1.Jätta Igor Santašovi 27. novembri 2020 taotlus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 16. septembri 2020 määrus muutmata, täiendades maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
3.Jätta Igor Santašovi määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Igor Santašovi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Igor Santašov (sissenõudja/avaldaja) esitas 21. märtsil 2020 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 12. märtsi 2020 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 12. märtsi 2020 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada avaldaja 8. juuli 2019 kaebus. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit kandma 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti alusel õigusvastaselt kinnipeetud summa X eurot ja sellele lisanduv viivis 6,11 eurot avaldaja pangakontole. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Asja varasem käik: 1) 15. märtsil 2019 alustas kohtutäitur Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu; sissenõudja) avalduse ja täitedokumendi alusel avaldaja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX tasumata rahatrahvi 200 eurot sundtäitmiseks. 2) 25. aprillil 2019 edastas kohtutäitur avaldaja tööandjale, Osaühingule EKLT, sissetuleku arestimise akti, mille alusel kuulus koheselt avaldaja töötasust kinnipidamisele 20% töötasu osalt, mis ületab 215,44 eurot. Tööandja pidas avaldaja maikuu töötasust, mis oli X eurot, kinni kohtutäituri sissetuleku arestimise akti alusel X eurot. 3) 8. juulil 2019 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 1. augustil 2019 jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. 18. augustil 2019 esitas avaldaja kaebuse kohtule. 4) 17. oktoobri 2019 määrusega rahuldas Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-12383 avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistas kohtutäituri 1. augusti 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 8. juuli 2019 kaebuse 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti tühistamiseks ning tühistas eelviidatud sissetuleku arestimise akti. 5) 14. jaanuari 2020 määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse ning kohustas kohtutäiturit avaldaja 8. juuli 2019 kaebust uuesti läbi vaatama. 6) 12. märtsi 2020 otsusega vaatas kohtutäitur avaldaja 8. juuli 2019 kaebuse uuesti läbi ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja on kaebuses kohtutäituri 12. märtsi 2020 otsuse peale seisukohal, et kohtutäituri otsus on õigusvastane, põhjendamata ning kaebuse läbivaatamisel on rikutud seaduse nõudeid. Kaebuse läbivaatamist ei ole olnud. Avaldaja läks 20. veebruaril kell 11.00 kohtutäituri kutsel määratud ajaks kohtutäituri büroosse kaebuse arutelule. Kohtutäiturit kohapeal ei olnud, kaebuse läbivaatamist alustas kohtutäituri büroo töötaja A.A. ja teine isik, kes keeldus end tutvustamast. Küsimusele, kas kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse läbivaatamine on nende pädevuses, vastati, et arutelu on lõpetatud ja otsus tuleb 10 päeva jooksul. Seega rikkus kohtutäitur avaldaja täitemenetlusega seotud õigusi ja TMS § 217 lg 3 nõudeid, mis annab aluse kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur ei ole uue otsuse tegemisel esitanud ühtegi põhjendatud argumenti, miks tuleb rakendada maksimaalset arestimäära. Kohtutäitur ei ole arvestanud sellega, et avaldaja on töötanud Osaühingus EKLT vähem kui kuu aega, ajavahemikul 25. aprillist 2019 kuni 21. maini 2019. Muid sissetulekuid
