Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

1(8)

2-19-9428

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Hageja on 20.06.2019 esitanud Viru Maakohtusse hagiavalduse täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Kostja on esitanud Narva kohtutäitur Tatjana Afanasievale täitmisavalduse. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 01.06.2015 kohtuotsus tsiviilasjas 2-15-6377, mille alusel on jagatud hageja ja kostja ühisvara hulka kuuluv korteriomand aadressil XXX nii, et korteriomand jäi hagejale. Lisaks oli hageja kohustatud kostjale maksma temale kuuluva osa eest hüvitisena 3000 eurot. Täitemenetluse raames palub kostja hagejalt välja nõuda 3000 eurot. Hageja on seisukohal, et täitemenetlus nr 197/2019/559 tuleb tunnistada lubamatuks, kuna kostja nõue on rahuldatud.

Hagejal on rahaline nõue kostja vastu. Alates 08.04.2016 kuni 10.06.2019 kandis kostja Danske Bank A/S Eesti filiaali pangakontodele nr XXX ja XXX kokku 3474,00 eurot kostja erinevate võlgnevuste tasumiseks, s.h 184,00 eurot kostja laenulepingust nr EEL240907MMN tuleneva nõude tasumiseks. 19.06.2019 esitas hageja kostjale nõude hüvitada talle kostja rahaliste kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 3474 eurot ja tasaarvestusavalduse, millega hageja on tasaarvestanud oma nõude summas 3474 eurot kostja nõudega summas 3000 eurot. Seega on kostja nõue täidetud ja puudub alus täitemenetluse jätkamiseks. Lisaks palus hageja ka hagi tagada.

Kohus peatas 20.06.2019 täitemenetluse kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses olevas täiteasjas nr 197/2019/559 hagi tagamise korras.

Kostja vastus

2(8)

2-19-9428

Kostja vaidleb vastu hagi menetlusse võtmisele, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tasaarvestusavaldus on kostjale kätte toimetatud. Kostja tutvus avaldusega alles menetluse kestel. Kostja kinnitab, et tasaarvestust ei ole toimunud. Kostjale ei ole arusaadav, miks tal tekkis kohustus tasuda hagejale 3474 eurot, viited laenulepingutele ei ole piisavaks aluseks. Laenulepingutest tulenevad abikaasade ühised kohustused korteriomandi XXX omandamiseks. Abikaasade ühisvara jagamisel ei ole antud kohustust jagatud, seega jääb see ühiseks kohustuseks.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja leiab, et hagi on õigesti menetlusse võetud. Seadus ei keela tasaarvestust teha täitemenetluse käigus. Hageja saatis tasaarvestusavalduse 19.06.2019 kostjale e-postiga. Kohtupraktikast tulenevalt loetakse, et e-kiri on saadud kätte 20.06.2019. Hageja ei võta omaks, et laenulepingutest tulenevad kohustused oleksid ühised kohustused. Laenuleping oli sõlmitud enne abielu.

Kostja täiendav vastus

Kostja viitab oma vastuses, et ei ole nõus tasaarvestusega, kuna hageja täitis oma kohustusi, sest korteriomand oli tema nimel. Kui jagada kohustusi, siis on vaja jagada ka kostja võlad summas 20 000 eurot. Korteri ostmisel ei olnud hageja ja kostja abielus. Eluasemelaen oli võetud enne abielu ja tegemist ei ole ühiskohustusega. Kostja oli korteri ostmisel kasutanud ka oma endise abikaasaga ühisvara jagamisel saadud raha.

18.10.2019 kohtuistung

Hageja selgitas, et täitis kostja kohustusi. Kostjal on palju lühiajalisi kohustusi ning laen Danske pank ees. Kostja esindaja eeldab, et korterit koormab hüpoteek ja kui hageja ei tasuks laenumakseid, siis võiks pank hüpoteegi realiseerida. Kostja selgitas, et ühisvara jagamisel jäid kohustused jagamata. Kostja arvab, et tegemist on solidaarkohustusega. Lisaks selgitas kostja, et hageja tasaarvestusavaldus on tehtud pahauskselt peale seda kui ta sai kätte täitedokumendi. Hageja esindaja ei mäleta, kas hageja võis olla laenulepingu kaastaotleja, käendus on igal juhul tühine. Kostja leiab, et tasaarvestus ei ole VÕS § 200 lg 4 alusel lubatud, kuna kostja on esitanud vastuväite.

