Merje Kõivu kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei
14.septembri
otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. novembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Merje Kõivu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Merje Kõiv (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Maia Ploom Vastustaja (puudutatud isik): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja Vladimir Kutšmei
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. novembri 2020 määrus osas, milles maakohus jättis tähelepanuta Merje Kõivu kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.09.2020 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX ning osas, milles maakohus jättis menetluskulud Merje Kõivu kanda.
2.Saata tühistatud osas tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Osas, milles maakohus jättis Merje Kõivu kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 14.09.2020 otsuse peale läbi vaatamata, jätta maakohtu määrus muutmata, kuid muuta osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.
5.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Merje Kõiv (avaldaja, võlgnik) esitas 24.09.2020 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei (puudutatud isik/kohtutäitur) 14.09.2020 otsuse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX ja kohustada kohtutäiturit 13.08.2020 kaebust uuesti läbi vaatama seitsme päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, alternatiivselt tuvastada otsuse tühisus. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 13.08.2020 kohtutäiturile kaebuse, kuna leidis, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ebaseaduslikult. Kohtutäitur jättis kaebuse 14.09.2020 otsusega rahuldamata, leides, et avaldaja oli kaebuse esitamise ajaks minetanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda tema avalduse alusel täitemenetluse alustamise ebaseaduslikkusele. Avaldaja jaoks algas kaebuse esitamise tähtaeg ajast, mil Tartu Maakohus tunnistas 03.08.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-19203 sundtäitmise täiteasjas lubamatuks. Avaldajale selgus alles maakohtu otsusest, et kohtutäitur ei tohtinud tema avaldust täitemenetluse alustamiseks menetlusse võtta. Kuna täitemenetluse alustamiseks puudus õiguslik alus, ei ole õiguslikku alust ka täitemenetluse eest avaldajalt raha nõudmiseks.
2.Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest sellega ei ole võimalik avaldaja eesmärki saavutada. Mõistetamatuks jääb, millist otsust avaldaja kohtutäiturilt 13.08.2020 kaebusele ootab. Täitemenetlus on 25.09.2020 lõpetatud. 10.09.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on tehtud pärast 13.08.2020 kaebuse esitamist ning 13.08.2020 kaebuses seda ei ole vaidlustatud ega saadud vaidlustada. Seetõttu puudub avaldajal võimalus nõuda praeguses menetluses kohtu hinnangut 10.09.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega mittenõustumisel tuleb esitada esmalt kaebus kohtutäiturile. 13.08.2020 kaebuses märgib avaldaja, et täitemenetluse alustamisega seonduvalt on tal tekkinud esindajakulud ja muud kohtukulud. Kui avaldaja arvab, et tal on kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõue, siis kahju hüvitamise vaidlus lahendatakse hagimenetluses. Juhul kui kaebus kuulub läbivaatamisele, palus kohtutäitur jätta see rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 17. novembri 2020 määrusega M. Kõivu kaebuse Tartu kohtutäituri O. Kutšmei 14. septembri 2020 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt tuleb kaebus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus nõustus kohtutäituriga, et kaebusest ei nähtu kaebuse eesmärk. Avaldaja on kaebuses kohtutäiturile viidanud, et täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult.
Juhul kui kaebuse eesmärgiks oleks täitemenetluse lõpetamine, siis see on praeguseks hetkeks saavutatud (kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 25.09.2020). Olenemata sellest, et kohtutäitur ei olnud kaebuse esitamise ajaks täitemenetlust lõpetanud, oli olemas kohtulahend (03.08.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-19203, jõustunud 04.09.2020), mis sundtäitmise lubamatuks tunnistas. Seega puudus avaldajal vajadus kohtutäiturile kaebuse esitamiseks selles osas, et kohtutäitur on ebaseaduslikult täitemenetluse algatanud. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Avaldaja ei ole väitnud, et kohtutäiturile oleks esitatud vastav kohtuotsus ja kohtutäitur oleks keeldunud menetlust lõpetamast. 10.09.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mis on tehtud pärast 13.08.2020 kaebuse esitamist, ei ole tsiviilasjas asjakohane, kuivõrd avaldaja ei ole selle peale kohtutäiturile kaebust esitanud. Seega jätab kohus avaldaja viited kohtutäituri 10.09.2020 otsusele tähelepanuta. Kui avaldaja arvab endale kuuluvat kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõuet (täitemenetluse kulude osas), siis kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Seega võib olla avaldaja valinud oma õiguste kaitseks vale õiguskaitsevahendi, kuivõrd kohus saab praeguses asjas kontrollida vaid seda, kas kohtutäitur on lahendanud õigesti avaldaja 13.08.2020 kohtutäiturile esitatud kaebuse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.M. Kõiv esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. novembri 2020 määruse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidluse teema mitte täitemenetluse lõpetamine, vaid täitemenetluse alustamine ja sellest tulenevad kohtutäituri rahalised nõuded. Avaldaja esitas 13.08.2020 kohtutäiturile kaebuse, milles leidis maakohtu 03.08.2020 otsusele tsiviilasjas nr 2-18-19203 tuginedes, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ebaseaduslikult ning seetõttu ei ole tal õigust tasusid nõuda. Kohtutäiturile esitatud dokumendi alusel ei olnud õigust täitemenetlust alustada, täitemenetluse alustamine oli tühine ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. 