avaldajal järgmise nelja kuu jooksul ei ole olnud. Avaldaja majanduslik olukord oli halb ja ta ei olnud võimeline katma enda eluks vajalikke kulutusi. Ei ole selge, kuidas kohtutäitur jõudis järeldusele, et avaldaja elab vanemale kuuluvas korteris ning sellest tulenevalt on kulutused eluasemele „keskmisest väiksemad või olematud.“ Kohtutäitur ei pidanud vajalikuks küsida, mis on avaldaja tegelik elukoht ja millised on tegelikud eluasemekulud. Kohtutäitur tugineb oletustele, kui väidab, et avaldajal puuduvad tavapärasest suuremad väljaminekud ravimitele ning eelduslikult on tagatud transpordi kasutamise võimalus. Muud kulutused, toidule ja riietele jättis kohtutäitur hindamata, seega oli rikutud TMS § 132 lg 12 nõudeid, mis annab aluse 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimisakti tühistamiseks ja kinnipeetud sissetuleku tagastamiseks. Kohtutäituri initsiatiivil on avaldaja 2019. a maikuu töötasust rahalised vahendid kinni peetud seadusliku aluseta kokku kolm korda, kaks korda pangakontolt ja kolmas kord otse tööandjalt (X eurot). X eurot on avaldajale tekitatud varaline kahju, mis tuleb hüvitada sõltumata sellest, mille peale kohtutäitur seadusevastaselt arestitud raha kulutas. Kohtutäitur peab antud summalt maksma viivist.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebus raha tagastamise nõude osas läbi vaatamata ning muus osas rahuldamata. Kohtutäitur kandis sundtäitmise tulemusena 7. juunil 2019 laekunud X eurot ametialaselt kontolt edasi 19. juunil 2019. Seega ei ole raha tagastamist võimalik saavutada. Avaldaja ei ole vabatahtlikult täitmisele esitatud täitedokumentist tulenevat nõuet täitnud, mistõttu asus kohtutäitur pöörama sissenõuet avaldaja varale, sh sissetulekule. 25. aprillil 2019 avastas kohtutäitur, et avaldaja asus tööle Osaühingus EKLT. Avaldaja tööandjale 25. aprillil 2019 edastatud sissetuleku arestimise aktiga arestiti avaldaja töötasu. Töötasu arestimisel kohaldas kohtutäitur TMS § 132 lg-t 12. Osaühing EKLT kandis kohtutäituri ametialasele kontole X eurot. Avaldaja kontole kandis tööandja 7. juunil 2019 X eurot. Kohtutäitur ei ole avaldaja sissetuleku arestimise ulatuse määramisel kaalutlusvigu teinud. Kohtutäitur on 12. märtsi 2020 otsuses põhjendanud, miks TMS § 132 lg 12 kohaldamine arestimise määraga 20% on olnud põhjendatud. Kohtutäitur võttis avaldaja 2019. a. juunikuu sissetuleku arestimise ulatuse määramisel arvesse, et avaldaja 2019. a. juunikuu netosissetuleku suuruseks oli X eurot. Arestimise järgselt jäi avaldajale kätte X eurot, mis enam kui kahekordselt ületab Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi (2019. aastal 215,44 eurot). Kuna avaldaja elab vanemale kuuluvas korteris, on tema kulutused eluasemele keskmisest väiksemad või olematud. Kohtutäiturile teadaolevalt võimaldab avaldaja tervislik seisund tööl käia ning avaldajal puuduvad tema tervislikust seisundist tulenevad tavapärasest suuremad väljaminekud. 5. augustil 2019 allkirjastatud menetlusabi taotluses on võlgnik avaldanud, et ravimite kulutuste suuruseks on 5 eurot, mis on tavapärane ehk terve inimese kulu. Kuivõrd avaldaja on sõiduki Volkswagen Caravelle kasutaja, on tal eelduslikult tagatud transpordi kasutamise võimalus. Võlgniku ainsaks kohustuseks on rahatrahv summas 163,38 eurot. Viimast kinnitab asjaolu, et võlgniku enda kinnitusel puuduvad tal muud (peale rahatrahvi) kohustused. Avaldaja ei ole arestimisele eelnenud viimase viie aasta jooksul tööl käinud. Seega oli avaldaja toimetulek viie aasta jooksul tagatud ilma, et ta pidi selleks tööl käima ja sissetulekut teenima.