Hageja täiendavad seisukohad

3(8)

2-19-9428

T kasutusse ja käsutusse pärast laenulepingu põhitingimuste alajaotuse “tagatis” nimetatud lepingute sõlmimist, aga kohe on täpsustatud, et 25.09.2007 annab pank laenusaaja kasutusse ja käsutusse 26 842,89 eurot, mille arvelt palub laenusaaja tema arvelduskontole kanda 420 000 krooni. Kuna raha oli saadetud nimelt M T pangakontole ja arvestades, et laenulepingus on täpsustatud, et raha täissumma annab pank M M (T) kasutusse ja käsutusse, siis tuleb lugeda, et raha pangale tagastamine ei ole hageja ja kostja solidaarkohustus, vaid on kostja kohustus. Andmed selle kohta, kui palju hageja pangale kostja asemel on tasunud, on kohtule esitatud koos hagiavaldusega ja summa on ajas suurenenud. Kostja täiendav selgitus

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.

Pooltel ei ole vaidlust, et: (i) kostja esitas Narva kohtutäiturile Tatjana Afanasievale täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendina on

4(8)

2-19-9428

kostja esitanud Viru Maakohtu 01.06.2015 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-6377, millega kohus on rahuldanud hagi kaasomandi lõpetamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega, jaganud kaasomandi ning jätnud korteriomandi aadressil XXX (registrinumber XXX) A T. Samuti on kohus kohustanud A T maksma M T viimasele kuuluva osa eest 3000 eurot (dtl 35). (ii) 19.06.2019 esitas A T M T nõude hüvitada talle M T rahaliste kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 3474,00 eurot ja tasaarvestas nimetatud summa M T 3000 euro nõudega (dtl 22, 168, 170).

Pooltel on vaidlus selles osas, kas hagejal oli õigus tasaarvestusavaldust täitemenetluse kestel esitada ning kas hagejal oli nõue kostja vastu, mida tasaarvestada. Kostja on küll vaielnud vastu, et kohus üldse asja menetlusse on võtnud, kuid ei ole sellega seoses ühtegi taotlust esitanud. Kohus ei anna kostja antud väitele eraldi hinnangut, kuna sisuliselt käsitleb kohus antud väidet hilisemalt koos teiste kostja väidetega.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 211 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 sätestab, et TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Riigikohus on 21.02.2018 tsiviilasjas nr 2-14-7385 tehtud määruse punktis 15.1 selgitanud, et: „Kui täitedokumendiks on kohtulahend, sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus, ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10).“

Kostja on väitnud, et hagejal ei olnud õigust esitada tasaarvestusavaldust. Kostja ei ole oma väidet suutnud menetluse kestel arusaadavalt selgitada. Esmalt on kostja viidanud, et pole tasaarvestusavaldust saanud (dtl 41), kuid samas on kinnitanud, et on sellega tutvunud hagimenetluse kestel (dtl 41). Seejärel on kostja viidanud, et hageja ei ole käitunud heauskselt esitades tasaarvestusavalduse peale seda, kui hageja sai kätte täitedokumendi (dtl 128). Viimaks on kostja esitaja tuginenud ebaõiglusele (dtl 269). Tasaarvestuse vastuväite osas on Riigikohus 15.04.2015 tsiviilasjas 3-2-1-11-15 tehtud lahendi punktis 12 selgitanud, et: „tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist [...]. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg.“ Hageja on tasaarvestanud perioodil 08.04.2016 – 10.06.2019 tehtud makseid (dtl 17 – 23), kuid kostja käest on ta nimetatud makseid nõudnud 19.06.2019 kirjas (dtl 22, 168, 170), seega on tasaarvestusolukord tekkinud peale Viru Maakohtu 01.06.2015 tsiviilasjas nr 2-15-6377 tehtud otsuse jõustumist. Riigikohus on 15.04.2015 tsiviilasjas 3-2-1-11-15 tehtud lahendi punktis 12 veel täiendavalt selgitanud, et: „kehtiv TMS § 221 lg 3 lubab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni (ega ole aegumistähtaeg). Pealegi ei seo TMS § 221 lg 2 tasaarvestusavalduse tegemise tähtaega täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.” Kostja on kinnitanud vähemalt

