XX (pankrotis) hagi Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite vastu Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite nõude tunnustamise vaidlustamiseks XX (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv esindajad ringkonnakohtus Kostja Osaühing MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) (registrikood 10019466) pankrotihaldurid Andres Hermet ja Olev Kuklase, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-11005, täiendades hagi tagamise tühistamise osas maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta XX (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuses esitatud taotlused rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.XX (pankrotis, hageja) esitas 30. juulil 2020 Harju Maakohtule Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti ja Olev Kuklase (kostja) vastu hagi kostja nõude tunnustamise vaidlustamiseks hageja pankrotimenetluses. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 27. juuli 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8339 välja hageja pankrot. Pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 4. novembril 2015 tunnustati hageja pankrotimenetluses teise järgu nõudena kostja 267 004,01 euro suurust nõuet, mis loeti tunnustatuks täies ulatuses. Kostja nõue tulenes kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest ja kriminaalasjas nr 1-15-6497 esitati hagejale süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6497 mõisteti hageja õigeks süüdistustes, mis olid seotud vaidlusaluse nõudega (õigusvastaselt tekitatud kahju), ja kostja tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Hageja esitas pankrotihaldurile taotluse nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõude uueks kontrollimiseks. Hageja arvates on kriminaalasjas tehtud otsuse puhul tegemist olukorraga, mida tuleb käsitleda pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-te 2 ja 3 alusel vaidlusena nõude tunnustamise üle. Harju Maakohus rahuldas 3. augusti 2020. a määrusega hageja avalduse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna keelas kohus hageja pankrotihalduril hagejale kuuluvate korteriomandite aadressidel Kiige 7-18, Pärnu, Kastani 24a-31, Tartu ning Tornimäe 7-122, Tallinn müügi pankrotihalduri 7. juulil 2020 ja 13. juulil 2020 välja kuulutatud enampakkumistel kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Hageja pankrotihalduril keelati kõikide teiste toimingute tegemine, mille eesmärk või tagajärg on nimetatud korteriomandite omanikuvahetus enne käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumist.
2.Kostja esitas 10. augustil 2020 Harju Maakohtu 3. augusti 2020. a määruse peale määruskaebuse, milles palus hagi tagamise tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Kostja taotles maakohtu määruse tühistamist menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, mis viis kostja hinnangul ebaõige lahendi tegemiseni. Kostja arvates on hagi ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rakendanud hagi tagamise abinõusid menetlusvälise kolmanda isiku (hageja pankrotihalduri) suhtes, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) järgi lubamatu. Maakohus ei ole hagi tagamisel arvestanud, et ükski korteriomanditest, mille müügi enampakkumisel ning mille omanikuvahetusele suunatud toimingute tegemise ta keelas, ei kuulu hageja ainuomandisse. Samuti esitas kostja 10. augustil 2020. a menetlusdokumendi, kus avaldas seisukohta, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleks keelduda selle perspektiivituse tõttu.
3.Hageja pankrotihaldur esitas 18. augustil 2020 Harju Maakohtu 3. augusti 2020. a määruse peale määruskaebuse, kuna tagatud hagi oli ilmselgelt perspektiivitu.
4.Hageja esitas 31. augustil 2020 ja 9. septembril 2020 seisukohad määruskaebustele ja palus jätta need rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus tühistas 15. septembri 2020. a määrusega hagi tagamise ning keeldus hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest (vaidlustatud määrus). Kostja määruskaebuse ja hagiavalduse menetlusse võtmisega seotud menetluskulud jäid hageja kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–3, 6 ja 8). Sama määrusega jättis hageja pankrotihalduri määruskaebuse läbi vaatamata ja sellega seotud menetluskulud hageja pankrotihalduri kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 7). Maakohus rahuldas kostja 10. augusti 2020. a määruskaebuse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt rakendas maakohus 3. augusti 2020. a määrusega hagi tagamise abinõusid hageja pankrotihalduri suhtes, keelates tal korteriomandite müümise enampakkumisel ning nende 2 (6)
omanikuvahetusele suunatud tehingute ja toimingute tegemise olukorras, kus korteriomandid ei olnud hageja ainuomandis. Tulenevalt kohtupraktikast ei tohi hagi tagamise korras TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel sekkuda kolmandate isikute õigustesse ega panna nendele aktiivseid kohustusi (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-15, p 7). Hagi tagamine puudutab kolmandaid isikuid, s.o hageja pankrotihaldurit ja korteriomandite kaasomanikku T. Tõnissood ja Pärnu korteriomandi omanikku Aktsiaseltsi SEB Liising. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS sätestatud korras. Kostja nõue loeti 4. novembri 2015. a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatuks, kuna pankrotihaldur ega võlausaldajad ei vaielnud sellele vastu. Hageja oleks saanud haldurile esitada kirjalikke vastuväiteid enne nõuete kaitsmise koosolekut (PankrS § 101 lg 2) või koosoleku ajal (PankrS § 104 lg 1). Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on PankrS § 106 lg 3 alusel võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 toodud erandlikel juhtudel. Kostja nõude tunnustamine ei sõltunud sellest, kas ja milline karistusõiguslik hinnang antakse hageja tegevusele kriminaalasjas. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist PankrS § 106 lg 2 olukorraga, kus kostja nõue tugineks võltsitud andmetel. Järelikult ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kuna puudub PankrS § 106 lg-st 2 tulenev alus hagi rahuldamiseks. Teistele PankrS § 106 lgs 2 sätestatud asjaoludele hageja ei tuginenud. TsMS § 168 lg 1 alusel jättis maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi tagamise tühistamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei küsinud kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta, siis selle menetlustoiminguga seotud kulusid hagejalt kostja kasuks välja ei mõistetud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse täies ulatuses tühistada. Samuti on hageja määruskaebuses esitanud taotlused, millega palub kohustada maakohut hagiavalduse menetlusse võtma ning täiendanud hagi tagamise abinõu kohaldamist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse väite kohaselt on maakohus ekslikult jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata. Hagiavaldusega on võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki – kaitsta võlgniku õigusi rahaliste kohustuste suuruse määratlemisel ning sellega seonduva isiku vara müügil. Hageja vastu esitatud kostja nõue põhineb kontrollimata ning ebaõigetel andmetel ning seda nõuet tuleb PankrS § 106 lg 2 alusel kontrollida. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. jaanuari 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6497 kostja tsiviilhagi läbi vaatamata. Järelikult puudub jõustunud kohtulahend, mis kinnitaks kostja nõude põhjendatust. Hageja ei tuginenud hagiavalduses võltsitud andmetele vaid väitis, et kostja nõue põhineb ebaõigetel ja kontrollimata andmetel. PankrS § 106 lg-t 2 kohaldades tuleb analoogselt võltsitud andmetega käsitleda ka nõudeid, mis võivad tugineda ebaõigetel ja piisavalt kontrollimata andmetel. Hagejal puudus nõuete kaitsmise koosoleku toimumise hetkel õiguslik alus ja perspektiiv tema vastu esitatud kostja nõudele vastuväiteid esitada, kuna kriminaalasjas nr 1-15-6497 ei olnud veel otsust tehtud. Kuna kostja tsiviilhagi on jäetud kriminaalasjas läbi vaatamata, on äärmiselt ebaõiglane ja vastuoluline, kui hagejal puuduks võimalus tema vastu esitatud ning kohtus tunnustamata jäänud nõude õigusliku põhjendatuse täiendavaks kontrollimiseks. Pankrotihaldur ei ole pidanud vajalikuks kostja nõuet täiendavalt kontrollida pärast hageja kriminaalasjas õigeks mõistmist. Hageja hinnangul on pankrotihaldur jätnud nõude kontrollimisel välja selgitamata, kas ja millisel õiguslikul alusel on kostja nõude esitanud, sh kas see põhineb õigetel ja kontrollitud andmetel. 3 (6)
Hagiavaldusega on võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki ja kaitsta tema õigusi ning huve, samuti tagada õiglane pankrotimenetlus. Hageja kui kaasomaniku õiguste kaitseks on põhjendatud hagi tagamine vara müügi peatamiseks kuni võlgniku vastu esitatud nõuete ja suuruse osas peetavate vaidluste lahendamiseni. Asjas ei oma tähtsust, kas vaidlusalused korteriomandid kuuluvad hageja ainuomandisse, sest tegemist on hagejale kuuluva varaga. Hageja pankrotihaldur ei ole käesolevas vaidluses kolmandaks isikuks TsMS § 378 lg 1 tähenduses, kuna ta tegeleb otseselt hageja pankrotimenetlusega. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiavalduse rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus. Antud olukorras ei saa väita, et mitte ükski õigusnorm ei sätesta alust, mis võimaldaks hagi rahuldada.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Samuti palub kostja määruskaebemenetluse kulud jätta hageja kanda.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, täiendades hagi tagamise tühistamise osas maakohtu määruse põhjendusi.
10.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi vaidlustatud määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuigi määruskaebuses taotleb hageja vaidlustatud määruse täies ulatuses tühistamist, siis selle sisu kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määrust osas, mis on seotud hagi tagamise tühistamise, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja selles osas menetluskulude jaotusega (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–3, 6 ja 8). Muus osas, s.o osas, millega jäeti hageja pankrotihalduri Martin Krupi määruskaebus läbi vaatamata ja sellega seotud menetluskulud hageja pankrotihalduri kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 7), hageja maakohtu määrust ei vaidlusta.
11.Määruskaebuses on hageja esitanud taotlused, millega palub kohustada maakohut hagiavaldus menetlusse võtta ning täiendatud hagi tagamise abinõud kohaldada. Ringkonnakohtu pädevuses on vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamine ning asja saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebuses esitatud taotlusi ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja määruskaebuses esitatud taotlused jätta rahuldamata.
12.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise osas järgib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse põhjendusi ja neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659).
12.1.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja tõi hagiavalduses välja asjaolu, mille alusel ta nõuab kostja tunnustatud nõude uuesti läbi vaatamist PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel. Asjaoluks on see, et Tartu Ringkonnakohtu
9.jaanuari 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6497 mõistis kohus hageja õigeks ja jättis kriminaalasjas esitatud kostja tsiviilhagi läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et maakohus sai tõendeid hindamata võtta seisukoha, kas hagiavalduses esitatud asjaolu on PankrS § 106 lg 2 kohaldamise eelduseks. Maakohus leidis kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et see ei ole PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud asjaoluks, mis annab hagejale õiguse nõuda tunnustatud nõude uuesti läbi vaatamist. Kolleegium märgib, et viidatud sätte kohaldamine ei sõltu sellest, kas võlausaldaja nõue on rahuldatud kohtulahendiga või 4 (6)
mitte. Kui nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, siis saab selle uuesti läbi vaatamist nõuda üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud asjaoludel.
12.2.Hageja rõhutab määruskaebuses, et ta tugineb hagiavalduses sellele, et kostja nõude tunnustamine põhines ebaõigetel ja kontrollimata andmetel, sest kriminaalasjas nr 1-15-6497 jäeti selle nõude osas esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Vastuseks määruskaebuse väitele selgitab kolleegium, et kehtiva PankrS-i regulatsiooni järgi vaadatakse võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuded läbi võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul. Kui pankrot kuulutatakse välja ja kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2). Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (PankrS § 100 lg 1). Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja (PankrS § 103 lg 2). Seega ei näe PankrS §-s 103 sätestatud nõuete kaitsmise kord ette teisi eeldusi nõude ja nõude rahuldamisjärgu tunnustatuks lugemiseks. Kolleegium nõustub kostja vastuväitega, et mitte miski ei takistanud hagejal kostja nõudele vastu vaielda. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja nõude tunnustamine ei sõltunud sellest, kas ja milline karistusõiguslik hinnang antakse hageja tegevusele kriminaalasjas.
12.3.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et nõuete kaitsmise koosolekul puudus alus kostja nõuet uuesti läbi vaadata PankrS § 103 lg 5 ja § 106 lg 2 järgi. Hageja ei tugine andmete võltsimisele ega ka teistele PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud asjaoludele. Maakohus on PankrS § 106 lg-t 2 õigesti tõlgendanud ja leidnud, et asjaolu, millele tuginedes nõuab hageja tunnustatud nõude uut läbivaatamist, ei anna alust viidatud sätte kohaldamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et PankrS § 106 lg 2 kohaldub ka juhul, kui tunnustatud nõue põhineb ebaõigetel või kontrollimata andmetel, võrdsustades selle olukorraga, kui nõue põhineb võltsitud andmetel. Kolleegium nõustub maakohtu poolt sättele antud kitsendava tõlgendusega, mida kinnitab ka kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu
17.novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58851, p 31). Viidatud kohtulahendis on PankrS § 106 lg-t 2 tõlgendades leitud, et sätestatud erandit tuleb sisustada kitsalt, sest vastasel juhul muutuks PankrS § 100 jj sisalduv nõuete kaitsmise regulatsioon sisutühjaks, kuna võimaldaks kord juba tunnustatud nõuete sisu juurde uuesti tagasi tulla ning neid vaidlustada. Seega, kui tunnustatud nõue põhineb hageja arvates ebaõigetel andmetel, ei anna kehtiv PankrS § 106 lg 2 alust tunnustatud nõuet uuesti vaidlustada.
12.4.Hageja tugineb PankrS § 106 lg 2 tõlgendamisel Riigikogus menetlemisel oleva pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusele (seaduseelnõu 195 SE). Kolleegiumi hinnangul ei anna seaduseelnõu alust kehtiva sätte laiendavaks tõlgendamiseks, sest PankrS § 106 lg-s 2 kavandatav muudatus ei ole hageja pankrotimenetluses kohaldatav. Seadusandja näeb nimetatud eelnõus ette rakendussätte (§ 195 lg 5), mille kohaselt kohalduks hageja pankrotimenetluses nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele redaktsioon, mis kehtis
31.detsembrini 2020.
12.5.Hageja heidab pankrotihaldurile ette, et ta ei ole vaatamata hageja taotlustele pidanud vajalikuks kostja nõuet uuesti kontrollida pärast kriminaalasjas tehtud otsuse tegemist, samuti ei ole pankrotihaldur oma seisukohti nõude põhjendatuse osas hagejale selgitanud. Kolleegium märgib, et PankrS § 103 lg 5 ja selles viidatud PankrS § 106 lg 2 kehtib ka pankrotihalduri suhtes. Pankrotihalduril ei ole seaduslikku alust juba tunnustatud nõuet uuesti kontrollida, v.a kui esinevad PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud asjaolud.
12.6.Samuti heidab hageja pankrotihaldurile ette, et ta rikkus PankrS § 101 lg-s 1 sätestatud kohustust kontrollida nõude põhjendatust, mis omab hageja arvates praeguses asjas tähtsust. Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja väidetav asjaolu eeldust PankrS § 106 lg 2 kohaldamiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole tegemist rikkumisega, mis annab aluse kaitstud 5 (6)
nõude tunnustamise uuesti läbi vaadata (vt eespool viidatud Tallinna Ringkonnakohtu
17.novembri 2016. a otsus, p 38).
12.7.Hageja väidab määruskaebuses, et hagiga on võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki ja kaitsta võlgniku õigusi ning huve, samuti tagada õiglane pankrotimenetlus. Kolleegium selgitab, et praegusel juhul on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldutud selle perspektiivituse tõttu. Maakohus on piisavas ulatuses selgitanud, miks hageja välja toodud asjaolud ei ole PankrS § 106 lg 2 kohaldamise eeldusteks. Samuti ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel selliselt, et hageja saaks tunnustatud nõuet uuesti vaidlustada. Tegemist on TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud olukorraga, kus hageja taotletavat eesmärki oleks iseenesest võimalik saavutada, kuid mitte hagiavalduses esitatud asjaolusid arvestades.
13.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud kostja määruskaebuse ja tühistanud hagi tagamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et kohaldatud hagi tagamise abinõud olid rakendatud kolmandate isikute ja nende vara suhtes. Nagu märkis õigesti ka maakohus, siis TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel ei saa hagi tagamise abinõu rakendamisel panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi. Kuigi iseenesest on võimalik TsMS § 378 lg 1 p 4 kohaldades tagada vaidluse lõpuni vaidluse objektide olemasolu, siis praegusel juhul rakendati abinõusid vara suhtes, mis kuulub ka kolmandatele isikutele, olles seega ebaproportsionaalne ja takistades nõuete rahuldamist hüpoteekidega koormatud korteriomandite arvel.
14.Täiendava põhjendusena toob kolleegium välja, et hagi tagamine tuli maakohtul tühistada ka põhjusel, et asjas menetlus lõpetati hagiavalduse perspektiivituse tõttu (TsMS § 386 lg 4). Kohtupraktikas on leitud, et kui kohus leiab hagi tagamise menetluses, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 371 lg 2 või § 423 lg 2 järgi (vt Riigikohtu 4. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 10). Praegusel juhul leidis maakohus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
15.Kuna maakohus on õigesti kostja määruskaebuse rahuldanud ja hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuigi menetluskulude nimekiri esitatakse TsMS § 176 lg 4 järgi igas kohtuastmes selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta, ei ole maakohus nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist. Seetõttu on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, kui pooled esitavad nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kohta nimekirja ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha maakohtus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
17.TsMS § 372 lg 5 ja TsMS § 390 lg 1 koosmõjus TsMS § 386 lg-ga 4 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.