3.Sissenõudja toetas kohtutäituri 12. märtsi 2020 otsuses toodud seisukohti.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja kaebuse 62,99 euro tagastamiseks ja viiviste 6,11 euro saamiseks. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 12. märtsi 2020 otsuse peale
täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata. Vaidlust ei ole, et kohtutäitur on kandnud 7. juunil 2019 laekunud X eurot ametialaselt kontolt sissenõudjale edasi 19. juunil 2019. Kuna kohtutäitur on TMS § 43 lg 1 alusel raha sissenõudjale edasi kandnud ning käesolevas menetluses ei oleks võimalik ka kahju nõude eelduste esinemise korral avaldaja nõuet rahuldada, tuleb avaldaja kaebus 62,99 euro tagastamise ja viiviste 6,11 euro saamise osas jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus kohustas tsiviilasjas nr 2-19-12383 kohtutäiturit vaatama 8. juuli 2019 kaebust uuesti läbi 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise osas. Määrus jõustus 5. mail 2020. Kohtutäituri
12.märtsi 2020 otsusest (tl 7) nähtuvalt toimus TMS § 217 lg 3 alusel kaebuse läbivaatamine kohtutäituri büroos 20. veebruaril 2020 ja võlgnik osales kaebuse arutelul. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 järgi on kohtutäituri büroo töötaja pädev kohtutäituri nimel ja vastutusel abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult. Kaebuse läbivaatamine sinna alla ei kuulu. Seega asjaolu, et kohtutäitur ei viibinud isiklikult kaebuse läbivaatamisel, ei tähenda veel seda, et kaebuse läbivaatamist ei toimunud ning avaldaja õiguseid oleks kuidagi rikutud. Asja materjalidest ja avaldusest nähtuvalt viibis avaldaja kaebuse läbivaatamisel, seega oli tal ka võimalus oma seisukohad kaebuse osas esitada. Kohtutäitur on otsuse teinud 12. märtsil 2020. Kuigi otsuse tegemisel ei ole järgitud TMS § 217 lg-s 3 sätestatud 10-päevast tähtaega, ei saa antud rikkumist pidada selliseks, mis annaks aluse kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Seadusandja on TMS § 132 lg 12 kohaldamisel andnud kohtutäiturile kaalutlusõiguse. Samas tuleb kohtutäituril eelviidatud sätte kohaldamisel kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses 20% piires sissenõude pööramist kohaldatakse. Maakohus leidis, et kohtutäitur on
12.märtsi 2020 otsuses piisavalt põhjalikult selgitanud, millele on tuginetud maksimaalse arestimismäära kohaldamisel. Kohtutäitur on tuvastanud, et avaldajale kuulub väheväärtuslik vara, muud olulist vara avaldajal ei ole. Samuti on kohtutäitur teinud kindlaks, et kuigi avaldaja ei ole viimase viie aasta jooksul olnud tööga hõivatud, on tema toimetulek olnud tagatud. Seega on kohtutäitur hinnanud avaldaja vara ja kohustuste suurust, sh arvestanud avaldaja minimaalseks toimetulekuks vajalikuga ning selle põhjal leidnud, et avaldaja sissetulekule sissenõude pööramisel tuleb kohaldada TMS § 132 lg-s 12 lubatud maksimaalset määra. Kuigi kohtutäitur on arestimismäära kohaldamise ulatuse osas oma põhjendused esitanud 12. märtsi 2020 otsuses, mitte vaidlusaluses arestimise aktis (seadus iseenesest sellist nõuet ette ei näe) või muus varasemalt eraldi koostatud dokumendis, ei tähenda see veel seda, et arestimise akti koostamisel kaalutlemist ei oleks toimunud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine alust kohtutäituri 12. märtsi 2020 otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise osas ja teha uus määrus, millega tunnistada kohtutäituri
25.aprilli 2019 sissetuleku arestimise akt ja selle alusel tehtud toimingud tühiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäitur tugines 12. märtsi 2020 otsuses sissetuleku arestimise aktis maksimaalse määra rakendamisel eelduslikele ja hilisematele (5. augusti 2019 menetlusabi taotlus) andmetele, mis ei saanud olla 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimisakti aluseks. Samuti ei uurinud kohtutäitur avaldajalt täpsemaid andmeid avaldaja tegelike kulutuste kohta.
Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja väited kaebuse läbivaatamise kohta. KTS § 23 lg 3 nimetatud isik ei ole pädev kaebust TMS § 217 lg 3 alusel läbi vaatama. Kaebuse läbivaatamise juures viibis X A.A. koos teise tundmatu isikuga, kellel ei olnud pädevust TMS § 217 lg 3 alusel kaebust läbi vaadata.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kohtutäitur jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde. 8. juuli 2019 kaebuse läbivaatamise ajal, s.o 20. veebruaril 2020 kell 11.00, viibisid kohtutäitur O. Kutšmei ja kohtutäituri abi V. Kutšmei korralisel puhkusel välismaal. X B.B. viibis teise täitemenetluse raames kinnisasja müügi tehingu juures, mis algas kell 10.00 ning kestis planeeritust kauem (üle kolme tunni). Seetõttu viibis kaebuse läbivaatamise juures kohtutäituri büroo töötaja, X C.C.. Kuivõrd avaldaja keeldus eesti keeles rääkimast, kaasati ka büroo X A.A.. Avaldaja ei soovinud kaebuse asjaoludest rääkida, vaid nõudis kohtutäiturit isiklikult ning seejärel lahkus. Asjaolu, et kohtutäitur ei viibinud isiklikult kaebuse läbivaatamise juures, ei toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist.
