Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses Eeva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Kuna korteriühistu liikmed vaidlustasid Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku otsused kohtus, siis tekkisid korteriühistul menetluskulud õigusabile summas 1400 eurot. Maakohus määras jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seega tekkis korteriühistul kohtumenetluses kahju, mis oli põhjustatud puudutatud isiku õigusvastase käitumisega. Samuti seoses erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisega tekkisid avaldajal eelkohtu menetlusel kulud juriidilisele abile summas 350 eurot. Kokku on avaldaja kahju (kulud) 1750 eurot (1400+350) ja see on põhjustatud puudutatud isiku õigusvastasest käitumisest. Avaldajal on ka õigus viivisele kahju nõudelt VÕS § 113 alusel ning avaldaja tahab oma õigust realiseerida avalduse esitamise ajast. Hageja palub mõista E Eilt välja 1 750 eurot Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu kasuks ning mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 1 750 eurolt alates 3.09.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni, menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja on seisukohal, et kuigi kohus tuvastas hageja 24.11.2018 üldkoosolekul vastuvõetud

otsuste tühisuse ei ole see tõendiks selle kohta, et üldkoosolekut kokku kutsudes oli kostja tahe suunatud sellele, et ta üldkoosolekut kokku kutsudes rikub koosoleku kokkukutsumise korda eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Vastupidi, kostja tegi kõik endast oleneva, et järgida üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest ta soovis juhatuse vahetuse abil muuta hageja tegevuse läbipaistvamaks ja viia see seadusega kooskõlla. Üldkoosolek võttis muu seas vastu otsuse, mille tühisuse korra rikkumise tõttu kohus küll tühistas, kuid otsus 2.2 nägi ette kinnitada 2017 revisjoni aruanne märkustega. Juhatusel viia läbi toodud märkuste lisakontroll ning võtta KÜ-le Xxx 9 kahju tekitamises süüdi olevad isikud vastutusele. On vaieldamatu, et kostja, kelle eesmärkiks oli olemasoleva juhatuse asendamine, ei soovinud rikkuda koosoleku kokkukutsumise korda, sest korda rikkudes ei oleks kostja saavutanud seda, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused jääks kehtima. Seega on hageja väide selle kohta, et kostja õiguste teostamise eesmärgiks oli kahju tekitamine hagejale absurdne.

Otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega seostab seadusandja vaid ühte tagajärge milleks on sellise otsuse tühisuse, kui seda on tuvastanud kohus. Kostja on seisukohal, et otsuse vastuvõtmise korra vastu eksimine ei ole õiguste teostamiseks seadusevastasel viisil. Lisaks on kostja seisukohal, et hagiavalduse esitamine ei teeni hageja õiguste kaitsmise eesmärki vaid hagi esitamisega püüab hageja kostjale kätte maksta ning ära hoida tulevikus kostja poolt üldkoosoleku kokkukutsumise õiguse kasutamist.

Kostja soovib kohtule selgitada, et Harju Maakohtu menetluses on ts asi nr 2-22-6949, milles kostja palus kohtul tuvastada korteriühistu volinike otsuse tühisuse põhjusel, et volinike volitused lõppesid enne otsuste vastuvõtmist. Seega kui kohus tuvastab volinike otsuste tühisuse, ei ole hagejal enam võimalik volinike otsuste alusel korteriühistut juhtida ning tuleb kokku kutsuda üldkoosolek. Kuna volinike volitused lõppesid 2020. a. siis on ilmne, et hageja juhatus ei ole huvitatud üldkoosoleku kokkukutsumisest ning ainsaks võimaluseks korteriühistus otsuste vastuvõtmiseks on üldkoosoleku kokku kutsumine 1/10 korteriomanike nõudel. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Asjas ei ole vaidlust selles, et:  kostja on Tallinn, Xxx 9 korteriühistu liige ja korteriomandi nr XXX omanik hoones Xxx 9 Tallinn (tl 4),  Harju Maakohus tegi 12.03.2020 tsiviilasjas nr 2-18-18871 määruse, millega rahuldas K A ́e, U G ́i, JE H ́i, L K, A L ́i, A P ́e ja J T ́i avalduse Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kohus tuvastas, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosolekul kõik vastuvõetud otsused on tühised. Menetluskulud jäeti kummagi poole enda kanda (tl 5-14). Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2020 määrusega jäeti Harju Maakohtu 12.03.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata (tl 15-19).

Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse tõttu on talle kahju tekkinud nii kohtueelsete õigusabikulude põhjustamisega kui ka tsiviilasjas nr 2-18-18871 kantud õigusabikuludega, mis jäid 12.03.2020 kohtumääruse alusel poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 11 järgi menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Õiguskirjanduses selgitatud, et „Lõige 11 ei välista nende menetlusega seotud kulude, mille hüvitamine ei toimu TsMS-s sätestatud eriregulatsiooni kohaselt, hüvitamise nõude esitamist VÕS § 115, § 127 jj alusel kahju hüvitamise üldises korras. Sellisteks kuludeks võivad olla nt üüri-, töövaidlus- või tarbijavaidluste komisjoni menetlusega kaasnenud kulud, sissenõudmiskulud, kohtueelses menetluses, st enne hagiavalduse koostamist kantud õigusabikulud, kostja kohustuse rikkumisega seotud õigusabikulud (kohustuse rikkumise tõttu põhjustatud kahju) jms. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamisel tuleb arvestada ka VÕS §-des 1131 ja 1132 sätestatut. Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad. Samuti ei välista lg 11 teises asjas kantud menetluskulude kui õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS § 127 lg 4, § 1043 ning § 1045 lg 1 p 8 alusel olukorras, kus kostja on käivitanud tahtlikult sündmuste ahela, mille tõttu pidi hageja pöörduma kohtusse isiku vastu, kellelt ei ole kohtuotsusega tema kanda jäetud menetluskulusid võimalik kätte saada. Piisab kaudsest tahtlusest, et kostja teo põhiline eesmärk on teise isiku kahjustamine (TsMS kommenteeritud väljaanne I, Juura 2017, lk 834).

VÕS § 127 lg 1-3 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

Kohus selgitab, et kostja saab hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043 alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused:  Kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045-1049-de mõttes;  Kostja on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050);  Hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1);  Kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129-132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (VÕS § 127 lg 2);  Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise.

Kohus selgitab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kostja tahe ei pea olema otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Mõistmine tähendab, et isik oli teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Seega eeldab kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega - teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine.

Hageja hinnangul on kostja tegevus olnud õigusvastane ja vastuolus seadusega põhjusel, et kostja ei järginud üldkoosoleku kokkukutsumisel seadust ega käitunud seega hea usu põhimõttega kooskõlas. Hageja viitab KrtS § 12 lg 2 - Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ja TsÜS § 138 lg 2 - õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja vaidleb vastu ja selgitab, et kasutas seaduses sätestatud korteriomaniku õigust algatada ja nõuda juhatuselt üldkoosoleku kokku kutsumist.

Kohus märgib, et korteriühistu liikmel on kahtlusteta õigus nõuda korteriühistu juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist vastavalt MTÜS § 20 lg 3 ja 4, kuid seda kooskõlas seadusega. Hageja ei heida kostjale ette koosoleku kokkukutsumist kui tegu iseenesest, vaid seda, et kostja initsiatiivil viidi koosolek läbi ja võeti vastu otsuseid vaatamata sellele, kõik eeldused koosoleku korraldamiseks ja läbiviimiseks olid täitmata.

