Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik
Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon
Lepingu p-s 1.3 leppisid pooled kokku tasumiseks maksegraafiku ning p-s 2 maksega viivitamise korral viivise määra 0,2% päevas võlgnetavalt summalt. Kostja tasus kuus esimest makset korrektselt. 21.10.2016 maksest tasus kostja 1⁄2, st tasumata on 500.00 eurot. Samuti on tasumata 21.11.2016 makse 1000.00 eurot ja 21.12.2016 makse 1000.00 eurot. Seega on kostjal kokku tasumata 2500.00 eurot, millele lisandub viivis 4228.00 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet ning palub kostjalt välja mõista viivise põhinõude ulatuses, s.o 2500.00 eurot. Kostjal ei ole õigust keelduda kohustust täitmast VÕS § 110 alusel, kuna puudub igasugune seos võlatunnistuse ja kostja minevikus olnud juhatuse liikme tasu vahel. Võlatunnistus sõlmiti kuus kuud pärast kostja juhatuseliikme kohalt tagasikutsumist. Kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 24.08.2015 ning tal ei ole õigust tasule pärast nimetatud kuupäeva. Samuti ei täitnud kostja alates 25.08.2015 juhatuse liikme ülesandeid. Isegi kui kostjal oleks tasule õigus, siis tasu suuruses ei ole pooled leppinud kokku. Hageja tasaarvestuse nõuet ei tunnista. Hageja palub kostjalt hageja kasuks mõista võlgnevus 2500.00 eurot ning viivise 2500.00 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõivu 400.00 eurot ja esindajakulud 6315.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja tunnistab võlgnevust hageja ees 250.00 eurot, kuid kostja tasaarvestab VÕS § 197 alusel hageja nõude enda nõudega, s.o juhatuse liikme saamata jäänud tasuga ajavahemiku juulioktoober 2015 summas 7600.00 eurot. Kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 14.01.201504.11.2015 vastavalt äriregistri andmetele. Kostja täitis juhatuse liikme ülesandeid ka pärast 24.08.2015, mil esitas avalduse tagasiastumiseks. Kostjat teavitati nõukogu otsusest vabastamise kohta 03.11.2015. Hageja üldkoosolekul 07.12.2015 kinnitati tagasiulatuvalt juhatuse liikme tasud nii, et tasu juuli 2015 eest oli 1500.00 eurot, augusti 2015 eest oli 1500.00 eurot, septembri 2015 eest 2300.00 eurot, oktoobri 2015 eest 2300.00 eurot. Kostja ei ole kunagi juhatuse liikme tasust loobunud. Samuti kiitis 13.04.2016 üldkoosolek tagasiulatuvalt heaks 2015. aastal makstud juhatuse tasud. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt menetluskuluna 6417.00 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - pooled sõlmisid 23.03.2016 deklaratiivse võlatunnistuse (I kd tl 5-6); - kostjal on tasumata võlatunnistuse maksegraafiku 21.10.2016 maksest 1⁄2, s.o 500.00 eurot, 21.11.2016 makse 1000.00 eurot ja 21.12.2016 makse 1000.00 eurot. (I kd tl 37 pöördel).
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2500.00 eurot ning viivis 2500.00 eurot ning. Kostja on etteheitnud hagejale viivise arvestuskäiku (I kd tl 164 pöördel), kuid hageja on viivise nõuet vähendanud põhivõlgnevuseni, siis nimetatud etteheide ei oma asjas tähendust. II VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui tasaarvestuse pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada juhatuse liikme tasu ajavahemikust juuli 2015 – oktoober 2015 summas 7600.00 eurot. III Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli hageja juhatuse liige. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 24.08.2015, kui kostja asutus juhatuse liikme kohalt tagasi (14.05.2019 seisukoha lisa 1), või 04.11.2015, mil äriregistrisse tehti vastav kanne (I kd tl 40-41). Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et lähtuda tuleb kostja 24.08.2015 kostja avaldusest. Ajahetk, mil vastav kanne äriregistrisse tehti, ei lõpeta juhatuse liikme volitusi, vaid teavitab muudatusest kolmandaid isikuid. Kostja on ise 24.08.2015 avalduses deklareerinud samuti, et tema kohustused hageja ees lõpevad, samuti lõpeb tema esindusõigus. IV Samas tuleb hinnata, kas kostja täitis pärast 24.08.2015 juhatuse liikme ülesandeid, mis annaksid eelduse tasu saamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja pärast 24.08.2015 andis tööülesandeid üle. Selle kohta on esitatud tõendeid e-kirjadena (vt nt I kd tl 150-151, II kd tl 31-155). Samuti tõendavad seda tunnistajate ütlused. Tunnistaja R K ütlustest nähtub, et pärast avalduse esitamist ei täitnud kostja juhatuse liikme ülesandeid (III kd tl 10). Tunnistaja R L ütlustest nähtub, et kostja andis sügisel 2015 tööülesandeid üle, mh