutsuti kokku vastuolus seaduse ja ühistu põhikirjaga. Korteriühistu juhatus teatas initsiatiivgrupile kirjalikult, et ei pea koosolekut kokku kutsuma, kuna esitatud taotlus ei vasta nõuetele (puudub piisav arv liikmete allkirju). Sellest hoolimata kutsus initsiatiivgrupi esindaja üldkoosoleku kokku. Vaidlusaluse koosoleku registreerimisleht ei vasta kinnistusraamatu andmetele ning selles tehtud parandused ei võimalda koosolekul osalenud isikuid tuvastada.
4.Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Vaidlusalune üldkoosolek viidi läbi seaduse nõuetele vastavalt. Initsiatiivgrupi taotlus koosoleku kokkukutsumiseks vastas nõuetele, mistõttu oli initsiatiivgrupil õigus koosoleku läbiviimiseks samas korras ühistu juhatusega. Väär on avaldajate väide, et initsiatiivgrupp pani korduskoosoleku kutse infotahvlile 18.11.2018. Avaldajate sellekohane tõend on võltsitud. Kutse vaidlusalusele koosolekule panid puudutatud isik II ja VO üles 19.11.2018. Kutsed olid sama päeva õhtuks ära tõmmatud, mistõttu pani puudutatud isik II need uuesti üles 20.11.2018 hommikul.
5.Puudutatud isik III märkis, et ei ole kuidagi EE korraldatud koosolekutega seotud ega osalenud vaidlusalusel koosolekul. EE eesmärk on saada ühistu juhatuse esimeheks ja selle eesmärgi saavutamisel ületab ta igasuguse piiri. Puudutatud isik III toetab avaldust.
6.Puudutatud isik IV omapoolset seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas avalduse 12.03.2020 määrusega ja tuvastas vaidlusaluste otsuste tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 172 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.
2-18-18871
7.1.Maakohus tuvastas 24.11.2018 koosoleku protokolli järgi vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise. Vaidlustamata asjaoludel oli tegemist korduskoosolekuga, kuna 16.11.2018 toimunud koosolek ei olnud otsustusvõimeline.
7.2.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 alusel kohaldatakse korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. Maakohus tuvastas, et seisuga 30.09.2018 oli korteriühistus 936 liiget, millest tulenevalt pidanuks MTÜS § 20 lg 3 ja põhikirja p 4.5 kohaselt koosoleku kokkukutsumist taotlema vähemalt 94 korteriühistu liiget. Initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldusele oli kehtivalt andnud oma allkirja 86 korteriühistu liiget. Seega ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumisel täidetud MTÜS § 20 lg 3 ja ühistu põhikirja p 4.5 eeldused ning koosoleku kokku kutsunud isikutel puudus üldkoosoleku kokkukutsumise õigus.
7.3.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vastanud vaidlustamata asjaoludel koosoleku kokkukutsumise eestikeelne teade KrtS § 23 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Teates puudus viide, et tegemist on korduva üldkoosolekuga, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
7.4.Maakohus märkis, et pärast 16.11.2018 ebaõnnestunud üldkoosoleku toimumist oleks uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate saanud avaldada kõige varem 19.11.2018. Maakohus tuvastas, et teade korduskoosoleku toimumise kohta avaldati 18.11.2018. Järelikult eksiti korduskoosoleku kokkukutsumisel KrtS § 23 lg-s 2 sätestatu vastu, kuna teade avaldati 2 päeva varem. Kuna teade koosoleku kokkukutsumise kohta avaldati 18.11.2018 ning vaidlusalune koosolek toimus 24.11.2018, teavitati ühistu liikmeid korduva üldkoosoleku toimumisest ette kõigest viis päeva. Sellega rikuti koosoleku kokkukutsumisel ka MTÜS § 20 lg 5 ja ühistu põhikirja p-s 4.4 sätestatud 7-päevast tähtaega.
7.5.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduses ja korteriühistu põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumiseks sätestatud korda, mistõttu ei olnud 24.11.2018 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus sellest, et avaldus kuulus tervikuna rahuldamisele, puudutatud isik I on avalduse väited õigeks võtnud ja avaldusele on vastu vaielnud üksnes puudutatud isik II. Määruskaebus
8.Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tunnistada vaidlusalused otsused kehtivaks ja jätta menetluskulud puudutatud isiku I juhatuse liikmete kanda.