Harju Maakohtu 12.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18871 on tuvastatud, et 24.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused olid tühised. Kohus tuvastas, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistus oli 936 liiget ja sellest tulenevalt oleks üldkoosoleku kokkukutsumist pidanud taotlema vähemalt 94 korteriühistu liiget ehk 1/10 936 liikmest. Kuivõrd 11.10.2018 avaldusele oli allkirja andnud kõigest 86 korteriühistu liiget, siis ei olnud täidetud MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirja punktis 4.5 sätestatud eeldused. Kohus nõustus avaldajate väitega, et 24.11.2018 üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel puudus üldkoosoleku kokkukutsumise õigus, sest täidetud ei olnud MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirja punktis 4.5 sätestatud eeldused. Samuti ei vastanud kohtu hinnangul 24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise eestikeelne teade KrtS § 23 lg 1 tingimustele, kuivõrd eestikeelses teates puudus viide korduvale üldkoosolekule ja sellele, et korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline

osalejate arvust sõltumata. Harju Maakohtu hinnangul rikuti ka korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel KrtS § 23 lg 2, MTÜS § 20 lg 5 ja põhikirja p 4.4 sätestatud tähtaega. Kõike eelnevat arvesse võttes asus kohus seisukohale, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduses ja korteriühistu põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumiseks sätestatud korda, mistõttu ei olnud 24.11.2018 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Tallinna Ringkonnakohus on 18.12.2020 määruses samuti asunud seisukohale, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumisel oli oluliselt rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja seetõttu olid üldkoosoleku otsused tühised.

Kohus osundab, et hageja on 30.10.2018 kirjaga kostja ja teiste initsiatiivgrupi liikmete tähelepanu juhtinud sellele, et ei ole täidetud MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhjakirja p 4.5 nõude eeldused üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Korteriühistu juhatus märkis, et initsiatiivgrupi poolt kogutud ja esitatud 114 allkirjast saab kehtivaks lugeda ainult 79 allkirja. Korteriühistu juhatus selgitas kostjale, et juhatusele esitati 21 avaldust allkirjast loobumiseks põhjendusega, et ühistu liikmed olid viidud eksitusse allkirju koguvate isikute poolt, boksi nr 1 omanik kirjutas alla korduvalt, 13 kaasomanikku andis allkirju ilma vastava pädevuseta, sest neil ei olnud volikirju oma kaasomanikelt (tl 76). Seega pööras korteriühistu juhatus enne 16.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumist kostja tähelepanu, et üldkoosoleku kokkukutsumist ei nõua vajalikul arvul korteriühistu liikmeid ning korteriühistu juhatusel ei ole kohustust üldkoosolekut kokku kutsuda. Seega puudus kostjal alus jätkata korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks vajalike toimingutega. Kuivõrd kostjal puudus alus kokku kutsuda 16.11.2018 üldkoosolekut, ei saanud ta kokku kutsuda ka 24.11.2018 korduvat korteriühistu üldkoosolekut. Lisaks ei ole kostja järginud üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud imperatiivseid tähtaegu.

Asja materjalidest selgub kahtlusteta, et kostja oli nii 16.11. kui ka 24.11.2018 üldkoosolekute kokku kutsumise taga. Nii on kostja tsiviilasja 2-18-18871 raames avaldanud, et on kogunud korteriühistu liikmete allkirju, samuti on ta ise avaldanud, et pani 19.11.2018 üles korduva üldkoosoleku kutsed ja tegi seda uuesti ka 20.11.2018 hommikul, kui eelmised kutsed olid eemaldatud. Kohtud on eelpool tuvastanud, et kostjal puudus õiguslik alus kokku kutsuda nii 16.11.2018 kui ka 24.11.2018 korduvat korteriühistu üldkoosolekut, lisaks ei järginud kostja oma tegevuses seaduses sätestatud tähtaegu, kuivõrd kostja pani kuulutuse üles juba 18.11.2018. Lisaks heidab hageja kostjale ette ka seda, et kostja vaidles tsiviilasja nr 2-1818871 raames põhjendamatult vastu 24.11.2018 otsuste tühisuse tuvastamise nõudele. Kuivõrd korteriühistu oli seisukohal, 24.11.2018 otsused on tühised, oleks korteriühistul olnud võimalus asi lahendada kiiresti ja ilma menetluskuludeta korteriühistule ehk kahju seoses kohtumenetlusega poleks tekkinud.

VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Selle sätte kohaldamine eeldab hinnangut, kas kahju tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega või mitte ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamiseks ei piisa sellest, et isik pani heade kommete vastase teo toime tahtlikult. Tema teo subjektiivne külg peab sisaldama ka kahju tekitamise tahtlust, ehkki selline tahtlus võib olla ka kaudne. Seega piisab sellest, kui tahtlikult heade kommete vastaselt käitunud isik sai aru või pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ja põhjustada seetõttu õigusvastase tagajärje. Oluline ei ole aga, kas kahju tekitaja ise sai kahju tekitamise ajal aru oma tegevuse heade kommete vastasusest või mitte. Küll aga peab ta olema teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega.

Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et kostja tegevus korteriühistu seadusega vastuoleva

üldkoosoleku korraldamisel on olnud tahtlikult õigusvastane. Kostja ei ole oma tegevuses järginud seadust ega korteriühistu põhikirja. Kostja oli teadlik, et tegelikkuses puudub seaduses sätestatud alus kokku kutsuda nii 16.11.2018 kui ka 24.11.2018 korteriühistu korduvat üldkoosolekut, kuivõrd korteriühistu juhatus oli teda teavitanud asjaolust, et puudub vajalik korteriühistu liikmete toetus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Korteriühistu selgitas oma kirjas, miks ei saa 114 allkirjast 35 allkirja arvesse võtta, kuid kostja (ega ka mõni teine initsiatiivgrupi liige) ei vaevunud allkirju üle kontrollima või täiendavaid allkirju koguma ja kutsus ikkagi kokku üldkoosolekud.

Lisaks ei järginud kostja oma 24.11.2018 korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud tähtaegu. Seaduses on üheselt kirjas informatsioon, millist infot peab üldkoosoleku teade sisaldama ning milliseid tähtaegu tuleb koosolekute kokkukutsumisel järgida. KrtS § 23 lg 2 järgi uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Kohtud on tuvastanud, et kostja pani korduva teate üldkoosoleku kokkukutsumise kohta üles varem, kui seadus võimaldas so mitte 19.11.2018 vaid 18.11.2018, samuti jäi kahe üldkoosoleku vahele viis, mitte 10 päeva ning teates üldkoosoleku toimumise kohta ei olnud informatsiooni üldkoosoleku korduvuse kohta. Kostja on seadusenõuetele mittevastavad teated teadlikult ja tahtlikult ülespannud, samuti on ta teadlikult ja tahtlikult kokku kutsunud üldkoosolekud, mille puudus piisavalt vajalikke toetajaid. Kostja tegevus oli seega õigusvastane, sest tegemist on tahtliku heade kommete vastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Kuivõrd VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud delikti teokoosseisu elemendiks olev kahju tekitaja teo subjektiivne külg sisaldab tahtlust (ja kannatanu on seda tõendanud), siis ei kohaldata VÕS § 1050, sest süü olemasolu on juba objektiivse teokoosseisu juures tuvastatud.

Kohus kontrollib, kas hagejal on kahju tekkinud. Hageja on selgitanud, et kuivõrd korteriühistu liikmed vaidlustasid Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku otsused kohtus, tekkisid korteriühistul menetluskulud õigusabile summas 1 400 eurot. Maakohus määras jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seega tekkis korteriühistul kohtumenetluses kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane käitumine 24.11.20180 üldkoosoleku kokkukutsumisel. Samuti tekkisid hagejal kohtueelsed õigusabikulud summas 350 eurot, kuivõrd vajalik oli kontrollida initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldust ja sellele lisatud allkirju. Kokku on hagejal tekkinud kahju summas 1 750 eurot (1400+350), mis oli põhistanud kostja õigusvastasest käitumisest. Oma väidete kinnituseks on hageja esitanud xxx 21.12.2018 arve nr 211218 summas 350 eurot, 19.02.2019 arve nr 1902219/1 summas 400 eurot, 19.03.2019 arve nr 190319/1 summas 500 eurot ja 26.04.2019 arve nr 260419/1 arve summas 500 eurot (tl 55-58).

Kostja vaidleb arvetele vastu, kuna ei ole esitatud nende tasumist tõendavaid maksekorraldusi. Kohus sellega ei nõustu ja selgitab, et iseenesest saab hageja nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel ka tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab tõendada näiteks arvetega, mille alusel hagejal tekkinud maksekohustus kolmanda isiku ees. Käesoleval juhul on hageja sellised arved esitanud ja kohtul puudub alus kahelda arvete usaldusväärsuses. Asja materjalist nähtuvalt on arved nr 1902219/1, 190319/1 ja 260419/1 seotud tsiviilasja nr 2-18-18871 lahendamisega maakohtus. Kohtuotsustest viidatud asjas nähtub üheselt, et korteriühistu esindajana osales vaidluses O S OÜ xxx kaudu. Ei ole kahtlust, et tsiviilasja lahendamisel tuli korteriühistul esitada oma vastus avaldusele, vastused kostja menetlusdokumentidele ja osaleda ka kohtuistungil. Et kohus jättis määrusega poolte menetluskulud poolte endi kanda, tähendab see siiski seda, korteriühistul on tulnud tasuda oma esindajale antud vaidluses osalemise ja osutatud õigusabi eest. Kohus märgib, et arvetel

kajastuvad õigusabitegevused on kahtluseta seostatavad tsiviilasjaga nr 2-18-18871. Õigusabi kasutamine oli mõistlikult vajalik, ilma selleta ei oleks menetlusosaline saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Samuti olid kantud kulud mõistliku suurusega. Kohus märgib ka seda, et kui kostja ei oleks kohtumenetluses teiste korteriühistu liikmete avaldusele põhjendamatult vastu vaielnud, oleks ilmselt hageja õigusabikulud olnud väiksemad või koguni olematud.

Ka kohtueelsed õigusabikulud summas 350 eurot on olnud hagejale vajalikud. Kohus leiab, et professionaalse õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Korteriühistu on kaasanud juristi üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega tutvumiseks ja allkirjade kontrollimiseks. Õigusabi on hagejale osutatud seoses initsiatiivgrupi 11.10.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega, s.h initsiatiivgruppi avalduse läbivaatamise ja allkirjastanute kontrolliga ja KÜ vastuse koostamisega avaldusele korteriomanike konsulteerimisega allkirja tagasikutsumisel ja 21.12.2018 avaldusega registrisse kandeavalduse menetlemise peatamiseks. Kohus leiab, et kõik need toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Kostja esitas juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse, juhatus koos juristiga kontrollisid avalduse põhjendatust ja koostasid kostjale ka vastuse, millest kostjale pidi üheselt selge olema, et puudub eeldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seega on hagejal tekkinud kahju seoses kostja tegevusega summas 1 750 eurot. Kui kostja ei oleks MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirjaga vastuolus olevat üldkoosoleku kokkukutsumise avaldust ühistu juhatusele esitanud ning hiljem vaatamata teadmisele, et üldkoosoleku kokkukutsumise eeldused ei ole täidetud 16.11.2018 ja 24.11.2018 üldkoosolekuid seaduse nõudeid eirates kokku kutsunud ning osalenud ka tühiste otsuste vastuvõtmisel, ei oleks pidanud teised korteriühistu liikmed pöörduma kohtusse muuhulgas ka hageja vastu ning hageja ei oleks pidanud oma õiguste kaitseks õigusabi kasutama. Seega on olemas ka põhjuslik seos kostja teo ja hageja kantud kahju vahel.

VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgi määramisel (VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel) tuleb arvestada, et sätte eesmärgiks on mh ka kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest, seega kuuluvad eelduslikult hüvitamisele kõik tahtliku heade kommete vastase teo tagajärjel tekkivad kahjulikud tagajärjed. Rikkuja ei saa kahju hüvitamise ulatusele vastu vaielda väitega, et ta ei tahtnud kahju tekitada ega polnud kahju tekkimise suhtes hooletu.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise väljamõistetud summalt VÕS § 113 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on hagejale kahju tekitanud ja kostjal tuleb hagejale on hüvitada 1 750 eurot, tuleb kostjalt lisaks põhinõudele ka viivis välja mõista. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks summalt 1 750 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 443,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 750 eurot, perioodi 05.09.2021 kuni 12.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivis summas 443,80 ja sealt edasi viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.