Aktsiaselts KEVELT hagi Logitrans Consult OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 30. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Logitrans Consult OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
129 068,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Aktsiaselts KEVELT (registrikood 10418580), lepingulised esindajad vandeadvokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaadi abi Silvia Urgas Kostja (apellant) Logitrans Consult OÜ (registrikood 11019600), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Katrin Orav Kolmas isik HDI Global Speciality SE (varasem ärinimi International Insurance Company of Hannover SE, Saksamaa Liitvabariigi registrikood HRB211924), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 12. novembril 2020
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2020. a otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 107 816,18 euro suuruse hüvitise hävinenud kauba väärtuse eest ja sellelt viivise ning hüvitise kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 324,39 eurot ületavas osas ja sellelt viivise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Samuti tühistada ma akohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja jaotada menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega ning osas, milles maakohus märkis edasiulatuva viivise arvutamise alguskuupäevaks 14. detsembri 2107, asendades selle kuupäevaga 14. detsember 2017.
3.2.Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaseltsi KEVELT kasuks veolepingu rikkumisest tekitatud kahju hüvitis 7637 eurot ja viivis 168,43 eurot, kokku 7805,43 eurot.
3.3.Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaseltsi KEVELT kasuks viivis 5% aastas 7637 euro suuruselt põhinõudelt alates 14.12.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
3.4.Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaseltsi KEVELT kasuks hüvitis muu otsese kahju eest 324,39 eurot.
3.5.Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaseltsi KEVELT kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras 324,39 euro suuruselt põhinõudelt alates 14.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
3.6.Jätta poolte menetluskuludest kõigis kohtuastmetes 7% Logitrans Consult OÜ kanda ja 93% Aktsiaseltsi KEVELT kanda. Jätta HDI Global Speciality SE menetluskuludest 93% Aktsiaseltsi KEVELT kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts KEVELT (hageja) esitas 13. detsembril 2017 Harju Maakohtule Logitrans Consult OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista veolepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitise 115 453,18 eurot, viivise 2546,3 eurot ja alates 14. detsembrist 2017 viivise määras 5% aastas kuni põhivõla tasumiseni ning hüvitise kohtuväliste õigusabikulude kandmise eest 4904 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14. detsembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Hageja väitel sõlmisid pooled 26. juunil 2017 veolepingu, mille järgi pidi kostja vedama ravimeid Eestist Ukrainasse. Veolepingu tingimused on kokku lepitud CMR-saatelehel ja tellimiskirjal. Lastiks oli temperatuuritundlik ravim Vasostenoon. Temperatuur pidi veo ajal olema vahemikus +2 kuni +8 kraadi. Hageja kohustus kostjale veo eest tasuma 2300 eurot. Kostja võttis ravimid veoks vastu 26. juunil 2017 Tallinnas ning pidi ravimid kohale toimetama 29. juuni 2017 hommikuks Ukrainasse. Kostja ei jõudnud teadmata põhjustel õigeks ajaks sihtpunkti, ei taganud külmutusseadme rikke tõttu ettenähtud temperatuurirežiimi ega teavitanud kauba saatjat või saajat, et temperatuurirežiimi järgimine veo ajal ei ole võimalik.
1.2.Kostja rikkus veolepingut sellega, et ta ei taganud tellimiskirjas ja CMR-saatelehel kokkulepitud temperatuuri +2 kuni +8 kraadi kogu veo kestel, mistõttu muutusid ravimid veoteekonnal kasutuskõlbmatuks ning tuli hävitada.
1.3.Kostja vastutab veolepingu rikkumise eest, kostja on tekitanud hagejale kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
2 (9)
1.4.Kauba saaja ei saanud ravimeid turustada. Kauba saaja on keeldunud hagejale ravimite eest maksmast. Hagejale tekkinud kahju suuruseks on ravimite müügihind 109 100 eurot ja tollimaks 7637 eurot. Kostja kindlustusandja hüvitas hagejale ravimite hävitamise kulu, veotasu ja kahju 1283,82 eurot. Järelikult on hagejale hüvitamata 115 453,18 eurot (109 100+7637-1283,82).