24.09.2020 kohtule esitatud kaebuses on avaldaja selgitanud, et kohtutäitur tegi 09.09.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega nõudis avaldajalt täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot ja kohtutäituri põhitasu 1860 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud väide, et kaebusest ei nähtu kaebuse eesmärk. Õige ei ole väide, et avaldaja ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kohtutäiturile kaebust esitanud. Avaldaja esitas vastava kaebuse 15.09.2020. Kohtutäitur jättis kaebuse 09.10.2020 otsusega rahuldamata. Avaldaja esitas selle otsuse kohtule oma 22.10.2020 vastuse lisana. Avaldaja leidis, et menetlusökonoomiast lähtudes saab kohus tuvastada kohtutäituri otsuse tühisuse avaldajalt täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot ja kohtutäituri põhitasu 1860 eurot väljamõistmise kohta ja/või kohustada kohtutäiturit otsuse uuesti läbi vaatama. Seega vaidlustas avaldaja sisuliselt kohtutäituri 09.10.2020 otsuse, kuigi see ei olnud õiguslikult vajalik, sest kohtutäituril puudub õigus tasu nõuda. Samas on avaldaja mõlema otsuse osas läbinud kohtusse kaebuse esitamiseks vajalikud etapid. Kohtutäituri 09.10.2020 otsuse kohta on esitatud sisuline kaebus kohtusse juba enne kohtutäituri 09.10.2020 otsuse tegemist. Kohus oleks saanud ka eraldada kohtutäituri 09.10.2020 otsuse vaidlustamise teise tsiviilasja ning anda avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o kohtutäituri 09.10.2020 otsuse vaidlustamiseks eraldi kaebuse esitamiseks.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu, teatades, et jääb maakohtule esitatud seisukohtade juurde. Kohtukulud palub vastustaja jätta määruskaebuse esitaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis tähelepanuta M. Kõivu kaebuse kohtutäituri 10.09.2020 otsuse peale, ning osas, milles maakohus jättis menetluskulud M. Kõivu kanda. Nimetatud osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata M. Kõivu kaebuse kohtutäituri 14.09.2020 otsuse peale, tuleb määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.24.09.2020 maakohtule esitatud kaebuses on M. Kõiv viidanud ühtlasi samas täiteasjas kohtutäituri 09.09.2020 (tegelikkuses 10.09.2020) otsusele, millega kohtutäitur nõudis M. Kõivult sisse täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 72 eurot ja kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 1860 eurot, kokku 1932 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudus kohtutäituril alus kaebajalt tasusid sisse nõuda, kuna täitemenetlus oli kohtutäituri poolt alustatud ebaseaduslikult. 22.10.2020 menetlusdokumendis (tl 70-71) on M. Kõiv selgelt väljendanud, et 10.09.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele esitas ta kaebuse täiturile 15.09.2020, mille kohtutäitur jättis 09.10.2020 otsusega (tl 73-75) rahuldamata. Samas kordas M. Kõiv 24.09.2020 kaebuses esitatud seisukohta, et kuna kohtutäitur ei oleks tohtinud täitemenetlust alustada, siis puudub kohtutäituril alus tasusid temalt sisse nõuda. Arvestades eelmärgitut, on arusaamatu ja asja materjalidega vastuolus maakohtu seisukoht, et kuna M. Kõiv ei ole kohtutäituri 10.09.2020 otsuse peale kohtutäiturile kaebust esitanud, siis tuleb kaebus kohtutäituri 10.09.2020 otsuse peale jätta tähelepanuta. Kaebused kohtutäituri otsuste peale vaadatakse läbi hagita menetluse sätete järgi ning seetõttu on kohtu roll asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise suurem. Kui maakohtule jäid M. Kõivu poolt esitatud asjaolud seoses täiteasjaga nr XXX/XXXX/XXXX ebaselgeks, tulnuks maakohtul asjaolusid täpsustada ning selgitada välja M. Kõivu poolt kohtusse pöördumise eesmärk. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on M. Kõiv seisukohal, et kuna Tartu Maakohtu 03.08.2020 otsusega tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lubamatuks, siis puudub täituril õigus temalt tasusid sisse nõuda. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus esmalt otsustama M. Kõivu kaebuse kohtutäituri 10.09.2020 otsuse peale menetlusse võtmise ning seejärel selle lahendama.
8.Maakohtu määrus, millega jäeti M. Kõivu kaebus kohtutäituri 14.09.2020 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX läbi vaatamata, on põhjendatud. Määruskaebuse põhjendustes on M. Kõiv viidanud Tartu Maakohtu 03.08.2020 otsusele, millega tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lubamatuks. Maakohtu nimetatud otsus jõustus 04.09.2020 ning sellest tulenevalt on kohtutäitur 25.09.2020 täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lõpetanud. Ringkonnakohus märgib, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamine tähendab seda, et sundtäitmine on algusest peale lubamatu ehk sundtäitmise alustamiseks puudus seadusest
tulenev alus. Seega puudub M. Kõivu vajadus veelkordselt sundtäitmise alustamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. M. Kõiv ei ole ka määruskaebuses põhjendanud, kuidas tema kaebuse rahuldamine selles osas (täitemenetluse alustamise vaidlustamine) soovitud tulemusele kaasa aitaks. Kohtutäituri 10.09.2020 otsust tasude väljamõistmise osas on maakohtul võimalik hinnata sõltumata kohtutäituri 14.09.2020 otsuse eraldi vaidlustamisest. Ringkonnakohus leiab, et M. Kõivu kaebus kohtutäituri 14.09.2020 otsuse peale tuleb läbi vaatamata jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 teise alternatiivi alusel, s.t kaebus on esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset. Kuna maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, siis selles osas tuleb muuta maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
9.Seoses maakohtu määruse osalise tühistamisega tuleb tühistada maakohtu määrus ka osas, milles maakohus jättis menetluskulud M. Kõivu kanda. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.