5(8)

2-19-9428

menetluse käigus tasaarvestamisavaldusega tutvumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 kohaselt loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on saatnud tasaarvestusavalduse kostja e-posti aadressidele (dtl 166), mida kostja on kasutanud nii kohtutäituriga suhtlemisel (dtl 172) kui ka hageja esindajaga suhtlemisel (dtl 180). Kostja pole tõendanud, et nimetud e-posti aadressid ei ole kostja poolt kasutusel. Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud tasaarvestusavaldust kätte, samas ei ole kostja kohtule selgitanud, miks on oluline määratleda konkreetset ajahetke, millal kostja sai avaldusega tutvuda. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagejal oli õigus esitada tasaarvestuse vastuväide.

Järgnevalt analüüsib kohus tasaarvestuse vastuväite sisulisi küsimusi – kas tasaarvestus toimus vastavalt avalduses sätestatule. VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse tegemiseks peavad seega poolte vahel olema vastastikused samaliigilised kohustused.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et on täitnud erinevaid kostja kohustusi s.h laenulepingust EEL-240907MMN tulenevaid kohustusi (dtl 14). Ka 18.10.2019 istungil rääkis hageja kostja erinevatest kohustustest. 15.04.2020 kohtunõudes on palunud kohus pooltel kohustusi tõendada (dtl 158), mille järel on hageja esitanud ülevaate laenulepingust EEL-240907MMN (dtl 164) ning viidanud ka sellele, et andmed maksmise osas on esitatud hagiavaldusega (dtl 164). Muude kostja kohustuste tasumise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Ka kostja on oma väidetes keskendunud ainult laenulepingu käsitlemisele. Eeltulenevast järeldab kohus, et hageja on kostja eest teinud makseid laenulepingust EEL-240907MMN tulenevate kohustuste katteks. Kõikidel maksetel on selgitusse lisatud ka kostja laenulepingus märgitud konto number (dtl 17 – 20).

Kostja on tasaarvestusele ka sisuliselt vastu vaielnud, viidates VÕS § 200 lg 4 ning asjaolule, et laenulepingust tulenev kohustus on abikaasade ühiskohustus ning hageja täitis oma kohustust. Nimetatud väidete kinnituseks on kostja esitanud laenulepingu ja maksegraafiku, kuid ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja ise oleks samuti laenulepingut täitnud. Vastupidi, 03.11.2020 istungil on kostja kinnitanud, et peale 2015 aastat ei ole kostja ise makseid teinud. Riigikohus on 16.06.2010 tsiviilasjas nr 3-2-159-10 otsuse p 10 selgitanud, et: „Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 200 lg 4 järgi välistab tasaarvestuse igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks

6(8)

2-19-9428

kasutatud nõude maksmapaneku.“ Seega leiab kohus, et kohus peab hindama tasaarvestuse sisu ja seda, kas nimetatud maksed olid poolte solidaarkohustused ja kas hagejal oli õigus nõuda kostjalt tema osa tasumist.

Hageja on oma nõudekirjas ja tasaarvestusavalduses viidanud, et ta on kokku teinud makseid perioodil 08.04.2016 – 10.06.2019 summas 3474 eurot (dtl 22, 168, 170). Arvestades, et laenuleping oli sõlmitud enne abielu ning tulenevalt laenulepingu sõnastusest väidab hageja, et tegemist on kostja kohustustega. Kostja leiab, et kuna kohustusi ei olnud jagatud, siis jäävad need poolte ühisteks kohustusteks. Kohus on seisukohal, et poolte kohustusi on vajalik analüüsida arvestades laenulepingus kokkulepitut. Hageja ja kostja on solidaarvõlausaldajad. Nimetatud asjaolu kinnitavad laenulepingu tingimused. Hageja oli koos kostjaga AS Sampo Pank 24.09.2007 sõlmitud lepingus laenu kaastaotleja, mis nähtub laenulepingust (dlk 181, 225). Laenulepingu üldtingimuste punkti 1 kohaselt on kaastaotleja panga ees solidaarselt koos laenusaajaga lepingu tingimuste ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutav isik (dlk 226). Seega oli hageja koos kostjaga AS-i Sampo Pank ees solidaarvõlgnik. Hageja selgitused selles osas, et lepingu tekst on ebaselge ning pank oli raha andnud laenusaaja s.t kostja kasutusse ja käsutusse ei välista kuidagi hageja solidaarvastutust, mis tuleneb laenulepingu üldtingimustest. Lisaks sellele on laenulepingu eritingimustes selgesõnaliselt kirjas, et laenusaaja kasutusse ja käsutusse andmiseks loetakse korteriomandi eest tasumist ning hageja on nimetatud korteriomandi kaasomanikuks saanud kohe peale omandamist 24.09.2007 (dtl 257). Pank on raha laenanud hageja huvides. Seega on hageja perioodil 08.04.2016 – 10.06.2019 summas 3474 eurot täitnud solidaarkohustust.

Hagejal on VÕS § 69 lg-st 2 tulenevalt alus nõuda kostjalt temale langeva võlgnevuse osa tasumist. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 26.10.2016 lahendis nr 3-2-1-91-16 punktis 13 asunud seisukohale, et: „VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.“ Täiendavalt on Riigikohus märkinud, et solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus (Riigikohtu 8. 12.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-10, p 10). Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis välistaksid hageja nõudeõiguse. Kostja on küll viidanud, et kostjale määratud hüvitis on arvestades korteri ostuhinda väga väike, kuid kohus leiab, et antud asjaolu ei ole võimalik enam käesolevas kohtuvaidluses tõstatada. Kostja ise on kaasomandi jagamise hagi, millega kostjale ka hüvitis määrati, õigeks võtnud ning Viru Maakohtu 01.06.2015 kohtuotsus tsiviilasjas 2-15-6377 on jõustunud. Riigikohus on 3.12.2014 tsiviilasjas 3-2-1-109-14 tehtud otsuse punktis 28 selgitanud, et: „seadusest tuleneb eeldus, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgnik võib esitada tagasinõude [...] teise solidaarvõlgniku vastu ning seda kahe solidaarvõlgniku puhul pooles osas. Nõude rahuldamata jätmist õigustava kokkuleppe või muu asjaolu olemasolu peab tõendama teine solidaarvõlgnik.” Seega leiab kohus, et tasutud summast poole ulatuses on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt s.t hageja tasaarvestus on põhjendatud 1737 euro suuruses summas.

Riigikohus 15.04.2015 tsiviilasjas 3-2-1-11-15 tehtud lahendi punktis 9 selgitanud, et: „hagi on võimalik rahuldada ka nii, et sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks osaliselt [...]. Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada.” Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning M T täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr

7(8)

2-19-9428

197/2019/559 (millega A T nõutakse kohtuotsuse nr 2-15-6377 alusel võlgnevust summas 3000 eurot) tuleb tunnistada lubamatuks 1737 euro nõudmise osas. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik tasaarvestada ka peale 10.06.2019 tehtud laenulepingu EEL-240907MMN alusel tehtud makseid, mida hageja on kandnud kostja eest, kuid selleks on vajalik esitada vastavasisuline nõue kostjale ning teha ka tasaarvestusavaldus. Kohus on seisukohal, et edasiste menetluste vältimiseks peaksid pooled sõlmima kokkuleppe ning lahendama laenulepinguga EEL-240907MMN seonduvad küsimused.

Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas.

Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 20.06.2019 määrusega. Hagi tagamiseks peatas kohus kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses olevas täiteasjas nr 197/2019/559. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt ja tuvastas, et täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks 1737 euro ulatuses, siis tuleb kooskõlas TSMS § 386 lõikega 4 tühistada 20.06.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamine. Hagi tagamise tühistamine jõustub ja kuulub täitmisele käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Mõlema poole huvisid arvestades on mõistlik käesolev tsiviilasi kokkuleppega lahendada. Kompromissi sõlmimine on võimalik kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS 430 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.