1.5.Kostja on käibes vajaliku hoole olulises osas jätnud järgimata, sest ta ei otsinud võimalust külmutusseadme vooluvõrku ühendamiseks ega küsinud hagejalt ega kauba saajalt juhiseid. Seadme vooluvõrku lülitamata jätmine ja temperatuuri tõusu varjamine hageja ja kauba saaja ees on raske hooletus VÕS § 104 lg 4 mõttes. Kostja on rikkumist tunnistanud ja kostja kindlustusandja on hagejale kahju osaliselt hüvitanud. Kuivõrd kostja tekitas kahju raskest hooletusest, ei ole kostjal rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 29 lg 1 ja 23 lg 4 kohaselt õigus kahju hüvitist piirata ega keelduda tollimaksude hüvitamisest.
1.6.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude 4904 eurot hüvitamist, mis on seotud vaidluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamise, tõendite kogumise, nõudekirja koostamise ning suhtlusega kostja ja tema kindlustusandjaga. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Kostja väitel on ebaõige hageja väide, et kostja ei teavitanud hagejat temperatuuri tõusust ja jättis hagejalt edasised juhised küsimata. Kostja autojuht võttis koheselt ühendust kostja transpordi eest vastutava töötaja YY-ga. Autojuht kirjeldas tekkinud olukorda ja küsis juhiseid edasiseks käitumiseks. YY helistas samal päeval kell 11.57 hageja juhatuse liikmele CC-le ja teavitas teda, et temperatuur oli tõusnud üle lubatud piirmäära. Samal päeval kell 17.11 helistas kostja töötaja EP hageja juhatuse liikmele CC-le ja teavitas, et temperatuuri ei ole võimalik alla saada. Järelikult on väär hageja väide, et hageja sai temperatuuri tõusust teada alles siis, kui kostja oli jõudnud sihtkohta ehk ravimite saaja lattu Ukrainas.
2.2.Kostja ei ole käitunud raskelt hooletult. Vahetult enne ravimite vedu kontrollis ja hooldas Foilpoint OÜ kostja sõiduki külmutusseadet ning kinnitas, et sõiduk on töökorras. Külmutusseadme temperatuuri tõusust teada saades võttis kostja autojuht kohe ühendust kostja vastutava töötajaga, kes omakorda võttis ühendust hagejaga edasiste juhiste saamiseks. Kostja autojuht tegutses vastavalt hageja juhistele ja alustas kohe sõitu sihtkohta. Kooskõlas hageja juhistega jahutas kostja sõidukit külma veega, millel oli mõju temperatuuri tõusu pidurdamisel. Valgevene-Ukraina piiriületus võttis oluliselt kauem aega, mistõttu kriitiline +25 kraadi saabus ajal, mil kostja seisis piiride vahelises koridoris järjekorras. Sel ajal ei olnud võimalik võtta tarvitusele ühtegi täiendavat meedet. Kostjal ei olnud võimalik takistada ega pidurdada temperatuuri tõusu. Hageja väide justkui oleks kostja saanud ühendada seadme vooluvõrku, ei vasta tegelikkusele, kuna piiripunkti järjekorras sellised vooluvõrgud puudusid. Samuti ei andnud hageja kostjale taolisi juhiseid. Kostja tegi kõik endast oleneva, et tagada ravimite kvaliteedi säilimine. Sihtkohta jõudes avastati, et tulenevalt külmutusseadme rikkest ei olnud ravimid enam kõlblikud ning need tuli hävitada. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Järelikult ei ole kostja käitunud raskelt hooletult ning esineb alus tema vastutuse piiramiseks. Kostja kindlustusandja on hüvitanud hagejale 3584 eurot. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt mistahes täiendavat hüvitist.