7.Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, täiendades maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avaldaja 8. juuli 2019 kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Seega on maakohtu määrus jõustunud osas, millega jäeti läbi vaatamata kaebus 62,99 euro ja lisanduva viivise saamiseks.
9.TMS § 217 lg 3 kohustab kohtutäiturit vaatama kaebust kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul. TMS § 217 lg-s 3 sätestatud kaebuse suulise läbivaatamise kohustuse eesmärk on võimaldada kaebajal anda kohtutäiturile kaebuse osas selgitusi suuliselt ning kohtutäituri selgituskohustuse täitmine. Maakohus tuvastas, et avaldaja õigusi ei ole kohtutäituri büroos 20. veebruaril 2020 toimunud kaebuse läbivaatamisel rikutud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohtu sellise seisukoha kujunemine ei ole lõpuni jälgitav. Kohtutäitur kinnitas avaldaja väidet, et 8. juuli 2019 kaebuse suulisel läbivaatamisel 20. veebruaril 2020 kohtutäituri büroos ei viibinud ei kohtutäitur ega ükski kohtutäituri abi. Vaidlust ei ole, et kaebus on kirjalikult läbi vaadatud pädeva isiku (kohtutäituri abi) poolt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KTS § 7 lg-st 1 ei tulene kohtutäiturile kohustust vaadata kaebust läbi isiklikult. Seega võib KTS § 23 lg 3 teise lause alusel vaadata kaebuse läbi ka kohtutäituri abi. 20. veebruari 2020 kaebuse läbivaatamise juures viibinud isikud on kohtutäituri büroo töötajad, kellel ei olnud pädevust kaebuse läbivaatamiseks. Seega on põhjendatud avaldaja väide, et kaebuse suulisel läbivaatamisel ei osalenud selleks pädevat isikut, st kaebuse suulist läbivaatamist ei toimunud. Järelikult rikkus kohtutäitur kaebuse läbivaatamisel TMS § 217 lg-t 3. Kohtutäituri põhjendused korralise puhkuse ja pikaleveninud täitetoimingu osas ei ole asjakohased. Kuna aga avaldaja ei ole
esile toonud, mida ta oleks soovinud 8. juuli 2019 kaebusele veel lisada, ei too kaebuse suulise läbivaatamise kohustuse rikkumine käesoleval juhul kaasa kohtutäituri otsuse tühistamist. Arvestada tuleb, et tegemist oli kohtutäituri poolt kaebuse teistkordse läbivaatamisega, mistõttu oli kaebajal juba varasemalt piisavalt võimalusi kaebuse täpsustamiseks.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur ei ole TMS § 132 lg 12 kohaldamisel teinud kaalutlusvigu ega väljunud diskretsioonipiiridest. Nõustudes maakohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtutäitur ei ole viidanud 12. märtsi 2020 otsuses asjaoludele, mis tekkisid pärast arestimisakti koostamist. 5. augusti 2019 menetlusabi taotlusele viitas kohtutäitur alles kohtumenetluses esitatud menetlusdokumendis. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette avaldaja käest majandusliku seisu andmete küsimata jätmist. Samas ei ole avaldaja esitanud ühtegi väidet enda majandusliku seisu kohta, mis annaks alust väita, et kohtutäitur oleks eksinud TMS § 132 lg 12 kohaldamisel. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
11.Avaldaja esitas 27. novembril 2020 ringkonnakohtule taotluse esitada kohtutäiturile küsimused selle kohta, kas kohtutäituri büroos kaebuse arutamise juures viibinud isikud tutvustasid end avaldajale ning kas vastab tõele, et kaebuse läbivaatamine lõpetati pärast seda, kui avaldaja palus neil oma pädevust kinnitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma võimalik saadav info asja lahendamisel tähtsust. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas juba olemasolevate andmete põhjal, et kaebuse suulise läbivaatamise juures ei viibinud selleks pädevad isikud, tuleb avaldaja taotlus jätta rahuldamata.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS 172 lg 10). Kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Indrek Parrest
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.