korraldas uuele infosüsteemile ülemineku (III kd tl 14-15). Arvestades asjaolu, et uuele infosüsteemile üleminek toimus juulis 2015 (vt nt II kd tl 138), siis tunnistajate ütlustega on tõendatud, et sisulise juhatuse liikme töö lõpetas kostja augustis 2015 avalduse esitamisega. Seega puudub kostjal õigus tasule alates 25.08.2015. V Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja väitele, et tal on saamata juhatuse liike töötasu juuli 2015 – 24.08.2015. Vaidlust ei ole selles, et mais ja juunis 2015 tasustas hageja kostja tööd juhatuse liikmena läbi kostja äriühingute sh S K OÜ. Tunnistaja R K ütluste kohaselt maksti juhatuse liikme tasu läbi oma äriühingute aprillis, mais ja ehk ka juunis 2015 (III kd tl 9, III kd tl 10). Tunnistaja R L ütlustest nähtub, et mingil hetkel peatati juhatuse liikmetele tasu maksmine, kuni üldkoosolek tasud kinnitas (III kd tl 13). Eelnenust saab järeldada, et suvel 2015 lõppes juhatuse liikmetele tasu maksmine. Samas nähtub, et kostja äriühing S K OÜ esitas hagejale juulis ja augustis 2015 arveid 2872.20 euro ulatuses (II kd tl 2-3). Hageja tasus arved (II kd tl 4). Seega on kostja oma äriühingu kaudu saanud tasu ka juulis ning augustis 2015. Arvestades asjaolu, et kostja soovib tasaarvestada hageja nõudega juhatuse liikme tasuga juulis 2015 1500.00 euro ulatuses ning augustis 2015 150.00 euro ulatuses ning kostja oli ametis juhatuse liikmena kuni 24.08.2015, siis oleks kostjal õigus tasule 2700.00 euro ulatuses (1500.00 eurot (juuli 2015) + 1200.00 eurot (01.0824.08.2015, s.o 24/30 1500.00 eurost). Kuna kostja sai tasu juulis ja augustis 2015 2872.20 eurot S K OÜ kaudu, siis puudub kostjal õigus täiendavale juhatuse liikme tasule.
VI Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja väitele, et isegi kui kostjal olnuks hagejaga tasaarvestav nõue, siis on see arvesse võetud 23.03.2016 võlatunnistust koostades. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 23.03.2016 deklaratiivse võlatunnistuse (I kd tl 5-6), millega kostja tunnistas 2015. aastal saadud laenu (I kd tl 175-176), ning milles leppisid pooled kokku uue laenu tagastamise korra. Hageja sõnul on 23.03.2016 võlatunnistuses juba arvestatud kõiki rahalisi nõudeid poolte vahel. Kostja nimetatuga ei nõustu. Poolte vahel vaidlus selles, et 02.11.2015 juhatuse liikme suhete lõpetamise kokkuleppe p-s 3 on säte, milles juhatuse liige kinnitab, et tal ei ole mh juhatuse liikme tasu nõudeid, kulutuste hüvitamise nõudeid ega saamata jäänud töötasu nõudeid (I kd tl 118-119). 02.11.2015 kokkuleppe on allkirjastanud hageja, kuid mitte kostja. Sellest võib järeldada, et kostja juhatuse liikme tasust loobumisega ei nõustunud. Seda seisukohta toetab kostja ja hageja kirjavahetus (I kd tl 152 pöördel), millest nähtub, et kostja tõstatas 25.11.2015 juhatuse liikme tasu küsimuse juuli-september 2015 eest. Hageja sõnul on kostja nõue liialdatud, sest tulemuste puudumisel tasu ei maksta. Samas kirjavahetuses arutavad pooled laenu tagastamise graafiku muutmist. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid hiljem, kuid enne võlatunnistuse vormistamist, arutanud juhatuse liikme tasu maksmise osas. Usutav ei ole, et 23.03.2016 deklaratiivse võlatunnistuse allkirjastas kostja teades, et tal on täiendavalt sissenõutav nõue hageja vastu 2015. aastast. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, miks 2016. aasta märtsi võlatunnistuses ei pidanuks kajastuma 2015. aastal sissenõutavaks muutunud nõuded. Pigem on usutav seisukoht, et nimetatud võlatunnistusega reguleerisid pooled oma võlasuhted lõplikult. Eelnenut toetab poolte 2016. ja 2017. aasta kirjatahetus (I kd tl 177-187), milles kostja mh annab ette 23.03.2016 võlatunnistuse maksegraafiku täitmisest, teeb ettepaneku muuta igakuiselt tasutavaid summasid. Samuti toetab eelnenud käsitlust poolte 2019. aasta veebruarikuine kirjavahetus (I kd tl 10-15), milles pooled arutavad täiendavat maksegraafikut nii, et kostja tasub hagejale 3000.00 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja nõue kostja vastu oli 2019. aastal alguses 2500.00 eurot, millele lisandus viivis, siis saab järeldada, et ka 2019. aasta alguses otsisid pooled vaidlusele lahendust nii, et aluseks on 2016. aasta võlatunnistuses tasumata summad. VII Kohus leiab, et Kodumaa Kapitali HLÜ hagi K K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 2500.00 eurot ning viivise 2500.00 eurot. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.