2.3.Hagejal puudub kostja vastu nõue ka põhjusel, et CMR saatelehe järgi kohaldus veole INCOTERMS 2010 tarneklausel CIP. Selle alusel pidi ravimite saaja maksma kauba eest tasu ja hageja kindlustama kauba ravimite saaja kasuks. Kui kindlustusleping oli sõlmimata või kindlustusandjale ei esitatud kahju hüvitamise nõuet, on tegemist hageja mõjusfääri kuuluva asjaoluga. Kui veosekindlustuse kindlustusandja on hagejale kahju hüvitanud, puudub hagejal kostja vastu nõudeõigus. 3 (9)
Kolmanda isiku vastuväited
3.Maakohus kaasas 7. novembri 2019. a määrusega menetlusse kolmanda isikuna HDI Global Speciality SE (varasem ärinimi International Insurance Company of Hannover SE, edaspidi kolmas isik). Kolmas isik vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kolmas isik toetab kostja vastuväiteid hagile. Hageja nõue kostja vastu on alusetu ja tõendamata. Kostja ei ole käitunud raskelt hooletult. CMR art 23 lg 3 järgi on kostja vastutus piiratud. Kostja autojuht käitus vastavalt hageja juhistele ja tegi kõik võimaliku, et tagada ravimite säilimine. Piiratud vastutuse ulatuses on hagejale ravimite müügihind hüvitatud. Järelikult tuleb jätta ravimite müügihinna hüvitamise nõue kostja vastu rahuldamata. Alusetu on ka tollimaksude hüvitamise nõue. Olukorras, kus veos läks hävitamisele, oli kaubasaajal võimalik taotleda veoselt tasutud tollimaksude tagastamist ja/või tasaarvestamist. Põhjendamatu on ka hageja alusetute nõuete esitamiseks kantud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Kuna hageja kahjuhüvitise nõuded kostja vastu on alusetud ja tõendamata, on alusetu ka hageja viivise nõue. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 30. juuni 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 115 453,18 eurot ja viivise 2546,30 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 5% aastas alates 14. detsembrist 2107 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja muu otsese kahju hüvitise 4904 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14. detsembrist 2107 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 26. juunil 2017 veolepingu, mille järgi kohustus kostja vedama Eestist Ukrainasse ravimeid Vasostenoon. Hageja kohustus veo eest tasuma kostjale 2300 eurot. Veolepingu tingimused on kokku lepitud CMR-saatelehel ja tellimiskirjal. Tellimiskirja ja CMR-saatelehe kohaselt pidi temperatuur veo ajal olema vahemikus +3 kuni +8 kraadi. Ravimit võib lühikest aega säilitada temperatuuril kuni 25 kraadi. Pikaajaline säilitamine toatemperatuuril ei ole lubatud. Kostja võttis ravimid veoks vastu Tallinnas
26.juunil 2017. Kostja ei taganud veo ajal kokkulepitud temperatuuri. Sõidukil ilmnes külmutusseadme rike. Kostja sõiduk jõudis sihtkohta 29. juunil 2017 kell 22.01. Kauba saaja Valartin Pharma LLC esitas 4. juulil 2017 hagejale pretensiooni temperatuurirežiimi rikkumise kohta. Ravimeid ei saanud ülekuumenemise tõttu realiseerida ja need hävitati. Kostja ja Marine Underwriting Services SIA on sõlminud kindlustuslepingu nr 201711488, mille kohaselt on rahvusvahelistest vedudest tulenevad nõuded kindlustatud. Hageja esitas kostjale 5. juulil 2017 reklamatsiooni ja pretensiooni nõudega hüvitada kogu tekitatud kahju. Kostja on piiranud oma vastutust CMR artikli 23 lg 3 alusel. Kindlustusmaakler Vagner Insurance Broker A/S, kes tegutses kostja nimel ja vastavalt kostja kindlustusandja juhistele oli nõus hüvitama hagejale kauba väärtuse piiratud vastutuse ulatuses 1284 eurot, veotasu 2300 eurot ja kauba hävitamisega seotud kulud.
4.2.Maakohus tuvastas, et kostja on rikkunud veolepingut sellega, et ta ei taganud tellimiskirjas ja CMR-saatelehel kokkulepitud temperatuurirežiimi +2 kuni +8 kraadi kogu veo kestel, mistõttu ei olnud ravimeid võimalik enam turustada ja need tuli hävitada.
4.3.Sõidukil ilmnes tehniline rike, mis oli ettenägematu. Järelikult puudus tehnilise rikke ilmnemisel kostja süü. Sõiduk läbis Foilpoint OÜ arvest nähtuvalt 2017. a mais külmiku diagnostika ja kontrolli. Järelikult näitas kostja üles käibes vajalikul määral hoolt. Samas ei teavitanud kostja koheselt hagejat temperatuuri tõusust ega takistanud temperatuuri tõusu. CC
25.mail 2020 istungil antud ütluste kohaselt kostja autojuht temaga ühendust ei võtnud. Probleemist temperatuuriga sai CC teada alles 29. juuni õhtul kostja töötaja R käest. Tunnistaja CC ütlused on kooskõlas ka kirjalike tõenditega, s.o kohtule 11. veebruari 2020 esitatud Skype 4 (9)
vestluse väljavõttega. Samuti on YY ütlustega tõendatud, et enne tööle tulekut helistas Svetlana ja küsis, mis autojuhiga juhtus. Temperatuuri kohta ei teadnud ta siis midagi.
4.4.Kostja oleks suutnud kahju tekkimist ära hoida kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Ainuõige käitumine olnuks ühendada külmutusseade vooluvõrku. Kostja ei ole tõendanud, et selleks puudus võimalus. Lühiajalise temperatuuritingimuste rikkumise korral oleks ravimi kvaliteedi säilimise tagamine olnud võimalik.
4.5.Kostja oleks pidanud ühendust võtma hageja või kauba saajaga ning neid probleemist teavitama. Samal ajal kui kostja oleks külmutusseadet vooluvõrgus hoides taganud nõutava temperatuuri hoidmise, oleks hageja või kauba saaja saanud organiseerida Kiievist töötava külmutusseadmega asendusauto või korraldada kostjale peatuse mõnes vahelaos. Järelikult saanuks vältida ravimi kasutuskõlbmatuks muutumist. Kostja autojuht tegutses kutsetegevuse raames ning pidi teadma, kuidas tegutseda külmutusseadme mootori rikke korral ja tegema kõik võimaliku, et välistada temperatuuritundliku kauba riknemist. Kostja pidi teadma külmutusseadme tehnilisi omadusi ja tegutsemisjuhist juhuks, kui külmutusseadme mootor ei tööta. Kostja ei rakendanud vajalikke meetmeid. Järelikult oli kostja käitumine raskelt hooletu.
4.6.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-191-13 täpsustanud, et CMR-st tulenevale vastutusele ei ole põhjust esitada teistsuguseid kriteeriume, kui on kehtestatud riigisiseses õiguses. VÕS § 798 alusel ei kehti vastutuse piirangud, kui vedaja on kahju tekitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
4.7.Kostja ei ole tõendanud, et ta rakendas kõrgendatud hoolsust kahju ärahoidmiseks. Järelikult ei vabane kostja vastutusest CMR artikli 17 lg 2 alusel. Kuna kostja tekitas hagejale kahju raske hooletuse tõttu, siis on kostja kohustatud hüvitama hagejale ravimite müügihinna 109 100 eurot ja tollimaksu 7637 eurot, millest tuleb maha arvestada kindlustuse hüvitatud 1283,82 eurot. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 115 453,18 eurot.
4.8.Maakohus rahuldas hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Õigusabitoimingud on põhjendatud, nende ajakulu on mõistlik ja vajalik ning hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist advokaadi tunnitasu määra ja on põhjendatud. Maakohus rahuldas ka hageja viivisenõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 115 453,18 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 6. juuli 2017 kuni 13. detsembri 2017 eest 2546,3 eurot ja edasiulatuva viivise 5% aastas alates 14. detsembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni ning 4904 eurolt viivise alates 14. detsembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Poolte seisukohad
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
5.1.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse ning menetlusõiguse norme. Maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ega objektiivselt. Maakohus jättis tähelepanuta kostja esitatud tõendid, sh tunnistaja ütlused.
5.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja käitumine oli raskelt hooletu. Kostja tegi kõik endast oleneva, et jõuda võimalikult kiiresti sihtkohta ning üritas alandada külmutusseadme temperatuuri olemasolevate vahendite ja võimalustega.
5.3.Maakohus leidis ebaõigesti, et CMR art 29 lg 1 kohast tahtlikku õigusvastast tegevust tuleb võrdsustada raske hooletusega VÕS 104 lg 4 mõttes. CMR art 29 lg 1 mõttes tahtliku õigusvastase tegevuse all on silmas peetud tahtlust. Maakohus ei analüüsinud erinevaid süü vorme ega põhjendanud, milles seisnes kostja tahtlik õigusvastane tegevus. Hageja ei ole tõendanud kostja tahtlust.
5 (9)
5.4.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole tõendanud, et tal puudus võimalus külmutusseade vooluvõrku ühendada. Selle asjaolu tõendamiskoormis oli hagejal. Hageja seda asjaolu tõendanud ei ole. Kostja on tõendanud, et külmutusseadme vooluvõrku ühendamiseks puudus võimalus. Nimelt selgitas kostja autojuht WW 25. mai 2020 istungil, et pärast temperatuuri tõusu avastamist, puudus tal võimalus ühendada külmutusseade vooluvõrku autopesulas või piiril. Vooluvõrku ühendamine toimus esimesel võimalusel Ukraina tollilaos. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis WW ütlused tähelepanuta. WW ütlustega on tõendatud, et ta tegi kõik endast oleneva, et kahju ära hoida. Autojuht sõitis hageja juhiste järgi kõrgendatud mootoripööretega sihtkohta ja jahutas autot külma veega. Mistahes muud võimalused kahju ära hoidmiseks kostjal puudusid. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Erinevalt hageja väitest, aitas veega jahutamine takistada temperatuuri kiiret tõusu. Järelikult kasutas kostja kõrgendatud hoolsust.
5.5.Kostja väidetava rikkumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Maakohtu otsusest ja hageja seisukohtades jääb arusaamatuks, millise pikkusega lühiajaline temperatuuritingimuste rikkumine oleks taganud ravimi kvaliteedi säilimise. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli võimalik lühikese aja jooksul ühendada külmutusseade vooluvõrku või alandada muul viisil külmutusseadme temperatuuri ning taastada rikkest põhjustatud temperatuuri muutuse normaliseerumine enne, kui ravimid olid kaotanud kvaliteedi. Maakohus ei ole selgitanud põhjusliku seose olemasolu olukorras, kus ravimi kvaliteet ei oleks tõenäoliselt säilinud. Hageja ei ole tõendanud, kus oleks kostjal olnud võimalik ühendada külmutusseade vooluvõrku selliselt, et vältida kauba hävimist ning kostja oleks jõudnud sellisesse kohta nõnda, et kaup ei oleks juba olnud hävinenud.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda.
7.Kolmas isik nõustub kaebuse väidetega, maakohtu otsus tuleb tühistada, asjas tuleb teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hävinenud kauba väärtuse eest 107 816,18 eurot ja viivise sellelt ning hüvitise kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 324,39 eurot ületavas osas ja viivise sellelt. Samuti tuleb TsMS § 656 lg -te 2 ja 4 alusel tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus märkis edasiulatuva viivise arvutamise alguskuupäevaks 14. detsembri 2107 ja asendada see kuupäevaga 14. detsember 2017.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale CMR art 29 järgi hüvitama kogu hävinud kauba väärtuse või on kostja vastutus CMR art 23 lg 3 järgi piiratud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama hävinud kauba eest tasutud tollimaksu. Hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osas ei ole kostja vaielnud vastu iseenesest kulude suurusele, kuid leiab, et see nõue on põhjendamatu, kuna hageja põhinõue on põhjendamatu.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tõlgendas õigesti CMR art 29 lg-t 1, leides, et kostja vastutab kauba hävimisel tekkinud kahju eest tervikuna ka juhul, kui kahju oli tekitatud kostja raskelt hooletu käitumise tõttu. CMR art 29 lg 1 sätestab kaks alternatiivi, mille puhul ei kohaldu CMR 4. peatükis sätestatud vedaja vastutuse piirangud. Esiteks ei kohaldu vastutuspiirangud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult. Teiseks ei kohaldu vastutuspiirangud juhul, kui kahju on tekitatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis asja läbivaatava kohtu kohaldatava õiguse kohaselt võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega. CMR art 29 lg 1 teises alternatiivis on mõeldud kohtu asukohariigi õigust. See nähtub selgelt nii 6 (9)
konventsiooni inglis- kui ka prantsuskeelsest tekstist, mis on CMR art 51 kohaselt autentsed. VÕS §-s 798 on võrdsustatud vedaja vastutuse piirangute äralangemisel tahtlus ja raske hooletus. Seega on Eesti õiguse kohaselt vedaja vastutuse piirangute osas raske hooletus võrdsustatud tahtlusega. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus samasuguse sõnastusega CMR art 32 tõlgendamisel (Riigikohtu 26. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-191-13, p-d 11 ja 12). Olukorras, kus VÕS § 798 tekst on sedavõrd selge, ei anna kostja väited normi tekkeloo kohta alust sätet teistmoodi tõlgendada.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud valesti VÕS § 104 lg-t 4, sisustades ekslikult raske hooletuse mõiste. VÕS § 104 lg 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Seega ei piisa selleks, et lugeda kostja käitunuks raskelt hooletult, pelgalt sellest, et kostja ei ole järginud nõutud hoolsusstandardit, vaid see peab olema toimunud olulisel määral. Samuti on maakohus ekslikult lähtunud kostjalt nõutava hoolsuse määra sisustamisel teadmistest, mis on tekkinud pärast kahjujuhtumit. Isikult nõutava hoolsuse määra sisustamisel tuleb tema tegevust hinnata ex ante, mitte ex post positsioonist (vrdl Riigikohtu 29. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 23.4). Maakohus on aga asunud seisukohale, et kostja poolt oleks olnud ainuõige käitumine külmutusseadme elektritoitega ühendamine, tuginedes selle järelduse tegemisel sisuliselt sellele, et see oli abinõu, mis hiljem viis autos temperatuuri alla.
12.Raske hooletuse tõendamiskoormis on hagejal (vt nt Riigikohtu 20. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-04, p 23). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja pidi 29. juuni 2017 hommikul, kui ta avastas probleemid temperatuuriga, aru saama, et ainus võimalus ravimid riknemisest päästa oleks külmutusseade vooluvõrku ühendada. See eeldanuks kostja teadmist sellest, milles külmutusseadme rike täpselt seisnes. On ilmselge, et mitte igasugune külmutusseadme rike ei ole selline, mille puhul külmutusseade vooluvõrku ühendades töötab, kuid mootori abil ei tööta. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 29. juuni 2017 hommikul, mil kostja autojuht probleemid temperatuuriga avastas, ei olnud selge, milles täpselt rike seisneb. Tunnistaja CC ütlustest nähtub, et siis, kui kostja teavitas hagejat probleemidest temperatuuriga, ei teadnud kostja töötajad, kas probleem oli temperatuurianduriga või külmutusseadmega. Ka kostja autojuhi seletuskirjast (I kd, tl 82) nähtub, et autojuht ei teadnud temperatuuriprobleemi avastamisel, millest see on tingitud ja kas tegelikult temperatuur tõuseb või on viga temperatuurianduris. Rikke põhjus selgus pärast auto naasmist Eestisse, kui auto oli remondis. Sama nähtub kostja koostatud seletuskirjast (I kd, tl 33). Tunnistajate WW ja YY ütlustest võib samuti järeldada, et temperatuurinäidu tõusu avastades ei olnud selle põhjus kohe selge. Kostja püüdis pärast probleemi avastamist jahutada autot veega ning parandada külmutusseadme tööd kõrgendatud pööretel sõites. Nii autojuhi seletuskirjast kui ka WW ja YY antud ütlustest nähtub, et sellise käitumisviisi valikul lähtusid nad enda selleaegsetest teadmistest ja kogemustest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada seda, et kostja ei proovinud täiendavalt veel külmutusseadet vooluvõrku ühendada, käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmiseks. Sel hetkel puudus teadmine, et see abinõu aitaks probleemi kõrvaldada.
13.Kostja raskelt hooletuks käitumiseks, mis põhjustas kahju, ei saa pidada ka seda, et ta hagejat temperatuuriprobleemidest aegsamini ei teavitanud. See ei ole kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Tunnistaja CC on kinnitanud, et tal ei ole eriteadmisi sõidukitest ega külmutusseadmetest, mistõttu ei oleks hageja varasem teavitamine probleemidest ilmselt aidanud kahju ära hoida. Hageja ei ole ka välja toonud, et ta oleks pärast seda, kui kostja teavitas teda temperatuuriprobleemidest, andnud kostjale juhise külmutusseade vooluvõrku ühendada. Kostja raskelt hooletuks käitumiseks ei saa pidada ka asjaolu, et veose saabumine sihtkohta hilines. Autojuht WW tunnistajana antud ütlustest ja seletuskirjadest nähtub, et hilinemise põhjustasid oodatust pikemad piiriületused ja Valgevenes toimunud politseikontroll.
7 (9)
14.Kuna ei ole tõendatud, et kostja rikkus enda kohustusi raskelt hooletult, ei kohaldu CMR art 29. Seega on vedaja vastutus CMR art 23 lg 3 järgi piiratud. Pooled ei vaidle selle üle, et vedaja piiratud vastutuse osas on hagejale ravimite hävimisest tingitud kahju hüvitatud ning hageja nõuab üksnes seda ületava kahju hüvitamist. Seega tuleb hageja nõue hävinud ravimite väärtuse hüvitamiseks jätta rahuldamata.
15.Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ravimite eest tasutud tollimaksu eest hüvitise 7637 eurot. CMR art 23 lg 4 kohaselt peab vedaja juhul, kui ta vastutab kauba kaotsimineku eest, hüvitama tasutud tollimaksud. Selles osas vedaja vastutus piiratud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud asjaolusid, et hageja oleks saanud tollimaksu tasumist vältida, mistõttu ei ole alust hüvitist ka VÕS § 139 alusel vähendada. Mh nähtub kostja enda koostatud seletuskirjast (I kd, tl 33), et enne tolli saabumist ei olnud võimalik temperatuuri auto sees kontrollida. Olukorras, kus tegemist oli väärtuslike ravimitega, ei saa hagejale ette heita seda, et ta ei soovinud neid hävitada enne, kui oli kindel, et need on muutunud kõlbmatuks, st pärast tolli läbimist.
16.Seoses hagi rahuldamise ulatuse muutmisega põhinõude osas, tuleb muuta maakohtu otsust ka väljamõistetud viivise suuruse osas. Hageja on nõudnud kostjalt viivist määras 5% aastas ajavahemiku 6. juulist 2017 kuni 13. detsembrini 2017 eest. Põhivõlalt 7637 eurot teeb see viivise suuruseks 168,43 eurot.
17.Kostja on vaielnud hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõudele vastu, leides, et ta ei pea neid hüvitama, kuna hageja põhinõue on alusetu. Muus osas kulude mõistlikkusele kostja vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja põhinõue on põhjendatud osaliselt, saab lähtudes analoogia alusel TsMS § 163 lg-st 1 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud vastavalt nõutud põhinõude põhjendatud osa proportsioonile kogu esitatud nõudest. Õigusabikulude osas saab hagi rahuldada seega 324,39 euro ulatuses.
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioonis on ekslikult kostjalt edasiulatuv viivis välja mõistetud 14. detsembrist 2107. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on võimalik selles osas TsMS § 656 lg-te 2 ja 4 alusel tühistada, vaatamata sellele, et selles osas maakohtu otsuse peale ei ole kaevatud. Maakohtu otsuse resolutsioon on viivise väljamõistmise alguskuupäeva osas vastuolus otsuse põhjendustega, kus selleks on märgitud 14. detsember 2017. Samuti ei ole kumbki pool taotlenud viivise väljamõistmist 2107. a-st. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist sellise veaga, mida on võimalik parandada sõltumata kaebuse piiridest.
19.Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta menetluskulude jaotust. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt jagada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 7% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 7% ulatuses kostja ja 93% ulatuses hageja kanda. Kolmanda isiku menetluskuludest jääb TsMS § 167 lg 1 järgi 93% hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 16.06.2021 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18657 osas, millega ringkonnakohus jättis Aktsiaseltsi KEVELT 8 (9)
hagi Logitrans Consult OÜ (pankrotis) vastu rahuldamata. Samuti tühistada ülalviidatud ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud.