Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-13946
Tsiviilasi
Merje Kõivu kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei
otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. novembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Merje Kõivu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Merje Kõiv (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Maia Ploom Vastustaja (puudutatud isik): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja Vladimir Kutšmei
Juhul kui kaebuse eesmärgiks oleks täitemenetluse lõpetamine, siis see on praeguseks hetkeks saavutatud (kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 25.09.2020). Olenemata sellest, et kohtutäitur ei olnud kaebuse esitamise ajaks täitemenetlust lõpetanud, oli olemas kohtulahend (03.08.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-19203, jõustunud 04.09.2020), mis sundtäitmise lubamatuks tunnistas. Seega puudus avaldajal vajadus kohtutäiturile kaebuse esitamiseks selles osas, et kohtutäitur on ebaseaduslikult täitemenetluse algatanud. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Avaldaja ei ole väitnud, et kohtutäiturile oleks esitatud vastav kohtuotsus ja kohtutäitur oleks keeldunud menetlust lõpetamast. 10.09.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mis on tehtud pärast 13.08.2020 kaebuse esitamist, ei ole tsiviilasjas asjakohane, kuivõrd avaldaja ei ole selle peale kohtutäiturile kaebust esitanud. Seega jätab kohus avaldaja viited kohtutäituri 10.09.2020 otsusele tähelepanuta. Kui avaldaja arvab endale kuuluvat kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõuet (täitemenetluse kulude osas), siis kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Seega võib olla avaldaja valinud oma õiguste kaitseks vale õiguskaitsevahendi, kuivõrd kohus saab praeguses asjas kontrollida vaid seda, kas kohtutäitur on lahendanud õigesti avaldaja 13.08.2020 kohtutäiturile esitatud kaebuse.
tulenev alus. Seega puudub M. Kõivu vajadus veelkordselt sundtäitmise alustamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. M. Kõiv ei ole ka määruskaebuses põhjendanud, kuidas tema kaebuse rahuldamine selles osas (täitemenetluse alustamise vaidlustamine) soovitud tulemusele kaasa aitaks. Kohtutäituri 10.09.2020 otsust tasude väljamõistmise osas on maakohtul võimalik hinnata sõltumata kohtutäituri 14.09.2020 otsuse eraldi vaidlustamisest. Ringkonnakohus leiab, et M. Kõivu kaebus kohtutäituri 14.09.2020 otsuse peale tuleb läbi vaatamata jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 teise alternatiivi alusel, s.t kaebus on esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset. Kuna maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, siis selles osas tuleb muuta maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.