8.1.Puudutatud isik II ei nõustu, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisel esines rikkumisi. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt on piisav, kui taotluse esitamise hetkel nõuab koosoleku kokkukutsumist vähemalt 1/10 liikmetest. Tähtaega algse ja korduskoosoleku vahel tuleb lugeda mitte kutse avaldamisest, vaid esimese üldkoosoleku toimumisest. Korduskoosoleku läbiviimine otsustati 16.11.2018 üldkoosolekul, seega toimus korduskoosolek üheksandal päeval. Kutsed korduskoosolekule toimetati liikmeteni alates 19.11.2018. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata puudutatud isiku II tõendid ega pööranud asja menetlemisel tähelepanu huvide konfliktile kostjate I ja II vahel. Menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad ja puudutatud isik I vaidlesid kaebusele vastu.
2-18-18871
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Puudutatud isik II esitas 13.08.2020 (täpsustatud 16.08.2020) täiendava taotluse, paludes mh teha tsiviilasjas otsuse edasikaebamise õiguseta. Taotlusele on lisatud 24.06.2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale suunatud avaldus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
13.Korteriühistule kui KrtS § 1 lg 4 järgi eraõiguslikule juriidilisele isikule kohalduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) asjakohased sätted. Selle näeb otsuste kehtivuse osas otsesõnu ka ette KrtS § 29 lg 2 teine lause. TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. KrtS § 29 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
14.Vaidlus puudub, et 24.11.2018 üldkoosoleku puhul oli tegemist korduskoosolekuga KrtS § 23 mõttes. Esimene üldkoosolek toimus 16.11.2018. KrtS § 23 lg 2 kohaselt saadetakse uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Seejuures tuleb aga ka korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel järgida põhikirjast ja seadusest tulenevat etteteatamise aega.
14.1.KrtS § 20 lg 1 teine lause näeb mh ette, et korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks samas seaduses sätestatule MTÜS §-s 20 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kuivõrd puudutatud isiku I põhikirjas ei ole korduskoosoleku kokkukutsumiseks sätestatud eraldi etteteatamise tähtaega, tuli ka sellest põhikirja p-st 4.4 tulenevalt ette teatada vähemalt 7 päeva, arvestusega, et korduskoosolek tuleb kokku kutsuda otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul (KrtS § 23 lg 2).
14.2.TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Seega kui korduva üldkoosoleku kutse avaldati maakohtu poolt tuvastatud ajal, s.o 18.11.2018, algas MTÜS § 20 lg-st 5 tulenev 7-päevase tähtaja kulgemine 19.11.2018 kell 0.00 ja lõppes 25.11.2018 kell 24.00. Niisiis oleks uus üldkoosolek saanud toimuda kõige varem 26.11.2018. Järelikult ei järgitud 24.11.2018 toimunud korduskoosoleku puhul MTÜS § 20 lg-st 5 ja ühistu põhikirja p-st 4.4 tulenevat koosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma (KrtS § 29 lg 1).
2-18-18871
15.Puudutatud isik II väitis maakohtus, et kutset vaidlusalusele korduskoosolekule ei avaldatud mitte 18.11.2018, vaid 19.11.2018. Sellele, et korduskoosoleku kutse avaldati liikmetele kõige varem 19.11.2018, tugineb puudutatud isik II ka määruskaebuses. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud, kui tuvastas tõendeid hinnates, et kutse 24.11.2018 korduskoosolekule avaldati 18.11.2018. Kolleegium lisab, et olenemata sellest, kas kutse avaldati 18.11.2018 või mõnel järgneval päeval, ei järgitud koosoleku kokkukutsumisel aga 7-päevast etteteatamise tähtaega, mistõttu on koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud. Seetõttu on ebaõige määruskaebuses esitatud väide, et korteriühistu korduskoosolek toimus kooskõlas seaduse ja põhikirjaga.
16.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et 7-päevast tähtaega tuleks lugeda mitte kutse avaldamisest, vaid esimese üldkoosoleku toimumisest. Uue koosoleku kokkukutsumise teade peab olema edastatud liikmetele pärast esimese koosoleku ebaõnnestumist. Korduvast üldkoosolekust etteteatamise tähtaja eesmärgiks on anda ühistu liikmetele piisav aeg koosolekuks ettevalmistamiseks. Korduskoosolek on pädev otsuseid vastu võtma oluliselt väiksema kvoorumiga kui esmane koosolek. Seega peab olema kõigile liikmetele teada, et on tekkinud vajadus korraldada korduskoosolek ja seeläbi anda neile võimalus otsustada, kas osaleda või anda (eeldatavalt) vähemusele õigus ühistu tegevust juhtida.
17.Maakohus leidis põhjendatult, et KrtS § 23 lg 2 käsitleb uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise tähtaega ehk aega, mis peab jääma otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumise ja uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamise vahele. MTÜS § 20 lg 5 käsitleb aga tähtaega, mille jooksul tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada ehk aega, mis peab jääma üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamise ja üldkoosoleku toimumise vahele. Korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel pidi järgima neist mõlemat.
18.Kuna nii maakohtu poolt tuvastatud kui ka menetlusosaliste poolt menetluses avaldatud, sealhulgas määruskaebuses väidetud asjaoludel ei olnud võimalik 16.11.2018 üldkoosolekule järgnevat korduskoosolekut seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kokkukutsumise korda järgides pidada varem kui 27.11.2018, on vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikutud kokkukutsumise korda ja koosolekul vastu võetud otsused on igal juhul tühised. Seega ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähendust, kas esialgne koosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt (s.o kas üldkoosoleku kokkukutsumist nõudis vähemalt 1/10 liikmetest) ja kas vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise teate eestikeelne versioon vastas nõuetele. Kuivõrd kaebuse esitaja väited korduskoosoleku seadusele ja põhikirja nõuetele vastavuse osas on ekslikud, jääb määruskaebus rahuldamata. Kaebuse ülejäänud väited ei anna alust vaidlustatud määrust sisuliselt muuta. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt veel järgmist.
19.Kaebuse esitaja on viidanud huvide konfliktile kostjate I ja II vahel, kuid jätnud selgitamata, milles see täpselt seisneb ja mis tähtsust KÜ üldkoosoleku kehtivuse hindamisel omab. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kohus lahendab avaldust TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 4 ning KrtS § 29 järgi hagita menetluses, kus menetlusosalisteks on avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Maakohus on menetlusse kaasanud nii korteriühistu (enne vaidlusalust koosolekut valitud juhatuse liikmete kaudu) kui ka vaidlusalusel koosolekul juhatuse liikmeteks valitud isikud ja nende seisukohti avalduse lahendamisel arvestanud.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus jättis avalduse lahendamisel puudutatud isiku II tõendid ebaõigesti arvestamata. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja ei ole menetluses esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber eelpool esitatud
2-18-18871 motiveeringu koosoleku kokkukutsumise korra olulisest rikkumisest tingitud vaidlusaluste otsuste tühisusest.
21.Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku II taotluse määruskaebusele lisatud tõendite (kuvatõmmis 18.11.2018 foto metaandmetest; koopia teadaandest seoses 24.11.2018 toimuva koosolekuga; koopia kutsest 24.11.2018 koosolekule; koopia Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 16.11.2018 üldkoosoleku protokollist; Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.11.2018 vastus nr PRP-13/18/941; 2 fotot Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu infotahvlist) vastuvõtmiseks. Tõendid jäävad TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Määruskaebuse lahendamine ei sõltu kaebusele lisatud tõenditele antavast hinnangust. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.
22.Puudutatud isiku II 13.08.2020 (täpsustatud 16.08.2020) taotlust ringkonnakohus TsMS § 331 lg-st 1 juhindudes ei menetle ja tagastab selle koos lisaga kaebuse esitajale, kuna taotlus esitati peale määruskaebuse esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Taotlus ei ole ka sisuliselt põhjendatud, kuna kolleegiumil puudub seaduslik alus kiirendada korteriühistu tegevuse taastamist ja teha asjas lahend edasikaebamise õiguseta.
23.Kohtuasja toimikust nähtub, et maakohus jättis lahendamata avaldajate 13.12.2018 esialgse õiguskaitse taotluse ega reageerinud ka avaldajate 07.02.2019 taotlusest loobumise avaldusele. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kohtu poolt lahendada hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval (TsMS § 384 lg 1 koostoimes § 4771 lg 2 teise lausega). Taotluse lahendamist takistavate asjaolude korral tuleb kohtul takistuste ja puudustega samuti asuda tegelema TsMS § 384 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus peab TsMS § 463 lg 1 esimese lause järgi lahendama menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega või TsMS § 442 lg 5 esimese lause koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2 hiljemalt lõpplahendis. Praegusel juhul ei ole maakohus avaldajate taotlust ka pärast sellest loobumist määrusega lahendanud. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, kuid ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamata jätmine ei mõjutanud avalduse sisulist lahendamist. Kuna praegusel juhul on avaldajad esialgse õiguskaitse taotlusest loobunud, jätab kohus avaldajate 13.12.2018 taotluse TsMS § 8 lg 2 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda.
25.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata avaldajate kulunimekirja alusel. Teised menetlusosalised menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kohtuasja materjalidest määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu.
25.1.Avaldajad taotlevad 100 euro hüvitamist 1 tunni õigusteenuse eest. Esindaja ajakulu kaebusega tutvumise ja analüüsi ning kaebusele vastamise eest saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Esindaja tasumäär on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Seega tuleb puudutatud isikul II määruskaebuse menetlemisega seonduvalt hüvitada avaldajate menetluskulud summas 100 eurot.
26.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi teine lause sätestab, et kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab
2-18-18871 määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.