lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-13885/29

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-13885/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2365
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineVÕS § 113 lg 1ViivisMTÜS § 20 lg 3TsMS § 174 lg 11Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-13885/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.06.20222-21-13885/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.04.20242-21-13885/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.04.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu80328223(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-21-13885

Kohtuasi

Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu hagi C.D vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.D apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

1890,38 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (registrikood 80328223), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja C.D (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast C.D apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 12.04.2024 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud C.D kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 232Tõendite hindamine
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjed
TsMS § 463 lg 2Kohtumäärus
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 1050Süü vastutuse alusena
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 127 lg 2Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
2-21-13885

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (hageja, korteriühistu) esitas 06.09.2021 Harju Maakohtule C.D (kostja) vastu hagi, milles palus hüvitada kahju 1750 eurot ja välja mõista viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt alates 03.09.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Raadiku tn 9 asuvas hoones korteriomandi (garaažiboksi) omanik ja Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu liige. Kostja algatas ja kutsus kokku 24.11.2018 korteriühistu üldkoosoleku, mille otsuste tühisuse tuvastas Harju Maakohus 12.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18871. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.12.2020 määrusega maakohtu määruse muutmata. Tsiviilasjas nr 2-18-18871 tuvastas maakohus, et 24.11.2018 korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkus kostja, olles üldkoosoleku algatajaks, üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus asus seisukohale, et 24.11.2018 üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Hageja hinnangul ei järginud kostja seadust ja rikkus hea usu põhimõtet. Hea usu põhimõtte rikkumine seisnes selles, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2). Tegemist on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
1.2.Kostja õigusvastase tegevuse tõttu on hagejale kahju tekkinud nii kohtueelsete õigusabikulude (350 eurot) kui ka tsiviilasjas nr 2-18-18871 kantud õigusabikulude (1400 eurot) põhjustamisega. Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-18-18871 menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu.
2.1.Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumine on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-s 3 sätestatud õiguse teostamine. Üldkoosoleku kokku kokkukutsumine korteriomaniku poolt ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja sellise õiguse teostamise eesmärgiks ei ole kahju tekitamine teisele isikule.
2.2.Kuigi kohus tuvastas 24.11.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse, ei ole see tõendiks selle kohta, et kostja tahe oli üldkoosolekut kokku kutsudes suunatud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Otsuse vastuvõtmise korra vastu eksimine ei ole õiguste teostamine seadusevastasel viisil.
2.3.Hagi esitamine ei teeni hageja õiguste kaitsmise eesmärki, vaid hageja püüab kostjale kätte maksta ning ära hoida tulevikus kostja poolt üldkoosoleku kokkukutsumise õiguse kasutamist.
2.4.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-6949, milles kostja palus tuvastada korteriühistu volinike otsuste tühisuse põhjusel, et volinike volitused lõppesid enne otsuste vastuvõtmist. Kui kohus tuvastab volinike otsuste tühisuse, ei ole hagejal enam võimalik volinike otsuste alusel korteriühistut juhtida ja tuleb kokku kutsuda üldkoosolek. Kuna volinike volitused lõppesid 2020, siis on ilmne, et hageja juhatus ei ole huvitatud üldkoosoleku kokkukutsumisest, ning ainsaks võimaluseks korteriühistus otsuste vastuvõtmiseks on üldkoosoleku kokku kutsumine 1/10 korteriomanike nõudel.

2-21-13885 Maakohtu otsus

3.Maakohus rahuldas 12.04.2024 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1750 eurot, ajavahemiku 05.09.2021–12.04.2024 eest viivise 443,80 eurot ja alates 13.04.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise . Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
4.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 järgi. Maakohus tuvastas kõik deliktilise vastutuse eeldused, sh leidis, et antud juhul ei välista TsMS § 174 lg 11 ka eelneva kohtumenetluse kulude hüvitamist.
4.1.Korteriühistu liikmel on õigus nõuda korteriühistu juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist vastavalt MTÜS § 20 lg-tele 3 ja 4, kuid seda kooskõlas seadusega. Hageja ei heida kostjale ette koosoleku kokkukutsumist kui tegu iseenesest, vaid seda, et kostja initsiatiivil viidi koosolek läbi ja võeti vastu otsuseid vaatamata sellele, et kõik eeldused koosoleku korraldamiseks ja läbiviimiseks olid täitmata. Harju Maakohtu 12.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18871 on tuvastatud, et 24.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused olid tühised.
4.2.Maakohus osundas, et hageja juhtis eelnevalt kostja ja teiste initsiatiivgrupi liikmete tähelepanu sellele, et ei ole täidetud MTÜS § 20 lg-s 3 ja korteriühistu põhjakirja p-s 4.5 sätestatud nõude eeldused üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuivõrd kostjal puudus alus kokku kutsuda 16.11.2018 üldkoosolekut, ei saanud ta kokku kutsuda ka 24.11.2018 korduvat korteriühistu üldkoosolekut. Lisaks ei järginud kostja üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud imperatiivseid tähtaegu. Kuivõrd korteriühistu oli seisukohal, 24.11.2018 otsused on tühised, oleks korteriühistul olnud võimalus asi lahendada kiiresti ja ilma menetluskuludeta korteriühistule ehk kahju seoses kohtumenetlusega poleks tekkinud.
4.3.Kostja tegevus seadusega vastuolus oleva üldkoosoleku korraldamisel on olnud tahtlikult õigusvastane. Kostja ei järginud oma tegevuses seadust ega korteriühistu põhikirja. Lisaks ei järginud kostja 24.11.2018 korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud tähtaegu. Kostja on seaduse nõuetele mittevastavad teated teadlikult ja tahtlikult üles pannud, samuti on ta teadlikult ja tahtlikult kokku kutsunud üldkoosolekud, millel puudus piisavalt vajalikke toetajaid. Kostja tegevus oli seega õigusvastane, sest tegemist on tahtliku heade kommete vastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Kuivõrd VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud delikti teokoosseisu elemendiks olev kahju tekitaja teo subjektiivne külg sisaldab tahtlust (ja kannatanu on seda tõendanud), siis ei kohaldata VÕS § 1050, sest süü olemasolu on juba objektiivse teokoosseisu juures tuvastatud.
4.4.Korteriühistul tekkis kohtumenetluses kahju 1400 eurot, mille põhjustas kostja õigusvastane käitumine 24.11.20180 üldkoosoleku kokkukutsumisel. Samuti tekkisid hagejal kohtueelsed õigusabikulud 350 eurot, kuivõrd vaja oli kontrollida initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldust ja sellele lisatud allkirju. Maakohus selgitas, et hageja saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel ka tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab tõendada näiteks arvetega, mille alusel on hagejal tekkinud maksekohustus kolmanda isiku ees. Hageja on arved kohtule esitanud ja kohtul puudus alus kahelda arvete usaldusväärsuses. Arvetel kajastuvad õigusabitoimingud on seostatavad tsiviilasjaga nr 2-18-18871. Õigusabi kasutamine oli mõistlikult vajalik, ilma selleta ei oleks menetlusosaline saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Samuti olid kantud kulud mõistliku suurusega. Kui kostja

2-21-13885 ei oleks kohtumenetluses teiste korteriühistu liikmete avaldusele põhjendamatult vastu vaielnud, oleks ilmselt hageja õigusabikulud olnud väiksemad või koguni olematud. Ka kohtueelsed õigusabikulud 350 eurot on olnud hagejale vajalikud. Professionaalse õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kõik hageja märgitud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Seega oli hagejal tekkinud kahju seoses kostja tegevusega kokku 1750 eurot. Kui kostja ei oleks MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirjaga vastuolus olevat üldkoosoleku kokkukutsumise avaldust ühistu juhatusele esitanud ning hiljem, vaatamata teadmisele, et üldkoosoleku kokkukutsumise eeldused ei ole täidetud, 16.11.2018 ja 24.11.2018 üldkoosolekuid seaduse nõudeid eirates kokku kutsunud ning osalenud ka tühiste otsuste vastuvõtmisel, ei oleks pidanud teised korteriühistu liikmed pöörduma kohtusse muuhulgas ka hageja vastu ning hageja ei oleks pidanud oma õiguste kaitseks õigusabi kasutama. Seega esines põhjuslik seos kostja teo ja hageja kantud kahju vahel.

4.5.Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja on hagejale kahju tekitanud ja kostjal tuleb hagejale hüvitada kahju 1750 eurot, on põhjendatud ka hageja viivisenõue.
5.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada.
6.1.Kostja väidab kaebuses, et korteriühistu juhatus rikub aastaid seaduse nõudeid ja põhikirja. Kostja viis üldkoosoleku läbi kooskõlas kehtivate seadustega ja õigusliku stabiilsuse säilitamise eesmärgil ega teinud seda omakasupüüdlikel eesmärkidel. Põhjendatud ei ole kostja süüdistamine kahju tekitamises.
6.2.Korteriühistule tekkiva varalise kahju üle otsustakse korteriühistu üldkoosolekul pärast seda, kui on auditeeritud korteriühistu juhatuse tegevus alates 08.08.2017 kuni käesoleva ajani.
6.3.Kostja ei nõustu maakohtu otsusega menetluskulude määramise osas. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2020 määruses on menetluskuludena määratletud 100 eurot.
6.4.Korteriühistu juhatuse liikmed on oma tegevusega kostjale kahju tekitanud, mistõttu palub kostja välja mõista Taissija LjubimtsevaClt kostja kasuks kahjuhüvitisena 310 eurot, s.o tsiviilasjas nr 2-21-13885 kantud menetluskulud, ja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.TsMS § 405 lg 1 esimese lause hagiavalduse esitamisel ajal (05.09.2021) kehtinud redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

2-21-13885 järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 1890,38 eurot, sh põhinõue 1750 eurot. Kuna asja hind on alla 4000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

9.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
10.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-1713363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
11.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus vastab järgnevalt lühidalt apellatsioonkaebuse väidetele.
11.1.Maakohus on kostja vastuväidetele hagile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid kahjuhüvitise väljamõistmisele, vaid teinud etteheiteid korteriühistu juhtimisele ja tegevusele, üritades avada uuesti tsiviilasja nr 2-18-18871 vaidluse asjaolusid. Maakohus on tsiviilasja nr 2-18-18871 vaidluse asjaolusid käsitanud ulatuses, mis on olnud vajalik käesolevas asjas esitatud nõude lahendamiseks. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lõike 5 järgi on juriidilise organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja selle tühisuse tuvastamise kohta tehtav kohtuotsus siduv kõigi juriidilise isiku liikmetele, organitele ja organite liikmetele. See kehtib TsMS § 463 lg 2 alusel ka kohtumäärusele. Mõlemad käesoleva vaidluse pooled olid tsiviilasja nr 2-18-18871 kaasatud

2-21-13885 puudutatud isikutena, seega on tsiviilasjas nr 2-18-18871 tehtud otsused korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise kohta pooltele siduv.

11.2.Kostja seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-18-18871 on menetluskulude hüvitis ammendavalt hageja kasuks väljamõistetud, ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2020 määrusega määrati kindlaks tsiviilasja nr 2-18-18871 avaldajate kasuks välja üksnes määruskaebemenetluse kulud ja seda üksnes Kalle AljaseS, Irina GukiU, Jevgeni HatkevitšiA, Ljudmila KlenovskajaL, Alexey LyaminiY, Algirdas PetnjunaseE ja Juri TrommiM kasuks. Maakohtus kantud menetluskulusid, tulenevalt menetluskulude jaotusest, kindlaks ei määratud ja välja ei mõistetud.
11.3.Seoses apellatsioonkaebuses esitatud nõudega Taissija LjubimtsevaC vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks selgitab kolleegium, et ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Nõuet Taissija LjubimtsevaC vastu ei ole maakohtu menetluses esitatud ja see isik ei ole ka praeguses tsiviilasjas menetlusosaline. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui kostjale on tekitatud kahju, on tal võimalik kahju tekitaja vastu esitada hagi maakohtule.
11.4.Vaidlustatud kohtuotsuses on maakohus põhjalikult ja ammendavalt käsitlenud hagi rahuldamise eelduseid ja tuvastanud nõude põhjendatuse.
11.5.Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
12.Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
15.Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule ka kohtute infosüsteemist. Seega ei teki lõivu tagastamise küsimust (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4.
16.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

2-21-13885 (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium